Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-286
Haldusasi
M.S.i kaebus Keskkonnaministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks keskkonnaregistri registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237, KLO9331238 kantud andmete kustutamiseks või alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks tegema otsus keskkonnaregistri registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237, KLO9331238 kantud andmete kustutamise osas
Menetlusosalised
Kaebaja – M.S., esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann ja advokaat Madis Meristo Vastustaja – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja Dzein Aunre
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.10.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-286
3-19-286 mõttes. Ka KeRS § 39 lg 3 alused registrikande tegemiseks ei ole täidetud. Keskkonnaregistri vastutav töötleja on keskkonnaministeerium, kuid andmed esitas Keskkonnaameti teenistuja. Alus kitsendusi põhjustava objekti kandmiseks keskkonnaregistrisse puudus ka seetõttu, et asjaoludest nähtuvalt tunnustatud või akrediteeritud asutuste poolt kõnealuseid andmeid kontrollitud. 4) KeRS § 2 lg 1 sätestab, et keskkonnaregister on riigi põhiregister. Andmed registris peavad vastama tegelikkusele. Kaebajale teadaolevat ei asu tema kinnistul kitsendust põhjustavaid objekte. Ei eksisteeri ka alusdokumente, mille alusel oleks kitsendust põhjustav objekt tuvastatud avaldaja kinnistul. Sellest johtuvalt on keskkonnaregistri 17.10.2013 kanne registrikoodiga KLO9331240 ebaõige, kuna see ei vasta tegelikule olukorrale looduses. 5) Ebaõige registrikanne rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. KeRS § 6 lg 1 alusel on keskkonnaregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus planeeringute koostamisel, mis tähendab, et keskkonnaregistrisse ja maakatastrisse kantud andmed võetakse aluseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu menetlemisel. Katastri kitsenduste kaardilt nähtuvad kitsendust põhjustavad objektid toovad vaieldamatult kaasa ehituskeelu objektide asukohas. Arvestades, et kaebaja kinnistu detailplaneering ei ole veel kehtestatud, omavad eelviidatud registrikanded negatiivset mõju tema subjektiivsetele õigustele. Kaebaja kinnistu osas on 15.05.2007 algatatud detailplaneeringu koostamine. Ilma ekspertiiside või kaalutlusteta määratud kinnisasja kitsendused välistavad detailplaneeringu edasise menetluse ning vastuvõtmise tulevikus. Olukorras, kus puuduvad mistahes alusdokumendid kitsendust põhjustavate objektide kohta, ei ole põhjendatud nende objektide kandmine kaebaja kinnistule. Kitsendused põhjustavad ebaõiglaselt suure kahju kaebajale, kuivõrd välistavad võimaluse temale kuuluvat kinnisasja planeeritud viisil kasutada ja kehtestada soovitud detailplaneering. Kitsendust põhjustavate objektide keskkonnaregistrisse kandmisega on kahjustatud kaebaja õigusi ja huve. Kaebajale ei ole teatavaks tehtud keskkonnaregistri kannete tegemist registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237, KLO9331238. Enne 2018. a ei viidanud põõsasmarani olemasolule miski. 6) Keskkonnaregistri kanded on õigusvastased. Keskkonnaministeerium selgitas kaebajale, et keskkonnaregistri kanne on tehtud KeRS § 5 p 4 alusel. Keskkonnaameti 15.10.2103 e-kirjaga vormistatud otsustus ja keskkonnaregistri kanded on kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuvad. LKS § 8 lg-de 1 ja 2 nõuetele vastavat loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekut ei eksisteeri, samuti puudus lg-s 3 nõutav loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis. Kaitse alla võtmise menetlust ei ole läbi viidud. 7) Kuna kaebajale ei toimetatud kätte eelviidatud Keskkonnaameti e-kirja, on see tühine, mistõttu puudus ka seaduslik alus vaidlusaluste keskkonnaregistri kannete tegemiseks ja ainuüksi seetõttu esineb alus ebaõigete kannete kustutamiseks.
3-19-286 2) Kaebaja kinnistul on keskkonnaregistris registreeritud järgmised II ja III kaitsekategooria taimede leiukohad: KLO9311100 (aasnelk, II kaitsekategooria, esmakordne vaatlus 15.08.2005, teine ja viimane vaatlus 11.10.2013), KLO9331234 (põõsasmaran, III kaitsekategooria, vaatluse aeg 11.10.2013), KLO9331236 (põõsasmaran, III kaitsekategooria, vaatluse aeg 11.10.2013), KLO9341045 (jumalakäpp, II kaitsekategooria, vaatluse aeg 05.06.2019), KLO9341046 (jumalakäpp, II kaitsekategooria, vaatluse aeg 05.06.2019), KLO9331240 (põõsasmaran, III kaitsekategooria, vaatluse aeg 11.10.2013), KLO9331237 (põõsasmaran, III kaitsekategooria, vaatluse aeg 11.10.2013), KLO9341047 (jumalakäpp, II kaitsekategooria, vaatluse aeg 05.06.2019), KLO9331238 (must tuhkpuu, III kaitsekategooria, vaatluse aeg 11.10.2013). Kaebaja kinnistul on tehtud erinevaid inventuure: 2005. a maaüksusele jäävas Ilmandu seirejaamas aasnelgi kasvukoha seisundi seire, ekspert Uudo Timmi 11.10.2013 välitööd, Keskkonnaameti Põhja regiooni kaitsekorralduse spetsialisti Käthlin Rillo 05.06.2019 tehtud välitööd kaitsealuste taimeliikide inventeerimiseks, 12.11.2000 on maaüksusel inventeeritud elupaigatüüp lood (6280*), inventeerijad: Urmas Laansoo, Eerik Leibak. Maaüksusele jääb 11,4 ha suurune ala kokku 141,8 ha suurusest elupaigast. 30.05.2019 käisid Keskkonnaministeeriumi ametnikud (looduskaitseosakonna peaspetsialistid Kadri Alasi ja Merit Otsus) kinnistul kaitstavate taimeliikide olemasolu kontrollimas. Vaatlusel tuvastati, et endiselt kasvab kinnistul põõsasmaran (keskkonnaregistri kanne KLO9331240), samuti üksikuid aasnelgi taimi ning leiti ka õitsvat jumalakäppa, millest teavitati Keskkonnaametit (vt fotod tl 74 ja 74p). Vastustaja pakkus kaebajale uue inventuuri läbiviimist, mille tulemusel saab keskkonnaregistris leidude andmed ajakohastada. Keskkonnaamet tellis selleks inventuuri Toomas Hirselt. Inventeerijad Toomas Hirse ja Rainar Kurbel on tuvastanud kinnistul kasvamas arvukalt põõsasmaranat ja ühe musta tuhkpuu põõsa (sh varem keskkonnaregistris registreeritud asukohtadest). Lähtuvalt ekspertiisis (tl 75-76p, Toomas Hirse 10.07.2019 inventuur lk 3 ja 4) antud soovitusest on vajalik aasnelgi kordusvaatlused, et arvestada ka hiljem õitseda võivate taimedega. Kaitstavate taimeliikide olemasolu kinnistul on tõendatud viidatud vaatlustega. Samuti on võimalik visuaalselt ortofoto kaardilt tuvastada keskkonnaregistri kandega KLO9331240 piiritletud alal puhmastaimede esinemist, milleks ongi põõsasmaran. Seega on paljasõnaline kaebaja väide, et temale teadaolevalt ei asu kinnistul kaitsealuseid taimi. 3) Paljasõnalised ja ennatlikud on väited kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta. PS § 53 sätestab igaühe kohustuse loodusvarade ja -ressursside säästmiseks ja säilitamiseks. Kaebaja on selgitanud, et soovib kinnistul elamuarendust. Kui kaitsealused taimeliigid jäävad ehitusalale, siis need hävivad. Samuti võivad need hävida hiljem elamu ümbruse korrastamisel (nt sage niitmine), haljastamisel. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja pöördunud Keskkonnaametisse kinnistul ehitusküsimustes tegevuste kooskõlastamiseks. Seega ei saa väita, et ehitamine on välistatud. LKS § 58 lg 5 võimaldab kaitsealuse liigi ümberasustamist Keskkonnaameti loal, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. LKS § 58 lg 6 kohaselt toimub kaitsealuse liigi ümberasustamine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Nii aasnelgi kui ka käpaliste ümberasustamisi on korraldatud ning üsna edukalt. Käpaliste ümberasustamisega kaasneb suurem risk, kuna need on seentega kooselulised, mistõttu asustamine ei pruugi õnnestuda. Kuna lähikonnas leidub veel nende taimede kasvukohti, siis on Käthlin Rillo esialgsel hinnangul ümberasustamise potentsiaal olemas. 4) Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud keskkonnaregistri kannete alusdokumentide vormistusliku poole. Praegusel juhul on vaatlused läbi viinud ja kaitsealuste liikide kasvukohad tuvastanud pädevad ja kogenud vastava valdkonna erialateadmistega isikud. Kaebaja viidatud e-kiri, millega edastati eksperdi märgitud kaitstavate liikide leiukoha andmed registrisse 4(8)
3-19-286 kandmiseks, ei sätesta kinnistule looduskaitselisi piiranguid ega ole haldusakt. Keskkonnaregistrisse kantud III kaitsekategooria liigi isendite kasvukoha või elupaiga andmed on avalikud ja neid saab vaadata lisaks metsaregistrile ka Maaameti avalikust kaardirakendusest. I ja II kaitsekategooria liigi isendite kasvukoha ja elupaiga asukoha andmete avalikustamine massiteabevahendites on LKS § 53 lg 1 kohaselt keelatud, seega andmebaasides neid andmeid avalikult ei kuvata. Maaomanikke ei teavitata personaalselt kõigi kaitsealuste liikide isendite kasvukohast või elupaigast. Kui kinnistul leitakse I kaitsekategooria liigi isendite kasvukoht või elupaik, saadetakse kinnisaja omanikule LKS § 24 kohaselt kaitsekohustuse teatis (teabedokument). Kinnistul registreeritud kaitsealuste liikide isendite (nii I, II kui III kaitsekategooria) kasvukoha või elupaiga kohta saab isik põhjendatud huvi korral päringu teha ka Keskkonnaagentuuri. Ka kohalikul omavalitsusel on võimalik saada teavet kaitstavate liikide esinemise kohta, sh oli Harku vallal juurdepääs kaitstavaid liike sisaldava teabega kaardikihtide kasutamiseks. Elamuarendusega seotud projektide kinnitaja ja tingimuste seadja on eeskätt kohalik omavalitsus. 5) Ebaõige on kaebuse väide, et keskkonnaregistri kanded on valed ja ei vasta tegelikule olukorrale looduses ning nende kannete tõttu on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses nimetatud registrikannete kustutamiseks puudub KeRS §-le 53 tuginedes alus ja põhjus. Kui kinnistu omanik kahtleb, kas tema kinnistul kasvavad keskkonnaregistrisse kantud kaitsealused liigid, saab ta pöörduda Keskkonnaametisse, et Keskkonnaamet kontrolliks kaitsealuste liikide olemasolu. Looduskaitselised piirangud kohalduvad kinnistul kasvavatest kaitstavate taimeliikide isenditest tulenevalt ega sõltu keskkonnaregistri kandest.
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5(8)
3-19-286 tuhkpuu (Cotoneaster niger) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Seega on need taimeliigid kaitse alla võetud viidatud keskkonnaministri määrusega vastavalt LKS § 10 lg-le 4. Eeltoodut arvestades on kaebaja ekslikult kaebuses järeldanud, justkui oleks tema kinnistule looduskaitselised piirangud seatud Keskkonnaameti 15.10.2013 e-kirja alusel. Selle Keskkonnaameti kirja alusel kanti keskkonnaregistrisse üksnes vastavate kaitsealuste taimeliikide leiukohad, mitte ei toimunud taimeliikide kaitse alla võtmine. Kohtule ei nähtu ning ka kaebaja ei väida, et kaebaja kinnistul asuv põõsasmarani või musta tuhkpuu leiukoht (konkreetne ala) oleks kaitse alla võetud püsielupaigana. Kaitsealuse liigi püsielupaiga kui loodusobjekti võib kaitse alla võtta valdkonna eest vastutava ministri määrusega (LKS § 10 lg 2) ning püsielupaiga kaitse alla võtmisel võib muuhulgas arvesse võtta keskkonnaregistrisse kantud andmeid. Põõsasmaran ja must tuhkpuu on praegusel juhul kaitse alla võetud liigina, mitte pindalaliselt. Liigi kaitse alla võtmiseks ei ole vajalik konkreetse liigi leiukohaks oleva kinnistu omaniku nõusolek ega menetlusse kaasamine. /.../.“
3-19-286 parandamist ja sellest teavitamist, kuna selle paragrahvi lg 1 järgi teeb andmeandja keskkonnaregistri vastutavale ja volitatud töötlejale kolme tööpäeva jooksul ettepaneku ebaõiged andmed parandada, kui ta avastab keskkonnaregistris ebaõigeid andmeid. Eelnevat kinnitab ühtlasi LKS § 48 lg 4 regulatsioon, mille kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Ka LKS § 55 lg 8 sätestab, et keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Seega saavad kitsendused kaebaja kinnistu kasutamisele tuleneda kaebaja kinnistul kasvava kaitsealuse liigi olemasolust ja isendi kaitse rakendumisest kaitsealuse liigi elupaigas. Registrikanded saaksid seetõttu kaebaja õigusi rikkuda vaid juhul, kui need oleksid sisuliselt ebaõiged, st kui vastavaid objekte kaebaja kinnistul tegelikkuses ei asuks. Seevastu isegi juhul, kui kaebaja kinnistu ei oleks keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse taimeliigi leiukohana, rakenduksid ehitusõiguslikud piirangud siiski selle ala osas, kus kaitsealune taimeliik tegelikult kasvab. Seega kui keskkonnaregistrikannete andmed ei ole praegusel juhul valed, ei ole kaebajal õigust nõuda nende muutmist sõltumata sellest, mis oli konkreetsel juhul keskkonnaregistri andmete alusdokumendiks.
7(8)
3-19-286
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.