Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 25.08.2021, Tartu 3-21-1404 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotleja A kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.06.2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja – A, esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta A määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06.2021. a määrus muutmata.
3.Asendada määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja, tema venna ja venna elukaaslase nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 25.06.2021 kell 18:50 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Lütä külas kinni neli isikut, kellest üks väitis, et ta on Iraagi Vabariigi kodanik A (sündinud xxx). Eestisse saabus ta koos venna B (sünd xxx), tema elukaaslase C (sünd xxxx) ja alaealise lapsega (tüdruk, sünd xxx). PPA tuvastas menetluse käigus, et isikutel puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isikuid kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki ning nad peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni. 25.06.2021 kell 22:50 avaldasid isikud suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks.
2.PPA esitas 27.06.2021 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba A kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
(VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning tagamaks isiku kättesaadavus võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmismenetluse tarbeks.
2.1.A on sündinud Iraagis, Suleimanis, ta on rahvuselt kurd ning islami usku. Emakeelena räägib isik kurdi keelt. Isik on vallaline ning keskharidusega. Isiku väitel lahkusid nad Iraani 19.06.2021 ning sealt Venemaale 21.06.2021. Rahvusvahelise kaitse menetluses väitis isik, et tema kaitsetaotluse põhjused on seotud venna ning venna naise ja lapsega. Isiku väitel armus vend naisesse ning tema pere läks naise perelt kätt paluma, kuid sellest keelduti kaks korda. Pärast seda ähvardati neid tapmisega ning ka tema pidi Iraagist põgenema, kuna aitas oma venda. Eestisse saabus isik, kuna siin on vähe kurde. Isiku arvates on tapmisähvardus piisav põhjus põgenemiseks.
2.2.Kuigi isik esitas kurdikeelse dokumendi, millel on isiku pilt ning mis visuaalselt meenutab ID-kaardi laadset dokumenti, ei ole tõsikindlalt võimalik väita, et A näol on tegemist isikuga, kes ta väidab end olevat. Samuti puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et tegemist on Iraagi kodanikuga, sest isikuga kaasas olnud dokumendi tõlkimine nii piiratud ajaga ei olnud võimalik. Tegemist on tõsikindlalt tuvastama isikuga, kes ületas ebaseaduslikult Schengeni välispiiri ning PPA-l on alus kahelda, et isiku tegelik soov oli jõuda Eestisse, et siin rahvusvahelist kaitset taotleda. Isikuga koos Eestisse saabunud C kinnitas kaitse taotluse vastuvõtmisel, et nii temal kui tema väidetaval abikaasal on tuttavaid nii Rootsis kui Inglismaal ning PPA hinnangul ei ole välistatud, et isikute tegelik eesmärk võis olla jõuda eelnimetatud riikidesse. Kuivõrd puudutatud isiku Eestisse saabumine ja siin kaitse taotlemine on tema sõnul seotud tihedalt tema venna ja vennanaisega seonduvaga, on PPA hinnangul tõenäoline, et vabaduses viibides võib isik koos teiste isikutega Eestist omavoliliselt lahkuda mõnda endale sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
2.3.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isikud on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik peeti kinni 25.06.2021 kell 18.50. Kella 22.50 paiku avaldas isik suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA hinnangul ei ole usutav, et isikul ei olnud võimalik esitada rahvusvahelise taotlust kohe, kui Eesti ametivõimud isiku ja tema kaaslasteni jõudsid. Seda arvamust toetab ka asjaolu, et isiku väitel uuriti enne Eestisse saabumist Eesti kohta ning saadi teada, et siin on vähe kurde. PPA hinnangul oleks isik, kelle tegelik eesmärk on Iraagist Eesti Vabariiki kaitset taotlema tulla, esitanud kaitsetaotluse kohe, kui Eesti ametivõimudega kokku puutus. On alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuivõrd isik peeti kinni ning tema edasine liikumine mõnda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki oli takistatud. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotluse põhjenduste osas on pinnapealsed ning otseselt isikuga mitte seonduvad, mis seab PPA hinnangul kahtluse alla kaitsevajaduse.
2.4.Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus isikusamasuses ja isikul puuduvad dokumendid, mida hoiule võtta, ei pruugi ainuüksi elamine kindlaks määratud elukohas ja PPA-s registreerimisel käimine tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 27.06.2021. a määrusega PPA taotluse ja andis loa isiku kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 25.06.2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
3.1.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Põgenemisohtu kinnitab isiku eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Isik kinnitas nii PPA-le kui ka kohtuistungil, et Eesti ei olnud sihtriik. Isikuga koos Eestisse saabunud C kinnitas rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel, et nii temal kui tema väidetaval abikaasal on tuttavaid nii Rootsis kui Inglismaal. Puudutatud isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel. Kuigi isikuga on kaasas kurdikeelne dokument, millel on isiku pilt ning mis visuaalselt meenutab ID-kaardi laadset dokumenti, ei ole käesoleval ajal tõsikindlalt võimalik väita, et A näol on tegemist isikuga, kes ta väidab end olevat. Kuna isiku puhul esineb põgenemisoht ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on ebaselged, siis on PPA kinnipidamise taotlemisel põhjendatult tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4.
3.2.Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 14 lg 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Samas tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotleja ei pea esitama taotlust koheselt kinnipidamisel. Arvestades, et isikud esitasid taotlused ca 4 tundi pärast kinnipidamist, ei kinnita nimetatud asjaolu, et isikud oleksid viivitanud ülemääraselt taotluse esitamisega. Seega puudub VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.
3.3.Kohus ei ole veendunud, et isiku majutuskeskusesse paigutamise ning teiste järelevalvemeetmete rakendamisega on isikust lähtuvat põgenemisohtu võimalik leevendada määral, mis tagab isikute viibimise Eestis rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning võib pidada tõenäoliseks, et ta püüab väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Kinnipidamiskeskuses on tagatud kõik eluks vajalik. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isikute õigusi (nt liikumisvabadust), ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne meede.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel 19.07.2021 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 27.06.2021. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus kohaldas ebaõigesti VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-te 1, 2 ja 4.
4.1.Halduskohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Kuigi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 kohaselt saab välismaalase poolt Eesti välispiiri ebaseaduslikku ületamist käsitleda välismaalase põgenemise ohuna, ei ole nimetatud asjaolu piisav isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse.
4.2.Kohus tegi kaebajaga koos kinni peetud kaebaja venna abikaasa ütlustest (temal ja tema abikaasal on Rootsis ja Inglismaal tuttavaid), järelduse, et kinnipeetud isikute eesmärgiks võis olla jõuda nimetatud riikidesse. Selline järeldus on liiga oletuslik. Tuttavate olemasolu nimetatud riikides ei saa käsitleda asjaoluna, mille põhjal saab teha järelduse, et isikud soovisid ja soovivad liikuda nendesse riikidesse ja seetõttu esineb põgenemisoht.
4.3.Kaebajal ei ole tõepoolest Eestis sotsiaalseid, majanduslikke ja perekondlikke sidemeid, kuid see ei tähenda iseenesest reaalset põgenemisohtu. Kaebaja on võimalik kinnipidamiskeskusest vabastamise korral paigutada majutuskeskusesse.
4.4.Puudutatud isikut ja tema kodakondsust ei saanud tuvastada muu hulgas põhjusel, et isiku esitatud dokument oli tõlkimisel. Puudutatud isik ei saa kuidagi kaasa aidata selle toimingu kiiremale tegemisele.
4.5.Riigi õigusabi korras määratud esindajale ei ole teada, millal puudutatud isikule Tartu Halduskohtu 27.06.2021. a määrus kätte toimetati, samuti see, kas määrus tõlgiti kurdi keelde. Juhuks, kui selgub, et kaebetähtaeg on möödunud, palub esindaja kaebetähtaja ennistada. Puudutatud isik ei saanud määruskaebust tähtaegselt esitada keeleoskuse puudumise, kaebuse esitamiseks vajalike teadmiste puudumise ja esindaja puudumise tõttu.
5.PPA palub oma vastuses puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud on oma kogumis sellised, mis õigustavad määruskaebuse esitaja kinnipidamist. Halduskohus tuvastas õigesti määruskaebuse esitaja suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused ning kinnipidamise kooskõla sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud põhimõtetega.
5.2.Halduskohtu määrus on piisavalt põhjendatud. Põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Isiku selgitustest nähtub, et tema kaitse taotlemise põhjused on seotud tema venna, venna elukaaslase ja nende lapsega. Esmastel menetlustoimingutel antud isiku selgitustest ei nähtu otsest ohutu tema enda elule. Isik selgitas esmastel menetlustoimingutel, et nad põgenesid ohu pärast enda elule, samuti, et neile öeldi, et sihtriigis ei ole kurde, on head inimesed, kuigi konkreetset riiki ei nimetatud, siis nad uurisid selle riigi kohta. Eeltoodu annab aluse järeldada, et tegelikkuses ei olnud isikute sihtriik Eesti, vaid kaitsetaotlus võidi esitada, kuna isiku edasine liikumine oli tõkestatud.
5.3.Määruskaebusele vastamise ajaks on isiku ID-kaardi laadse dokumendi koopia (originaali isikul kaasas ei olnud) tõlgitud, kuid see ei muuda olematuks asjaolu, et isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud. Erinevalt puudutatud isikuga koos liikunud isikutest, ei olnud puudutatud isikul esitada originaaldokumenti, mis tõendaks tema identiteeti.
5.4.PPA ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et PPA ei ole halduskohtule taotluse esitamisel kaalunud VRKS §-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA tuvastas isikust tuleneva põgenemisohu, mis PPA hinnangul on piisav ning põgenemisohu olemasolul ei ole PPA hinnangul võimalik isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine, kuivõrd see ei taga isiku kättesaadavust menetluse ajal ja ka tulevikus võimaliku väljasaatmise tarbeks. Olukorras, kus isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid ning ta on tuvastatud tema ütluste ning ID-kaardi laadse dokumendi koopia alusel, ta on ületanud ebaseaduslikult Schengeni välispiiri ning omab sugulasi-tuttavaid teistes EL liikmesriikides, on PPA hinnangul põhjendatud alus arvata, et isiku ja temaga koos reisinud isikute tegelik eesmärk ei pruukinud olla Eestis kaitse taotlemine. Isik koos oma kaaslastega ületas teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise piiri, mis annab aluse arvata, et soovi korral oleks lahkumine mõnda teise liikmesriiki samamoodi teostatav.
5.5.Ainuüksi see, et käesolevaks ajaks ei ole PPA tuvastanud asjaolusid, mis välistaks puudutatud isiku poolt esile toodud ohtu tema ja tema lähedaste elule, ei vähenda isikust tulenevalt põgenemisohtu ega välista isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses VRKS § 361 lg 1 p 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus hindab esmalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise vajadust (I) ning lahendab seejärel määruskaebuse (II).
I
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub vajadus, sest määruskaebuse saab lugeda tähtaegselt esitatuks. 27.06.2021. a kohtuistungil tõlgiti vaidlustatud määrus puudutatud isikule suuliselt ning pärast seda andis PPA esindaja talle määruse kohapeal kätte. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi taotluse 05.07.2021. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isik on esitanud kaebetähtaja jooksul riigi õigusabi taotluse, siis sisaldub selles ka kaebus, kui selles on väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada ning haldusakt, mida soovitakse vaidlustada (RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 9). Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et see seisukoht on kohaldatav ka määruskaebemenetluses riigi õigusabi taotluse esitamisele (TrtRKm 09.10.2019, 3-19-1665, p 7). Käesoleval juhul nähtus puudutatud isiku esitatud riigi õigusabi taotlusest tema tahe esitada määruskaebus ning samuti määrus, mida ta vaidlustada soovis. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tähtaegselt esitatud riigi õigusabi taotlus sisaldas endas ka määruskaebust ning hiljem riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt esitatud määruskaebus on käsitatav määruskaebusena täiendatud kujul. Kokkuvõttes on seega määruskaebus esitatud tähtaegselt ning määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks pole vajadust.
8.Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 alusel menetlusse. II
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja halduskohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et määruskaebuse esitaja puhul esineb põgenemisoht ja isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ükski määruskaebuses esitatud vastuväide halduskohtu järeldusi ümber. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.PPA tugines isiku kinnipidamise taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1); isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2); rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks piisab ka vaid ühe aluse olemasolust. Kuna halduskohus leidis, et rahvusvahelise kaitse taotlus ei ole esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks ning määruskaebuse vastuses ei ole PPA halduskohtu seisukohale ja järeldusele vastu vaielnud, jäädes kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 nimetatu juurde, ei analüüsi ringkonnakohus alljärgnevalt kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p 5.
11.Halduskohus andis loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel, leides, et kuna isik ja tema kodakondsus ei ole tõsikindlalt tuvastatud, isiku puhul esineb põgenemisoht ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on ebaselged, siis on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmisel piisavalt kontrollinud ja põhjendanud kinnipidamise aluste olemasolu. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja
lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHK 29.01.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14).
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid on isiku kinnipidamine vajalik ja põhjendatud, kuna isiku osas esineb põgenemise oht tulenevalt VSS § 68 p-st 8. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning tal puudub õigus Eestis viibida.
13.Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu järeldused põgenemisohu osas on põhjendamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus esitas PPA taotlust lahendades asjakohased ja piisavad põhjendused, miks on praegusel juhul alust arvata, et esineb isiku põgenemise oht. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHK 31.05.2017. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust isiku põgenemise ohtu ümber hinnata ja isiku kinnipidamine on õiguspärane. Halduskohus võttis õigesti arvesse isiku Eestisse saabumise asjaolusid, s.h seda, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja omamata usaldusväärset isikut tõendavat dokumenti; puudutatud isikuga koos saabunud isiku selgitusi selle kohta, et neil on tuttavaid teistes Euroopa riikides (Rootsi, Inglismaa); sidemete puudumist Eestiga ning rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude väljaselgitamise vajadust.
14.Määruskaebuse esitaja arvates on halduskohtu järeldus selle kohta, et puudutatud isiku ja temaga koos kinnipeetud isikute eesmärgiks võis olla jõuda mõnda teise riiki (Rootsi või Inglismaale) liiga oletuslik. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tuttavate olemasolu nimetatud riikides ei saa käsitada asjaoluna, mille põhjal saab järeldada, et esineb põgenemisoht. Samuti ei nähtu esindajale kättesaadavatest andmetest (PPA taotlus ja kohtuistungi protokoll), et puudutatud isik oleks PPA-le väitnud, et Eesti ei olnud nende sihtriik. Ringkonnakohus selgitab, et põgenemise ohu hindamisel annab kohus hinnangu põgenemise tõenäosusele ning lähtub seejuures isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis. Muu hulgas on isikuga seotud oluliste asjaolude väljaselgitamisel ja hindamisel põhjendatud ja õiguspärane arvestada ka puudutatud isikuga seotud teise isiku antud ütlusi.
15.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
16.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja, tema venna ja venna elukaaslase nimed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.