Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 14.05.2019, Tartu 3-18-505 Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.12.2017. a otsuse nr 12-6/17/1221 punkti 872 ja 05.02.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/18-1 osaliseks tühistamiseks ning taotluse rahuldamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsus Tõnu Kapteini Ranna talu apellatsioonkaebus 17.04.2019 Kaebaja Tõnu Kapteini Ranna talu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.06.2019 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ajavahemikul 25.01.-09.03.2017 viis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Tõnu Kapteini Ranna talu majandusüksuses läbi administratiivse kontrolli, mille tulemusena uuendati Tõnu Kapteini Ranna talu põllumassiivide piire ja maksimaalset toetusõiguslikku pindala. Kontrolli tulemusel vähenes Tõnu Kapteini Ranna talu maksimaalne toetusõiguslik pindala kokku 22,10 ha võrra.
2.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 16.05.2017 vaide PRIA toimingule seoses põllumassiivide pindalade vähendamisega põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning palus taastada põllumassiivide registris 2016. aastal pindalatoetuste taotlemisel olev seis. Vaide alusel viis PRIA ajavahemikul 25.05.-01.06.2017 Tõnu Kapteini Ranna talu majandusüksuses läbi täiendava kohapealse kontrolli, mille tulemusena vähenes Tõnu Kapteini Ranna talu maksimaalne toetusõiguslik pindala kokku 28,76 ha võrra. 13.06.2017 teavitas PRIA Tõnu Kapteini Ranna talu andmete muutmisest põllumassiivide registris ja uutest pindaladest ning edastas ka kohapealse kontrolli aktid.
3.PRIA jättis 19.06.2017. a vaideotsusega nr 12-4/17/111-3 Tõnu Kapteini Ranna talu 16.05.2017 esitatud vaide rahuldamata.
4.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 21.05.2017 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110171110797, milles ta taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust. Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 15.06.2017 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110171110797 muutmise avalduse.
5.PRIA määras 11.12.2017. a otsusega nr 12-6/17/1214 Tõnu Kapteini Ranna talule taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu ühtse pindalatoetuse osaliselt summas 36 316,70 eurot.
6.PRIA määras 11.12.2017. a otsusega nr 12-6/17/1221 Tõnu Kapteini Ranna talule taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt summas 18 790,15 eurot.
7.PRIA jättis 05.02.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/18-1 rahuldamata Tõnu Kapteini Ranna talu vaided PRIA 11.12.2017. a otsuste nr 12-6/17/1214 ja 12-6/17/1221 peale. PRIA märkis, et toetustaotluse esitamisel kuvati e-PRIA-s vaide esitajale info selle kohta, et taotleja on pindala üle deklareerinud, kuid vaide esitaja on hoiatustest sõltumata teadlikult taotletud toetust suuremale pindalale, kui põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala seda võimaldas.
8.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 09.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta täpsustas 10.04.2018 ja 23.04.2018. Kaebaja taotles PRIA 11.12.2017. a otsuse nr 12-6/17/1221 p-i 872 tühistamist osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, PRIA 05.02.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/18-1 tühistamist PRIA 11.12.2017. a otsuse nr 12-6/17/1221 osas ning PRIA kohustamist rahuldada kaebaja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlus täies ulatuses. Kaebaja põhjendused: PRIA ei ole peale taotluse esitamist (15.06.2017) kuni otsuse tegemiseni (11.12.2017) taotleja ettevõttes seoses esitatud pindalatoetuste taotlusega läbi viinud ühtki kohapealset kontrolli, vormistanud kontrollaruandeid ega kirjalikus vormis teatavaks teinud ühtki rikkumist. Tõesed ei ole otsuse nr 12-6/17/1221 andmed pinna kohta suuruses 484,89 ha, kuna otsusest ei selgu, kuidas ja kelle poolt selline tulemus on saadud. Kogu deklareeritud maa oli 2017. aastal kasutuses, täidetud olid kõik toetuskõlblikkuse tingimused ja muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused.
9.Tartu Halduskohus jättis 28.11.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Otsuse põhjendused: 1) PRIA pädevuses on põllumassiivi kaardi koostamine ja põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramine. Kaebaja esitas taotluse 21.05.2017 (tl 4-46). Kohapealne kontroll teostati ajavahemikul 25.05.-01.06.2017. Kaebaja tegevus toetustaotluse muutmise
näol pärast kohapealse kontrolli tulemustest teadasaamist kinnitab tema arusaamist, et teostatud kohapealne kontroll mõjutas tema maksimaalset toetusõiguslikku pindala. Kuna kohapealne kontroll kaebaja põllumassiividel oli vahetult toimunud ja arvestades, et kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit ega kinnitust täiendavalt teostatud tööde kohta, mis lükkaksid ümber uuendatud ortofotode alusel ja kohapealses kontrollis fikseeritud mõõtmistulemused, on PRIA uuendanud põllumassiivide piirid korrektselt ning õigustatult kaebaja toetusõiguslikust pindalast välja arvanud alad, millel ei ole võimalik tegeleda põllumajandusliku tegevusega. Seetõttu võeti toetuste määramisel arvesse kontrollide tulemused õigesti ja kaebaja taotlust ei rahuldatud põhjendatult. Otsetoetuse saamise üldised nõuded kohalduvad ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemisel. Seega on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlusel toetusõiguslikuks pindalaks 484,98 ha. 2) Kontrollaktid koostoimes toetuse määramise otsusega tagavad otsuse motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ja seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Kuna kaebaja vaidlustab põllumassiivide piiride muutmist ja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist, kuid ei vaidlusta vähenemise ulatust konkreetsetel massiividel ning vastustaja on vaideotsuses kaebaja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist põhjendanud, siis ei ole vajalik käsitleda kaebaja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist ega maksimaalse toetusõigusliku pindala määratlemist põllumassiivide põhiselt. Vastustaja on vastavate kontrollisüsteemidega põllumassiivide kontrolle teostades kaebaja põllumassiividel selgelt tuvastanud mittetoetusõiguslikud alad, mis olid kadakatega kaetud, võsastunud või puudega kaetud, puude tihedus ületas lubatud maksimumtihedust, pillirooga kaetud ja püsivalt liigniisked. Kohapeal tehtud fotod tõendavad maade osaliselt põllumajanduslikust kasutusest väljas olemist (tl 180-191). Vastustaja on põldude piiripunktid mõõdistanud lähtuvalt sätestatud nõuetest põllumassiivide looduses oleva maksimaalse piiri järgi. 3) Alust ei ole kahelda vastustaja väidetes, et kaebaja deklareeris 21.05.2017. a taotlusel kohapealses kontrollis kontrollitud massiividest ainult põllumassiivil nr 42852049912 asuva põllu nr 208 ja põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 206/1. Kui vastustaja 13.06.2017 teavitas kaebajat põllumassiivide andmete muutmisest põllumassiivide registris ja põllumassiivide uutest pindaladest, esitas kaebaja 15.06.2017 muudetud taotluse, kustutades põldude loetelust põllumassiivil nr 42852049912 asuva põllu nr 208 ja põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 206/1 ning deklareeris samadel massiividel asuvate põldude nr 306/1, 206 ja 306 hooldamise eest toetuse taotlemise. Samuti lisas kaebaja taotlusele põllumassiivid nr 42852056580 (põld nr 206/2), 42952078079 (põllud nr 204 ja 205), 43052038876 (põld nr 204/1), 43152117710 (põld nr 203/1), 43152125625 (põld nr 203), 43152125985 (põld nr 302/1) ja 43252103599 (põllud nr 202 ja 302). Nimetatud põllumassiivide deklareerimisel kuvati kaebajale e-PRIA-s info, et ta on pindala üledeklareerinud ja suunati kaebaja tähelepanu võimalikule eksimusele, andes talle võimaluse viga parandada. Kaebaja on hoiatustest sõltumata teadlikult taotlenud toetust suuremale pindalale, kui põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala seda võimaldas, seega lasub vastutus selle eest kaebajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 28.12.2018 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Lõpliku pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse ning ökoalade loetelu esitas kaebaja 15.06.2017, mitte 21.05.2017. Taotletud pinnana oli märgitud 509,47 ha. Pärast 15.06.2017 taotluse esitamist ei viinud PRIA läbi ühtegi kontrolli, ei edastanud kontrollaruannet ega teinud muus kirjalikus vormis teatavaks rikkumisi, millele otsuses viidatakse. Kohtuvaidluses ei selgunud, millisele dokumendile PRIA tugines otsuse tegemisel, kui märkis kindlakstehtud
pindalaks 484,89 ha. „Põllumassiiv“ ja „põld“ on erinevad mõisted (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 p 1 lg 25; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 67 p 4 lg a). Toetust saab taotleda ja makstakse põllu hektari kohta. Ühel põllumassiivil võivad asuda mitme taotleja põllud. Töödokumendid, juhendmaterjalid ja määruse seletuskiri ei sätesta toetusõiguslikule maale esitatavaid nõudeid. 2) Kohus jättis tähelepanuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, mis sätestab nõuded toetusõiguslikule püsirohumaale (art 4 p 1 lg h). Kadakad on Lääne-Eesti saarte poollooduslikele karjamaadele iseloomulikud põõsad ja need võivad katta kuni poole toetusõiguslikust alast, kui ülejäänud ala on kaetud rohttaimedega ja kadakad ei takista kogu alal karjatamist. Tähtsust omab maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 7. Kuna vaidlustatud alad on poolloodusliku koosluse esinemisalad, on kohustuslikud maaeluministri 22.04.2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ § 8 lg-tes 1, 6 ja 8, § 9 lg-s 2 ja § 10 lg-s 3 sätestatud nõuded. Nõutav ei ole karjatamise tulemusena saavutada niitmisega sarnane tulemus. Apellatsioonkaebuses on esitatud 2017. a tehtud pildid aladest, mis on valdavalt (üle 50%) kaetud rohttaimedega ja nõuetekohaselt karjatatud, seega toetusõiguslikud. PRIA poolt kohtule esitatud fotodele ei ole lisatud selgitust, millise toetusõiguslikkuse nõude rikkumist need tõendavad. 3) Kohapealse kontrolli akt ei ole kontrollaruanne. Kontrolli aktid, mida kohus käsitles ekslikult kontrollaruandena, koostatakse põllumassiivide kohta. Need ei kajasta pindalatoetuste taotlusel esitatud põldude toetusõiguslikkuse ega rahastamiskõlblike pindalade kindlaksmääramisele esitatavate nõuete täitmist.
11.PRIA esitas 28.01.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Nii Euroopa Liidu õiguse kui ka siseriikliku õigusega on puittaimedega kaetud põldude toetusõiguslikkuse raamistik väga täpselt reguleeritud. Püsirohumaa maksimaalse toetusõigusliku pindala hindamisel tuleb lähtuda koosmõjus kõikidest normidest, mis sätestavad põllumajandusmaa toetuskõlblikkuse kriteeriumid (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 art 6, määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 2 p a, määruse nr 32 §-d 3-7, põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) § 5, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 p 23 ja art 9 lg 3). 2) PRIA senine põldude identifitseerimise praktika vastab õigusaktides sätestatule. Samuti LPIS-e (Land Parcel Identification System) juhenddokumendis antud suunistele. Kui maa-ala on võsastunud, puittaimedega kaetud või püsivalt liigniiske või sellel esinevad muud põllumajanduslikku tegevust takistavad asjaolud, arvatakse maa-ala põllumajanduslikust kasutusest välja. Kaebaja esitatud fotodelt ei ole nähtav kogu tihedamalt asetsevate kadakate grupi ulatus. Nelja fotoga, millel puudub foto tegemise aeg ja koordinaadid, ei tõenda alade üldist seisundit kohapealse kontrolli ajal. 3) Sisulist tähtsust ei oma, kas dokument, milles fikseeritakse kontrollis tuvastatud asjaolud, on nimetatud aktiks, protokolliks või aruandeks. Kuivõrd pindalapõhiste toetuste saamise aluseks on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa, mille andmed on taotleja kohustatud toetustaotlusega esitama, on põllumassiivide piiride ja pindalade kontrollimine otseses seoses esitatud taotlusandmete, s.h deklareeritud põldude, kontrollimisega. Ekslik on kaebaja arusaam, et põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktid ei kajasta toetustaotlusel esitatud põldude toetusõiguslikkuse ega rahastamiskõlblike pindalade
kindlaksmääramisele esitatavate nõuete täitmist. Kohus ei eksinud kontrollaktide käsitlemisel kontrollaruannetena. 4) Tähtsust ei oma, et pärast 15.06.2017. a muudatuse esitamist ja taotlusele täiendavalt põldude lisamist ei viinud vastustaja läbi uut kontrolli, kuna 15.06.2017 esitatud taotlusele lisatud põllumassiividel asuvate põldude osas oli kontroll ajavahemikul 25.05.-01.06.2017 toimunud, s.t põllumassiivide seisund ja maksimaalne toetusõiguslik pindala oli vahetult kindlaks tehtud. Pindalapõhiste toetuste taotlemise aluseks on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register ning sinna kantavad põllumassiivid. Seega on vastavad registritoimingud ja nendele eelnenud kontrollid alati seotud taotlusandmete kontrollimisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Pooled vaidlevad ka apellatsiooniastmes selle üle, kas PRIA-l esines faktiline ja õiguslik alus kaebajale 11.12.2017. a otsusega nr 12-6/17/1221 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse määramiseks taotletud pinnast (509,47 ha) väiksema pinna (484,89 ha) ulatuses ehk 24,58 ha taotletust vähem (PRIA otsus I kd, tl 121p-122).
14.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohtu otsuse p-st 9 jääb ekslik mulje, nagu lahendanuks PRIA kaebaja 21.05.2017. a taotlust (I kd, tl 4-11), kuigi kaebaja muutis oma algset taotlust 15.06.2017 esitatud taotlusega (I kd, tl 47-64), millega taotles kokku 52 põllu eest kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (ROH) 509,47 hektaril maal (taotlus I kd, tl 63p). Halduskohtu selline eksimus ei anna aga iseseisvat alust otsuse tühistamiseks, kuna halduskohtu järeldused on kokkuvõttes õiguspärased. Ringkonnakohus muudab vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendust.
15.Ka on õige kaebaja arvamus, mille kohaselt PRIA kaebaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks eraldiseisvaid toiminguid ei teostanud. Samas ei tingi ka see kaebaja väide halduskohtu otsuse tühistamist. PRIA poolt käesolevas haldusasjas esitatud „Põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktid“ (I kd, tl 161, 161p, 163, 163p, 166, 172p, 173, 175) koosmõjus PRIA poolt 17.04.2019. a kohtuistungil esitatud tabeliga põllumassiividel tuvastatud pindalade erinevuste kohta (II kd, tl 35) kinnitavad, et PRIA kontrollis teiste põllumassiivide hulgas ka vaidlusaluste põllumassiivide toetusõiguslikkust kohapeal 25.05.2017 ja 29.05.2017. Kontrollitoimingud kõigi põllumassiivide osas olid ajendatud kaebaja 16.05.2017. a vaidest PRIA poolt 25.01.2017 kuni 09.03.2017 läbi viidud kaebaja põllumassiivide piiride ning maksimaalse toetusõigusliku pindala uuendamise toimingute peale (vt PRIA 19.06.2017. a vaideotsus nr 12-4/17/111-3; I kd, tl 178-179p). Täiendava kontrolli tulemusena vähendas PRIA kaebaja põllumassiivide maksimaalset toetusõiguslikku pindala kokku 28,76 ha võrra (vaideotsuse p 15, I kd, tl 179p). Kaebaja poolt 15.06.2017. a taotluses märgitud põllumassiivide pindala vähenes 24,58 ha võrra (I kd, tl 122; II kd, tl 35).
16.Kõigil vaidlusaluste toetustaotluste aluseks olnud juhtudel teostas PRIA põllumassiivide piiride muudatused ning viis sisse registriparandused (I kd, tl 159-160). Põhjustena on märgitud nii kadakate, võsa, põõsaste kui ka pilliroo ning liigniiske mereäärse ala põllumassiivist väljamõõtmine. PRIA teavitas kaebajat kohapealsetest kontrollidest ning põllumassiivide registris põllumassiivide piiride muutmisest 13.06.2017. a teatisega nr 12-4/17/111-2 (I kd, tl 159-160). Teatises palutakse esitada vastuväited põllumassiivi muutmise osas kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta vastuväiteid teatisele ei esitanud, kuna selleks ei jäänud aega, kuid tegi seda 15.06.2017. a taotlusele lisatud selgituses (vt I kd, tl 63) (kohtuistungi protokoll, 11:42:24). Ringkonnakohus
on seisukohal, et selgitusi ei saa sellegipoolest käsitleda põllumassiivide muutmisele (s.o PRIA 13.06.2017. a teatisele) esitatud sisuliste vastuväidetena, kuna neis tõdetakse vaid lakooniliselt, et põllumassiivid on põllumajanduslikult heas korras ning vastavad määruse nr 22, määruse nr 1307/2013 ja määruse nr 640/2014 nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et ka taotluse esitamise tähtaeg ei takistanud kaebajal soovi korral põllumassiivide piiride osas registris tehtavate muudatuste sisulist vaidlustamist. Vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitusest nähtub, et kuna kaebaja põllumassiivide suhtes olid kontrollitoimingud vahetult teostatud ning puudusid andmed, et faktiline olukord põllumassiividel oleks muutunud, korduvat kontrolli läbi ei viidud (kohtuistungi protokoll, 11:44:35). Ringkonnakohus peab PRIA poolt täiendavate kontrollitoimingute läbi viimata jätmist antud asjaoludel põhjendatuks.
17.Käesoleval juhul tõi registris põllumassiivide andmete muutmine kaasa kaebaja kliima- ja keskkonnatoetuse taotluse osalise rahuldamise, mistõttu avaldus vaidlusaluse toimingu negatiivne mõju kaebajale alles PRIA 11.12.2017. a otsuse nr 12-6/17/1221 tulemusena, millega jäeti kaebaja taotlus osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal oli seetõttu õigus tugineda põllumassiivide piiride muutmise õigusvastasusele ka PRIA 11.12.2017. a otsuse vaidlustamisel. Seega tuleb järgnevalt selgitada, kas PRIA-l esines õiguslik alus kadakate, võsa, põõsaste, pilliroo ning liigniiske mereäärse ala põllumassiivist väljamõõtmiseks ning vaidlusaluste põllumassiivide piiride registris muutmiseks.
18.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 15 lg 1 järgi võib ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust taotleda isik, kelle puhul on täidetud seaduse §-des 12-14 sätestatud nõuded ning kes järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 43 nimetatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. ELÜPS § 13 lg 1 järgi võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Määruse nr 1307/2013 artikli 43 lg 2 p b) järgi on kliimat ja keskkonda säästvaks põllumajandustavaks olemasoleva püsirohumaa säilitamine. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.12.2013. a määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lõike 1 punkti h järgi on „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral, karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus.
19.Määruse nr 1307/2013 art 4 lõike 1 p-s h nimetatud „püsirohumaa“ liigitub artikli 4 lõike 1 punkti e mõistes koos põllumaa, püsikarjamaa või püsikultuuride all oleva maa-alaga ka „põllumajandusmaa“ määratluse alla. Määruse art 4 lg 1 p c ii) järgi on põllumajanduslik tegevus põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või –masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, lähtudes kriteeriumidest, mis liikmesriigid määravad kindlaks komisjoni poolt kehtestatud raamistikust lähtudes. Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 2 paneb liikmesriigile kohustuse määrata kindlaks kriteeriumid, millele põllumajandustootjad peavad vastama, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis ii. Samas annab Määrus nr 1307/2013 komisjonile õiguse võtta kooskõlas artikliga 70 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse: a) raamistik, millest lähtuvalt liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid, millele põllumajandustootjad peavad vastama, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa
karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis ii; b) raamistik, millest lähtuvalt liikmesriigid määratlevad minimaalse tegevuse põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punkti c alapunktis iii; c) kriteeriumid, et määrata kindlaks rohu ja muude rohttaimede ülekaal, ja kriteeriumid, et teha kindlaks lõike 1 punktis h osutatud kohalikud tavad (art 4 lg 3).
20.Komisjoni delegeeritud määruse nr 640/2014 preambula p 12 näeb ette, et selliste põldude puhul, mida kasutatakse kas põllumaana või püsirohumaana ja millel kasvavad puud, tuleks kehtestada tingimused puude olemasolu ja nende mõju kohta niisuguste alade toetuskõlblikkusele. Õiguskindluse huvides tuleks kehtestada puude maksimumkasvutihedus, mille määravad kindlaks liikmesriigid, lähtudes traditsioonilistest taimekasvatustavadest, loodusoludest ja keskkonnakaitsest. Määruse nr 640/2014 art 9 lg 3 kohaselt käsitatakse üksikute puudega põldu toetuskõlblikuna, kui on täidetud järgmised tingimused: a) põllumajandustegevusega on võimalik tegelda samamoodi nagu puudeta põldudel samas piirkonnas ning b) puude arv hektari kohta ei ületa teatavat maksimumtihedust.
21.Kaebaja leiab, et määrust nr 1307/2013 tuleb tõlgendada koosmõjus komisjoni 11.03.2014. a delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikliga 6, mille järgi tuleb määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti h kohaldamisel käsitada rohtu ja muid rohttaimi ülekaalus olevana siis, kui need katavad üle 50% toetuskõlblikust alast, mis määratletakse põlluna määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 67 lõike 4 punkti a tähenduses. Ühtlasi leiab kaebaja, et Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Peadirektoraadi juhenddokumendi (II kd, tl 15-32, osaline tõlge tl 33-34) p-s 2.3.2 märgitakse, et püsirohumaal võib uue definitsiooni kohaselt olla „abikõlblikke“ põõsaid, puid või muid mitterohttaimi. Kaebaja leiab, et kadakad on Lääne-Eesti saarte poollooduslikele karjamaadele iseloomulikud põõsad ning need võivad eelviidatud normide järgi katta kuni poole toetusõiguslikust alast kui ülejäänud ala on kaetud rohttaimedega ja kadakad ei takista kogu ala karjatamist. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja arvates oli kadakate väljamõõtmine põllumassiivist ebaõige. Lisaks leiab kaebaja, et ükski õigusakt ei defineeri mõisteid „võsastunud“, „kadakased“, „pillirooga kaetud“, „liigniisked“, mistõttu nende kasutamine toetusõiguslikkuse hindamisel kitsendab oluliselt õigusaktides toodud toetusõigusliku püsirohumaa mõistet.
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 1307/2013 art 4 lõike 1 punktist h ei tulene ainukese tingimusena, et põõsad ja puud (nt kadakad) võivad katta kuni pool toetusõiguslikust maast eeldusel, et ülejäänud ala on kaetud rohttaimedega. Eelviidatud sättest tuleneb ka samaaegne nõue, et põõsaste ja/või puudega alad peavad olema karjatamiseks sobivad. Seega tuli PRIA-l kontrollida, kas kaebaja põllumassiividel asuvad kadakased, võsastunud ja pilliroostunud alad olid karjatamiseks sobivad. Kaebaja põllumassiivide toetusõiguslikkuse kindlakstegemiseks pidi PRIA kohaldama nii eelviidatud määrusi kui ka nende alusel antud siseriiklikke õigusakte, kuna konkreetsemate nõuete kehtestamine oli delegeeritud liikmesriikidele ning seega siseriikliku õiguse mõjuväljas.
23.Määruse nr 1307/2013 alusel antud maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ § 3 lõike 6 kohaselt lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ §-s 5 sätestatust. Määruse nr 22 § 5 lõike 1 kohaselt
määrab põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala PRIA. Määruse nr 22 § 5 lõike 2 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Määruse seletuskirja kohaselt on selleks näiteks ehitiste alune pindala, kivihunnik jne1. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud (§ 5 lg 5). Määruse § 3 lg 2 näeb ette, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Vastustaja on leidnud, et viimane tingimus on seotud põllumajandusliku tegevuse läbiviimisega selliselt, et tavapärastele tegevustele (antud juhul karjatamisele) ei lisanduks täiendavaid tegevusi, näiteks puittaimestiku või võsa eemaldamise näol. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja seisukohta kinnitab määruse nr 32 seletuskiri, millest nähtub, et muu hulgas rohumaadel põllumajandusloomade karjatamisega peab saavutama nõuetele vastava hoolduse, vältides muu hulgas rohumaa võsastumist. Ebasoovitava taimestikuna käsitatakse eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Kui vastavate taimedega on kaetud vaid osa põllust, siis see põllu osa ei vasta toetuse saamise nõuetele2.
24.Määrus nr 22 ei selgita, millisel juhul ei ole põllumassiivil põllumajanduslik tootmine võimalik. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mida tuli PRIA-l sisustada koosmõjus teiste asjakohaste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1307/2013 ning Komisjoni delegeeritud määrusega nr 640/2014. Ringkonnakohus leiab, et üksikute puudega põllul tuleb „põllumajandusliku tootmise võimalikkust“ tõlgendada koosmõjus Komisjoni kriteeriumiga, mille järgi on üksikute puudega põld toetuskõlblik vaid siis, kui sellel on võimalik tegelda põllumajandustegevusega samamoodi nagu puudeta põllul samas piirkonnas. Ühtlasi peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning põllul ei tohi kasvada ühe hektari kohta rohkem kui 50 puud.
25.Vaidlusaluste põllumassiivide piiride vähendamist põhjendas PRIA kadakate, võsa, põõsaste ja pilliroo ning liigniiske mereäärse ala põllumassiivist väljamõõtmisega. PRIA 05.02.2018. a vaideotsuses selgitatakse alade mittetoetusõiguslikkust sellega, et need olid kadakatega kaetud, võsastunud või puudega kaetud ning puude tihedus ületas lubatud maksimumtihedust, mistõttu ei ole seal võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi (nt karjatada loomi) samamoodi kui sama piirkonna puudeta (põõsasteta) maatükkidel. Samal põhjusel arvati kaebaja toetusõigusliku pindala hulgast välja ka eelmise aasta pillirooga ning püsivalt liigniisked alad (vaideotsuse p 14, lk 3-4, I, kd tl 128-128p). Kohtuistungil selgitas vastustaja, et välja ei mõõdetud hajusalt paiknevaid puid, vaid puude grupid (kohtuistungi protokoll, 11:36:59), samuti jäid välja mõõtmata ajutiselt liigniisked alad (kohtuistungi protokoll, 11:52:56).
26.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et mainitud aladel võib põllumajandustegevus (kaebaja puhul loomade karjatamine) olla võimatu või oluliselt takistatud. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka kaebaja poolt esitatud Maaelu Arengu Peadirektoraadi juhenddokument (II kd, tl 15-32, osaline tõlge tl 33-34). Ringkonnakohus leiab, et juhenddokumenti saab kasutada abistava dokumendina Komisjoni delegeeritud määruses nr 640/2014 sätestatud nõuete tõlgendamisel. Kaebaja leiab juhenddokumendi p-le 2.3.2 viidates, et „püsirohumaal võib uue definitsiooni kohaselt olla „abikõlblikke“ põõsaid, puid või muid
mitterohttaimi“. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on esitanud ringkonnakohtule vastava punkti ebatäieliku tõlke, jättes tõlkimata lause lõpus oleva inglisekeelse sõna „forage“, mis eesti keeles on „loomasööt“. Seega saab abikõlblikuks pidada vaid selliseid põõsaid, puid ja muid mitterohttaimi, mis on loomadele söödavad. Pooled ei vaidle selle üle, et kadakas ei ole loomade poolt söödav rohttaim. Seega ei liigitu see selliseks abikõlblikuks taimeks, mida võib määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p h mõistes rohumaal vähesel määral lubada. Ringkonnakohus leiab, et loomade karjatamine põllumajandusliku tootmise eesmärgil ei ole ilmselt võimalik ka liigniisketel mereäärsetel ning pillirooga kaetud aladel, samuti sellises võsas ja põõsastes, mida loomad toiduks ei tarbi. Seega ei vastanud kaebaja põllumassiivid väljamõõdetud osas eelnevalt käsitletud määruste nõuetele.
27.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja viide määruse nr 32 §-le 7 ei mõjuta asja lahendamist. Määruse nr 32 § 7 sätestab, et kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4-6 sätestatud nõudeid või 2) maaeluministri 22.04.2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ § 8 lõigetes 1, 6 ja 8, § 9 lõikes 2 ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ei taotlenud. Liiatigi näeb maaeluministri määruse nr 38 (28.04.2017-06.01.2018 kehtinud redaktsioonis) § 5 lg 8 ette, et toetust ei või taotleda puiskarjamaa ja kadakatega niidu kohta, mille kohta taotletakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtset pindalatoetust. Kaebaja taotles kõigile 52 põllule ühtset pindalatoetust ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust. Määruse nr 32 § 10 lõikest 2 nähtub, et kaebaja pidi ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust taotledes vastama määruse nr 32 §-s 3 toodud nõuetele ning täitma §-des 4-7 sätestatud nõudeid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja põllumassiivid määruse nr 32 § 3 nõuetele ei vastanud, ei mõjutaks vastustaja järelduste õigsust ka kaebaja vastavus määruse nr 32 §-st 7 tulenevatele nõuetele. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi remargi korras vastustajaga ka selles, et ka poolloodusliku koosluse toetuse puhul ei arvata toetusõigusliku maa hulka roostikku, mida ei ole viimase aasta jooksul niidetud või nõuetekohaselt karjatatud (§ 5 lg 6 p 7; § 10 lg 3). Kokkuvõtlikult ei mõjuta seega kaebaja vastavus või mittevastavus määruse nr 32 § 7 nõuetele vaidlusaluse otsuse õigsust.
28.Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ei esitanud vastustajale haldusmenetluse käigus ega ka kohtule kohtumenetluse käigus konkreetseid sisulisi vastuväiteid põllumassiivide piiri kohapealse kontrolli aktidele. Selliste vastuväidetena ei saa käsitleda ka apellatsioonkaebusele lisatud fotosid, kuna neist ei nähtu, millisel konkreetsel põllumassiivil on fotod tehtud. Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda omal algatusel üle kontrollima, kas vaidlusaluste põllumassiivide puhul esines aktidel märgitud mittetoetusõiguslikke alasid. Asjaolu, et vastustaja esitas halduskohtule vaid mõned fotod põllumassiividest väljamõõdetud aladest, mis on sisulise kontrolli teostamiseks ebapiisav, ringkonnakohtu seisukohta ei muuda. Olukorras, kus kaebajal oli reaalne võimalus aktidele haldusmenetluses vastu vaielda, kuid ta seda ei teinud ega esitanud konkreetseid vastuväiteid alade väljamõõtmisele ka kohtumenetluses, ei tekkinud vastustajal kohtumenetluse käigus kohustust asuda fotodega täiendavalt tõendama kohapealse kontrolli aktides märgitu õigsust, st põllumassiividest väljamõõdetud alade toetuskõlbmatust.
29.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et käesoleval juhul ei oma sisulist tähtsust, et vastustaja teostas kontrolli põllumassiivide, mitte konkreetsemalt kaebaja põldude kohta ning fikseeris kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolud põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktides. Kuigi Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 41 lõike 1 kohaselt
esitatakse kohapealse kontrolli kohta kontrolliaruanne ning esitatakse andmed kontrollitud ja mõõdetud põldude kohta, ei saa vaid selle põhjal väita, et PRIA-l puudus õigus kontrollida põllumassiivide piire, teostada põllumassiivide piiride muudatusi ning teha registris parandusi. Põllumassiivide kohta muudetud andmete registrisse kandmisel on register aluseks nii otsetoetustaotluste kui ka maaelu arengukava alusel esitatavate toetustaotluste menetlemisel. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et põld, mille kohta toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud registrisse toetusõigusliku põllumajandusmaana, st heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis oleva põllumajandusmaana. Seega on oluline, et register kajastaks andmeid vaid toetusõiguslike põllumassiivide kohta. Põllumajandusministri 10.03.2015. a määruse nr 22 § 5 lõike 1 järgi määrab põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala PRIA. Seega oli PRIA-l õigus põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktide alusel kaebaja põllumassiivide suhtes registris parandused sisse viia.
30.Eeltoodust lähtudes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, puudub ringkonnakohtul alus nende vastustajalt väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.