Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1275
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – XX, esindaja adv Aldo Vassar
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1275 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 03.09.2019 Võru maakonnas Setomaa vallas kinni Kuuba Vabariigi kodaniku XX (sünd. XX.XX.XXXX), keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Kuna isikul puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus, peeti ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 3, lg 3 ning § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Pärast kinnipidamist esitas isik 03.09.2019 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, misjärel vormistati tema kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
2.Tartu Halduskohus andis 05.09.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1689 VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel PPA-le loa paigutada XX kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 05.11.2019. Tallinna Halduskohus pikendas 04.11.2019 määrusega isiku KPK-s kinnipidamise
3-20-1275 tähtaega kuni 04.03.2020 ning seejärel 04.03.2020 määrusega kuni 04.07.2020, kuna isiku suhtes esinesid jätkuvalt VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 toodud kinnipidamise alused.
3.Politsei ja Piirivalveamet luges 13.02.2020 otsusega nr 7001910223-1 XX rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. PPA tegi isikule VSS § 72 lg 2 p-de 1–3 alusel lahkumisettekirjutuse ning kohaldas talle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks. XX esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2020 kaebuse PPA 13.02.2020 otsuse nr 7001910223-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-349 kaebuse rahuldamata. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 03.06.2020 taotluse XX kinnipidamiseks VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 05.06.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1086 PPA-le loa XX kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks mitte kauemaks kui 05.08.2020.
4.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.07.2020 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-349 ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Tallinna Ringkonnakohus võttis 02.07.2020 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 13.02.2020 otsuse nr 7001910223-1 kehtivuse kuni haldusasja nr 3-20-349 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. PPA esitas esialgse õiguskaitse määruse peale 13.07.2020 määruskaebuse, mille Riigikohus võttis 10.08.2020 määrusega menetlusse ja määruskaebuse menetlemine on hetkel pooleli. PPA pidas esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevalt XX kinni VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel ning esitas Tallinna Halduskohtule 02.07.2020 taotluse isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 03.07.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1275 VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel PPA-le loa XX kinnipidamiseks ja KPKsse paigutamiseks mitte kauemaks kui 03.09.2020. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.09.2020 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
5.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 01.09.2020 taotluse pikendada XX KPK-s kinnipidamise tähtaega VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kuni nelja kuu võrra. PPA-l on alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga takistada enda väljasaatmist ning seda seisukohta suurendab asjaolu, et PPA tegi isiku taotluse osas 13.02.2020 tagasilükkava otsuse, leides, et tegemist on põhjendamatu taotlusega VRKS § 20 lg 1 mõistes. PPA kohaldas XX suhtes ühtlasi sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Isiku ütluste üldist usaldusväärsust kahandab asjaolu, et ta viibis üle 3 kuu Venemaal, kuid ei taotlenud seal rahvusvahelist kaitset. Samuti ei proovinud ta Eestisse saabudes võtta kontakti ametivõimudega ning selgitas politseile, et soovib minna Itaaliasse, et asuda seal tööle ja aidata seeläbi oma pere. XX teod on olnud ajendatud paremate elutingimuste otsimisest, mitte poliitilisest dissidentlusest. Põgenemisohu tõttu ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isik ei ole teinud pingutusi, et leida Eestisse või Euroopasse saabumiseks seaduslikke võimalusi, vaid on korduvalt püüdnud siseneda Schengeni alale ebaseaduslikult. Isiku ütluste ja tema mobiiltelefoni vaatlusega on tuvastatud, et ta saabus riiki ebaseaduslikult, ületades Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone selleks mitte ettenähtud kohas. Isiku enda väidetel on ta püüdnud varem turistiks maskeerituna siseneda 2019. a juulis Poolasse ning 2019. a augustis Soome ja Lätti, kuid Venemaa piirivalve on seda takistanud. Isiku tegelik eesmärk oli jõuda Itaaliasse või Hispaaniasse, kus tal on sugulased ja sõbrad. Eestiga ei ole isikul mingeid sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid. XX on lisaks väitnud, et kaotas oma Kuuba passi ära Valgevenes, kuid tõenditest nähtuvalt on isik oma passist teinud fotosid ka 22.08.2019 Venemaal viibides. Seega on alust arvata, et isik hävitas 2(5)
3-20-1275 passi teadlikult enne Eestisse saabumist, vältimaks enda välja- või tagasisaatmist. Isiku eelnev käitumine annab piisavalt põhjust arvata, et KPK-st vabastamise korral võiks ta omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isiku suhtes on KPK-s rakendatud turvaabinõusid. Toimunud intsidendid näitavad isiku impulsiivset iseloomu ning negatiivset suhtumist ametivõimudesse ja õiguskorda. Kuna XX ei ole oma käitumist muutnud, siis ei ole varasema prognoosotsuse ümberhindamiseks alust. Isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne, teda on KPK-s kinni peetud VRKS alusel ca 11 kuud ja VSS alusel ca 1 kuu.
6.XX palus halduskohtu 02.09.2020 istungil jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku varjupaigamenetlus on pooleli ja ka selle lõppemise korral võtab tema Kuubasse väljasaatmine kaua aega. Isiku kinnipidamine on muutunud ebaproportsionaalseks, sest ta on viibinud KPK-s juba üle aasta. KPK-s aset leidnud emotsionaalsed vahejuhtumid ei suurenda puudutatud isikust lähtuvat põgenemisohtu ja rahvusvahelise kaitse taotlust ei ole esitatud väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isikut hoitakse KPK-s koos kriminaalidega ning PPA kasutab kinnipidamist isikuga manipuleerimiseks ja temas agressiivsuse väljatoomiseks.
7.Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2020 määrusega PPA taotluse rahuldamata. VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui tema suhtes ei ole võimalik kohaldada VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. XX kinnipidamise aluseid on kohtud kontrollinud mitmes erinevas menetluses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 ja 31.03.2020 määrused haldusasjas nr 3-19-1689) ning kohtute poolt varasemalt tuvastatud asjaolud ei ole muutunud ja uusi asjaolusid ei ole ilmnenud. Samas tuleb taotluse lahendamisel arvestada kohtupraktikas toimunud arengutega. Riigikohus selgitas 17.04.2020 määruses nr 3-19-1068 (p 16), et VRKS § 361 lg 2 p-i 5 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik pidada isik kinni VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustuse täitmine edasi või vältida väljasaatmist. Kuna viidatud asjas ei peetud puudutatud isikut rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise eesmärgil, ei olnud tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel lubatav. Praeguse juhtumi asjaolud sarnanevad haldusasjaga nr 3-19-1068. XX peeti algselt 03.09.2019 kell 18.40 kinni VSS-i alusel ning kui isik avaldas 03.09.2019 kell 21.30 soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, peeti ta 03.09.2019 kell 21.30 kinni VRKS-i alusel. Samas ei ole isikut 03.09.2019 ega hiljem peetud kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Lahkumisettekirjutus tehti talle alles 13.02.2020. PPA tugines isiku kinnipidamisel algselt nii VRKS § 361 lg 2 p-le 4 kui ka p-le 5, kuid kinnipidamise tähtaja pikendamise menetluses on ainsaks kinnipidamise aluseks VRKS § 361 lg 2 p 5, mille kohaldamise eeldused ei ole viidatud Riigikohtu lahendi valguses täidetud. Riigikohtu poolt VRKS § 361 lg 2 p-le 5 antud tõlgendust arvestades tuleb sätte kohaldamise eelduste täidetust hinnata kinnipidamise hetke seisuga ning kinnipidamist või selle pikendamist ei saa legitimeerida isiku hilisem käitumine või hiljem aset leidnud sündmused (nt rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmine). Kui algselt võis XX kinnipidamine olla õigustatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, siis selle äralangemisel tuleb hinnata, kas isiku kinnipidamine ja selle pikendamine on VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel olnud õiguspärane. Lahkumisettekirjutuse puudumist ei saa korvata nende asjaoludega, mida kohtud on senises menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamisel arvesse võtnud. Seetõttu puudub isiku 3(5)
3-20-1275 jätkuvaks KPK-s kinnipidamiseks õiguslik alus ja PPA 01.09.2020 taotlus jääb rahuldamata. PPA ja XX ülejäänud väidete hindamiseks puudub vajadus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Politsei- ja Piirivalveamet palub 17.09.2020 määruskaebuses halduskohtu 03.09.2020 määrus tühistada. Halduskohus on tõlgendanud Riigikohtu 17.04.2020 määruses nr 3-19-1068 antud selgitusi VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldustest valesti. Tallinna Ringkonnakohus leidis praeguses asjas tehtud 14.09.2020 määruses, et Riigikohtu seisukohtadest ega direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-st d ei saa üheselt järeldada, et VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamine on võimalik üksnes siis, kui isikule on eelnevalt tehtud VSS § 7 lg 1 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades võib olla piisav ka see, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3 alusel kinni pidanud, tehes sellega ettevalmistusi isiku tagasisaatmiseks, ning on piisav alus arvata, et isik esitas siis rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata oma lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. PPA nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et XX peeti VSS § 15 lg 3 alusel 03.09.2019 kinni eesmärgiga koostada tema suhtes lahkumisettekirjutus ning seda tuleb lugeda piisavaks. Ringkonnakohtu seisukoht on vajalik õigusselguse huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus märgib, et kuna Tallinna Halduskohus jättis 03.09.2020 määrusega rahuldamata PPA 01.09.2020 taotluse pikendada XX KPK-s kinnipidamise tähtaega, siis on XX pärast Tallinna Halduskohtu 03.07.2020 määrusega isiku kinnipidamiseks antud loa kehtivusaja lõppemist 03.09.2020 KPK-st vabastatud. Haldusasjas nr 3-20-349 esitatud PPA 04.09.2020 e-kirjast nähtuvalt on isiku suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid ja kohustatud teda elama varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
10.Ringkonnakohus leiab, et PPA määruskaebus tuleb jätta HKMS § 187 lg 3 p 6, § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel läbi vaatamata. Ehkki PPA on 17.09.2020 määruskaebuses palunud Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 määrus tühistada, nähtub määruskaebusest üheselt, et PPA soovib tegelikult vaidlustada üksnes halduskohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuse p-s 3.3 on rõhutatud, et ringkonnakohtu seisukoht on vajalik õigusselguse huvides. Määruskaebuses ei ole taotletud luba paigutada XX uuesti KPK-sse.
11.HKMS § 180 lg 1 teise lause ja § 200 p 4 ning § 203 lg 2 koosmõjus on põhimõtteliselt võimalik resolutsioonist eraldi vaidlustada ka halduskohtu määruse põhjendusi, kuid seda üksnes tingimusel, et need põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele (vt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p-d 13–14). Määruse põhjendava osa eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole piisav üksnes asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu halduskohtu määruse põhjendustega.
12.PPA taotles XX KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamist VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel. Halduskohus jättis PPA 01.09.2020 taotluse rahuldamata, leides, et Riigikohtu 17.04.2020 määruses nr 3-19-1068 (p 16) esitatud tõlgendust arvestades saab rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada üksnes siis, kui teda on eelnevalt peetud kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ja seega peab talle olema eelnevalt tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA leiab määruskaebuses, et halduskohus on tõlgendanud Riigikohtu seisukohti vääralt, kuid ei ole selgitanud, millised on need halduskohtu 4(5)
3-20-1275 määruse õiguslikud tagajärjed, mille vältimiseks oleks vajalik halduskohtu põhjendusi muuta. PPA ei ole väitnud, et halduskohtu määruse põhjendustest tuleneks talle mingeid kohustusi. Ka ei ole vaidlustatud määruse põhjendused siduvad järgnevaid võimalikke vaidlusi lahendavatele kohtutele nii praeguses asjas kui ka teistes samalaadsetes asjades. Eesmärki vältida võimalikke tulevasi vaidlusi ja saavutada vaidlusküsimuse osas selgus, ei ole peetud piisavaks, et õigustada kohtulahendi motiivide eraldiseisvat vaidlustamist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2018 määrus nr 3-18-1943, p 9).
13.Eelneva põhjal keeldub ringkonnakohus PPA määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab PPA määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 määruse peale HKMS § 187 lg 3 p 6, § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.