Baltic Restaurants Estonia AS kaebus Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli riigihankes „Toitlustusteenuse tellimine Pärnu Kuninga Tänav Põhikoolile“ (viitenumber nr 208989) VAKO 24.07.2019 otsuse nr 109-19/208989 ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 26.06.2019 otsuse punkti 1.2.2, milles hankija lükkas riigihankes tagasi Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse ja punkti 2, milles hankija tunnistas edukaks Mole OÜ pakkumuse, tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Baltic Restaurants Estonia AS, esindajad vandeadvokaadid Epp Lumiste ja Siret Siilbek. Vastustaja – Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, esindaja vandeadvokaat Grete Tark
Asja läbivaatamine
Kolmas isik – Mole OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 24.07.2019 otsus nr 109-19/208989 osas, milles jäeti Baltic Restaurants Estonia AS vaidlustus Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele läbi vaatamata.
3.Teha uus otsus, millega jätta Baltic Restaurants Estonia AS kaebus kõigis nõuetes rahuldamata.
Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-ilt Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli kasuks välja menetluskulud summas 1170 eurot.
5.Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-ilt Mole OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1170 eurot.
6.Jätta Baltic Restaurants AS menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2019. 1(12)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.09.05.2019 avaldas Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (edaspidi hankija või vastustaja) riiklikus riigihangete registris hanketeate riigihanke „Toitlustusteenuse tellimine Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolile“ (viitenumber 208989) kohta, mida korraldatakse avatud hankemenetlusena ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati kolm pakkumust.
2.Hankija 18.06.2019 protokollilise otsusega nr 7.1-9/1 kvalifitseeriti hankepassis esitatud teabe alusel kõik pakkujad. Hankija 26.06.2019 protokollilise otsusega nr 7.1-9/2 tunnistati vastavaks Mole OÜ pakkumus, lükati tagasi Baltic Restaurants Estonia AS-i (kaebaja) ja P. Dussmann Eesti OÜ pakkumused ning tunnistati edukaks Mole OÜ (kolmas isik) pakkumus.
3.05.07.2019 esitas kaebaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankija 26.06.2019 otsuste, millega otsustati lükata tagasi kaebaja pakkumus ja tunnistada edukaks Mole OÜ pakkumus, kehtetuks tunnistamiseks.
4.VAKO 24.07.2019 otsusega jäeti vaidlustus pakkumuse tagasilükkamise otsusele rahuldamata ja vaidlustus Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele läbi vaatamata. VAKO põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: a) pakkumuse esitamise hetkel, 23.05.2019, ei saanud kaebaja kuidagi kinnitada, et Pärnu Ühisgümnaasiumi köök on toidu valmistamise kohana tema kasutuses; b) isegi kui kaebaja poolt esitatud 12.06.2019 protokoll riigihankes, mille kohaselt oli kaebaja tunnistatud Pärnu Ühisgümnaasiumi hankes edukaks, võiks tõendada, et kaebaja kasutuses on Pärnu Ühisgümnaasiumi köök, ei tõenda protokoll kaebaja õigust kasutada viidatud kööki muuks otstarbeks kui riigihankes 208233 nimetatud; c) kuna kaebaja jättis vaatamata oma lubadusele 25.06.2019 hankijale esitamata oma pakkumuse vastavust tõendavad selgitused ja/või dokumendid, ning kuna ilma nendeta ei olnud pakkumuse vastavus sisuliselt kontrollitav, oli hankija õigustatud pakkumuse selle mittevastavuse tõttu RHAD-ile RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama. Hankija on oma otsust piisavalt põhjendanud; d) kuna hankija on õigesti lükanud kaebaja pakkumuse tagasi, ei ole kaebajal põhjendatud huvi kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks, siis tuleb vaidlustus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele jätta läbi vaatamata vaidlustuse esitamise õiguse puudumise tõttu.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse hankija 26.06.2019 otsuste: kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine (p 1.2.2) ja Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine (p 2) tühistamiseks ning VAKO 24.07.2019 otsuse tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 06.08.2019 kohtumäärusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna Mole OÜ.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Hankija 26.06.2019. a otsuse punktid 1.2.2 ja 2 rikuvad kaebaja õigusi. Kui hankija ei oleks õigusvastaselt lükanud kaebaja pakkumust tagasi, oleks ta pidanud hindamise tulemusel tunnistama edukaks kaebaja pakkumuse, kuna kaebaja pakkumus oli odavam kui kolmanda isiku pakkumus. Menetluse kestel muutunud olukorras on kaebajal võimalik saavutada oma eesmärk seeläbi, et hankija on kohustatud korraldama uue hankemenetluse.
8.Hankija lükkas ebaõigesti kaebaja pakkumuse tagasi. Hankija korraldab eriteenuste hanget avatud hankemenetlusena, millest tulenevalt pidi ta riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg 8 kohaselt kohaldama vastava menetluse kohta sätestatud korda, sh RHS § 114 lg-s 1 sätestatut. Viidatud sätte kohaselt peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. See tähendab, et hankija ei saa vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel tugineda 2(12)
neile tõenditele/dokumentidele, mida hanke alusdokumentides ei nõutud. 26.06.2019. a protokollist nähtub, et hankija on küsinud nii kaebajalt kui ka kolmandalt isikult täiendavat informatsiooni. 26.06.2019. a kaebaja poolt hankijale edastatud kinnitusest nähtub, et ta on tunnistatud Pärnu Ühisgümnaasiumi hankel edukaks. Järelikult on kaebaja esitanud hankijale viimase poolt küsitud tõendid selle kohta, et tal on õigus kasutada Pärnu Ühisgümnaasiumi ruume alates 2019. a sügisest. Arusaamatul kombel ei piisanud hankijale esitatud tõenditest ning hankija rikkus RHS § 114 lg-t 1 tulenevat põhimõtet, kui jättis kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamata, kuna tugines otsuse tegemisel tõendile, mille esitamist ta esialgselt ei küsinud. Kaebaja sõlmis Pärnu Ühisgümnaasiumiga lepingu 04.07.2019. Seega ei saanudki kaebaja pakkumuse esitamisel esitada muud dokumenti, kui edukaks tunnistamise protokolli. Hankijal ei olnud õigust küsida kaebajalt teisi dokumente. Endise direktori 25.06.2019 kiri on saadetud enne lepingu sõlmimist ning seda ei saa võtta tõsikindla alusena lepingu sõlmimise välistamise osas. Kolmanda isiku pakkumus on praeguseks ka kehtivuse kaotanud.
9.VAKO on ebaõigesti asunud seisukohale, et pakkumus peab vastama nõuetele igal ajahetkel pärast pakkumuste esitamist. Kui see on õige, siis oleks hankijal kohustus lükata tagasi ka kolmanda isiku pakkumus. Kaebaja leiab, et pakkumus peab vastama hankedokumentide nõuetele pakkumuse vastavuse kontrollimise ajal. Puudub vaidlus, et vastavuse kontrollimise ajal oli kaebaja esitanud hankijale tõendi, mille kohaselt tal oli õigus kasutada Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki. Seega oli kaebaja esitanud dokumendid, millest nähtud, et kaebaja pakkumus vastas hankija poolt alusdokumentides seatud tingimustele ning kaebaja oli esitanud toidu valmistamise aadressi. Kaebaja sai hankija seatud tingimustest aru selliselt, et hankelepingu täitmise ajal (mitte pakkumuste esitamise ajal) peab neil olema õigus kasutada pakkumuses näidatud ruume. Nii kaebaja kui ka kolmas isik esitasid hankijale toidu valmistamise koha aadressina koolid, mille hankelepinguid nad ei olnud võitnud pakkumuse esitamise ajal. Ka kolmanda isiku ja Raeküla kooli vahel sõlmiti hankeleping alles 25.06.2019, ehkki pakkumus tuli esitada juba 27.05.2019. a, st pakkumuste esitamise ajal ei olnud kolmandal isikul õigust kasutada Raeküla kooli kööki. Seega ei vastanud ka kolmanda isiku pakkumus selle esitamise ajal hankedokumentide tingimustele. Ka Raeküla kooli vara tasuta kasutamise lepingu sõnastuse kohaselt ei ole kolmandal isikul õigust kasutada Raeküla kooli muul otstarbel kui ainult Raeküla kooli õpilaste toitlustamiseks. Hankija on siinjuures rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna vara tasuta kasutamise lepingute sõnastused olid sarnased. Kui hankija sai kinnituse, et kaebajal on õigus kasutada Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki, siis ei saanud ta nõuda täiendavaid dokumente pakkumuse vastavuse hindamisel. Juhul, kui hankija oleks soovinud pakkumuste vastavust hinnata teiste koolide kinnituskirjade alusel, oleks ta pidanud vastava asjaolu sätestama kohe algselt hankedokumentides. Hankija on põhjendamatult eelistanud kolmanda isiku poolt esitatud dokumenti.
10.Praegusel juhul ei ole ka välistatud, et kaebaja ja Pärnu Ühisgümnaasiumi vahelist hankelepingut saab muuta viisil, et kooli sööklat saab kasutada ka hankija õpilaste toitlustamiseks. Vastustaja poolt viidatud kiri on koostatud kooli endise direktori poolt. Praeguseks on direktor vahetunud.
11.Hankija on rikkunud hankemenetluse etapilise läbiviimise põhimõtet. Hankija on omaks võtnud, et ta on hinnanud pakkumuse vastavaks tunnistamise etapis hankelepingu sõlmimise võimalikkust, st ta on rikkumise omaks võtnud. Kooskõlas RHS § 119 lg-ga 1 oleks hankija saanud tunnistada kolmanda isiku pakkumuse edukaks üksnes siis, kui edukas pakkuja oleks oma pakkumuse tagasi võtnud. Antud juhul on hankija jätnud teostamata RHS § 114 ja § 117 nimetatud kohustused ja eeldanud, et kaebajaga ei ole võimalik lepingut sõlmida.
12.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kui hankija ei oleks õigusvastaselt jätnud kaebaja pakkumust vastavaks tunnistamata, oleks tal olnud kohustus tunnistada kaebaja pakkumus edukaks. Hankija otsus sisaldab ka olulisi kaalutlusvigu. Kolmas isik on avalikult deklareerinud, et tal on 5 täistööajaga töötajat, kuid tasub töötajatele töötasuna 332,65 eurot. Järelikult rikub kolmas isik Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtasu 3(12)
maksmise kohustust. Kolmandal isikul on töötamise registri kohaselt vaid üks töötaja ning ei ole mõeldav, et üks isik suudaks 600 inimesele süüa valmistada. Hankija otsuse punktist 2 ei nähtu, et hankija oleks kaalunud RHS § 94 lg 4 p 2 alusel kolmanda isiku kõrvaldamist.
13.19.08.2019. a seisuga on vaidlustatud hanke kohta avaldatud riigihangete registris, et hange on hindamisel. Reigistrist ei nähtu, et hankeleping oleks sõlmitud. Vaidlusaluses hankes on hankija märkinud hanketeates teenuse osutamise perioodiks 36 kuud, kuid hankedokumentides on teenuse osutamise periood määratud kuupäeva täpsusega. Hankedokumentide lahutamatu osa on lepingu projekt, mille punkti 1.2 kohaselt kehtib leping 15.08.2019 kuni 14.08.2021. Seega on riigihanke alusdokumentides kogumis üheselt mõistetavalt välja toodud hankelepingu täitmise tähtaeg. Seega pidi hankeleping olema sõlmitud viisil, et leping oleks kehtinud alates 15.08.2019. Juhul, kui lepingut nimetatud kuupäevaks ei olnud sõlmitud, siis ei toimuks lepingu sõlmimine enam RHS § 120 lg 1 kohaselt ja hankijal on kohustus kogu hange kehtetuks tunnistada, sest lepingu sõlmimine ei ole enam võimalik hanke alusdokumentides näidatud tingimustel.
14.Hankija on kohut eksitanud. Kui hankija oleks käitunud õiguspäraselt ning tunnistanud hanke kehtetuks, siis ei oleks käesoleva menetluse jätkamine vajalik. Hankijal on praegusel juhul kohustus tunnistada hange tervikuna kehtetuks. Vastustaja ei ole kohut hankelepingu sõlmimisest informeerinud, sest lepingut ei ole sõlmitud. Ja seda ei saa objektiivselt ka sõlmida. Rahandusministeerium on algatanud hankija poolsete RHS-i nõuete rikkumiste osas järelevalvemenetluse. Tulenevalt RHS § 205 lg-st 3 ei ole hankijal lubatud hankelepingut sõlmida enne järelevalvemenetluse lõpule viimist. 04.09.2019. a esitas Rahandusministeerium hankijale ettekirjutuse eelnõu, milles teatas, et kavatseb teha ettekirjutuse hanke kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja seisukoht
15.Esinevad kaebuse läbi vaatamata jätmise alused HKMS § 44 lg 1 tähenduses. Kaebaja huviks saab olla vaid majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Praegusel juhul ei ole see hanketingimusi, pakkuja pakkumust ning Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori väljastatud 25.06.2019 kinnitust arvestades võimalik. Ehkki kaebajal on õigus Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki viidatud kooli õpilaste ja personali toitlustamiseks kasutada, puudub tal luba selle köögi kasutamiseks toidu valmistamiseks teiste hankelepingute täitmiseks. Seega ei saa kaebaja saavutada hankelepingu sõlmimist oma pakkumuse alusel ning kaebuse rahuldamisega ei ole saavutatav kaebuse eesmärk. Seega puudub kaebajal subjektiivne kaitsmist vääriv õigus. Antud juhul esinevad kõik HKMS § 121 lg 2 p-des 12 sätestatud kaebuse läbi vaatamata jätmise alused.
16.Hankija ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud RHS nõudeid, mida on oma otsuses korrektselt leidnud ka VAKO. Vaidlust ei saa olla selles, et hankedokumentides on hanke täiendavate tingimustena (p 2.7.1) selgelt määratletud, et teenuse osutamine peab toimuma termosköögi põhimõttel ja see tähendab, et pakkuja peab valmistama toidu tema kasutuses olevas teises toidu valmistamise kohas. Vastava koha pidi pakkuja konkreetselt märkima hanke alusdokumentide vormil
1.Kaebaja pakkumuse vormil 1 kinnitas kaebaja, et tal on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud teenuse tellimise hanke teostamiseks vormi 1 punktis 10 märgitud köögis. Pakkumuse vastavuse kindlakstegemiseks saab hankija küsida pakkujalt ka selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esitatud andmete ja dokumentide tõele vastavust. Vastav õigus tuleneb direktiivide 2014/24EL art 56 lg 3 ja 2014/25/EL art 76 lg-st 4 ning RHS § 46 lg-st 4. Seega oli hankijal õigus küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid selgitamaks välja kaebaja õigust vastavat kööki hanke eesmärkidest lähtuvalt kasutada. Sama nõude esitas hankija ka Mole OÜ-le, st kohtles pakkujaid võrdselt. Kaebaja ei vaielnud hankija palvele vastu ning lubas, et vastab küsimustele 25.06.2019. Kaebaja selleks kuupäevaks kinnitust ega muid selgitusi ei esitanud. 25.06.2019 esitas aga Pärnu Ühisgümnaasium Pärnu Linnavalitsuse kaudu kinnituse, et kaebajal ei lubata Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis hankija õpilastele ja personalile toitu valmistada. Pärnu Ühisgümnaasiumi direktori vahetumisega ei muutunud varasem 25.06.2019. a kinnituskiri tühiseks. Kummutamaks lõplikult kaebaja väiteid hankelepingu võimaliku muutmise kohta esitab hankija Pärnu Ühisgümnaasiumi uue 4(12)
direktori kinnistuskirja, milles direktor on vastusena kaebajale 23.08.2019 märkinud, et ei luba Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada mõne muu hankelepingu täitmiseks. Mole OÜ sõlmis Pärnu Raeküla Kooliga 25.06.2019 hankelepingu ning hankija sai viimaselt kinnituse, et lubab Mole OÜ-l oma koolis valmistada toitu hankijale. Antud menetluses tehtav lahend ei saa ka kuidagi mõjutada Pärnu Ühisgümnaasiumi otsust ega kohustada neid võimaldama selle köögi ja vahendite kasutamist hankijale toitlustusteenuse osutamiseks.
17.Kaebaja ei esitanud hankemenetluses hankija määratud tähtajaks tõendit, mis võimaldanuks hankijal veenduda, et kaebajal on õigus pakkumuses osundatud kööki sõlmitava hankelepingu täitmiseks kasutada. Kaebaja selgitus ja tõend selle kohta, et ta on tunnistatud parimaks Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlustuse hankes ei ole piisav tõend selle kohta, et tegelikkuses on kaebajal õigus seda kööki hankijale toitlustusteenuse pakkumiseks kasutada. Võimetus tõendada hanketingimuste täitmist on käsitletav sisulise puudusena ning sellises olukorras oli hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata.
18.Kuna hankijal oli õigus kaebaja ja P. Dussmann Eesti OÜ pakkumused tagasi lükata ja Mole OÜ pakkumus vastas nii vormiliselt kui sisuliselt hanketingimustele, siis tunnistas hankija põhjendatult Mole OÜ pakkumuse edukaks.
19.Vaidlustatud otsus tuleb jätta tühistamata ka menetlusökonoomia printsiibist lähtudes. Hankija otsus on sisuliselt õige ja otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt tuleks samasisuline otsus igal juhul uuesti vastu võtta. Asjaolud, mis tingisid kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ei ole muutunud, mistõttu tuleks kaebuse rahuldamise korral hankijal kaebaja pakkumus uuesti tagasi lükata Kolmanda isiku seisukoht
20.Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.
21.Kuna VAKO otsuses leidis kinnitust, et hankija on õiguspäraselt kaebaja pakkumuse tagasi lükanud, siis juba pelgalt seetõttu on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamis otsus. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, ei ole tähtsust kaebaja väidetel, mille kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakkumus vastavustingimustele. Sisuliselt esitab kaebaja hoopis etteheiteid kolmanda isiku suhtes 03.07.2019 tehtud otsusele RHS § 104 lg 8 alusel kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. Selles osas saabus vaidlustamise tähtaeg aga 29.08.2019 ent kaebaja ei ole otsust vaidlustanud.
22.Kolmas isik esitas vastusena hankija 01.07.2019 päringule 02.07.2019 selgitused ja tõendid, mis kinnitavad, et kolmas isik täidab nõuetekohaselt tööõigusest tulenevaid kohustusi miinimumpalga maksmisel. Kolmas isik rakendab töötajatele tööaega keskmiselt 5-6 tundi päevas ja töötasu tunnihind on osalist tööaega arvestades kõrgem alampalga kohustuslikust minimaalsest tunnihinnast. Põhjendamatu on kaebaja eeldus, et kolmanda isiku töötajad peavad töötama täistööajaga.
23.Kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke vastavustingimustele. Kolmas isik on esitanud hankijale tõendid selle kohta, et tal on õigus toidu valmistamiseks kasutada Raeküla kooli kööki, kuna kooli juhtkond andis talle selle kohta selgesõnalise kirjaliku nõusoleku.
24.Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et pakkumuse vastavuse kontroll ei saa piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab olema sisuline. Seega ei saa hankijale olla etteheidetav see, et ta asus kaebaja poolt esitatud vormil 1 märgitud andmeid toidu valmistamise koha kohta ka sisuliselt kontrollima. Hankija ei ole sisulise kontrolli teostamisel piiratud dokumentidega, mida hanke alusdokumentides on otsesõnu nõutud. Pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll ei saa tõendada seda, et pakkujaga sõlmitakse hankeleping ja pakkujal on võimalus kasutada hankelepingus märgitud kohta toidu valmistamiseks teise hanke raames. Hankeleping kaebajaga sõlmiti alles 04.07.2019. Hankija on juba vaidlustusmenetluses oma vastuse lisana 8 esitanud ühesed tõendid selle kohta, et Pärnu Ühisgümnaasium keeldus nõusolekust võimaldada kaebajale kooli ruumide kasutamist vaid5(12)
lusaluses hankes sõlmitava lepingu täitmiseks. Seega on vale kaebaja pakkumuses märgitud toidu valmistamise asikoht Pärnu Ühisgümnaasium. Seega on tõendatud, et kaebaja pakkumus ei vasta riigihanke vastavustingimustele. Seega on hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks õiguspärane.
25.Õige ei ole kaebaja väide, et kolmanda isiku pakkumuse kehtivus on lõppenud. Kolmas isik on pikendanud oma pakkumuse kehtivust omaalgatuslikult ja tagasiulatuvalt 28.08.2019, mistõttu ei ole pakkumus kehtivust kaotanud.
26.Rahandusministeerium ei olnud seisuga 30.08.2019 teinud mingit otsust kaebaja poolt algatatud järelevalvemenetluses ning ministeerium on vaid teavitanud ettekirjutuse tegemise kavatsusest andes menetlusosalistele aega selgituste andmiseks. Järelevalvemenetluse algatamise fakt kui selline ei kohusta hankijat riigihanget kehtetuks tunnistama.
27.Väär on ka kaebaja väide, et 15.08.2019 möödumise tõttu ei ole objektiivselt võimalik hankelepingut sõlmida ja ainus õiguspärane võimalus on riigihange kehtetuks tunnistada. Hanketingimustest tulenevalt ei olnud õiguspärane mitte kuupäev 15.08.2019, vaid toitlustusteenuse osutamine õppeaastatel 2019/2020; 2020/2021; 2021/2022.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas 08.08.2019 menetlusdokumendis taotluse jätta kaebus HKMS § 151 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna esinevad kõik HKMS § 121 lg 2 p-des 1-22 sätestatud alused. Kohus leiab, et vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus võib HKMS § 151 lg 2 p 2 järgi jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg- s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 kohaselt on sellisteks asjaoludeks kaebeõiguse puudumine (p 1); kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (p 2); kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (p 21) ning fakt, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (p 22). Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja huviks käesolevas vaidluses saab olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Ehkki Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.08.2019 määruses käesolevas asjas osundanud, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei ole esitanud hankijale ega ka kohtumenetluses kohtule tõendeid, mille kohaselt tal on õigus Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada ja sellest tulenevalt ei ole kaebusel eduväljavaateid, ei tähenda see veel seda, et kaebusega ei ole mitte mingil juhul võimalik saavutada kaebuse eesmärki või et kaebajal puuduks kaebeõigus. Kaebaja on esitanud hankemenetluses pakkumuse ning seega on tal kehtiva kohtupraktika kohaselt kaebeõigus hankija otsustele, mis takistavad hankelepingu sõlmimist (HKMS § 121 lg 2 p 1). Samuti on seadusandja eesmärgiks HKMS § 121 lg 2 p 2 muutmisel olnud piirata sätte kohaldamisala juhtumitega, mil kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul, sest nõude rahuldamine ei annaks kaebajale tegelikult soovitud tulemust ning kaebaja keeldub eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Õigus sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusel hankijaga hankeleping ei ole ka väheintensiivne õigus. Seega ei ole sellise õiguse riive väheintensiivne. Seega ei esine ka HKMS § 121 lg 2 p-des 21 ja 22 esinevaid aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kuivõrd alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puuduvad, siis lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
6(12)
30.Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse hankija 26.06.2019.a otsustele, millega hankija lükkas tagasi kaebaja pakkumuse ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Samuti on kaebaja esitanud kaebuse VAKO 24.07.2019 otsuse tühistamiseks. Kaebuse väidete kohaselt rikuvad viidatud hankija otsused kaebaja õigusi, kuna tal on otsuste tühistamise kaudu võimalik saavutada hankelepingu sõlmimise võimalus ning kaebuse ainsaks eesmärgiks on majanduslik huvi sõlmida hankijaga hankeleping. Menetluse kestel on kaebaja oma positsiooni täiendanud. Kaebaja väidab, et kui hankija ei ole seisuga 15.08.2019 sõlminud kolmanda isikuga hankelepingut on hankijal kohustus tunnistada hange tervikuna kehtetuks. Kaebaja väidab ka, et hanke kehtetuks tunnistamise korral on tal kaebuse rahuldamisel võimalik saavutada kaebuse eesmärk, kuna hanke kehtetuks tunnistamisel on hankija kohustatud korraldama uue hankemenetluse.
31.HKMS 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. RHS § 185 lg 1 kohaselt on hankija tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus pakkujal, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kohtupraktikast tulenevalt on hankija otsuste vaidlustamisel nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kaitstavaks õigushüveks õiguspärase hankelepingu sõlmimise võimalus. See tähendab, et mistahes hankija poolt hankemenetluses tehtav otsus saab rikkuda kaebaja õigusi üksnes juhul, kui see omab puutumust kaebaja subjektiivsete õigustega. Kohus ei teosta hankija tegevuse üle hankemenetluses abstraktset kontrolli, vaid kontrollib kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga. Nimetatu tähendab praegusel juhul, et kohus kontrollib kaebuse lahendamisel, kas hankija otsused kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise ning Mole OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olid nende andmise hetkel õiguspärased. Otsuste õiguspärasust nende andmise hetkel ei mõjuta asjaolu, kas hankijal on hilisemalt muutunud asjaolude tõttu õiguslikult võimalik sõlmida parimaks pakkujaks tunnistatud pakkujaga hankeleping või mitte. Seega ei mõjuta vaidlustatud otsuste õiguspärasust asjaolu, kas hankelepingu sõlmimine peale 15.08.2019 on õiguslikult võimalik või mitte. Võimatus sõlmida hankelepingut peale viidatud kuupäeva ei muudaks ka kaebaja poolt vaidlustatud otsuseid õigusvastaseks, kuivõrd vaidlustatud otsustega ei otsustatud hankelepingu sõlmimise küsimust. HKMS § 2 lg 3 kohaselt saab kohus lahendada kaebuse vaid kaebuse nõudes toodud ulatuses. Küsimus sellest, kas hankijal on hüpoteetiliselt kohustus tunnistada hange kehtetuks väljub ilmselgelt käesoleva vaidluse piiridest ning ei ole seotud kaebaja poolt seotud nõuetega. Käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole hankija hanget ka kehtetuks tunnistanud. Seega ei hinda kohus käesoleva vaidluse lahendamisel kaebaja väiteid, mis seonduvad hankija väidetava kohustusega tunnistada hange kehtetuks põhjusel, et hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga on muutunud õiguslikult võimatuks. Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, kas hankija on praeguseks hetkeks minetanud kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimise õiguse, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi olukorras, kus hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta on õiguspärane. Isegi kui hankija on praeguseks hetkeks minetanud õiguse sõlmida kolmanda isikuga hankeleping, ei tooks see vaidlustatud otsuste õiguspärasuse korral kaasa hankelepingu sõlmimist kaebajaga. Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt on tal hanke kehtetuks tunnistamisel võimalus sõlmida hankijaga hankeleping märgib kohus, et hanke kehtetuks tunnistamisel kaotaksid küll kehtivuse ka kaebaja poolt vaidlustatud otsused, kuid see ei tooks kaasa hankelepingu sõlmimist kaebajaga. Kehtetuks tunnistatud hankes hankelepingu sõlmimine ei ole õiguslikult võimalik. Hanke kehtetuks tunnistamisel oleks hankijal küll õigus kuulutada välja uus hange, kuid uue hanke välja kuulutamisel oleks kaebajal üksnes õigus hankel osaleda. Hankelepingu sõlmimise õigus tekiks aga hanke võitjal, kelleks ei pruugi ilmtingimata olla kaebaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus määranud kindlaks käesoleva vaidluse piirid ning hindab järgnevalt vaidlustatud otsuste õiguspärasust sisuliselt. 7(12)
32.RHS § 126 lg 8 sätestab, et kui hankija korraldab sotsiaal- või eriteenuste erimenetluse avatud, piiratud, konkurentsipõhise läbirääkimistega või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab ta vastava menetluse kohta sätestatud korda. Riigihangete registris hanke kohta avaldatud info kohaselt korraldab hankija käesoleval juhul menetlust avatud menetlusena, millest tulenevalt on ta kohustatud järgima RHS-is avatud hankemenetluse kohta sätestatut.
33.Vaidlustatud otsuse kohaselt on hankija lükanud 26.06.2019 otsusega kaebaja pakkumuse tagasi RHS § 114 lg-de 1 ja 2 ning hankedokumendi (HD) p 8.3 alusel, kuna kaebaja ei esitanud tähtajaks, 25.06.2019, hankija nõutud selgitusi ega tõendeid, mis võimaldaksid hankijal veenduda, et pakkumus vastas hankedokumendis sätestatud tingimustele, ning et pakkuja selgituste põhjal ei olnud võimalik üheselt hinnata pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (p 1.2.2). Nagu nähtub otsuse punktis 1 toodud kirjeldusest, siis pidid pakkujad HD lisa 1 punktis 10 märkima hankijale toidu valmistamise koha aadressi. Kaebaja oli märkinud selle kohana Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi. Veendumaks pakkumustes esitatud andmete tõesuses palus hankija kaebajal ja kolmandal isikul esitada tõendid, et neil on õigus ja võimalus nimetatud kööke kasutada. Ettenähtud tähtajaks esitas kolmas isik Pärnu Raeküla Põhikooli kinnituskirja. Dussmann Eesti OÜ ega kaebaja tõendeid ei esitanud. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse kirjelduse kohaselt küll selgituse, et nad on tunnistatud edukaks Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlustushankes järgnevaks kolmeks õppeaastaks, kuid hankija hinnangul ei tõendanud see, et kaebajal oleks võimalik kasutada seda kööki muuks otstarbeks, kui selles hankes nimetatud.
34.RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate (kvalifitseerimise otsus on tehtud 18.06.2019. a) pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta, lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. HD p 2.7.2 sõnastuse kohaselt toimub teenuse osutamine termosköögi põhimõttel, mis tähendab, et pakkuja peab valmistama toidu tema kasutuses olevas teises toidu valmistamise kohas. Pakkuja pidi HD lisa 1 vormil 1 (punkt 10) näitama toidu valmistamise koha aadressi. HD vormil 1 sisaldusid kinnitused selle kohta, et pakkuja võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused (vorm 1 p 1) ning et pakkujal on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud teenuse tellimise hanke teostamiseks (vorm 1 p 3). Seega pidid kõik pakkujad esitama HD p. 2.7.2 tingimuste täitmiseks toidu valmistamise koha aadressi. Kaebaja on pakkumuse lisaks olnud vormil 1 kinnitanud, et tema kasutuses on toidu valmistamise koht aadressil Kooli 13, Pärnu, st Pärnu Ühisgümnaasiumis.
35.VAKO on oma otsuses (p 9.3.1) õigesti märkinud, et hankija poolset RHS § 114 lg 1 kohast pakkumuste vastavuse kontrolli võib liigitada formaalseks (hankija kontrollib, kas tingimuse täitmist tõendavad andmed ja dokumendid on esitatud) ja sisuliseks (hankija kontrollib, kas tingimuse täitmist tõendavate andmetega on pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentidele tõendatud, sh kas andmed on õiged). Hankija võib pakkumuse tagasi lükata mõlema kontrolli tulemusel tuvastatud mittevastavuse tõttu, st et olukorrad, kus formaalse kontrolli tulemusel on tõendatud, et esitatud andmed pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentidele ei tõenda, või kui sisulise kontrolli tulemusel selgub, et pakkumuses esitatud andmed riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi ei täida, on RHS § 114 lg-de 1 ja 2 mõttes pakkujale samasuguste tagajärgedega - pakkumus lükatakse tagasi. Kohus nõustub ka VAKO ja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa pakkuja nõuda hankijalt üksnes formaalse kontrolli teostamist ja pakkumuse vastavaks tunnistamist üksnes pakkuja poolt esitatud andmete alusel. Juhul, kui hankija saaks ja peaks piirduma vaid pakkuja poolt esitatu formaalse kontrolliga ega saaks kontrollida esitatud andmeid ja teavet sisuliselt, annaks see pakkujale võimaluse oma õiguste 8(12)
kuritarvitamiseks. Kui hankijal puuduks õigus dokumentide sisu õigsust kontrollida, siis oleks pakkujal võimalik saavutada hankijaga lepingu sõlmimine ebaõigetele andmetele tuginedes. Selline olukord ei ole aga tolereeritav ega taga avalike vahendite säästliukku kasutamist. Seega ei nõustu kohus kaebajaga selles, et pakkumuse vastavuse kontrolli teostamisel on hankijal lubatud küsida üksnes neid dokumente, mille esitamist ta on hankedokumentides sõnaselgelt nõudnud. Hankija võib pakkujalt tõepoolest nõuda, et pakkumus vastaks hankija enda poolt koostatud hankedokumentides sätestatud tingimustele ning et esitatud oleksid hankija poolt hankedokumentides nõutud dokumendid. Nimetatu ei tähenda aga, et hankija oleks pakkumuse vastavuse sisulisel kontrollimisel piiratud üksnes dokumentidega, mille esitamise võimaluse ta hankedokumentides sõnaselgelt ette on näinud. Hankija ei saa hankedokumentide koostamisel näha ette, millist informatsiooni ta mingil ajahetkel võib pakkumuse vastavuse kontrollimiseks vajada. Seega leiab kohus, et pakkumuse vastavuse kindlakstegemiseks võib hankija pakkujalt küsida mistahes selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esitatud dokumentide ja pakkuja poolt avaldatu tõele vastavust. Vastav õigus on sõnaselgelt sätestatud ka RHS § 46 lg-s 4, mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise, heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest. Seega, kuna kaebaja avaldas oma pakkumuses, et kavatseb hankedokumentide p 2.7.2 kohaselt hakata hankelepingu täitmisel toitu valmistama Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis, siis oli hankijal õigus küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid selgitamaks välja kaebaja õigus vastavat kööki hankija poolt korraldatud hankes toidu valmistamiseks kasutada. Toidu valmistamise koha aadressi näitamine pakkumuses ei tähenda, et hanke raames on pakkujal õigus kööki ka kasutada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 14.08.2019 tehtud kohtumääruses rõhutanud, et hankijal peab olema võimalus enne hankelepingu sõlmimist veenduda selles, et pakkuja suudab hankelepingut täita. Seega oli kaebaja risk, kui ta märkis oma pakkumuses toidu valmistamise kohaks köögi, mille kasutamise õigust tal ei olnud ja mille osas ta ei saanud eeldada, et tal tekib Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi kasutamise õigus pelgalt teise hanke võitmise läbi.
36.Kohus nõustub VAKO väitega, et pakkumus peab vastama nõuetele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest. VAKO on põhjendatult leidnud, et pakkumus, mis pidi vastama HD-ile pakkumuse esitamise hetkel ei saa hakata vastama HD-ile mingil ajal tulevikus hankemenetluse kestel, nt 12.06.2019 või 04.07.2019 või muul ajal. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuse esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni, lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Viidatud sätetest ning printsiibist, mille kohaselt ei saa pakkuja oma pakkumust muuta, tuleneb üheselt, et pakkumus peab vastama esitatud nõuetele nii selle esitamise hetkel kui ka mistahes muul ajahetkel alates pakkumuse esitamisest. Hankijal on RHS §- dest 114-117 tulenevat kohustus ja õigus kontrollida esitatud pakkumuse vastavust hankemenetluse erinevates etappides. Nimetatud normid muutuksid sisutuks, kui pakkujal oleks võimalik oma pakkumust hankemenetluse kestel muuta või täiendada asjaoludega, mida ei esinenud pakkumuse esitamise hetkel. Sellise olukorra võimaldamine oleks olulises vastuolus hankija kohustusega kohelda kõiki pakkujaid hankementluses võrdselt. Seega, kui kaebaja märkis pakkumuses, et kavatseb kasutada hankelepingu täitmisel Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki, siis pidi kaebaja olema nii pakkumuse esitamise hetkel kui ka mistahes ajahetkel alates pakkumuse esitamisest suuteline hankijale tõendama, et tal on nii õiguslikult kui ka faktiliselt võimalik viidatud kööki hankija poolt korraldatud hankes toidu valmistamiseks kasutada. HD-st tulenevalt oli hankija nõudeks viidatud köögi kasutamise õigus, mitte formaalne nõue näidata pakkumuses toidu valmistamise koha aadress.
37.Kuivõrd hankija esitas nõude tõendada pakkumuses näidatud köögi kasutamise õigust ka kolmandale isikule, siis ei ole hankija kohelnud pakkujaid hankemenetluses ebavõrdselt, nagu 9(12)
ekslikult leiab kaebaja. Kaebaja on kaebuses välja toonud, ning asjas puudub vaidlus, et nii kaebaja kui ka kolmanda isiku poolt referentsina esitatud hankelepingute punkti 2.2 sõnastused olid sarnased ning lepingutest ei tulenenud kasutaja õigust kasutada kooli kööki muuks otstarbeks, kui konkreetse kooli ja selle personali toitlustamiseks. Sellest tulenevalt oli hankijal õigus pöörduda RHS § 46 lg 4 alusel pakkujate poole et saada täiendavaid selgitusi ja tõendeid pakkumuses märgitud köögi kasutamise õiguse osas. Hankija esitas sama küsimuse kõigile pakkujatele. Kohtu arvates ei ole hankija jaoks olnud seejuures määravat tähtsust sellel, et kaebaja ei olnud pakkumuse esitamise seisuga sõlmitud Pärnu Ühisgümnaasiumiga hankelepingut ning et kaebaja esitas vastustajale pakkumusega üksnes väljavõtte Pärnu Ühisgümnaasiumi toitlusteenuse osutamiseks korraldatud hanke 12.06.2019 protokollist, mille punkti 3.1 kohaselt tunnistati edukaks pakkumuseks kaebaja poolt esitatud pakkumus. Sarnases olukorras oli pakkumuse esitamise seisuga ka kolmas isik, kes sõlmis Pärnu Raeküla Kooliga lepingu 25.06.2019. Käesoleva asja materjalide kohaselt ei olnud hankija jaoks oluline mitte hankelepingu sõlmimise fakt iseenesest, vaid asjaolu, et sõlmitavate hankelepingute sõnastustest ei tulenenud kasutajale õigust kasutada lepingu objektiks olevat kööki teenuse osutamiseks mõne muu hanke raames. Seega on hankija mõlema pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtunud samadest põhimõtetest ega ole loonud kolmandale isikule menetluses eeliseid.
38.Hankija on esitanud kaebajale 18.06.2019 päringu, milles palub kaebajal esitada Pärnu Ühisgümnaasiumi kinnitus selle kohta, et tal on õigus ja võimalus valmistada toitu Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolile Pärnu Ühisgümnaasiumi köögis. Kaebaja edastas hankijale 20.06.2019 teate, milles lubas saata vastuse 25.06.2019 hommikul. Kaebaja selleks kuupäevaks kinnitust ega muid selgitusi ei esitanud. 25.06.2019 kuupäeva seisuga on aga Pärnu Ühisgümnaasium väljastanud kaebajale teate „Vastuseks Teie suulisele päringule“, millest nähtub üheselt Pärnu Ühisgümnaasiumi seisukoht, mille kohaselt ei anna Pärnu Ühisgümnaasium kaebajale luba kasutada kooli kööki mõne muu (hanke) lepingu täitmiseks, sh Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õpilastele ja personalile toidu valmistamiseks. Vastava kinnituse edastas Pärnu Linnavalitsus ka vastustajale. On tähelepanuväärne, et ehkki viidatud kiri oli adresseeritud kaebajale, ei andnud ta sellest hankijale teada, millest saab järeldada, et kaebaja soovis kirjas sisalduvat teavet hankija eest varjata. Kuivõrd kaebaja ei saanud Pärnu Ühisgümnaasiumilt tema poolt soovitud kinnitust, siis on sellega ka seletatav, miks ei esitanud kaebaja hankija poolt nõutud dokumente hankija pöördumises näidatud tähtajaks. Viidatud kirjas sisalduv teave on oluline ning vastustaja ei saanud seda hankemenetluses eirata. Seega asus hankija vaidlustatud otsuses põhjendatult seisukohale, et kuna kaebaja ei esitanud vaatamata oma lubadusele 25.06.2019 hankijale dokumente ega selgitusi, mis võimaldaks veenduda pakkumuse vastavuses hankedokumentides esitatud tingimustele ning kuna ilma nendeta ei olnud pakkumuse vastavus sisuliselt kontrollitav, tuli kaebaja pakkumus selle mittevastavuse tõttu hankedokumentidele RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Vastavale järeldusele on õigesti jõudnud ka VAKO. Hankija ei saanud tekkinud olukorras teha teistsugust otsust, kui kaebaja pakkumus tagasi lükata. Kaebaja enda risk oli, et ta märkis oma pakkumuses toidu valmistamise kohaks köögi, mille kasutamise õigust tal ei olnud ja mille osas ta ei saanud eeldada, et tal tekib Pärnu Ühisgümnaasiumi köögi kasutamise õigus pelgalt teise hanke võitmise läbi. Kaebaja pidi teadma, et selleks on tal vajalik konkreetne kokkulepe kooliga. Antud juhul kaebajal sellist kokkulepet saavutada ei õnnestunud. Hankija ei saanud ega pidanud arvestama hüpoteetilise võimalusega, et Pärnu Ühisgümnaasium võib oma seisukohta muuta, nagu kaebaja on menetluses leidnud. 25.06.2019 kirjas oli Pärnu Ühisgümnaasium oma seisukohta selgelt väljendanud ning hankija sai lähtuda vaid nimetatud dokumendist ja selles sisalduvast infost. Käesoleva otsuse tegemise seisuga ei ole enam ka tähendust kaebaja väidetel, mille kohaselt oleks Pärnu Ühisgümnaasium pidanud talle köögi kasutamiseks nõusoleku andma või et 25.06.2019 seisukoht on esitatud Pärnu Ühisgümnaasiumi eelmise direktori poolt ning see ei välista, et kooli 10(12)
uus direktor võib kaebajale nõusoleku anda. Pärnu Ühisgümnaasiumi uus direktor on esitanud 23.08.2019 kaebajale adresseeritud kinnituskirja, milles kooli uus direktor on märkinud, et ei luba Pärnu Ühisgümnaasiumi kööki kasutada mõne muu (hanke)lepingu täitmiseks. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja ei olnud ainus viidatud kirja saaja, vaid kiri oli lisaks kaebajale saadetud ka vastustajale. Seega on ainetud kaebaja väited, mille kohaselt ei ole vastustaja saanud viidatud kirja õiguspärasel viisil ning kohus peaks kirja kui tõendi nimetatud põhjusel jätma tähelepanuta. Viidatud kiri on 26.08.2019 edastatud e-kirjaga nii kaebajale kui ka vastustajale, mistõttu on vastustaja saanud kirja Pärnu Ühisgümnaasiumilt. Kaebaja on menetluses käitunud pahatahtlikult, esitades kohtule eksitavaid asjaolusid.
39.Eeltoodut kokku võttes on hankija otsus, millega hankija lükkas kaebaja poolt esitatud pakkumuse tagasi, õige.
40.Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija otsuses on piisavalt põhjendatud, miks hankija leiab, et kaebaja pakkumuses esitatud andmed ja kaebaja poolt esitatud 12.06.2019 pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll ei tõenda kaebaja pakkumuse vastavust hankedokumentidele. 26.06.2019 otsuse kirjeldavas osas on hankija üheselt märkinud, et hankija soovib veenduda kaebaja poolt esitatud andmete tõesuses, mille kohaselt tal on õigus pakkumuses näidatud kööki kasutada. Asjaolu, et kaebajale oli hankija nõue aru saadav tõendab üheselt Pärnu Ühisgümnaasiumi poolt 25.06.2019 kaebajale adresseeritud vastus. Nimetatud vastusest on nähtav, et vastus on adresseeritud kaebajale vastusena tema poolt esitatud küsimusele.
41.Kaebaja on vaidlustanud ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud hankija otsust tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks, ei saa ta enam tugineda asjaoludele, mis seonduvad kolmanda isiku pakkumuse vastavusega hankija poolt kehtestatud nõuetele. Seega jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis seonduvad võimalike tööõiguse normide rikkumisega kolmanda isiku poolt.
42.VAKO on oma otsuses jätnud kaebaja poolt esitatud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele läbi vaatamata põhjusel, et kuivõrd hankija on õigesti lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi, ei ole kaebajal põhjendatud huvi kolmanda isiku pakkumuse vaidlustamiseks ning kaebajal puudub selle otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kohus ei nõustu VAKO-ga selles, et vaidlustus nimetatud otsusele tuli jätta läbi vaatamata. RHS § 192 lg 1 kohaselt hindab vaidlustuskomisjon ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse laekumisest arvates selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, lg 3 p 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tuleneb analoogselt HKMS § 44 lg 1 kohaldamisel välja kujunenud kohtupraktikaga printsiip, mille kohaselt tehakse kaebeõigus kindlaks kohtusse pöördumise aja seisuga (nt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-96-13). See tähendab, et olukorras, kus kaebajal on VAKO-sse pöördumisel kaebeõigus, ei mineta ta kaebeõigust seetõttu, et kohus või VAKO tuvastab, et kaebaja pakkumuse tagasi lükkamine oli põhjendatud. Sellisel juhul tuleb kaebaja poolt esitatud kaebus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele jätta rahuldamata, mitte läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on VAKO otsuses küll õigesti leidnud, et olukorras, kus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus osutus õiguspäraseks, ei riku kolmanda isiku pakkumuse edukakas tunnistamise otsus enam kaebaja õigusi. Kohus leiab aga et VAKO oleks pidanud jätma kaebaja poolt esitatud vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata, mitte läbi vaatamata. Seega tühistab kohus VAKO otsuse osas, milles VAKO jättis kaebaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega jätab kaebaja poolt esitatud kaebuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele rahuldamata.
MENETLUSKULUD
11(12)
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
44.Vastustaja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 3247,4 eurot koos käibemaksuga, sh VAKO menetlusega seotud õigusabikulud summas 1297,40 eurot ja käesoleva kohtuasjaga seotud menetluskulud summas 1950 eurot. Kohus leiab esmalt, et nõustub VAKO-ga selles, et vastustajal oli praeguses asjas õigus kasutada välist õigusabi, kuna vaidlus väljub vastustaja igapäevase tegevuse raamidest. Asjaolu, et Pärnu linnavalitsus on jätnud toitlustushangete korraldamise iga individuaalse haridusasutuse vastutusalasse ei tähenda veel, et hankijalt saab eeldada hangete läbi viimise ja hangetega seotud kohtuvaidluste pidamise oskust. Vastustaja puhul on tegemist kooliga, kelle igapäevaseks tegevuseks ei ole riigihangete korraldamine ja sellega seotud vaidluste pidamine. Kaebaja on küll põhjendatult esile toonud, et vastustaja on varem viinud läbi toitlustusteenuse hankeid, kuid samas on olnud tegemist lihthangetega. Antud hange on aga varasemast suurem ja mahukam ning tegemist on vastustaja poolt esimese n.ö tavapärase riigihankega. Seega ei saa vastustajalt eeldada, et ta suudab kohtumenetluses oma positsiooni ilma välist õigusabi kasutamata nõutaval tasemel kaitsta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja ei saa kohtumenetluses nõuda kulutuste hüvitamist osas, milles VAKO jättis 24.07.2019 otsusega vastustaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. VAKO otsusega mitte nõustumisel oleks vastustaja pidanud esitama otsusele kaebuse halduskohtusse. Vastustaja seda aga ei teinud, millest tulenevalt ei saa kohus muuta VAKO otsust vastustaja menetluskulude suurust puudutavas osas. Seega jääb vastustaja taotlus VAKO menetlusega seoses kantud menetluskulude hüvitamiseks summas 1297,40 eurot rahuldamata. Kohus leiab, et ka ülejäänud osas ei ole vastustaja kulutused õigusabile kogu ulatuses põhjendatud. Vastustaja sisulised väited ei erine suures osas tema poolt esitatud väidetest VAKO menetluses. Uudsed on vaid asjaolud, mis seonduvad kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on vastustajal kohustus tunnistada hange kehtetuks ning seisukohad, mis seondusid esialgse õiguskaitse kohaldamise ja halduskohtu määruse vaidlustamisega ringkonnakohtus. Arvestades kõiki viidatud asjaolusid leiab kohus, et käesoleva haldusasjaga seotud kulud on põhjendatud 60 % ulatuses, st (1950 x 60%) summas 1170 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kaebajalt välja.
45.HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 2169,60 eurot. Kohus leiab, et ka kolmas isik on oma väidetes tuginenud olulises osas juba VAKO menetluses esitatud väidetele, millest tulenevalt ei ole tema menetluskulud täielikult põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud ei saa olla suuremad, kui seda on hankija menetluskulud. Kohus leiab nimetatust tulenevalt, et ka kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud 1170 euro ulatuses. Nimetatud summa mõistab kohus kaebajalt välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.