lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-286/4

Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-286/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKS § 58 lg 6Rõngastamisega seotud teenusHKMS § 104 lg 1, 8Riigilõivu tasumine ja tagastamineKeRS § 2 lg 1, 2LKS § 10 lg 7Loodusobjekti kaitse alla võtmineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 124 lg 4Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordKeRS § 39 lg 3KeRS § 5

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-286/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.09.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-23-511/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.11.20253-23-511/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.12.20233-19-576/13Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-286

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

XX kaebus Keskkonnaministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks keskkonnaregistri registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237 ja KLO9331238 kantud andmete kustutamiseks või alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks tegema otsus keskkonnaregistri registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237 ja KLO9331238 kantud andmete kustutamise osas Kaebaja XX, esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann ja advokaat Madis Meristo Vastustaja Keskkonnaministeerium Tallinna Halduskohtu 26.02.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.02.2019 määruse peale menetlusse.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.02.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-286 ning saata XX kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Advokaadibüroo Talts & Partnerid OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EE662200221058948964.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
KeRS § 53
KeRS § 55 lg 1
KeRS § 6 lg 1
RLS § 22 lg 1

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-286

1.XX-le kuulub Vana-Eeriku kinnistu (katastriüksus 19801:001:0003) asukohaga Harjumaa, Harku vald, Muraste küla, Vana-Eeriku. Harku Vallavalitsuse 15.05.2007 korraldusega nr 731 algatati Muraste külas Eeriku I, Ristiväli II ja Paulo-13 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamine, mis hõlmab ka XX-le kuuluvat kinnistut.
2.Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub Vana-Eeriku katastriüksusel kaitsealuse liigi põõsasmarani (Potentilla fruticosa) leiukoht (registrikoodid KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236 ja KLO9331237) ning musta tuhkpuu (Cotoneaster niger) leiukoht (registrikood KLO9331238). Kaitstavate objektide esmakande aluseks on Keskkonnaameti Harju-JärvaRapla regiooni 17.10.2013 kiri nr 8.4-7/1420.
3.XX esitas 21.12.2018 Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaagentuurile taotluse registrikaardile KLO9331240 kantud andmete kustutamiseks. Keskkonnaministeerium vastas 23.01.2019 kirjaga nr 8-2/18/8499-2, et leiukoha registrisse kandmisel ei ole tehtud viga ning kande kustutamiseks ei ole alust.
4.XX esitas 15.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks keskkonnaregistri registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237 ja KLO9331238 kantud andmete kustutamiseks või alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks tegema otsus keskkonnaregistri registrikaartidele KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237 ja KLO9331238 kantud andmete kustutamise osas. Kaebaja esitas taotluse registrikaardile KLO9331240 kantud andmete kustutamiseks, kuivõrd kaebaja ei suutnud tuvastada ühtegi alusdokumenti, mille alusel oleks õigustatud ja põhjendatud keskkonnaregistrisse kande tegemine. Kanne tehti e-kirja alusel. Kaebajale teadaolevalt puuduvad kinnistul vaidlustatud objektid. Keskkonnaregistri seaduse (KeRS) § 53 sätestab, et ebaõigete andmete avastamisel tuleb keskkonnaregistri vastutavale (Keskkonnaministeerium) ja volitatud (Keskkonnaagentuur) töötlejale teha ettepanek ebaõiged andmed parandada. Keskkonnaregistrisse ja maakatastrisse kantud andmed võetakse aluseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu menetlemisel (KeRS § 6 lg 1). Kitsendused välistavad võimaluse kaebajale kuuluvat kinnisasja planeeritud viisil kasutada ja kehtestada soovitud detailplaneering. Kaebajat ei teavitatud kannete tegemisest. Maa-ameti geoportaalist ei nähtunud kinnistul väidetavalt asunud liike.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 26.02.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Keskkonnaministri 19.05.2004 määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“ § 1 lg 2 p-des 10 ja 48 on III kaitsekategooria katteseemnetaimedena nimetatud must tuhkpuu (Cotoneaster niger) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Seega on need taimeliigid kaitse alla

2(5)

3-19-286 võetud viidatud keskkonnaministri määrusega vastavalt LKS § 10 lg-le 4. Kaebaja järeldas ekslikult, et tema kinnistule seati looduskaitselised piirangud Keskkonnaameti e-kirjaga. Keskkonnaameti e-kirja alusel kanti keskkonnaregistrisse üksnes vastavate kaitsealuste taimeliikide leiukohad, mitte ei toimunud taimeliikide kaitse alla võtmine. Põõsasmaran ja must tuhkpuu on praegusel juhul kaitse alla võetud liigina, mitte pindalaliselt. Liigi kaitse alla võtmiseks ei ole vajalik konkreetse liigi leiukohaks oleva kinnistu omaniku nõusolek ega menetlusse kaasamine. LKS § 10 lg 7 p-st 1 tulenevalt võtab kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse alla volikogu kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel. Seega võidakse kaebaja kinnistu osas läbiviidavas detailplaneeringu menetluses otsustada ka sellel kasvava kaitsealuse taimeliigi püsielupaiga kaitse alla võtmine. Sellisel juhul kaasatakse vastavasse menetlusse ka kinnistu omanik. Võimalikud piirangud/kitsendused kaebaja kinnistu kasutamisele ei tulene mitte vaidlusalustest keskkonnaregistri kannetest (s.o kaitsealuse liigi leiukoha registreerimisest), vaid kaebaja kinnistul kasvava kaitsealuse liigi olemasolust ja isendi kaitse rakendumisest kaitsealuse liigi elupaigas. Isegi juhul, kui kaebaja kinnistu ei oleks keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuse taimeliigi leiukohana, rakenduksid ehitusõiguslikud piirangud selle ala osas, kus kaitsealune taimeliik tegelikult kasvab. Vastavate piirangute olemus ja ulatus ning samuti võimalik kaitsealuse liigi ümberasustamine (LKS § 58 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“) selgub täpsemalt detailplaneeringu menetluses. Vaidlusalused keskkonnaregistri kanded (registrikaardid KLO9331240, KLO9331234, KLO9331236, KLO9331237 ja KLO9331238) kaebaja subjektiivseid õigusi ei riiva ning seega puudub kaebajal käesoleva kaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Isegi kui planeerimismenetluses ei peeta võimalikuks kinnistul asuva kaitsealuse liigi ümberasustamist, ei oleks kaebajal vaatamata vaidlustatud keskkonnaregistri kannete kustutamisele võimalik soovitud planeeringulahendust ellu viia ning kaitsealuse taimeliigi kasvukohas hoonestamist ette näha. Kaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale tegelikult soovitud tulemust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.02.2019 määrus ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Kaebaja on märkinud kohtueelselt ning samuti kaebuses, et temale teadaolevalt Vana-Eeriku kinnistul keskkonnaregistrisse kantud taimeliike ei eksisteeri, kuid halduskohus on jätnud selle väite tähelepanuta. Keskkonnaregistri kanded ongi sisuliselt toonud kaasa olukorra, mille tõttu ei ole võimalik kaebajal oma kinnistut kasutada soovitud eesmärgil. Keskkonnaregistrisse ja maakatastrisse kantud andmed võetakse aluseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu menetlemisel. Detailplaneeringu menetluses lähtutakse keskkonnaregistri kannetest ning nende sisulisele õigsusele kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetluses enam hinnangut andma ei hakka.

3(5)

3-19-286 Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kohus jättis tähelepanuta, et kaitsealuste taimeliikide olemasolu kaebaja kinnistul on tõendamata. Sarnane asi lahendati sisuliselt (vt haldusasi nr 313-1597).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 124 lg 4 ja § 204 lg 1). Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Keskkonnaministeeriumilt selle kohta täiendavat seisukohta.
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge ja seetõttu võis kaebuse tagastada.
9.Keskkonnaregister on riigi põhiregister (KeRS § 2 lg 1). Keskkonnaregistri ülesanne on hoida ja töödelda loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite kohta käivaid andmeid ning anda teavet arengukavade ja planeeringute koostamiseks ja keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatud omandiõiguse kitsenduste ning liikumisvabaduse ja majandustegevuse piirangute kohta (KeRS § 2 lg 2 p-d 4 ja 5). Keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid ei tohi kasutada keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KeRS § 6 lg 1). KeRS § 53 reguleerib ebaõigete andmete parandamist ja sellest teavitamist ning selle paragrahvi lõike 1 järgi, kui andmeandja avastab keskkonnaregistris ebaõigeid andmeid, teeb ta keskkonnaregistri vastutavale ja volitatud töötlejale nende avastamisest arvates kolme tööpäeva jooksul ettepaneku ebaõiged andmed parandada. KeRS § 55 lg 1 kohaselt keskkonnaregistri volitatud töötleja on kohustatud omandiõiguse kitsendamise andmed esitama maakatastri volitatud töötlejale.
10.Ka informatiivse tähendusega ebaõiged registriandmed võivad kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi ning need võivad välistada asja kasutamise või käsutamise (RKHKo nr 3-3-1-69-15, p 14; RKHKm nr 3-3-1-52-15, p 11). Näiteks on isikul subjektiivne õigus taotleda rahvastikuregistri vastutavalt töötlejalt, et rahvastikuregistris ei oleks ebaõigeid, mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid (TlnRngKo nr 3-13-2252, p 7; vt ka RKHKo nr 3-3-1-18-98). Seega on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete muutmist, kui need võivad mõjutada tema õigusi negatiivselt.
11.Seejuures on ringkonnakohus asjas nr 3-13-1597 kontrollinud sisuliselt, kas keskkonnaregistri andmete aluseks oli olemas alusdokument, millega kohus sisuliselt jaatas kaebeõigust keskkonnaregistri ebaõigete andmete vaidlustamisel.
12.Kaebaja väidab, et talle kuulub kinnistu, mille kohta on keskkonnaregistrisse tehtud kanne, et seal asub kitsendust põhjustav objekt KLO9331240 (põõsasmaran) pindalaga 9902 m2. Samuti on kinnistule märgitud kitsendust põhjustavad objektid KLO9331234 (põõsasmaran), KLO9331236 (põõsasmaran), KLO9331237 (põõsasmaran), KLO9331238 (must tuhkpuu), kuid eelviidatud kitsendust põhjustavate objektide pindalaks on märgitud 0. Kaebaja väidab

4(5)

3-19-286 kokkuvõtlikult, et kande tegemise alusdokument puudub ja selleks ei saa olla Keskkonnaameti 15.10.2013 e-kiri, sest KeRS § 5 loetelus seda ei nimetata. Kaebaja väidab täiendavalt, et registrikande tegemiseks ei olnud täidetud ka KeRS § 39 lg-s 3 sätestatud eeldused. Lisaks leiab kaebaja, et temale teadaolevalt puuduvad tema kinnistul vaidlusalused objektid. Kaebaja on seisukohal, et kitsendust põhjustavad objektid (s.o peaasjalikult 9902 m2 laiuv väidetav põõsasmaran) välistavad töötamast koos Harku vallaga välja kaebaja jaoks soodsat planeeringut.

13.Halduskohtu määruse p-st 7 võib järeldada, et ka halduskohus ise möönab seda, et vaidlustatud andmed võivad välistada kaebaja soovitud planeeringulahenduse elluviimise ehk taimeliigi kasvukohas hoonestamise. Küsimust, kas vaidlustatud ebaõiged andmed välistavad kaebajale väidetud soodsa planeeringulahenduse, tuleb hinnata asja sisulises menetluses.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik üheselt järeldada, et väidetavad ebaõiged andmed ei või üldse mõjutada kaebaja õigusi planeerimismenetluses negatiivselt. Seetõttu ei ole praeguses asjas kaebeõiguse puudumine ilmselge ja kaebuse tagastamiseks ei olnud alust.
15.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebuse võis tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus oli seisukohal, et kui Keskkonnaministeerium oleks kohustatud vaidlusalused andmed kustutama, ei kaoks kinnistult kaitsealused loodusobjektid ning kaebaja kinnistu osas kehtiksid sellegipoolest piirangud. Kaebusest ja määruskaebusest ei saa järeldada, et kaebaja oleks omaks võtnud vaidlusaluste objektide olemasolu enda kinnistul. Vastupidi, kaebaja väidab nii kaebuses kui ka määruskaebuses, et temale teadaolevalt ei ole tema kinnistul vaidlusaluseid objekte. Halduskohus ei ole selles küsimuses seisukohta võtnud. Ühtlasi oleks tegemist praeguses menetlusetapis ka ennatliku seisukoha kujundamisega, kuna tõendeid pole hinnatud. Kui asja lahendamisel peaks selguma, et vaidlusaluseid objekte kinnistul pole ja andmed on ebaõiged, ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine välistatud. Kui väidetud ebaõigeid andmeid tuleks muuta, võib kaebaja saada soovitud planeeringulahenduse.
16.Kuna kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ei olnud õiguspärane, tuleb halduskohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
17.Advokaadibüroo Talts & Partnerid OÜ on tasunud M.Safjani määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb tagastada (HKMS § 104 lg 8). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). Tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb kanda Advokaadibüroo Talts & Partnerid OÜ Swedbank AS arvelduskontole nr EE662200221058948964.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium