Haldusasja number Otsuse kuupÀev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised
Asja lÀbivaatamine
3-18-843 28. juuni 2019 Karin JĂ”ks OĂ Casa Investment kaebus Maksu- ja Tolliameti 7. veebruari 2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/038706-76 tĂŒhistamiseks Kaebaja â OĂ Casa Investment, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja â Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta kaebus rahuldamata.
2.JĂ€tta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane pĂ€ev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29. juuli 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 7. veebruaril 2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038706-76, millega kohustas OĂ-d Casa Investment (edaspidi kaebaja) tasuma maksusumma 318 001,04 eurot. Maksuotsuse lahutamatuks osaks on 18. detsembri 2017. a kontrollakt nr 12.2-3/038706-72. MTA tuvastas, et hoolimata vastavate arvete olemasolust ei ole kaebaja tegelikult perioodil jaanuar kuni detsember 2015 soetanud teenuseid OĂ-lt Conwell Constructions, Oa3 Kinnisvara OĂ-lt, Seveniks Grupp OĂ-lt, SIA-lt âVVV COMPANYâ ja âSTRAITâ SIA-lt ning kaebaja oli sellest teadlik, soovides fiktiivsete arvete abil vĂ€hendada oma maksukohustust. MTA kohustas kaebajat tasuma ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 60 243,13 eurot. Samuti tuvastas MTA, et kaebaja on perioodil jaanuar kuni detsember 2015 tasunud OĂ Conwell Constructions pangakonto kaudu töötasusid enda töötajatele, jĂ€ttes töötasudelt maksud tasumata. Lisaks tuvastas MTA, et kaebaja on nii enda kui ka OĂ Conwell Constructions pangakontodelt teinud töötajatele vĂ€ljamakseid selgitustega âpĂ€evarahadâ ja âmajanduskulu kompensatsioon/majandusavanssâ, kuid tegelikult ei olnud pĂ€evaraha tasumine ega vĂ€idetavate majanduskulude hĂŒvitamine Ă”igustatud. MTA leidis, et kĂ”ik kaebaja ja OĂ Conwell Constructions pangakontodelt töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed tuleb lugeda töötasuks ning maksustada tööjĂ”umaksudega (tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse). MTA kohustas kaebajat tasuma tööjĂ”umakse summas 257 757,91 eurot.
2.Kaebaja esitas MTA 7. veebruari 2018. a maksuotsuse peale vaide. MTA jÀttis 27. mÀrtsi 2018. a vaideotsusega nr 6-1/4031-2 vaide rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 26. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 7. veebruari 2018. a maksuotsuse tĂŒhistamiseks.
4.Kohus vÔttis 13. augusti 2018. a mÀÀrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
Vastustaja palus 10. septembri 2018. a vastuses jÀtta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus jĂ€ttis 13. mĂ€rtsi 2019. a mÀÀrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ĂŒlekuulamiseks, otsustas asja lĂ€bi vaadata kirjalikus menetluses, andis tĂ€iendavate menetlusdokumentide esitamiseks tĂ€htajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
Kaebaja esitas 2. mail 2019 tÀiendava seisukoha.
Vastustaja esitas 18. juunil 2019 kohtu nÔudmisel tÀiendava seisukoha.
KAEBAJA SEISUKOHAD
9.Kaebajale ei tagatud maksumenetluses ÀrakuulamisÔigust. Kaebaja sai kontrollakti kÀtte
28.detsembril 2017. Kontrollaktiga mÀÀrati eriarvamuse esitamise tÀhtpÀevaks 8. jaanuar 2018. Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2018 taotluse kontrollitoimikust koopia vÀljastamiseks ja eriarvamuse esitamise tÀhtaja pikendamiseks nii, et kaebaja saaks eriarvamuse esitada 21 pÀeva
3-18-843 jooksul alates koopia vÀljastamisest. Vastustaja vÀljastas koopia 5. jaanuaril 2018 ja mÀÀras eriarvamuse esitamise tÀhtpÀevaks 19. jaanuari 2018. Arvestades tÔendite mahtu ja kontrollakti sisu, oli tegu ilmselgelt ebamÔistliku tÀhtajaga. Samuti ei pidanud vastustaja enne maksuotsuse koostamist vajalikuks kaebajaga kohtuda, kuigi kaebaja oli selleks soovi avaldanud. Seega ei tagatud kaebajale tÀiendavat suulist Àrakuulamist.
10.Arvetel kajastatud tehingud OĂ-ga Conwell Constructions, Oa3 Kinnisvara OĂ-ga, Seveniks Grupp OĂ-ga, SIA-ga âVVV COMPANYâ ja âSTRAITâ SIA-ga on toimunud.
11.See, et kaebaja ja nimetatud Ă€riĂŒhingute vahel ei sĂ”lmitud kirjalikke lepinguid, ei tĂ€henda, et tehinguid ei toimunud. Arvetel mĂ€rgitud teenuste osutamise lepingutele ei ole seaduses sĂ€testatud kohustuslikku vorminĂ”uet. Seega vĂ”ivad kokkulepped olla sĂ”lmitud ka suulises vormis. Nii ka tehti. Ideaalis vĂ”iksid arved olla tĂ€psemad, kuid ei saa vĂ€ita, et arved ei vastaks esitatud nĂ”uetele.
12.Vastustaja on pĂ”hjendamatult asunud seisukohale, et kaebaja juhatuse liikme selgitused ei ole usaldusvÀÀrsed. Asjaolust, et juhatuse liige on oma varem mĂ€lu jĂ€rgi antud selgitusi hiljem tĂ€psustanud, ei saa teha jĂ€reldust, et ĂŒtlused on ebausaldusvÀÀrsed. Olukorras, kus isik peab suuliselt andma vastuseid mĂ€lu jĂ€rgi mitme erineva tehingupartneri ja tehingu kohta, on tĂ€iesti normaalne, et isik ei pruugi suuta peast kĂ”iki ĂŒksikasju meenutada. Hilisemal kontrollimisel on ĂŒksikasjad tuvastatud ja vastustajale edastatud.
13.Asjaolu, et Ă€riregistris kajastatud info kohaselt on OĂ Conwell Constructions pĂ”hitegevusalaks jaemĂŒĂŒk posti vĂ”i interneti teel, ei anna alust vĂ€ita, et OĂ Conwell Constructions ei saanud ehitusteenust osutada. Tegevusala registris ei piira kuidagi isiku Ă”igust tegeleda muudel endale sobivatel tegevusaladel. Samuti ei saa sellest, et OĂ-l Conwell Constructions on esitamata majandusaasta aruanded ning OĂ Conwell Constructions ei ole registreeritud kĂ€ibemaksukohustuslasena, teha jĂ€reldust, et tegemist ei olnud reaalset majandustegevust omava Ă€riĂŒhinguga. Olukorras, kus OĂ Conwell Constructions kogu kĂ€ibe moodustas Rootsis tekkinud kĂ€ive, puudus OĂ-l Conwell Constructions kohustus end Eestis kĂ€ibemaksukohustuslaseks registreerida. Ekslik on vastustaja vĂ€ide, et OĂ-l Conwell Constructions puudusid töötajad, kellega teenust kaebajale osutada. Kaebajale jÀÀb selgusetuks, mis pĂ”hjusel on OĂ Conwell Constructions töötajad suuliste selgituste protokollides kinnitanud, et nende töökohaks oli ĂŒksnes OĂ Casa Investment. Sellised suulised selgitused vĂ”isid saada kirja pĂ”hjusel, et töötajad, kellelt on suulised selgitused vĂ”etud, ei valda eesti keelt ning seega sai vastustaja protokollides kajastada enda seisukohta toetavat infot.
14.PÔhjendamata on vastustaja seisukoht, et Oa3 Kinnisvara Oà tehingupartner ei saanud teenust osutada. Kaebaja on juba selgitanud, miks on pÔhjendamata vastustaja seisukoht, et Oà Conwell Constructions ei saanud ehitusteenust ja seega ka ehitusteenuse alltöövÔtu teenust osutada.
15.Sellest, et Seveniks Grupp OĂ 1. mĂ€rtsi 2015. a ja 1. aprilli 2015. a arvetel on mĂ€rgitud Ă€riĂŒhingu eelmine nimi Inostranets Grupp OĂ ning et arvetel on kajastatud kĂ€ibemaksukohustuslase number, kuigi Ă€riĂŒhing kustutati kĂ€ibemaksukohustuslaste registrist
18.mÀrtsil 2015, ei saa jÀreldada, et arvetel mÀrgitud tehinguid ei toimunud. Eksimused arvete vormistamisel vÔisid olla tingitud asjaolust, et arvete koostajal puudus tÀpne info Àriregistris ja kÀibemaksukohustuslaste registris toimunud muudatuste kohta. Vastustaja vÀide Seveniks Grupp Oà majandustegevuse puudumise kohta ei ole pÔhjendatud, sest Seveniks Grupp Oà pangakontolt nÀhtub mitme makse tegemine.
3-18-843
16.Vastustaja loeb LĂ€ti Ă€riĂŒhingute puhul ĂŒheks peamiseks tehingute mittetoimumist tĂ”endavaks asjaoluks selle, et SIA âVVV COMPANYâ ja âSTRAITâ SIA ei deklareerinud Rootsi kinnisasjaga seotud kĂ€ivet LĂ€tis. Euroopa Liidus kĂ€ibemaksuga seonduvat reguleeriva nĂ”ukogu 28. novembri 2006. a direktiivi nr 2006/112/EĂ art 45 kohaselt on kinnisasjaga seotud teenuse kohaks kinnisasja asukoht. Seega ei tekkinud Ă€riĂŒhingutel kĂ€ivet LĂ€tis ja puudus ka vajadus LĂ€tis kĂ€ivet deklareerida.
17.Asjaolust, et SIA-l âVVV COMPANYâ ei olnud töötajaid, ei saa teha jĂ€reldust, et SIA âVVV COMPANYâ ei saanud teenust osutada. SIA âVVV COMPANYâ soetas alltöövĂ”ttu.
18.Otsitud on vastustaja vĂ€ide, et âSTRAITâ SIA-l puudusid töötajad, kellega teenust osutada, ning seetĂ”ttu teenust ka ei osutatud. Vastustaja on ise tuvastanud, et âSTRAITâ SIA-l oli juhatuse liige, kes sai teenust osutada ja selle osutamist koordineerida ning kes seda ka tegi.
19.Kaebaja eesmÀrgiks oli osutada ehitusteenust Eestis. VÀljakujunenud soodsa turusituatsiooni ja heade pakkumiste tulemusena tasus kaebajal osutada kontrolliperioodil ehitusteenust Rootsis. Sellest tulenevalt lÀhetati töötajad Rootsi. Samas tegutses kaebaja selle nimel, et leida konkurentsivÔimelisi pakkumisi Eestis, et lÔppeesmÀrgina fokusseerida oma tegevus just Eesti turule. Seega oli kaebajal Ôigus töötajatele pÀevaraha maksta.
20.Vastustaja on valesti jĂ€reldanud, et OĂ Conwell Constructions töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad. Vastustaja on oma seisukoha kujundanud ĂŒksnes töötajate suuliste selgituste protokollide alusel. VĂ€idetavalt on enamik töötajaid teatanud, et nad töötasid kaebaja juures ning neile jÀÀb mĂ”istetamatuks, miks tasus neile töötasu OĂ Conwell Constructions. Isikute ĂŒtlustest ei nĂ€htu, et olukorras, kus neile laekusid maksed tundmatult isikult, oleksid nad maksed tagastanud vĂ”i pöördunud OĂ Conwell Constructions poole selgitamaks makse olemust, vaid jĂ€tsid raha endale. Seesugune kĂ€itumine ei ole kooskĂ”las isikute vĂ€idetavate ĂŒtlustega, et nad ei töötanud OĂ-s Conwell Constructions.
21.Isegi kui nĂ”ustuda vastustajaga selles, et kaebaja töötajad tĂ€itsid tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid ĂŒksnes Rootsis ja tegemist ei olnud lĂ€hetusega ning et OĂ Conwell Constructions töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad, kes tĂ€itsid samuti tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid Rootsis, ei kuulu isikutele tehtud vĂ€ljamaksed maksustamisele mitte Eestis, vaid Rootsis. Seda kinnitab Eesti ja Rootsi vahel sĂ”lmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vĂ€ltimise ning maksudest hoidumise tĂ”kestamise lepingu art 15 ja Euroopa NĂ”ukogu mÀÀruse nr 883/2004 art 11.
22.Kuna maksuotsus mÔjutab nii kaebaja kui ka Oà Conwell Constructions töötajate maksukohustust, on vastustaja rikkunud menetlusnormi, jÀttes isikud maksumenetlusse kaasamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
23.Kaebajale tuldi eriarvamuse esitamise tĂ€htaja pikendamise osas vastu. 14-lehekĂŒljelise kontrollakti puhul oli 14-pĂ€evane Ă€rakuulamistĂ€htaeg piisav. Kaebaja ei ole esitanud taotlust, et teda kuulataks enne maksuotsuse koostamist suuliselt Ă€ra. Eriarvamuses vĂ€ljendatud soov kohtuda vastustajaga viitab pigem soovile vastustajat mĂ”jutada, mitte soovile esitada eriarvamusele lisaks tĂ€iendavaid argumente. Kui kaebajal oleks olnud lisaargumente, oleks ta need esitanud vaides. Eriarvamuses ja vaides esitatud seisukohad aga kattuvad suuremas osas ning uusi argumente vaides ei ole.
3-18-843
24.Ei ole usutav, et kaebaja soetas OĂ-lt Conwell Constructions ehitusteenust suulise lepingu alusel. Ăris on tavapĂ€rane, et ehitusteenuse soetamisel koostatakse lepingud kirjalikult ning objektil ĂŒleantavad tööd akteeritakse. Arvel ega muudes dokumentides ei ole teenust piisavalt kirjeldatud ega nĂ€idatud Ă€ra selle mahtu. Samuti ei saa usutavaks pidada seda, et ehitusteenuseid pakkuv Ă€riĂŒhing mĂ€rgib Ă€riregistris oma tegevusalaks jaemĂŒĂŒgi posti vĂ”i interneti teel. OĂ Conwell Constructions pangakontodelt ei nĂ€htu, et ta oleks tellinud teistelt ettevĂ”tetelt kaupu ja teenuseid ning tasunud rendi, telefoni vĂ”i mĂ”ne liisingu eest. Samuti ei ole ta esitanud majandusaasta aruandeid ega ole registreeritud kĂ€ibemaksukohustuslaste registris. See kĂ”ik tekitab tugeva kahtluse, et OĂ Conwell Constructions ei olnud tegelikult tegutsev Ă€riĂŒhing. Suurem osa isikutest, kes said OĂ Conwell Constructions pangakontodelt töötasu vĂ€ljamakseid, olid töötamise registri andmetel 2015. aastal vĂ”i enne vĂ”i pĂ€rast seda kaebaja töötajad. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli OĂ Conwell Constructions pangakonto ainuke allkirjaĂ”iguslik isik. Asjakohatu on kaebaja vĂ€ide, et maksumenetluses vene keelt kĂ”nelevatelt kolmandatelt isikutelt vĂ”etud suulised selgitused ei ole korrektsed. Ătlusi on andnud ka eesti keelt kĂ”nelevad kolmandad isikud, kusjuures isikute ĂŒtlused kattuvad. Maksumenetluses andsid ĂŒtlusi 20 töötajat, kes kĂ”ik nimetasid kaebajat enda tööandjaks. KahekĂŒmne inimese kattuvatel ĂŒtlustel on piisavalt kaalu, et pidada neid tĂ”eseks. Seega puudusid OĂ-l Conwell Constructions ehitusteenuse pakkumiseks töötajad ning tööd tehti tegelikult Ă€ra kaebaja töötajatega, makstes neile palka lĂ€bi OĂ Conwell Constructions ning jĂ€ttes tööjĂ”umaksud maksmata. Maksumenetluses leidis tĂ”endamist, et kaebaja ei ole deklaratsioonidel esitanud tegelikke andmeid oma töötajate ja neile tehtud vĂ€ljamaksete kohta. Kaebaja ei ole tĂ”endanud, et ta oleks maksnud kontrollitaval perioodil tööjĂ”umakse Rootsis. Seega on pĂ”hjendamatu kaebaja vĂ€ide topeltmaksustamise kohta. Juhul kui kaebaja esitab andmed tööjĂ”umaksude tasumise kohta Rootsis, saab vastustaja vĂ”tta meetmeid topeltmaksustamise vĂ€ltimiseks.
25.Oa3 Kinnisvara OĂ esitatud arvetelt ei ole vĂ”imalik tuvastada, milliste konkreetsete teenustöödega oli tegemist ning millises mahus ja kus objektil töid tehti. Kirjalikku lepingut sĂ”lmitud ei ole, mis on ehitusteenuste puhul tavapĂ€ratu, eriti juhul, kui teenuste maksumus on ĂŒle 200 000 euro. Ilmar Veiman, kes oli nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liige, ei osanud tĂ€psemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid.
26.Seveniks Grupp Oà esitatud arvetelt ei ole vÔimalik tuvastada, milliste konkreetsete teenustega oli tegemist ning millises mahus ja kus objektil töid tehti. Ilmar Veiman, kes oli nii kaebaja kui ka Seveniks Grupp Oà juhatuse liige, ei osanud tÀpsemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid. Teenuste osutamist ei nÀhtu ka Seveniks Grupp Oà pangakontolt. See, et Seveniks Grupp Oà ei ole esitanud alates 2010. aastast majandusaasta aruandeid, ning see, et ta kustutati 18. mÀrtsil 2015 kÀibemaksukohustuslaste registrist, toetab jÀreldust, et tegelikult arvetel nÀidatud tehinguid ei toimunud.
27.SIA âVVV COMPANYâ esitatud arvetest ei selgu teenuse sisu ega maht. Ilmar Veiman, kes oli nii kaebaja kui ka SIA âVVV COMPANYâ juhatuse liige, ei osanud tĂ€psemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid.
28.âSTRAITâ SIA esitatud arvetelt ei ole vĂ”imalik tuvastada, milliste konkreetsete teenustega oli tegemist ning millise mahus ja kus objektidel teenuseid osutati. Kaebaja ja âSTRAITâ SIA vahel lepingut ei sĂ”lmitud. Kaebaja juhatuse liige ei osanud tĂ€psemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid. LĂ€ti maksuhalduri edastatud teabe kohaselt ei
3-18-843 deklareerinud âSRAITâ SIA kontrollitaval perioodil teenuste mĂŒĂŒki kaebajale. âSTRAITâ SIA-l puudusid töötajad, kellega teenust osutada.
29.Vastustaja ei pidanud kaebaja töötajaid maksumenetlusse kaasama. Vaidlustatud maksuotsuse kui haldusakti puhul on igaĂŒhele kohustuslik ainult selle resolutiivosa ning selle pĂ”hjendavas osas tuvastatud asjaoludel ei ole iseseisvat Ă”iguslikku tĂ€hendust. Vaidlustatud maksuotsuse resolutsioon ei mĂ”juta kaebaja töötajate Ă”igusi vĂ”i kohustusi viisil, millest tuleks tuletada kohustus kaasata nad maksumenetlusse. Vastustaja ei ole teinud kaebaja töötajate suhtes maksukontrolli ega ole koostanud neile maksuotsuseid ega plaani seda ka teha.
KOHTU PĂHJENDUSED JA SEISUKOHT
I ĂrakuulamisĂ”iguse tagamine enne maksuotsuse tegemist
30.Kaebaja on seisukohal, et talle ei tagatud maksumenetluses ÀrakuulamisÔigust, mis tÔi kaasa Ôigusvastase maksuotsuse andmise. Kaebaja selgitas, et ta sai kontrollakti kÀtte
28.detsembril 2017. Kontrollaktiga mÀÀrati eriarvamuse esitamise tÀhtpÀevaks 8. jaanuar 2018. Kaebaja esitas 2. jaanuaril 2018 taotluse kontrollitoimikust koopia vÀljastamiseks ja eriarvamuse esitamise tÀhtaja pikendamiseks nii, et kaebaja saaks eriarvamuse esitada 21 pÀeva jooksul alates koopia vÀljastamisest. Vastustaja vÀljastas koopia 5. jaanuaril 2018 ja mÀÀras eriarvamuse esitamise tÀhtpÀevaks 19. jaanuari 2018. Kaebaja hinnangul oli tÔendite mahtu ja kontrollakti sisu arvestades tegu ilmselgelt ebamÔistliku tÀhtajaga. Lisaks viitas kaebaja sellele, et vastustaja ei pidanud enne maksuotsuse tegemist vajalikuks kaebajaga kohtuda, kuigi kaebaja oli selleks soovi avaldanud. Seega ei tagatud kaebajale ka suulist Àrakuulamist.
31.Kaebajal oli kontrollitoimiku koopia saamisest alates aega 14 pĂ€eva, et tutvuda maksuhalduri kogutud materjalidega ning esitada arvamus kontrollakti kohta. Kohus leiab, et kontrollakti sisu ja sellega seotud materjalide hulka arvestades ei saa kontrollaktile vastuvĂ€idete esitamiseks antud aega pidada selgelt liiga lĂŒhikeseks. Kaebajale vĂ”imaldati piisav aeg kontrollaktile vastamiseks. Kohus nĂ”ustub vastustajaga selles, et kui kĂ”rvutada kontrollakti kohta esitatud eriarvamust ja hiljem esitatud vaiet, ilmneb, et kaebaja on jĂ”udnud kĂ”ikidele pĂ”hilistele aspektidele juhtida tĂ€helepanu juba eriarvamuses. Seega pole alust vĂ€ita, et kaebajal oleks talle antud tĂ€htaja tĂ”ttu jÀÀnud eriarvamuses mĂ”ni oluline aspekt esile toomata.
32.Kaebaja mĂ€rkis kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses jĂ€rgmist: âKokkuvĂ”tteks palun maksuametil vĂ€ga tĂ”siselt kaaluda eriarvamuses toodud seisukohti ja tĂ€iendava maksukohustuse panemist Casa Investment OĂ-le. Eriarvamuse esitaja mĂ€rgib, et kontrollaktis mÀÀratud ulatuses tĂ€iendava maksukohustuse mÀÀramine tĂ€hendab Ă€riĂŒhingu jaoks tegevuse lĂ”petamist, kuna tegemist on sedavĂ”rd suure maksukohustusega, mida firmal ei ole kuidagi vĂ”imalik tĂ€ita. Sellest lĂ€htuvalt ja soovist teha maksuhalduriga koostööd, peab eriarvamuse esitaja mĂ”istlikuks ja vajalikuks enne, kui maksuhaldur asub koostama maksuotsust kohtuda, et pĂŒĂŒda saavutada mĂ”lemat poolt rahuldav Ă”iglane ja Ă”ige kontrolli lĂ”pptulem.â Kaebaja on eriarvamuses tĂ”epoolest vĂ€ljendanud soovi vastustajaga kohtuda, kuid kohtu hinnangul ei nĂ€htu eriarvamusest, et kohtumise eesmĂ€rgiks oleks olnud tĂ€iendavalt selgitada maksu mÀÀramisel olulisi asjaolusid. Kohus soostub vastustajaga selles, et pigem jÀÀb eriarvamusest mulje, et kaebaja soovis vastustajaga pidada lĂ€birÀÀkimisi, et saavutada talle sobivam kontrollimenetluse tulemus. Lisaks on oluline see, et vastustajal ei ole tingimata kohustust vĂ”imaldada isikule lisaks kirjalikule Ă€rakuulamisele ka suuline Ă€rakuulamine. Kohus leiab, et praegusel juhul oli piisav see, et kaebajal vĂ”imaldati oma arvamus ja vastuvĂ€ited esitada kirjalikult.
3-18-843
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ÀrakuulamisÔigus oli tagatud.
II Tulumaks ettevÔtlusega mitteseotud vÀljamaksetelt
34.OĂ Conwell Constructions, Oa3 Kinnisvara OĂ, Seveniks Grupp OĂ, SIA âVVV COMPANYâ ja âSTRAITâ SIA nimel on kaebajale perioodil jaanuar kuni detsember 2015 esitatud mitu arvet, millest nĂ€htuvalt soetas kaebaja nendelt Ă€riĂŒhingutelt teenuseid. Vastustaja on kontrollimenetluse tulemusena asunud seisukohale, et tegelikult arvetel nĂ€idatud tehinguid ei toimunud. Vastustaja kĂ€sitas nimetatud Ă€riĂŒhingutele tehtud vĂ€ljamakseid ettevĂ”tlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tĂ€henduses. Kuna kaebaja ei olnud nendelt vĂ€ljamaksetelt tulumaksu tasunud, kohustas vastustaja kaebajat tasuma tulumaksu 60 243,13 eurot. Kaebaja on rĂ”hutanud, et kĂ”nealused tehingud toimusid ning tulumaksu mÀÀramine on alusetu.
35.TuMS § 51 lg 1 sĂ€testab, et residendist Ă€riĂŒhing maksab tulumaksu ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludelt, vĂ€lja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48â50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevĂ”tlusega mitteseotud kuluks TuMS § 51 lg 1 tĂ€henduses vĂ€ljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates Ă”igusaktides ettenĂ€htud nĂ”uetele vastav algdokument. Ăhte tehingut vĂ”ib tĂ”endada ja tihti tĂ”endabki ĂŒhtse algdokumendi asemel mitu dokumenti (nĂ€iteks ostumĂŒĂŒgileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto vĂ€ljavĂ”te) (Riigikohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 10). Raamatupidamise seaduses (RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. NĂ”uetekohasel algdokumendil tuleb muu hulgas mĂ€rkida tehingu majanduslik sisu kirjeldus (RPS § 7 lg 2 p 2).
36.Kui Ă€riĂŒhing on teinud vĂ€ljamakse vĂ€idetavalt soetatud teenuse (sh ehitustööde) eest, kuid teenuse saamise fakt pole usaldusvÀÀrselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu vĂ€ljamakse lugeda ettevĂ”tlusest vĂ€ljaviidud rahaks ning tĂ€ies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 18).
37.Kui juriidiline isik pole ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasunud, mÀÀrab maksusumma maksuotsusega maksuhaldur. Seejuures on maksukohustuslasel maksumenetluses ĂŒldine kaasaaitamiskohustus (maksukorralduse seaduse (MKS) § 56). MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kĂ”ik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad vĂ”i vĂ”ivad omada maksustamise seisukohast tĂ€hendust. MKS § 56 lg 2 esimene lause sĂ€testab: "Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tĂ€hendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tĂ”endeid ning sĂ€ilitab neid seadusega ettenĂ€htud tĂ€htaja jooksul.â Kui maksuotsus on nĂ”uetekohaselt motiveeritud, lĂ€heb tĂ”endamiskoormus ĂŒle maksukohustuslasele (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-34-07, p 12). Ka MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses mÀÀratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tĂ”endada, et maksusumma mÀÀrati valesti. a) Tehingud OĂ-ga Conwell Constructions
38.OĂ Conwell Constructions on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud jĂ€rgmised arved (maksutoimiku dokumendid 8â13): ï§ 1. jaanuari 2015. a arve nr 0101 â sisu: teenustööd Rootsis, hind: 27 100 eurot, kogus: 1
3-18-843 ï§ ï§ ï§ ï§ ï§
1.veebruari 2015. a arve nr 0102 â sisu: teenustööd Rootsis, hind: 27 106 eurot, kogus: 1
1.mĂ€rtsi 2015. a arve nr 0103 â sisu: teenustööd Rootsis, hind: 26 410 eurot, kogus: 1
1.aprilli 2015. a arve nr 0104 â sisu: teenustööd Rootsis, hind: 34 920 eurot, kogus: 1 1. mai 2015. a arve nr 0105 â sisu: teenustööd Rootsis, hind: 50 850 eurot, kogus: 1 1. juuni 2015. a arve nr 0106 â sisu: teenustööd Rootsis, hind: 59 010 eurot, kogus: 1
39.Niisiis on arvetel tehingu sisuna mĂ€rgitud ĂŒldsĂ”naliselt âteenustööd Rootsisâ. Arvetel ei ole vĂ€himalgi mÀÀral tĂ€psustatud, mida need teenustööd hĂ”lmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas 7. veebruaril 2017 tehingute kohta suuliselt, et âSoetati alltöövĂ”ttu ehitustööde osas Rootsis. Nad tegid Rootsis betoonitöid. Nad tegid töid Malmös ja Stockholmis. Nad tegid tööd Streve AB ja KRS Contracting AB objektil.â (maksutoimiku dokument 14, p-d 34 ja 36). Samuti selgitas Ilmar Veiman, et teenuste osutamise kohta akte ei vormistatud, ning lubas hiljem e-kirja teel tĂ€psustada, mis dokumendid siis vormistati (maksutoimiku dokument 14, p 39). Ekirja teel teatas Ilmar Veiman, et ainsateks dokumentideks, mis vormistati, olid arved (maksutoimiku dokument 15, p 12). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille pĂ”hjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. OĂ Conwell Constructions esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
40.Kohus nĂ”ustub vastustajaga selles, et ehitusteenuste soetamine 225 396 euro ulatuses lepingut sĂ”lmimata ja peale arvete muid dokumente vormistamata (nt aktid tööde ĂŒleandmise ja vastuvĂ”tmise kohta) on Ă€ris vĂ€ga ebatavaline. Ăige on kaebaja viide sellele, et ehitusteenuse osutamise lepingule ei ole ette nĂ€htud kohustuslikku vorminĂ”uet. Samas tuleb maksukohustuslasel arvestada sellega, et teenuse osutamise dokumenteerimata jĂ€tmise korral vĂ”tab ta endale riski, et hiljem ei Ă”nnestu pĂ”hjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tĂ”endada (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-57-13, p 16). MKS § 56 lgâst 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja sĂ€ilitada tĂ”endeid eriti ettevĂ”tja jaoks ebaharilike, pĂ”hjendatud kahtlust tekitavate vĂ”i suure maksustamisvÀÀrtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Vastustaja on Ă”igesti mĂ€rkinud, et ainuĂŒksi arvete vormistamine ja nende alusel raha kandmine pangakontole ei tĂ€henda veel vĂ€ltimatult, et tehingud tegelikult ka toimusid. Arveid saab vormistada ja raha ĂŒle kanda ka ainult selleks, et jĂ€tta mulje tehingute toimumisest.
41.Lisaks on vastustaja viidanud sellele, et kuigi vĂ€idetavalt osutas OĂ Conwell Constructions kaebajale ehitusteenust, on selle Ă€riĂŒhingu tegevusalaks Ă€riregistri andmetel hoopis jaemĂŒĂŒk posti vĂ”i interneti teel. Kaebaja on Ă”igesti mĂ€rkinud, et tegevusala registris ei piira kuidagi isiku Ă”igust tegeleda muudel endale sobivatel tegevusaladel. Samas vĂ”ib see, kui Ă€riĂŒhing on arvetelt nĂ€htuvalt osutanud teenust hoopis teistsuguses valdkonnas vĂ”rreldes sellega, mis on mĂ€rgitud tema tegevusalaks Ă€riregistris, olla ĂŒheks asjaoluks, mis seab kahtluse alla arvetel nĂ€idatud tehingute tegeliku toimumise.
42.Ilmar Veiman ei osanud 7. veebruaril 2017 suuliste selgituste andmisel vastata kĂŒsimustele, kellega ta sĂ”lmis kokkuleppeid OĂ-s Conwell Constructions, milliseid sidevahendeid kasutades ta OĂ Conwell Constructions inimestega suhtles, kes isikuliselt arvetel kajastatud teenuseid osutas ning kes koostas ja vĂ€ljastas OĂ Conwell Constructions nimel arveid (maksutoimiku dokument 14, p-d 31, 32, 40 ja 44). Ilmar Veiman selgitas, et âMa olen need arved saanud Rootsis kĂ€est kĂ€tte vĂ”i on kuhugi siis jĂ€etud. Ma ei mĂ€leta, kelle kĂ€est ma arved sain. Ma ei ole nende inimestega kunagi kohtunud.â (maksutoimiku dokument 14, p
3-18-843 44). Hiljem tĂ€psustas Ilmar Veiman e-kirja teel, et kontaktisikuks OĂ-s Conwell Constructions oli Bilovus Vasil (maksutoimiku dokument 15, p 9). Kaebaja on OĂ Conwell Constructions kĂ€est vĂ€idetavalt soetanud teenuseid korduvalt ja suure summa ulatuses. Kohtu hinnangul on ebatavaline, et kaebaja juhatuse liige ei oska nii olulise tehingupartneri puhul suuliselt absoluutselt selgitada, kellega ta OĂ-s Conwell Constructions kokkuleppeid sĂ”lmis ja milliseid sidevahendeid ta suhtlemiseks kasutas. Kohtu hinnangul toetab see ĂŒhe asjaoluna kahtlust, et tegelikult arvetel nĂ€idatud tehinguid ei toimunud.
43.Vastustaja on kontrollimenetluse tulemusena jĂ”udnud jĂ€reldusele, et OĂ-l Conwell Constructions ei olnud tegelikult töötajaid, vaid OĂ Conwell Constructions kaudu maksti töötasu kaebaja töötajatele.
43.1.Vastustaja tuvastas, et OĂ Conwell Constructions on teinud vĂ€ljamakseid 24 inimesele, kes olid 2015. aastal töötamise registri andmete kohaselt registreeritud kaebaja töötajatena. Lisaks on teistel OĂ-lt Conwell Constructions vĂ€ljamakseid saanud inimestel olnud töötamise registri andmete kohaselt seos kaebajaga enne vĂ”i pĂ€rast kontrolliperioodi: kahe inimese puhul on kaebaja juures töötamist kajastatud kuni 2014. aastani ning nelja inimese puhul alates 2016. aastast. Ăheksa vĂ€ljamakseid saanud inimest on jĂ€etud töötamise registris registreerimata. Niisiis ei ole OĂ-lt Conwell Constructions vĂ€ljamakseid saanud inimesi töötamise registris selle Ă€riĂŒhingu töötajatena registreeritud, vaid suur osa neist on töötamise registri kohaselt olnud kontrolliperioodil vĂ”i enne vĂ”i pĂ€rast seda hoopis kaebaja töötajad.
43.2.Vastustaja on kontrollimenetluses kĂŒsinud suuliselt selgitusi OĂ-lt Conwell Constructions vĂ€ljamakseid saanud isikutelt (maksutoimiku dokumendid 41â83). Alexander Furmanchuk, Valeri-Terenti Slogis, Indrek Paabo, Roman Shurygin, Timo Huudi, Vladimir DruĆŸtĆĄenko, Tanel Kutti, Endel Kutti, Aleksandr Ć vets, Juri PaĆĄkov, Tiit Oinus, Raimu Kuuseorg, Rene Voigt, JĂŒri Serko, Alexei Vasiliev, Eduard Sosonkin ja Boris Vassiljev on kinnitanud, et töötasid 2015. aastal OĂ-s Casa Investment ning suur osa neist ei teadnud OĂ-st Conwell Constructions midagi. KĂ”igi jaoks oli tundmatu Olga BaboĆĄina, kes oli kontrolliperioodil OĂ Conwell Constructions juhatuse liige. KĂŒll aga teadsid paljud Ilmar Veimani, kes oli kontrolliperioodil kaebaja juhatuse liige ning kellega neil oli tööalastes kĂŒsimustes kokkupuuteid. Mitu inimest nimetas Ilmar Veimani oma ĂŒlemuseks. Samuti jĂ€i kĂ”igile eelmainitud inimestele arusaamatuks, miks neile maksti töötasu OĂ Conwell Constructions kaudu. Timo Huudi selgitas, et ta kĂŒsis tööandjalt, miks tuleb osa töötasust OĂ Conwell Constructions arvelt, aga sai ĂŒmmarguse vastuse. Ka Roman Shurygin tĂ”i esile, et töötajad ei saanud sellele kĂŒsimusele selget vastust. Ka Juri PaĆĄkov esitas sama kĂŒsimuse ning sai vastuseks, et tööandja ei saa kogu summat OĂ Casa Investment arvelt tasuda ning sellepĂ€rast tasuti osa palgast OĂ Conwell Constructions kontolt. Tiit Oinus selgitas, et tema ei saanud aga sellele kĂŒsimusele mingit vastust. Samuti kinnitas suur osa selgitusi andnud inimestest, et töövahendid ja -riided ning majutus oli tagatud OĂ Casa Investment poolt.
43.3.Sergei Saikonen ja Gennadi Pavlov andsid oma selgitused kirja teel vene keeles. Vastustaja ei ole neid selgitusi kontrollimenetluses eesti keelde tÔlkinud ega esitanud tÔlkeid ka koos vastusega kaebusele. Kohus kohustas 13. mÀrtsi 2019. a mÀÀrusega vastustajat esitama nende selgituste tÔlked eesti keelde (p 8), kuid vastustaja ei ole seda siiani teinud. TÔlgete esitamist ei saa vastustaja jaoks pidada vÔimatuks ega ebamÔistlikult keeruliseks. Kohus jÀtab Sergei Saikoneni ja Gennadi Pavlovi selgitused tÀhelepanuta (HKMS § 81 lg 4).
43.4.Kaebaja mĂ€rkis, et talle jÀÀb selgusetuks, mis pĂ”hjusel on OĂ Conwell Constructions töötajad suuliste selgituste protokollides kinnitanud, et nende töökohaks oli ĂŒksnes OĂ Casa
3-18-843 Investment. Kaebaja oletas, et sellised suulised selgitused vĂ”isid saada kirja pĂ”hjusel, et töötajad, kellelt on suulised selgitused vĂ”etud, ei valda eesti keelt ning seega sai vastustaja protokollides kajastada enda seisukohta toetavat infot. Protokollidest vĂ”ib aru saada, et vastustaja on selgitusi andnud inimestega suhelnud vastavalt nende keeleoskusele kas eesti vĂ”i vene keeles. Vene keeles suhtlemisse on vastustaja kaasanud tĂ”lgina maksuaudiitorit, kes valdab mĂ”lemat keelt. KĂ”ik selgitusi andnud inimesed on allkirjaga kinnitanud, et protokollid on kirja pandud nende ĂŒtluste jĂ€rgi Ă”igesti ja on tĂ”esed. Puudub mĂ”istlik pĂ”hjus arvata, et vastustaja kajastas protokollidest ebaĂ”iget vĂ”i ĂŒksnes tema seisukohta toetavat teavet. Vastustaja on Ă”igesti osutanud sellele, et nii eesti kui ka vene keeles suhelnud inimeste selgitused kattuvad suures osas. Eesti keeles selgitusi andnud inimesed on saanud protokolli ise ĂŒle lugeda ning kontrollida, kas selgitused on Ă”igesti kirja pandud. See, et eesti ja vene keeles antud selgitused on sarnased, annab kohtu hinnangul tunnistust sellest, et ka vene keeles antud selgitused on kirja pandud korrektselt. SeetĂ”ttu leiab kohus, et kaebaja vĂ€ited venekeelsete selgituste kohta koostatud protokollidega manipuleerimisest on alusetud.
43.5.Kaebaja tĂ”i veel esile, et tema jaoks on kummaline, et kui OĂ-st Conwell Constructions vĂ€ljamakseid saanud inimesed ei töötanud enda sĂ”nul selles Ă€riĂŒhingus, siis miks nad ei tagastanud neid makseid ega pöördunud OĂ Conwell Constructions poole selgitamaks makse olemust. Kaebaja meelest ei ole selline kĂ€itumine kooskĂ”las nende inimeste vĂ€idetavate ĂŒtlustega, et nad ei töötanud OĂ-s Conwell Constructions. Kohus on eespool viidanud Timo Huudi, Roman Shurygini, Juri PaĆĄkovi ja Tiit Oinuse selgitustele, mille kohaselt töötajad kĂŒsisid enda tööandjalt, miks neile makstakse töötasu OĂ Conwell Constructions kaudu, kuid selget ja ammendavat vastust nad ei saanud. Seega tundsid töötajad huvi, miks osa töötasust laekub teise Ă€riĂŒhingu kaudu. Töötajate selgitustest ilmneb, et nende jaoks oli oluline, et nad saaksid töötasu kĂ€tte ning seetĂ”ttu ei uurinud nad rohkem, miks tehakse vĂ€ljamakseid OĂ Conwell Constructions kaudu. Töötajate selline kĂ€itumine ei sea kahtluse alla nende selgituste usaldusvÀÀrsust ega jĂ€reldust, et tegemist oli kaebaja töötajatega.
43.6.Kohus on seisukohal, et kĂ€esoleva otsuse punktides 43.1 ja 43.2 kajastatud asjaolusid ja tĂ”endeid kogumis arvestades on pĂ”hjendatud vastustaja jĂ€reldus, et OĂ-l Conwell Constructions tegelikult töötajaid ei olnud, vaid OĂ Conwell Constructions kaudu maksti töötasu kaebaja töötajatele.
44.Samuti on vastustaja pĂ”hjendatult viidanud sellele, et OĂ Conwell Constructions pangakonto vĂ€ljavĂ”ttest ei nĂ€htu tavapĂ€rast majandustegevust. OĂ Conwell Constructions ei ole teinud kulutusi, mida vĂ”iks ehitusteenust osutava Ă€riĂŒhingu puhul mĂ”istlikult eeldada (nĂ€iteks kulutused ehitusteenuse osutamiseks vajalike materjalide soetamiseks ja sideteenuste kasutamiseks). KontovĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htuvad sisuliselt ainult laekumised kaebajalt, vĂ€ljamaksed töötajatele ning sularaha vĂ€ljavĂ”tmised (maksutoimiku dokument 16). Samuti osutas vastustaja sellele, et OĂ Conwell Constructions ei ole 2011. aastast alates esitanud majandusaasta aruandeid ning tal puudub registervara. Kaebaja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Samuti on kohus eelnevalt usutavaks lugenud vastustaja jĂ€relduse, et OĂ-l Conwell Constructions tegelikult töötajaid ei olnud. Juba eelnevalt nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et OĂ-l Conwell Constructions puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus. Seda arvestades puudub vajadus vĂ”tta seisukoht, kas OĂ Conwell Constructions pidanuks ennast registreerima kĂ€ibemaksukohustuslaste registris.
45.Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et kĂ€esoleva otsuse p-des 40â44 kajastatud asjaolud ja tĂ”endid kogumis tekitavad pĂ”hjendatud kahtluse, et tegelikult ei soetanud kaebaja OĂ-lt
3-18-843 Conwell Constructions otsuse p-s 38 loetletud arvete alusel teenuseid. Vastustaja on selles osas maksuotsust nĂ”uetekohaselt ja veenvalt pĂ”hjendanud ning tĂ”endamiskoormus lĂ€ks ĂŒle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, miks lĂŒkkaks vastustaja seisukoha ĂŒmber.
46.Kuna OĂ Conwell Constructions esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele ning kuna kaebaja ei ole ĂŒmber lĂŒkanud vastustaja pĂ”hjendatud kahtlust, et tegelikult ei ole kaebaja OĂ-lt Conwell Constructions teenuseid soetanud, tuleb kĂ€esoleva otsuse p-s 38 loetletud arvete alusel tehtud vĂ€ljamaksed lugeda ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludeks, mis tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel.
47.MKS § 98 lg 1 sÀtestab, et maksusumma mÀÀramise aegumistÀhtaeg on kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata vÔi kinni pidamata jÀtmise korral aga viis aastat. AegumistÀhtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tÀhtpÀevast, mida ei esitatud vÔi milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vastustaja nimetab maksuotsuses, et ta kohaldab tulumaksu mÀÀramisel ettevÔtlusega mitteseotud kuludelt viieaastast aegumistÀhtaega, pÔhjendused selle osas esitas vastustaja kontrollaktis. Samas leiab vastustaja, et tulumaks oleks tulnud deklareerida 10. jaanuaril 2016 esitamisele kuuluval maksudeklaratsioonil. Maksuotsus tehti 7. veebruaril 2018 ning tulumaksu deklareerimise tÀhtpÀevast ei olnud selleks ajaks möödunud kolme aastat. Isegi kui tulumaks oleks tulnud deklareerida igakuiselt, oli varaseim maksudeklaratsiooni esitamise tÀhtpÀev 10. veebruar 2015. Seega puudus kohtu hinnangul alus viieaastase aegumistÀhtaja kohaldamise kaalumiseks. KuivÔrd vastustaja on tulumaksu mÀÀramisel ettevÔtlusega mitteseotud kuludelt kaebaja tahtlust kÀsitlenud, siis annab kohus sellele hinnangu.
48.Vastustaja on pĂ”hjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja on osutanud sellele, et kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli OĂ Conwell Constructions juhatuse liige ja osanik kuni 4. mĂ€rtsini 2014. SeejĂ€rel sai juhatuse liikmeks Venemaa Föderatsiooni kodanik Olga BaboĆĄina, kellega vastustajal ei ole olnud vĂ”imalik ĂŒhendust vĂ”tta. Nordea Bank AB Eesti filiaal on vastustajale teatanud, et kuni kliendisuhte lĂ”petamiseni 26. augustil 2016 oli OĂ Conwell Constructions allkirjaĂ”iguslikuks isikuks ning internetipanga ja kaardi kasutajaks Ilmar Veiman (maksutoimiku dokument 16). Sellest jĂ€reldub, et tegelikult oli OĂ Conwell Constructions ka 2015. aastal kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani kontrolli all â ta sai otsustada Ă€riĂŒhingu raha kĂ€sutamise ĂŒle. Kuna nii OĂ Casa Investment kui ka OĂ Conwell Constructions olid Ilmar Veimani kontrolli all, teadis ta sellest, et OĂ-l Conwell Constructions ei ole töötajaid ega reaalset majandustegevust ning et jĂ€etakse ĂŒksnes mulje teenuste osutamisest kaebajale. Ilmar Veimani ja seega ka kaebaja tegevus tulumaksu tasumata jĂ€tmisel tuleb lugeda tahtlikuks. Kaebaja eesmĂ€rk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevĂ”tlusest vĂ€lja. b) Tehingud Oa3 Kinnisvara OĂ-ga
49.Oa3 Kinnisvara OĂ on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud jĂ€rgmised arved (maksutoimiku dokumendid 84â90): ï§ 1. mĂ€rtsi 2015. a arve nr 010315 â sisu: Rootsi tööd veebruaris, hind: 9400 eurot, kogus: 1 ï§ 1. juuni 2015. a arve nr 010615 â sisu: teenustööd Rootsis mais, hind: 23 300 eurot, kogus: 1 ï§ 1. juuli 2015. a arve nr 010715 â sisu: teenustööd Rootsis juunis, hind: 35 700 eurot, kogus: 1 ï§ 1. augusti 2015. a arve nr 010815 â sisu: teenustööd Rootsis juulis, hind: 12 600 eurot, kogus: 1 ï§ 1. septembri 2015. a arve nr 010915 â sisu: teenustööd Rootsis augustis, hind: 40 348 eurot, kogus: 1
3-18-843 ï§ ï§
1.oktoobri 2015. a arve nr 011015 â sisu: teenustööd Rootsis septembris, hind: 23 000 eurot, kogus: 1
1.detsembri 2015. a arve nr 011215 â sisu: teenustööd Rootsis novembris, hind: 60 360 eurot, kogus: 1
50.Niisiis on arvetel tehingu sisuna mĂ€rgitud ĂŒldsĂ”naliselt âRootsi töödâ ja âteenustööd Rootsisâ. Arvetel ei ole vĂ€himalgi mÀÀral tĂ€psustatud, mida need tööd hĂ”lmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sĂ”nul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 34). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille pĂ”hjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. Oa3 Kinnisvara OĂ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
51.Kohus nĂ”ustub vastustajaga selles, et teenuste soetamine 204 708 euro ulatuses lepingut sĂ”lmimata on Ă€ris vĂ€ga ebatavaline. Ăige on kaebaja viide sellele, et teenuse osutamise lepingule ei ole ette nĂ€htud kohustuslikku vorminĂ”uet. Samas tuli kaebajal arvestada sellega, et tal oli kohustus teenuste saamist piisavalt pĂ”hjalikult dokumenteerida, et hiljem vajaduse korral tehingute toimumist tĂ”endada (vt ka kĂ€esoleva otsuse p-s 40 viidatud kohtupraktika). Vastustaja on Ă”igesti mĂ€rkinud, et ainuĂŒksi arvete vormistamine ja nende alusel raha kandmine pangakontole ei tĂ€henda veel vĂ€ltimatult, et tehingud tegelikult ka toimusid. Arveid saab vormistada ja raha ĂŒle kanda ka ainult selleks, et jĂ€tta mulje tehingute toimumisest.
52.Ilmar Veiman oli kontrolliperioodil nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liige. Ilmar Veimani selgitused kaebaja ja Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liikmena on olnud vĂ€ga ĂŒldsĂ”nalised. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas 7. veebruaril 2017 tehingute kohta suuliselt, et âtehingute sisuks oli vahendusteenus ning Oa3 Kinnisvara OĂ lĂ€bi soetati mingit teenust vĂ”i kaupaâ (maksutoimiku dokument 14, p-d 77, 78). Ilmar Veiman selgitas veel, et ta osutas ise arvetel nĂ€idatud teenuseid ning et Oa3 Kinnisvara OĂ-lt soetatud teenuse soetas Oa3 Kinnisvara OĂ omakorda kolmandalt isikult (maksutoimiku dokument 14, p 83). Samuti selgitas Ilmar Veiman, et koostas ja vĂ€ljastas ise arveid Oa3 Kinnisvara OĂ nimel (maksutoimiku dokument 14, p 87). Hiljem tĂ€psustas Ilmar Veiman kaebaja esindajana e-kirja teel, et Oa3 Kinnisvara OĂ-lt soetati alltöövĂ”ttu objektidel (maksutoimiku dokument 15, p 31). KĂŒsimusele, kes isikuliselt Oa3 Kinnisvara OĂ nimel vĂ€ljastatud arvetel kajastatud teenuse osutas, vastas Ilmar Veiman, et kaebaja ei pea arvet teiste ettevĂ”tete töötajate ĂŒle ning ei nĂ”ua töötajate nimekirjade esitamist oma alltöövĂ”tjatelt (maksutoimiku dokument 15, p 35). Ilmar Veiman selgitas 2. mail 2017 Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liikmena suuliselt, et Oa3 Kinnisvara OĂ oli alltöövĂ”tja, kellel ei olnud töötajaid (maksutoimiku dokument 92, p-d 5 ja 7). Ilmar Veiman ei osanud selgitada, mida Oa3 Kinnisvara OĂ poolt kaebajale vĂ€ljastatud arvetel nimetatud tööd hĂ”lmasid. Ta mĂ€rkis, et âon vĂ”imalik, et tööjĂ”udu, töid vĂ”i ka materjali vĂ”i projektijuhtimist vĂ”i tööde juhtimistâ (maksutoimiku dokument 92, p 10). Hiljem esitas Ilmar Veiman arved, millest nĂ€htuvalt soetas Oa3 Kinnisvara OĂ teenuseid omakorda OĂ-lt Conwell Constructions (maksutoimiku dokument 93). Nendel arvetel on soetatud teenuseks mĂ€rgitud âteenustööd Rootsisâ. Eeltoodust on nĂ€ha, et Ilmar Veiman ei ole suutnud vastustajale esitada piisavalt pĂ”hjalikke selgitusi Oa3 Kinnisvara OĂ esitatud arvetel nĂ€idatud teenuste kohta. Ilmar Veiman ei ole suutnud vĂ€himalgi mÀÀral selgitada teenuste sisu, vaid on umbmÀÀraselt rÀÀkinud vahendusteenusest ja alltöövĂ”tust ning oletanud, et tööd vĂ”isid hĂ”lmata tööjĂ”udu, töid vĂ”i ka materjali vĂ”i projektijuhtimist vĂ”i tööde juhtimist. Kuna Ilmar Veiman oli nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liige, pidi tal olema vĂ€ga hea ĂŒlevaade kĂ”nealustest tehingutest.
3-18-843 Tehingute reaalse toimumise korral ei oleks eluliselt usutav, et Ilmar Veiman ei mĂ€letaks sisuliselt midagi tehingute kohta, mida tehti korduvalt ja suure summa ulatuses. Kohtu hinnangul annab Ilmar Veimani suutmatus tĂ€psustada tehingutega seonduvat ĂŒhe asjaoluna alust jĂ€relduseks, et arvetel nĂ€idatud tehinguid tegelikult ei toimunud.
53.Ilmar Veiman selgitas, et Oa3 Kinnisvara OĂ-l ei olnud töötajaid, vaid ta osutas vahendusteenust. Ilmar Veiman esitas vastustajale arved, millest nĂ€htuvalt soetas Oa3 Kinnisvara OĂ teenuseid omakorda OĂ-lt Conwell Constructions. Kohus on eespool jĂ”udnud jĂ€reldusele, et OĂ-l Conwell Constructions ei olnud töötajaid ega reaalset majandustegevust. SeetĂ”ttu ei saanud OĂ Conwell Constructions Oa3 Kinnisvara OĂ-le teenust osutada ning Oa3 Kinnisvara OĂ ei saanud teenust ka kaebajale edasi vahendada.
54.Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et kĂ€esoleva otsuse p-des 51â53 kajastatud asjaolud ja tĂ”endid kogumis tekitavad pĂ”hjendatud kahtluse, et tegelikult ei soetanud kaebaja Oa3 Kinnisvara OĂ-lt otsuse p-s 49 loetletud arvete alusel teenuseid. Vastustaja on selles osas maksuotsust nĂ”uetekohaselt ja veenvalt pĂ”hjendanud ning tĂ”endamiskoormus lĂ€ks ĂŒle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, miks lĂŒkkaks vastustaja seisukoha ĂŒmber.
55.Kuna Oa3 Kinnisvara OĂ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele ning kuna kaebaja ei ole ĂŒmber lĂŒkanud vastustaja pĂ”hjendatud kahtlust, et tegelikult ei ole kaebaja Oa3 Kinnisvara OĂ-lt teenuseid soetanud, tuleb kĂ€esoleva otsuse p-s 49 loetletud arvete alusel tehtud vĂ€ljamaksed lugeda ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludeks, mis tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel.
56.Vastustaja on pĂ”hjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ilmar Veiman oli kontrolliperioodil samaaegselt nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liige. Ilmar Veiman selgitas, et Oa3 Kinnisvara OĂ teine juhatuse liige ei teinud Ă€riĂŒhingus otseselt midagi (maksutoimiku dokument 92, p 6). Ilmar Veimani sĂ”nul koostas ja vĂ€ljastas ta ise arveid Oa3 Kinnisvara OĂ nimel. Eelnevast on nĂ€ha, et just Ilmar Veiman tegeles Oa3 Kinnisvara OĂ poolt vaidlusaluste arvete koostamise ja vĂ€ljastamisega ning OĂ Casa Investment poolt arvete alusel raha tasumisega Oa3 Kinnisvara OĂ-le. Lisaks on kohus eespool kindlaks teinud, et OĂ Conwell Constructions oli kontrolliperioodil samuti Ilmar Veimani kontrolli all. KĂ”ike eelnevat arvestades teadis Ilmar Veiman, et tegelikult ei ole Oa3 Kinnisvara OĂ OĂ-lt Conwell Constructions teenuseid soetanud ja Oa3 Kinnisvara OĂ ei ole kaebajale teenust edasi mĂŒĂŒnud. Ilmar Veiman soovis kaebaja ja Oa3 Kinnisvara OĂ juhatuse liikmena jĂ€tta mulje tehingute toimumisest. Ilmar Veimani ja seega ka kaebaja tegevus tulumaksu tasumata jĂ€tmisel tuleb lugeda tahtlikuks. Kaebaja eesmĂ€rk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevĂ”tlusest vĂ€lja. c) Tehingud Seveniks Grupp OĂ-ga
57.Seveniks Grupp OĂ (endise nimega OsaĂŒhing Inostranets Grupp) on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud jĂ€rgmised arved (maksutoimiku dokumendid 95â96): ï§ 1. mĂ€rtsi 2015. a arve nr 010315 â sisu: teenused, hind: 8645 eurot, kogus: 1 ï§ 1. aprilli 2015. a arve nr 010415 â sisu: teenused, hind: 30 000 eurot, kogus: 1
58.Niisiis on arvetel tehingu sisuna mĂ€rgitud ĂŒldsĂ”naliselt âteenusedâ. Arvetel ei ole vĂ€himalgi mÀÀral tĂ€psustatud, mida need teenused hĂ”lmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sĂ”nul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 20). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille pĂ”hjal saaks tehingu majanduslikku sisu
3-18-843 tuvastada. Oa3 Kinnisvara Oà esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nÔuetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
59.Kui vastustaja kĂŒsis 7. veebruaril 2017 kaebaja juhatuse liikmelt Ilmar Veimanilt, kellega ta sĂ”lmis kokkuleppeid Seveniks Grupp OĂ-st ja kuidas ta selle isikuga suhtles, vastas Ilmar Veiman, et âma arvan, et iseendagaâ (maksutoimiku dokument 14, p-d 47â48). Muus osas ei osanud Ilmar Veiman absoluutselt kĂ”nealustel arvetel kajastatud tehingute kohta selgitusi anda. Hiljem e-kirja teel antud selgitustes vĂ€itis Ilmar Veiman, et Seveniks Grupp OĂ-lt soetati alltöövĂ”ttu Rootsis (maksutoimiku dokument 15, p 17). Samas mĂ€rkis Ilmar Veiman, et ei oska öelda, kes koostas ja vĂ€ljastas Seveniks Grupp OĂ nimel arveid, sest arved saabusid posti teel tavakirjaga (maksutoimiku dokument 15, p 24). Samuti ei osanud ta öelda, kes isikuliselt Seveniks Grupp OĂ nimel vĂ€ljastatud arvetel kajastatud teenuseid osutas, sest kaebaja âei pea alltöövĂ”tjate töötajate kohta arvestustâ (maksutoimiku dokument 15, p 21). Kohus nĂ”ustub vastustajaga selles, et kui kĂ”nealustel arvetel kajastatud tehingud oleksid tĂ”epoolest toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige ei oska sisuliselt ĂŒldse selgitada tehingutega seonduvat. Ilmar Veimani hilisem selgitus, et tegu oli alltöövĂ”tuga Rootsis, on liiga ĂŒldsĂ”naline. Tehingu konkreetset sisu ei ole kaebaja kontrolli- ega kohtumenetluses avanud. Kohtu hinnangul annab Ilmar Veimani suutmatus tĂ€psustada tehingutega seonduvat ĂŒhe asjaoluna alust jĂ€relduseks, et arvetel nĂ€idatud tehinguid tegelikult ei toimunud.
60.Samuti on vastustaja osutanud sellele, et kĂ”nealustel arvetel on arve vĂ€ljastanud Ă€riĂŒhingu nimeks mĂ€rgitud INOSTRANETS GRUPP OĂ, ehkki alates 25. veebruarist 2015 oli Ă€riĂŒhingu nimi Seveniks Grupp OĂ. Samuti on 1. aprilli 2015. a arvel nr 010415 mĂ€rgitud kĂ€ibemaksukohustuslaste registri number, kuigi alates 18. mĂ€rtsist 2015 kustutati Seveniks Grupp OĂ vastavast registrist. Kohus soostub vastustajaga selles, et eeltoodud eksimused viitavad ĂŒhe asjaoluna sellele, et arved koostati vaid formaalselt ning seetĂ”ttu ei pööranud tehingupooled nende korrektsusele tĂ€helepanu.
61.Samuti on vastustaja pĂ”hjendatult viidanud sellele, et Seveniks Grupp OĂ pangakonto vĂ€ljavĂ”ttest ei nĂ€htu tavapĂ€rast majandustegevust. Pangakonto vĂ€ljavĂ”tetest nĂ€htuvalt ei ole Seveniks Grupp OĂ teinud kulutusi, mida vĂ”iks tegutseva Ă€riĂŒhingu puhul mĂ”istlikult eeldada (nĂ€iteks regulaarsed kulutused sideteenustele ning kaupade ja muude teenuste soetamiseks). KontovĂ€ljavĂ”tetest on nĂ€ha, et Seveniks Grupp OĂ kontodelt on raha kantud eelkĂ”ige Sirje Veimanile ja Ilmar Veimanile ning ĂŒksikud maksed on tehtud ka teistele isikutele (maksutoimiku dokumendid 97â98). Lisaks osutas vastustaja sellele, et Seveniks Grupp OĂ ei ole alates 2010. aastast esitanud majandusaasta aruandeid, tal puudub registervara, ta kustutati
18.mĂ€rtsil 2015 kĂ€ibemaksukohustuslaste registrist ning tal puudus tööjĂ”ud, kellega arvetel kajastatud teenuseid osutada. Kaebaja ei ole nendele vĂ€idetele vastu vaielnud. Eelnevalt nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et Seveniks Grupp OĂ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus.
62.Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et kĂ€esoleva otsuse p-des 59â61 kajastatud asjaolud ja tĂ”endid kogumis tekitavad pĂ”hjendatud kahtluse, et tegelikult ei soetanud kaebaja Seveniks Grupp OĂ-lt otsuse p-s 57 loetletud arvete alusel teenuseid. Vastustaja on selles osas maksuotsust nĂ”uetekohaselt ja veenvalt pĂ”hjendanud ning tĂ”endamiskoormus lĂ€ks ĂŒle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, miks lĂŒkkaks vastustaja seisukoha ĂŒmber.
63.Kuna Seveniks Grupp OĂ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele ning kuna kaebaja ei ole ĂŒmber lĂŒkanud vastustaja pĂ”hjendatud kahtlust, et tegelikult ei ole
3-18-843 kaebaja Seveniks Grupp OĂ-lt teenuseid soetanud, tuleb kĂ€esoleva otsuse p-s 57 loetletud arvete alusel tehtud vĂ€ljamaksed lugeda ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludeks, mis tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel.
64.Vastustaja on pĂ”hjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja on osutanud sellele, et kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli seotud ka Seveniks Grupp OĂga. Ilmar Veiman oli kuni 25. veebruarini 2015 Seveniks Grupp OĂ juhatuse liige. SeejĂ€rel sai juhatuse liikmeks Venemaa Föderatsiooni kodanik Aleksei Harkov, kellega vastustajal ei ole olnud vĂ”imalik ĂŒhendust vĂ”tta. AS SEB Pank on vastustajale teatanud, et kuni 4. juunini 2015 oli Seveniks Grupp OĂ konto allkirjaĂ”iguslik isik Ilmar Veiman ning internetipanga kasutajad Ilmar Veiman ja Sirje Veiman (maksutoimiku dokument 97). Swedbank AS on vastustajale teatanud, et Seveniks Grupp OĂ konto allkirjaĂ”iguslikud isikud ja internetipanga kasutajad olid Ilmar Veiman ja Sirje Veiman (maksutoimiku dokument 98). Sellest jĂ€reldub, et tegelikult oli Seveniks Grupp OĂ ka 2015. aastal kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani kontrolli all â ta sai otsustada Ă€riĂŒhingu raha liigutamise ĂŒle. Kuna nii OĂ Casa Investment kui ka Seveniks Grupp OĂ olid Ilmar Veimani kontrolli all, teadis ta sellest, et Seveniks Grupp OĂ-l ei ole reaalset majandustegevust ega töötajaid ning et jĂ€etakse ĂŒksnes mulje teenuste osutamisest kaebajale. Ilmar Veimani ja seega ka kaebaja tegevus tulumaksu tasumata jĂ€tmisel tuleb lugeda tahtlikuks. Kaebaja eesmĂ€rk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevĂ”tlusest vĂ€lja. d) Tehing SIA-ga âVVV COMPANYâ
65.SIA âVVV COMPANYâ on 12. novembril 2015. aastal esitanud kaebajale arve nr 15001, millel on teenuse kirjelduseks mĂ€rgitud tööd Stockholmis, hinnaks 26 000 eurot ja koguseks 1.
66.Niisiis on arvel tehingu sisuna mĂ€rgitud ĂŒldsĂ”naliselt âtööd Stockholmisâ. Arvel ei ole vĂ€himalgi mÀÀral tĂ€psustatud, mida need tööd hĂ”lmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingu sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sĂ”nul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 42). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille pĂ”hjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. SIA âVVV COMPANYâ esitatud arve ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele, kuna arvel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
67.Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas 7. veebruaril 2017 suuliselt, et sĂ”lmis kokkuleppeid SIA-st âVVV COMPANYâ iseendaga ning koostas ja vĂ€ljastas ise arveid SIA âVVV COMPANYâ nimel (maksutoimiku dokument 14, p-d 90 ja 105). Samas ei osanud ta kĂ”nealusel arvel kajastatud tehingu kohta absoluutselt muid selgitusi anda. Hiljem e-kirja teel saadetud vastuses teatas Ilmar Veiman, et SIA-lt âVVV COMPANYâ soetati alltöövĂ”ttu Rootsi objektidel ning ta ei oska öelda, kes isikuliselt SIA âVVV COMPANYâ nimel vĂ€ljastatud arvetel kajastatud teenuseid osutas, sest kaebaja âei pea arvet alltöövĂ”tjate poolt objektile saadetud töötajate isikuandmete ĂŒleâ (maksutoimiku dokument 15, p-d 39 ja 43). Kohus nĂ”ustub vastustajaga selles, et kui kĂ”nealusel arvel kajastatud tehing oleks tĂ”epoolest toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige, kes enda sĂ”nul esindas ka SIA-t âVVV COMPANYâ, ei oska sisuliselt ĂŒldse selgitada tehinguga seonduvat. Ilmar Veimani hilisem selgitus, et tegu oli alltöövĂ”tuga Rootsi objektidel, on liiga ĂŒldsĂ”naline. Tehingu konkreetset sisu ei ole kaebaja kontrolli- ega kohtumenetluses avanud. Kohtu hinnangul annab Ilmar Veimani suutmatus tĂ€psustada tehinguga seonduvat alust jĂ€relduseks, et arvel nĂ€idatud tehingut tegelikult ei toimunud. Vastustaja on selles osas maksuotsust nĂ”uetekohaselt ja veenvalt pĂ”hjendanud ning tĂ”endamiskoormus lĂ€ks ĂŒle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, miks lĂŒkkaks vastustaja seisukoha ĂŒmber.
3-18-843
68.Vastustaja on kohtule esitanud LĂ€ti maksuhalduriga peetud ingliskeelse kirjavahetuse SIA âVVV COMPANYâ kohta. Vastustaja ei ole seda kirjavahetust kontrollimenetluses eesti keelde tĂ”lkinud ega esitanud tĂ”lget ka koos vastusega kaebusele. Kohus kohustas 13. mĂ€rtsi 2019. a mÀÀrusega vastustajat esitama selle kirjavahetuse tĂ”lke eesti keelde (p 8), kuid vastustaja ei ole seda siiani teinud. TĂ”lke esitamist ei saa vastustaja jaoks pidada vĂ”imatuks ega ebamĂ”istlikult keeruliseks. Kohus jĂ€tab kĂ”nealuse kirjavahetuse tĂ€helepanuta (HKMS § 81 lg 4).
69.Vastustaja soovis selle kirjavahetusega tĂ”endada, et SIA âVVV COMPANYâ ei ole LĂ€tis deklareerinud kaebajale esitatud arve alusel teenuse osutamist ning SIA-l âVVV COMPANYâ puudusid kontrolliperioodil töötajad, kellega teenust osutada. Asja materjalidest nĂ€htuvalt ei ole kaebaja nendele vĂ€idetele vastu vaielnud. Seega polegi vastustajal vaja neid asjaolusid tĂ”endada. Kaebaja rĂ”hutas, et kuna SIA âVVV COMPANYâ osutas teenust Rootsis asuva kinnisasjaga seoses, ei pidanudki ta kĂ€ivet LĂ€tis deklareerima. Samuti mĂ€rkis kaebaja, et SIA âVVV COMPANYâ soetas omakorda alltöövĂ”ttu, mistĂ”ttu tal polnudki endal töötajaid vaja. Kohtu hinnangul puudub vajadus hakata kindlaks tegema, kas SIA âVVV COMPANYâ pidanuks LĂ€tis kaebajale vĂ€idetavalt osutatud teenust deklareerima. Kohtupraktika kohaselt on piisav alus maksustamiseks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel juba see, kui tehingu kohta vormistatud dokumendid ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
17.mĂ€rtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p 15). Praegusel juhul on kohus kĂ€esoleva otsuse p-s 66 tuvastanud, et SIA âVVV COMPANYâ esitatud arve ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele. Sellest jĂ€reldusest piisab, et arve alusel tehtud vĂ€ljamakse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksustada. Vastustaja on kontrollakti ja maksuotsuse tegemisel lisaargumendina kĂ€sitlenud ka seda, et praeguses asjas vaidluse all olevatel arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud. See lisaargument tugevdab maksuotsuse lĂ”ppjĂ€reldust tulumaksu mÀÀramise pĂ”hjendatuse kohta, kuid ei ole selles osas mÀÀrav. Maksuotsuse pĂ”hialuseks tuleb pidada majandustehingute sisu puudulikku kajastamist algdokumentidel. Lisaargumendiga seotud pĂ”hjendused vĂ”ivad rolli mĂ€ngida siis, kui on vaja otsustada, kas MKS § 98 lg 1 alusel on pĂ”hjendatud kohaldada maksusumma mÀÀramisel viieaastast aegumistĂ€htaega.
70.Vastustaja on pĂ”hjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja on osutanud sellele, et kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli ka SIA âVVV COMPANYâ juhatuse liige. Kaebaja ei ole sellele vĂ€itele vastu vaielnud. Vastupidi, Ilmar Veiman on 7. veebruaril 2017 samuti kinnitanud, et tegi kaebaja juhatuse liikmena SIA-st âVVV COMPANYâ tehinguid iseendaga. Kui arvel nĂ€idatud tehing oleks reaalselt toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et Ilmar Veiman, kes osales tehingu tegemisel nii kaebaja kui ka SIA âVVV COMPANYâ poolt, ei oska tĂ€psemalt selgitada tehinguga seotud asjaolusid, muu hulgas tehingu sisu. Kohus peab usutavaks vastustaja jĂ€reldust, et kaebaja ja SIA âVVV COMPANYâ vahel tegelikult tehingut ei toimunud ning et Ilmar Veiman ja seega ka kaebaja teadis seda. Kaebaja eesmĂ€rk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevĂ”tlusest vĂ€lja. e) Tehingud âSTRAITâ SIA-ga
71.âSTRAITâ SIA on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud jĂ€rgmised arved (maksutoimiku dokumendid 102â106): ï§ 28. veebruari 2015. a arve nr 15/2-1 â sisu: nĂ”ustamine, hind: 300 eurot, kogus: 1 ï§ 30. aprilli 2015. a arve nr 15/4-1 â sisu: nĂ”ustamine, hind: 11 340 eurot, kogus: 1 ï§ 14. juuli 2015. a arve nr 15/7-1 â sisu: nĂ”ustamine, hind: 9500 eurot, kogus: 1
3-18-843 ï§ ï§
16.septembri 2015. a arve nr 15/9-1 â sisu: nĂ”ustamine, hind: 260 eurot, kogus: 1
14.oktoobri 2015. a arve nr 15/10-1 â sisu: nĂ”ustamine, hind: 1201 eurot, kogus: 1
72.Niisiis on arvetel tehingute sisuna mĂ€rgitud ĂŒldsĂ”naliselt ânĂ”ustamineâ. Arvetel ei ole vĂ€himalgi mÀÀral tĂ€psustatud, mida nĂ”ustamine hĂ”lmas, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sĂ”nul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 50). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille pĂ”hjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. âSTRAITâ SIA esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
73.Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas 7. veebruaril 2017 suuliselt, et suhtles âSTRAITâ SIA-st Margusega (maksutoimiku dokument 14, p-d 108â109). Kui vastustaja palus kirjeldada âSTRAITâ SIA-ga tehtud tehinguid, vastas Ilmar Veiman, et âma pean tĂ€psustama, kas on konsultatsioon vĂ”i on ehitustööriistadâ (maksutoimiku dokument 14, p 111). Muus osas ei osanud ta aga absoluutselt tehingutega seonduvat selgitada. Hiljem teatas Ilmar Veiman ekirja teel, et âSTRAITâ SIA-lt soetati tööriistu ja konsultatsiooni Rootsi objektidel ning ta ei tea, kes isikuliselt âSTRAITâ SIA nimel vĂ€ljastatud arvetel kajastatud teenuseid osutas, sest kaebaja âei pea arvet alltöövĂ”tjate töötajate kohtaâ (maksutoimiku dokument 15, p-d 47 ja 51). Kohtule esitatud kaebuses vĂ€itis kaebaja, et tegu oli konsultatsiooni ja projektijuhtimise teenusega, mida osutas âSTRAITâ SIA juhatuse liige. Eeltoodust on nĂ€ha, et kaebaja selgitused on ajas muutuvad ning kohati ebajĂ€rjekindlad. Suulisi selgitusi andes ei osanud kaebaja juhatuse liige midagi konkreetset tehingute kohta öelda, hiljem e-kirja saates mĂ€rkis ta, et tegu oli tööriistade soetamise ja konsultatsiooniga Rootsi objektidel ning kohtumenetluses on ta rÀÀkinud konsultatsiooni ja projektijuhtimise teenusest. Kontrollimenetluses vĂ€itis kaebaja juhatuse liige, et ei tea, kes âSTRAITâ SIA arvetel nĂ€idatud teenused osutas, kuid kohtule esitatud kaebuses rĂ”hutas kaebaja, et seda tegi âSTRAITâ SIA juhatuse liige. Kohus nĂ”ustub vastustajaga selles, et kui kĂ”nealustel arvetel kajastatud tehingud oleksid tĂ”epoolest toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige ei oska kontrollimenetluses sisuliselt ĂŒldse selgitada tehingutega seonduvat. Arvetelt nĂ€htuvalt soetati âSTRAITâ SIA-lt nĂ”ustamisteenust korduvalt ja kohati pĂ€ris suure summa ulatuses. Seda arvestades peaks teenuse osutamisega seonduv kaebaja juhatuse liikmele teada ja meeles olema. Samuti on kohus seda meelt, et kui âSTRAITâ SIA juhatuse liige oleks tĂ”epoolest arvetel nĂ€idatud teenused osutanud, oleks kaebaja juhatuse liige seda ka kontrollimenetluses mĂ€letanud. Kohtu hinnangul on Ilmar Veimani hilisem selgitus, et âSTRAITâ SIA-lt soetati tööriistu ja konsultatsiooni Rootsi objektidel, liiga ĂŒldsĂ”naline. Samuti on liialt ĂŒldsĂ”naline kohtule esitatud kaebuses tehtud viide konsultatsiooni ja projektijuhtimise teenusele. Tehingu konkreetset sisu ei ole kaebaja kontrolli- ega kohtumenetluses avanud. Kohtu hinnangul annab kaebaja selgituste muutlikkus ajas ja suutmatus tĂ€psustada tehingutega seonduvat alust jĂ€relduseks, et arvetel nĂ€idatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Vastustaja on selles osas maksuotsust nĂ”uetekohaselt ja veenvalt pĂ”hjendanud ning tĂ”endamiskoormus lĂ€ks ĂŒle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit, miks lĂŒkkaks vastustaja seisukoha ĂŒmber.
74.Vastustaja on kohtule esitanud LĂ€ti maksuhalduriga peetud ingliskeelse kirjavahetuse âSTRAITâ SIA kohta. Vastustaja ei ole seda kirjavahetust kontrollimenetluses eesti keelde tĂ”lkinud ega esitanud tĂ”lget ka koos vastusega kaebusele. Kohus kohustas 13. mĂ€rtsi 2019. a mÀÀrusega vastustajat esitama selle kirjavahetuse tĂ”lke eesti keelde (p 8), kuid vastustaja ei ole seda siiani teinud. TĂ”lke esitamist ei saa vastustaja jaoks pidada vĂ”imatuks ega ebamĂ”istlikult keeruliseks. Kohus jĂ€tab kĂ”nealuse kirjavahetuse tĂ€helepanuta (HKMS § 81 lg 4).
3-18-843
75.Vastustaja soovis selle kirjavahetusega tĂ”endada, et âSTRAITâ SIA ei ole LĂ€tis deklareerinud kaebajale esitatud arvete alusel teenuste osutamist ning âSTRAITâ SIA-l puudusid kontrolliperioodil peale juhatuse liikme töötajad, kellega teenuseid osutada. Asja materjalidest nĂ€htuvalt ei ole kaebaja nendele vĂ€idetele vastu vaielnud. Seega polegi vastustajal vaja neid asjaolusid tĂ”endada. Kaebaja rĂ”hutas, et kuna âSTRAITâ SIA osutas teenust Rootsis asuva kinnisasjaga seoses, ei pidanudki ta kĂ€ivet LĂ€tis deklareerima. Samuti on kohus eespool juba kĂ€sitlenud kaebaja vĂ€idet selle kohta, et kĂ”nealustel arvetel nĂ€idatud teenuseid osutas âSTRAITâ SIA juhatuse liige. Kohtu hinnangul puudub vajadus hakata kindlaks tegema, kas âSTRAITâ SIA pidanuks LĂ€tis kaebajale vĂ€idetavalt osutatud teenuseid deklareerima, sest juba sel pĂ”hjusel, et âSTRAITâ SIA esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nĂ”uetele, tuleb arvete alusel tehtud vĂ€ljamaksed maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (vt pĂ”hjendust selle kohta kĂ€esoleva otsuse p-st 69).
76.Vastustaja on pĂ”hjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus nĂ”ustus eespool vastustaja jĂ€reldusega, et âSTRAITâ SIA arvetel nĂ€idatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud. On mĂ”eldamatu, et kaebaja juhatuse liige ja seega ka kaebaja seda ei teadnud. Kaebaja eesmĂ€rk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevĂ”tlusest vĂ€lja. III TööjĂ”umaksud a) Töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed
77.Kohus on eespool jĂ”udnud jĂ€reldusele, et inimesed, kellele maksti töötasu OĂ Conwell Constructions kaudu, olid tegelikult kaebaja töötajad. Kaebaja on oma töötajatele teinud enda ja OĂ Conwell Constructions pangakontode kaudu vĂ€ljamakseid, mille selgitusena on erinevates variatsioonides mĂ€rgitud, et tegu on töötasuga, pĂ€evarahaga, majandusavansiga vĂ”i majanduskompensatsiooniga (maksutoimiku dokumendid 16â40).
78.TuMS § 13 lg 3 p 1 esimese lause kohaselt ei maksustata tulumaksuga töötajale makstavat töölĂ€hetusega seotud kulude hĂŒvitist ning vĂ€lislĂ€hetuse pĂ€evaraha. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p-st 1, töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 2 p-st 4 ja kogumispensionide seaduse § 7 lg-st 2 tulenevalt ei tasuta nimetatud summadelt sotsiaalmaksu ega töötuskindlustus- ega kohustusliku kogumispensioni makseid.
79.Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei olnud Ă”igust oma töötajatele maksuvaba pĂ€evaraha maksta. Kohus nĂ”ustub vastustaja seisukohaga. Töölepingu seaduse § 21 lg-st 1 tulenevalt seisneb lĂ€hetus töötaja saatmises tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmiseks vĂ€ljapoole töölepinguga mÀÀratud töötegemise kohta. Kaebaja töötajate selgitustest ilmneb, et mĂ”nede töötajatega sĂ”lmiti töölepingud suuliselt ning mĂ”nedega kirjalikult. Töötajate selgitustest tuleb esile ka see, et töö tegemise kohaks lepiti kokku ainult Rootsi ning nad tĂ€itsidki tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid ĂŒksnes Rootsis erinevatel ehitusobjektidel. Erandiks on Rene Voigt, kes selgitas, et töötas 2015. aastal Eestis ning kĂ€is Rootsis tööl ainult kolmeks pĂ€evaks. Samas ei ole Rene Voigtile 2015. aastal tehtud vĂ€ljamakseid selgitusega âpĂ€evarahaâ. Niisiis saab jĂ€reldada, et ĂŒlejÀÀnud töötajate puhul ei ole toimunud lĂ€hetust vĂ€lisriiki töölepingu seaduse tĂ€henduses. Seda jĂ€reldust ei muuda ka kaebaja selgitused selle kohta, et tal oli soov osutada teenuseid Eestis, kuid turusituatsioon ei vĂ”imaldanud seda teha. Praegusel juhul on mÀÀrav see, kus tööd tegelikult tehti, mitte see, kus kaebaja oleks seda ideaalis teinud. KĂ”ik töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed selgitusega âpĂ€evarahadâ tuleb lugeda töötasuks ning maksustada tööjĂ”umaksudega (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse).
3-18-843
80.Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses selgitanud, mida tĂ€psemalt kujutasid endast töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed selgitusega âmaj avanss vastavalt lepinguleâ ja âmaj. kompâ. Vastustaja on neid mĂ”istnud hĂŒvitistena tööga seotud kulude kandmise eest. Kaebaja ei ole sellele tĂ”lgendusele vastu vaielnud. Vastustaja on Ă”igesti osutanud sellele, et töötajatele tööga seotud kulude hĂŒvitamine on pĂ”hjendatud ainult siis, kui on olemas dokumendid, mis tĂ”endavad vastavate kulude tegemist (vt ka RPS §-d 6 ja 7). Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses selliseid dokumente esitanud. Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et eeltoodust lĂ€htuvalt tuleb kĂ”nealused vĂ€ljamaksed lugeda töötasuks ja maksustada tööjĂ”umaksudega.
81.Eeltoodust tulenevalt tuleb kÔik kaebaja ja Oà Conwell Constructions pangakontode kaudu töötajatele tehtud vÀljamaksed lugeda töötasuks ning maksustada tööjÔumaksudega. b) Tulumaks
82.Kaebaja on seisukohal, et töötajate töötasusid vÔib tulumaksustada ainult Rootsis. Kaebaja tugines Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vÀltimise ning maksudest hoidumise tÔkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) art 15 lg-tele 1 ja 2.
83.Maksulepingu art 15 lg 1 sĂ€testab: âOlenevalt 16., 18. ja 19. artikli sĂ€tetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult lepinguosalises riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis vĂ”idakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.â Maksulepingu art 15 lg 2 sĂ€testab: âOlenemata 1. lĂ”ike sĂ€tetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui: a) tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul vĂ”i ajavahemikel, mis ei ĂŒleta kokku 183 pĂ€eva ĂŒkskĂ”ik millise kaheteistkĂŒmnekuulise perioodi jooksul, mis algab vĂ”i lĂ”peb vastaval rahandusaastal, ja b) tasu maksab tööandja vĂ”i tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja c) tasu ei maksa pĂŒsiv tegevuskoht ega kindel asukoht, mis tööandjal on teises riigis.â TuMS § 13 lg 4 sĂ€testab, et kui isik saab vĂ€lisriigis töötamise eest sama paragrahvi lg-tes 1, 11 vĂ”i 2 nimetatud tulu vĂ”i erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on tĂ€idetud kĂ”ik alljĂ€rgnevad tingimused: - isik on viibinud töötamise eesmĂ€rgil vĂ€lisriigis vĂ€hemalt 183 pĂ€eval 12 jĂ€rjestikuse kalendrikuu jooksul (p 1); - vĂ€lisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tĂ”endatud ja tĂ”endil on nĂ€idatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null) (p 2).
84.Kohus mÀrkis 13. mÀrtsi 2019. a mÀÀruses, et TuMS § 13 lÔikest 4 ilmneb, et Eestis tulumaksustamise vÀltimiseks ei piisa ainult sellest, kui teha kindlaks Rootsis töötamise eesmÀrgil viibimine vÀhemalt 183 pÀeval 12 jÀrjestikuse kalendrikuu jooksul. Kohus rÔhutas, et kaebajal tuleb veel dokumentaalselt tÔendada, et kÔnealuste töötajate töötasusid on juba Rootsis tulumaksuga maksustatud. Kohus mÀrkis, et on otstarbekas esmalt kindlaks teha, kas just viimati mainitud eeldus on tÀidetud. Kaebaja ei ole kohtule siiani esitanud tÔendit selle
3-18-843 kohta, et töötajate töötasudelt on tulumaks tasutud Rootsis. Seega vÔimaldab TuMS § 13 lg 4 töötasudelt nÔuda tulumaksu Eestis.
85.Ka maksulepingu art 15 lg-d 1 ja 2 ei vĂ€lista kaebaja tulumaksustamist Eestis. Viidatud sĂ€tetest tuleneb vastupidi, et teatud juhul on töötasu osas aktsepteeritud topeltmaksustamine, st töötasu maksustamine toimub ĂŒldreeglina töötaja residentsusriigis (Eesti), kuid seda vĂ”ib teatud juhul tĂ€iendavalt maksustada ka tuluallika riigis (Rootsis). KĂŒll aga sĂ€testab maksulepingu art 23 lg 2, et kui Eesti resident saab tulu, mida vastavalt samale lepingule vĂ”idakse maksustada Rootsis, ja kui tema kodumaises seadusandluses puudub enamsoodustatud kĂ€sitlus, vĂ”imaldab Eesti mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Rootsis makstud tulumaksule. JĂ€relikult vĂ”ib nii residentsusriigil kui tuluallika riigil teatud juhul korraga tekkida Ă”igus töötasu maksustada, kuid Eesti peab residentsusriigina vĂ”imaldama Rootsis makstud tulumaksu Eesti tulumaksust maha arvata. Maksulepingu jĂ€rgi on seega topeltmaksustamise vĂ€ltimise kriteeriumiks tulumaksu reaalne maksmine Rootsis. Seega on Rootsiga sĂ”lmitud maksulepingu regulatsioon töötasu tulumaksustamist puudutavas osas analoogne TuMS § 13 lg-ga 4. Eeltoodud kĂ€sitlus kattub Tallinna Halduskohtu 8. mĂ€rtsil 2016 haldusasjas nr 3-15-3001 tehtud otsuses mĂ€rgituga, kus analĂŒĂŒsiti sarnase sisuga sĂ€tteid Eesti ning Suurbritannia ja PĂ”hja-Iirimaa Ăhendatud Kuningriigi vahel sĂ”lmitud maksulepingust (otsuse p 14). Selles asjas jĂ€ttis Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus ei vĂ”tnud kassatsioonkaebust menetlusse.
86.Eeltoodud kĂ€sitlust maksulepingu sĂ€tete kohta ei lĂŒkka ĂŒmber ka kaebaja viidatud vĂ€ljavĂ”tted OECD maksulepingute mudellepingu kommenteeritud vĂ€ljaandest (kĂ€ttesaadav veebiaadressil https://read.oecd-ilibrary.org/taxation/model-tax-convention-on-income-andon-capital-condensed-version-2017_mtc_cond-2017-en). KĂ”nealuses kommenteeritud vĂ€ljaandes on rĂ”hutatud, et selles toodud tĂ”lgendused ei ole maksulepingut sĂ”lminud pooltele mingil viisil kohustuslikud (lk 18). Kohus on arvestanud OECD vĂ€ljendatud pĂ”himĂ”ttega, et ĂŒldjuhul tuleks tulumaksu maksta riigis, kus tööd reaalselt tehakse (praegusel juhul Rootsis), kuid on pidanud oluliseks ka seda, et vastavas riigis tulumaksu tasumist tuleb tĂ”endada, et vĂ€ltida tulumaksukohustust töötaja residentsusriigis.
87.Eeltoodust tulenevalt soostub kohus vastustajaga, et kuna kaebaja pole esitanud tÔendit Rootsis tulumaksu tasumise kohta, tuleb tal töötajate töötasudelt kogu tulumaks tasuda Eestis. c) Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse
88.Kaebaja on seisukohal, et töötajate töötasudelt vĂ”ib sotsiaalkindlustusmaksete tasumist nĂ”uda ĂŒksnes Rootsis. Kaebaja tugines Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 883/2004 art-le 11.
89.Otsustamaks, kas sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid tuleb tasuda Eestis vĂ”i Rootsis, on asjakohane juhinduda Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀrusest (EĂ) nr 883/2004 (pĂ”himÀÀrus) ning Euroopa Parlamendi ja NĂ”ukogu mÀÀrusest (EĂ) nr 987/2009 (rakendusmÀÀrus). Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 (endine EĂ asutamislepingu art 249) kohaselt on mÀÀrus liikmesriikides vahetult kohaldatav. MÀÀruse nr 883/2004 art 11 lg 1 jĂ€rgi kohaldatakse mÀÀruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes ĂŒksnes ĂŒhe liikmesriigi Ă”igusakte. Sama artikli lg 3 punkti a kohaselt kohaldatakse liikmesriigis töötava isiku suhtes selle liikmesriigi Ă”igusakte, arvestades art-tes 12â16 sĂ€testatut. Sama mÀÀruse art 12 lg 1 sĂ€testab: âIsiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lĂ€hetab teise
3-18-843 liikmesriiki selle tööandja nimel tööd tegema, kohaldatakse jĂ€tkuvalt esimese liikmesriigi Ă”igusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ĂŒleta 24 kuud ning teda ei saadeta teist isikut asendama.â MÀÀruse nr 987/2009 art 14 lg 1 sĂ€testab: âPĂ”himÀÀruse artikli 12 lĂ”ike 1 kohaldamisel vĂ”ib isik, âkes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lĂ€hetab teise liikmesriikiâ, olla muu hulgas isik, kes on tööle vĂ”etud teise liikmesriiki tööle lĂ€hetamise eesmĂ€rgil, tingimusel et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba selle liikmesriigi Ă”igusakte, kus asub teda tööle vĂ”tnud tööandja.â
90.Kohus leidis eespool, et töölepingu seaduse tÀhenduses ei ole töötajate lÀhetamist Rootsi toimunud. Sellest ei saa aga teha jÀreldust, et ka kÔnealuste mÀÀruste tÀhenduses ei ole lÀhetust toimunud. TÔlgendus lÀhetusest vÔib riigisiseses Ôiguses ja Euroopa Liidu Ôiguses (praegusel juhul viidatud mÀÀrustes) erineda.
91.Kaebaja nĂ€ol on tegu Eestis asutatud Ă€riĂŒhinguga, kelle aadressiks on Ă€riregistris mĂ€rgitud LÀÀne-Viru maakond, Rakvere linn, Turu plats 3-15, 44310. Kaebaja selgitas, et tema eesmĂ€rgiks oli osutada ehitusteenust Eestis. VĂ€ljakujunenud soodsa turusituatsiooni ja heade pakkumiste tulemusena tasus kaebajal osutada kontrolliperioodil ehitusteenust Rootsis. Sellest tulenevalt saadeti töötajad Rootsi. Samas tegutses kaebaja selle nimel, et leida konkurentsivĂ”imelisi pakkumisi Eestis, et lĂ”ppeesmĂ€rgina fokusseerida oma tegevus just Eesti turule. Töötaja Rene Voigti selgitustest nĂ€htuvalt toimus kaebajal teatud mÀÀral tegevus ka Eestis. Kaebaja töötajate selgitustest nĂ€htuvalt olid neil elukohad Eestis ning Rootsis kĂ€isid nad ainult töötamise eesmĂ€rgil. Töötajad töötasid graafiku alusel, tööst vabal ajal viibisid nad Eestis. Seega kohaldusid enne töötajate Rootsi tööle asumist nende suhtes Eesti Ă”igusaktid. Töötajate selgitustest nĂ€htuvalt töötasid nad kaebaja juures Rootsis lĂŒhiajaliselt ning töötamine seal ei ĂŒletanud 24 kuud. KĂ”ike eelnevat kogumis arvestades on kohtu hinnangul pĂ”hjendatud jĂ€reldada, et mÀÀruse nr 883/2004 art 12 lg 1 ja mÀÀruse nr 987/2009 art 14 lg 1 alusel kohaldusid Rootsi tööle vĂ”etud töötajate suhtes ikka veel Eesti Ă”igusaktid. See tĂ€hendab omakorda seda, et töötajate töötasudelt tuli sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid tasuda Eestis. Kaebaja ei ole seda aga teinud. Kaebaja ei ole vĂ€itnud ega tĂ”endanud ka seda, et ta oleks vastavad maksud juba tasunud Rootsis. Seega on vastustaja Ă”igesti mÀÀranud vastavad maksud tasumisele Eestis. IV Töötajate kaasamine maksu- ja kohtumenetlusse
92.Kaebaja on seisukohal, et kuna vaidlustatud maksuotsus mÔjutab ka tema töötajate maksukohustust, tulnuks nad maksumenetlusse kaasata. Kaebaja rÔhutas, et töötajate kaasamisena ei saa kÀsitada neilt suuliste selgituste vÔtmist kolmanda isikuna. Kaebaja hinnangul on vastustaja töötajate maksumenetlusse kaasamata jÀtmisega rikkunud menetlusnormi.
93.Vastustaja mĂ€rkis, et ta ei nĂ”ustu kaebaja seisukohaga. Vastustaja toonitas, et vaidlustatud maksuotsuse kui haldusakti puhul on igaĂŒhele kohustuslik ainult selle resolutiivosa ning selle pĂ”hjendavas osas tuvastatud asjaoludel ei ole iseseisvat Ă”iguslikku tĂ€hendust. Vastustaja leidis, et vaidlustatud maksuotsuse resolutsioon ei mĂ”juta kaebaja töötajate Ă”igusi vĂ”i kohustusi viisil, millest tuleks tuletada kohustus kaasata nad maksumenetlusse. Vastustaja selgitas, et ta ei ole
3-18-843 teinud töötajate suhtes maksukontrolli ega ole koostanud neile maksuotsuseid ega plaani seda ka teha.
94.Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha jĂ€rgi tuleb töötajad maksu- ja kohtumenetlusse kaasata ainult siis, kui Ă€riĂŒhingule maksude mÀÀramine vĂ”ib mĂ”jutada fĂŒĂŒsiliste isikute maksukohustust (9. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-86-10, p 30). Vaidlustatud maksuotsusega pandi maksukohustus ainult kaebajale. Vastustaja on kinnitanud, et ta ei ole sellest maksuotsusest lĂ€htuvalt teinud kaebaja töötajate suhtes maksukontrolli ega maksuotsuseid ega plaani seda ka teha. Seega ei mĂ”juta vaidlustatud maksuotsus töötajate maksukohustust ning jĂ€relikult ei saa ka praeguses asja tehtav kohtuotsus mĂ”jutada töötajate Ă”igusi ega kohustusi. Eeltoodut ning MKS § 43 p-s 3 ja HKMS § 20 lg-s 1 sĂ€testatut arvestades puudus vajadus kaasata töötajaid maksu- ja kohtumenetlusse. Kohus mĂ€rgib lisaks, et kuivĂ”rd töötajatele ei saa tulumaksu vĂ”i töötamisega seotud maksude arvestamisel vĂ”i tasumisel ette heita tahtlust ehk Ă”igusvastaste tagajĂ€rgede saabumise soovi, siis on neile maksukohustuse panemine MKS § 98 lg 1 alusel praeguseks ka aegunud. V KokkuvĂ”te ja menetluskulud
95.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja 7. veebruari 2018. a maksuotsus on Ă”iguspĂ€rane ja selle tĂŒhistamiseks puudub alus. Kohus jĂ€tab kaebuse rahuldamata.
96.HKMS § 108 lÔike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu mÀÀratud tÀhtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jÀÀvad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jÀÀvad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Karin JÔks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.