Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Ardis Vilt ja Lii Mahlberg Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinnisel kohtuistungil 5. septembril 2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 5. novembrini 2019 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga X ning muud tema identifitseerimist võimaldavad andmed jätta avaldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Tartu Halduskohtule saabus 5. septembril 2019 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus Kuuba Vabariigi kodaniku X (edaspidi ka isik) kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluses märgitakse järgmist.
1.1.PPA pidas 3. septembril 2019 kell 18.40 Võrumaal, Setomaa vallas, Värska alevis Olerexi tanklas kinni Kuuba kodaniku X. Isikut kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses suunal Venemaa Föderatsioon – Eesti Vabariik. PPA tuvastas menetluse käigus, et isikul puudus välismaalaste seaduse § 43-st tulenev seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja siin viibimiseks.
1.2.PPA tuvastas isiku mobiiltelefoni asitõendina vaadeldes Google konto ajaskaalal oleva isiku asukoha ajaloo järgi isiku liikumise üle ajutise kontrolljoone Venemaa Föderatsiooni territooriumilt Eesti Vabariigi territooriumile Võru maakonnas, Setomaa vallas, Ulitina küla piirkonnas. 4. septembril 2019 toimus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriesindaja abide kohtumine, kus ei jõutud ühisele kokkuleppele ebaseadusliku piiriületuse suhtes.
1.3.Isiku väitel saabus ta Kuubalt Venemaa Föderatsiooni 19. mail 2019. Eestisse saabus ta 3. septembril 2019 sooviga jõuda Euroopasse, täpsemalt Itaaliasse. Isiku sõnul on ta vallaline ning tal on 4 last, tal on keskharidus, ametilt on ta juuksur ning räägib itaalia ja hispaania keelt. Välisriigis on väidetavalt neljal korral kriminaalkorras karistatud, viimati aastase vangistusega 32 muna ostmise eest. Isiku sõnade kohaselt on tal Hispaanias ja Itaalias sugulasi ja sõpru, ning tema sihtriigiks oli Itaalia, kus ta soovib leida tööd, et perekonda majanduslikult toetada.
1.4.Isik avaldas 3. septembril kell 21.30 soovi rahvusvahelise kaitse (varjupaiga) saamiseks. Isiku kinnipidamine vormistati ümber VRKS alusel. Isiku vormikohane taotlus registreeriti numbriga 7001910233 ning võeti menetlusse.
1.5.PPA taotleb kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuginedes VRKS § 361 lg-le 1 ning lg 2 ple 4 ja 5.
1.6.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne ja äärmiselt vajalik meede rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik on selgitanud, et lahkus Kuubalt 18. mail 2019 ning saabus 19. mail 2019 Venemaa Föderatsiooni, kus viibis ilma probleemideta lubatud viisavaba perioodi vältel. Isiku selgituste kohaselt oli eesmärk lahkuda Kuubalt ning tulla Euroopasse, täpsemalt Itaaliasse. Isik on peamise põhjusena toonud välja soovi Euroopas tööd teha ja Kuubal olevat perekonda toetada. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, arvestades tema ütlusi ning ebaseaduslikku piiriületust Eesti Vabariiki. Isiku väitel on ta üritanud varem Soome ja Poolasse ebaseaduslikult siseneda, kuid Vene piirivalve on seda takistanud. Lisaks suurendab isikust tulenevat põgenemisohtu ka asjaolu, et tal on Hispaanias ja Itaalias sugulased ja sõbrad ning soov minna Itaaliasse. PPA peab eeltoodud asjaoludel põgenemisohtu reaalseks ning pole alust arvata, et vabaduses viibides võiks isik ametivõimudele kättesaadav olla rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpuni.
1.8.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p- s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Käesoleval juhul on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus võib olla esitatud väljasaatmise vältimiseks või lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isik üritanud Euroopa Liitu, sh Eestisse siseneda seaduslikult. Isiku ütlustest nähtub, et tema peamiseks sooviks on leida töö, et aidata oma perekonda majanduslikult. Isik on oma selgitustes väitnud, et kaotas Kuuba passi ära Valgevenes, kuid menetluses kogutud
tõenditest nähtub, et ta on oma Kuuba passist fotosid teinud 22. augustil 2019 Venemaa Föderatsioonis. Eeltoodu annab alust arvata, et isik hävitas oma passi teadlikult enne Eestisse saabumist, vältimaks enda tagasisaatmist riiki, kust ta tuli, või väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Arvestades ka asjaolu, et isik viibis mitu kuud Venemaa Föderatsioonis ning tema selgitustest ei nähtu, et tal seal viibimise ajal oleks olnud ametivõimudega probleeme, on alust arvata, et Eestis esitatud kaitsetaotlus võis olla esitatud väljasaatmise vältimiseks.
1.9.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tema puhul esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isik ei ole teinud pingutusi leidmaks Eestisse või Euroopasse saabumiseks seaduslikke võimalusi. Ka asjaolu, et eesmärgiks oli algselt minna Itaaliasse, võimaldab arvata, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral ning vabaduses viibides ei pruugi isik menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni olla ametivõimudele kättesaadav.
1.10.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.
ole vastuolus
2.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
3.X selgitas kohtuistungil, et tal puudus eesmärk tulla just Eestisse. Oma loodetud sihtriiki Itaaliasse kavatses ta sõita Eestist autostopiga. Seosed Eestiga tal puuduvad. Isik nimetas Denissi-nimelist isikut ning väitis, et tal on telefonis salvestatud tema telefoninumber, kuid ei teadnud, kas ta on Eestis või Lätis Vastuseks PPA küsimusele selgitas isik vasturääkivusi seoses Kuuba passi kaotsiminekuga ning seda, mis põhjustel ta soovis Kuubast ära tulla.
4.Kohus koostas esmalt 5. septembril 2019 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 5. novembrini 2019 (kaasa arvatud). Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.VRKS § 361 lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
6.Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.Kuna isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja PPA selle menetlusse võtnud, on ilmne, et menetluse läbiviimiseks ja taotluse lahendamiseks peab PPA välja selgitama menetluses tähtsust omavad asjaolud. Asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, s.t tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vajavad täiendavat väljaselgitamist muuhulgas rahvusvahelise kaitse vajadus ja olukord isiku päritoluriigis.
9.Kohus peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. Kahtlust põgenemisohu suhtes põhjendades tugineb PPA isiku enda antud ütlustele, tema eesmärgile jõuda Itaaliasse, aga ka korduvatele püüdlustele ületada Vene Föderatsiooni riigipiiri. PPA märgib taotluses ka, et põgenemisoht VSS § 68 p 8 tähenduses väljendub selles, et isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtupraktika järgi võivad PPA ja kohus põgenemise ohu hindamisel prognoosotsuse tegemisel arvesse võtta ka isiku varasemat käitumist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Praegusel juhul on kohtu arvates määravad haldus- ja kohtumenetluses välja selgitatud järgmised asjaolud. Isik on üritanud siseneda Vene Föderatsiooni kaudu ebaseaduslikult erinevatesse Euroopa Liidu riikidesse (Poola, Soome). Tema väidetav eesmärk on jõuda Itaaliasse, kus ta väidab endal olevat sõpru ja sugulasi ning kus ta loodab leida tööd ja seeläbi toetada oma perekonnaliikmeid Kuubal. Isik on ka praegusel juhul kinni peetud pärast riigipiiri ebaseaduslikku ületamist. Seejuures ei eita ta ise ebaseaduslikku piiriületust, vaid märgib oma seletuses, et pani telefonirakenduses kaarti jälgides tähele, et ületab piiri. Isiku selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et tal pole Eestis selliseid tuttavaid ega sugulasi, kelle juures ta võiks elada, kui kohus PPA taotlust ei rahuldaks ja isikut kinnipidamiskeskusesse ei paigutaks. Isiku selgitused Denissi-nimelise isiku kohta, kellele ta võivat abi saamiseks helistada, ei veena selles, et tegemist oleks toetava võrgustikuga, mis võimaldaks Eestisse püsima jääda. Liiatigi ei osanud isik öelda, kas Deniss elab Eestis või Lätis.
10.Kohus nõustub eelnevat arvestades PPA-ga, et VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud.
11.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 29. jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus ei õigusta Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist (viidatud määruse p 12). Riigikohus on leidnud, et ka VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamine on seotud põgenemise ohuga, kuigi seaduses nimetatakse seda konkreetselt ainult p-des 4 ja 7.
12.Põgenemisohu osas võttis kohus seisukoha juba eelnevalt määruse p-s 9. Kohus nõustub PPAga, et on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud Eestist väljasaatmise vältimiseks. Praegusel juhul ei ole isik rahvusvahelist kaitset taotledes välja toonud asjaolusid, mis vastaks VRKS §-s 4 sätestatule. Isik on tunnistanud, et teda on Kuubal kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuid väidab, et Kuubal karistatakse karmilt väga tühiste tegude eest. Näiteks väidab ta, et
on saanud aastase vangistuse nn mustalt turult 32 muna ostmise eest ning samuti suhtluse eest turistidega. Kohtul puudub alus arvata, et isikut ähvardaks Kuubal sellised tõsised tagajärjed, mis kujutaks endast repressioone ja tagakiusamist. Üksnes kaebaja rahuolematus kehtiva režiimiga ei anna alust vastupidist väita. Teades oma asukohariigis kehtivaid reegleid, on isikul võimalus vältida karistusega päädivat käitumist. Kohtule teadaolevalt ei ole Kuuba Vabariik selline riik, mis kodanikke süsteemselt põhjendamatult represseeriks ning kaebaja ise ei ole veenvalt selgitanud, et tal oleks seal poliitilistest põhjustest lähtuv oht. Kaebaja seletuskirjas märgitud poliitilised põhjused on jäänud paljasõnaliseks. Kohtuistungil väitis isik vastuseks kohtu küsimusele, et ei ole kuulunud mingisse poliitilisse organisatsiooni ega liikumisse. Isik on kinnitanud oma soovi saada Itaalias tööd ja toetada seeläbi oma perekonnaliikmeid. Seega on usutav, et rahvusvahelise kaitse saamine ei olnud eesmärgiks Eestisse saabumisel, vaid taotluse esitas isik alles siis, kui PPA ta kinni pidas.
13.Kohtu hinnangul on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused.
14.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-13-2162).
15.Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) täidaks praegusel juhul oma eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatava ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Pelgalt dokumendi hoiuleandmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis elukoht ja mistahes sidemed või suhted.
16.Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et tal puudusid kinnipidamisel välised tervisekahjustused ja vigastused ning kiirabibrigaad on tema terviseseisundit kontrollinud.
17.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
18.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.