Tõnu Kapteini Ranna talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.12.2017 otsuse nr 12-6/17/1221 p 872 ja 05.02.2018 vaideotsuse nr 12-4/18/18-1 osaliseks tühistamiseks ning taotluse rahuldamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – Tõnu Kapteini Ranna talu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 28.12.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Ajavahemikul 25.01.2017 kuni 09.03.2017 viis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Tõnu Kapteini Ranna talu majandusüksuses läbi administratiivse kontrolli, mille tulemusena uuendati kaebaja põllumassiivide piire ning maksimaalset toetusõiguslikku pindala. Kontrolli tulemusel vähenes kaebaja maksimaalne toetusõiguslik pindala kokku 22,10 ha võrra. 16.05.2017 esitas kaebaja vaide PRIA toimingule seoses põllumassiivide pindalade vähendamisega põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris (põllumassiivide register) ning palus taastada põllumassiivide registris 2016. aastal pindalatoetuste taotlemisel olev seis. Nimetatud vaide alusel viis PRIA ajavahemikul 25.05.2017 kuni 01.06.2017 kaebaja majandusüksuses läbi täiendava kohapealse kontrolli, mille tulemusena vähenes taotleja maksimaalne toetusõiguslik pindala kokku 28,76 ha võrra. 13.06.2017 teavitati kaebajat andmete muutmisest põllumassiivide registris ning nende uutest pindaladest. Samuti edastati 13.06.2017 kaebajale vastavad põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktid.
PRIA jättis 19.06.2017 vaideotsuses nr 12-4/17/111-3 kaebaja 16.05.2017 esitatud vaide rahuldamata.
2.PRIA 11.12.2017 otsusega nr 12-6/17/1221 määrati Tõnu Kapteini Ranna talu majandusüksusele kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus osaliselt suuruses 18 790 eurot ja 15 senti, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu. Tõnu Kapteini Ranna talu esitas 11.01.2018 vaide 11.12.2017 otsuse nr 12-6/17/1221 peale. PRIA 05.02.2018 vaideotsusega nr 12-4/18/18-1 jäeti esitatud vaie rahuldamata.
3.09.03.2018 esitas Tõnu Kapteini Ranna talu Tartu Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 10.04.2018 ja 23.04.2018, PRIA 11.12.2017 otsuse nr 12-6/17/1221 p 872 tühistamiseks osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, PRIA 05.02.2018 vaideotsuse nr 12-4/18/18-1 tühistamist PRIA 11.12.2017 otsuse nr 12-6/17/1221 osas ning PRIA kohustamist rahuldada kaebaja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlus täies ulatuses. Tartu Halduskohus võttis 24.04.2018 määruses Tõnu Kapteini Ranna talu kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased. Kaebaja väidab, et PRIA poolt ei ole peale taotluse esitamist (15.06.2017) kuni otsuse tegemiseni (11.12.2017) taotleja ettevõttes seoses esitatud pindalatoetuste taotlusega läbi viidud ühtki kohapealset kontrolli, vormistatud kontrollaruandeid ega kirjalikus vormis teatavaks tehtud ühtki rikkumist. Kaebaja kinnitab ka praegu taotlusel esitatud andmete õigsust, et kogu maa oli 2017. aastal kasutuses, täidetud olid kõik toetuskõlblikkuse tingimused ja muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused. PRIA ei ole taotlejale teadaolevalt peale selle kinnituse saamist kontrollinud taotluses esitatud andmete õigsust ega esitanud ühtegi asjakohast faktilist tõendit, millele tugines toetuste osalisel määramisel.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on vaidlustatud otsus õiguspärane ning kontrollaktide kaebajale kätte toimetamisega on täidetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamise nõue. Vastustaja rõhutab, et arvestades PRIA-le esitatavate taotluste massilisust, on PRIA menetlused formaliseeritud ning PRIA otsuste põhjendamiskohustus piiratud. Vastasel juhul muutuks vastustaja töö ebamõistlikult keerukaks. Tartu Ringkonnakohus on kaebajat puudutavas haldusasjas nr 3-16-1579 muu hulgas nõustunud selles seisukohas PRIA-ga, märkides, et vastavat järeldust toetavad ka Riigikohtu seisukohad haldusasjades 3-3-1-16-14 (otsuse p 18) ning 3-3-1-77-12 (otsuse p 18). Ringkonnakohus leidis, et olukorda leevendab PRIA otsustele järgnev kohustuslik vaidemenetlus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 110 lg-s 1, mille käigus saab taotleja otsust puudutavatele kahtlustele ja küsimustele põhjalikumalt vastused. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja väitega haldusaktis faktilise aluse puudumise kohta. Vastustaja märgib, et 13.06.2017 on kaebajat teavitatud andmete muutmisest põllumassiivide registris ning ka põllumassiivide uutest pindaladest. Sama teavituskirjaga edastati kaebajale ka vastavad põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktid. Kuivõrd kaebaja vaidlustas
põllumassiivide registris tehtud muudatused, on vastustaja ka 19.06.2017 vaideotsuses nr 124/17/111-3 kaebaja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist põhjendanud. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja subjektiivse arusaamaga või suutmatusega mõista talle antud selgituste sisu, sest vastustaja on kaebajale enne vaidlusaluse otsuse tegemist ning ka vaidemenetluse käigus selgitanud põllumassiivide muutmisega ning maksimaalse toetusõigusliku pindala määratlemisega seonduvat. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud seisukohaga, et taotletud pindala näol oli tegemist täielikult põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga, mis vastas kõigile toetusnõuetele. Põllumassiivide registrisse kantakse toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, mida hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis ehk kasutatakse põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, püsirohumaana või püsikultuuride all oleva maana. Põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed, mis võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest välja langemist. Vastavate kontrollisüsteemidega põllumassiivide kontrolle teostades on kaebaja põllumassiividel selgelt tuvastatud mittetoetusõiguslikud alad, mis olid kadakatega kaetud, võsastunud või puudega kaetud ning puude tihedus ületas lubatud maksimumtihedust, pillirooga kaetud ning püsivalt liigniisked. Ka kohapeal tehtud fotod tõendavad ilmekalt maade osaliselt põllumajanduslikust kasutusest väljas olemist. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kuivõrd kaebaja põllumassiividel esinesid alad, mis olid liigniisked, kadakatega kaetud, võsastunud või puudega kaetud ning puude tihedus ületas lubatud maksimumtihedust, ei kuulu kaebaja toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud maaalad kindlaksmääratud pindala definitsioonist lähtuvalt kindlaksmääratud pindala hulka, kuna seal ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt pildistab Maa-amet põllumassiive igal aastal hiliskevadel ja suvel, pärast mida toimub ortofotode valmistamine. Ortofotod saavad jooksvalt valmis perioodil septembrist detsembrini. Lähtuvalt eeltoodust uuendab PRIA põllumassiive Maa-ameti poolt tehtud uute ortofotode alusel perioodil novembrist märtsini. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1306/2013 tulenevalt on pindalapõhiste toetuste menetlemise ning tõhusa kontrolli tagamiseks vajalik rakendada ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osana põldude identifitseerimise süsteemi. Veendumaks liikmesriikide põllumassiivide registrite kvaliteedis, rakendas Euroopa Komisjon alates 2010. aastast komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-s 6 toodud põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamise, mille järgi teostab PRIA igal aastal kvaliteedikontrolli põllumassiivide registris olevatele andmetele Euroopa Komisjoni poolt määratud valimi alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 70 kohaselt kehtestatakse põldude identifitseerimise süsteem kaartide, maakatastridokumentide või muude kartograafiliste alusmaterjalide põhjal. Peamiselt on põllumassiivide registris andmete uuendamise aluseks ortofotod. Eeltoodust tulenevalt uuendatakse põllumassiivide registrit regulaarselt ortofotode ja taotleja poolt taotlusele lisatud kaartide alusel, vajadusel võetakse arvesse ka katastripiire ning kohapealse kontrolli käigus saadud tulemusi.
8.ELÜPS § 99 lg 3 kohaselt on põlumassiiv maastikul püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et põllumassiivi piirid ja tunnused kantakse põllumassiivi kaardile, kusjuures põllumassiivi kaart on registri osa. Tulenevalt põllumajandusministri 10.03.2015 määrusest nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise,
põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numbrikoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ (määrus nr 22) on vastustaja pädevuses põllumassiivi kaardi koostamine ning põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramine. Lähtuvalt eeltoodust lasub vastustajal ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-s 5 sätestatud põldude identifitseerimise süsteemile esitatavate nõuete täitmiseks kohustus regulaarselt läbi viia registritoiminguid, mille käigus uuendatakse regulaarselt põllumassiivide piire ja pindalasid uute ortofotode andmete, katastriüksuste piiride, maakasutusotstarbe piiride ning põllumajanduslike majapidamiste piiride alusel.
9.Kaebaja väidab, et PRIA poolt ei ole taotleja ettevõttes seoses 15.06.2017 esitatud pindalatoetuste taotlusega kuni 11.12.2017 otsuste tegemiseni läbi viidud ühtki kohapealset kontrolli, vormistatud kontrollaruandeid ega kirjalikus vormis tehtud teatavaks ühtki rikkumist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja selline väide ei ole asjakohane, kuivõrd kaebaja esitas pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse 21.05.2017 (tl 4-46) ning kohapealne kontroll teostati ajavahemikul 25.05.2017-01.06.2017. Kohtu arvates kinnitab kaebaja tegevus toetusetaotluse muutmise näol pärast kohapealse kontrolli tulemustest teada saamist samuti tema arusaamist asjaolust, et teostatud kohapealne kontroll mõjutas tema maksimaalset toetusõiguslikku pindala. Kuna kohapealne kontroll kaebaja põllumassiividel oli vahetult toimunud ning arvestades, et kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit ega kinnitust täiendavalt teostatud tööde kohta, mis lükkaksid ümber uuendatud ortofotode alusel ning kohapealses kontrollis fikseeritud mõõtmistulemused, leidis PRIA, et on uuendanud põllumassiivide piirid korrektselt ning õigustatult kaebaja toetusõiguslikust pindalast välja arvanud alad, millel ei ole võimalik tegeleda põllumajandusliku tegevusega. Eeltoodud põhjustel ei pidanud vastustaja kohtu arvates põhjendatult veel täiendava kontrolli läbi viimist vajalikuks. Seetõttu võeti toetuste määramisel arvesse eelnevalt nimetatud kontrollide tulemused õigesti ning kaebaja 2017. aasta pindalatoetuste taotlusega põllumassiivide piiride muutmise taotlust ei rahuldatud kohtu arvates põhjendatult.
10.Kaebaja väidab, et 11.12.2017 otsuses nr 12-6/17/1221 puudub faktiline alus, mille alusel ning kelle poolt on otsuse lisas märgitud kindlaksmääratud pindala 484,89 ha kindlaks tehtud. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. Nimetatud otsuses on toodud põhjendused ja õiguslikud alused, millest nähtuvad asjaolud, mis tingisid toetuse osalise määramise ning alusetult makstud toetuse tagasinõudmise. Samuti on kohtu arvates selgelt ja arusaadavalt välja toodud tabeli kujul selgitused ja arvud, mis väljendavad taotletud pindala, kindlaksmääratud pindala, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevust ning viiteid õigusaktidele, mille alusel on toetuse vähendamine arvestatud. Seega nähtub otsusest toetuse vähendamise faktiline alus koos viidetega asjakohastele määruste sätetele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning kontrollaktide kaebajale kätte toimetamisega on täidetud HMS § 56 lg-s 1 sätestatud põhjendamise nõue. Kontrollaktid koostoimes toetuse määramise otsusega tagavad otsuse motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku alusel ning seeläbi ka kontrollitavuse nõude järgimise. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat 13.06.2017 teavitatud andmete muutmisest põllumassiivide registris ning ka põllumassiivide uutest pindaladest (tl 159-160). Sama teavituskirjaga edastati kaebajale ka vastavad põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli aktid (tl 161-177). Kuivõrd kaebaja vaidlustas põllumassiivide registris tehtud muudatused, on vastustaja ka 19.06.2017 vaideotsuses nr 12-4/17/111-3 (tl 178-179) kaebaja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist põhjendanud. Kuna kaebaja vaidlustab põllumassiivide piiride muutmist ning maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist, kuid ei vaidlusta vähenemise ulatust konkreetsetel massiividel ning vastustaja on nimetatud vaideotsuses kaebaja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist põhjendanud, siis ei pea kohus vajalikuks käesolevas otsuses
käsitleda kaebaja maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemist toetusõigusliku pindala määratlemist põllumassiivide põhiselt.
ega
maksimaalse
11.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja on kaebajale enne vaidlusaluse otsuse tegemist ning ka vaidemenetluse käigus selgitanud põllumassiivide muutmisega ning maksimaalse toetusõigusliku pindala määratlemisega seonduvat. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja kaebajat enne vaidlusaluse otsuse tegemist teavitanud andmete muutmisest põllumassiivide registris ning on kaebajale korduvalt selgitatud põllumassiivide maksimaalse toetusõigusliku pindala vähenemisega seonduvat, sealhulgas asjaolusid, mis põhjustel ei olnud võimalik kaebaja põllumajandusmaid osaliselt toetusõiguslikuks lugeda. Seega pidi kaebaja õigusaktidega ettenähtud vähendamiste rakendamisega pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamisel arvestama.
12.Kaebaja väide, et 2017. aastal taotletud pindala näol oli tegemist täielikult põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga, mis vastas kõigile toetusnõuetele, ei ole õige. Kohapealses kontrollis rahastamiskõlblike pindalade kindlaksmääramisele esitatavad nõuded on sätestatud Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, eeskätt juba nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, samuti nimetatud määruse alusel antud töödokumentides, siseriiklikes määrustes ning taotlemise juhendmaterjalides. Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamise nõuded on sätestatud maaeluministri 17.04.2015 määruses nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“, mille §-des 3 ja 4 on sätestatud vastavalt nõuded põllumajandusmaa kohta ning põllumajandusliku tegevuse nõuded. Määruse seletuskirjas on nimetatud paragrahvide osas rõhutatud, et heas korras oleval põllumajandusmaal tuleb muuhulgas vältida võsastumist. Samuti, et karjatamisega tuleb tagada niitmisega sarnane tulemus, mis sisuliselt tähendab seda, et kui karjatamisega ei ole tagatud niitmisega sarnast tulemust, tuleb hooldamise nõude täitmiseks võimalik ebasoovitav taimestik ära niita. Põllumassiivide registrisse kantakse toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, mida hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis ehk kasutatakse põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, püsirohumaana või püsikultuuride all oleva maana. Määruse nr 22 § 5 lg-st 2 tulenevalt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvutatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (puude grupp, kivihunnik, püsivalt liigniiske ala jne). Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei arvestata põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põldu, kus ühe hektari kohta kasvab rohkem kui 50 puud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 9 lg 3 alusel kehtestatud tingimustele. Samuti ei ole põllumajandusmaa heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed, mis võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest välja langemist. Vaidlust ei saa olla selles, et vastustaja on vastavate kontrollisüsteemidega põllumassiivide kontrolle teostades kaebaja põllumassiividel selgelt tuvastanud mittetoetusõiguslikud alad, mis olid kadakatega kaetud, võsastunud või puudega kaetud ning puude tihedus ületas lubatud maksimumtihedust, pillirooga kaetud ning püsivalt liigniisked. Samuti tõendavad kohapeal tehtud fotod kohtu arvates ilmekalt maade osaliselt põllumajanduslikust kasutusest väljas olemist (tl 180-191).
13.Kaebusele esitatud vastusest nähtuvalt on vastustaja kõik vajalikud põldude piiripunktid mõõdistatud lähtuvalt sätestatud nõuetest põllumassiivide looduses oleva maksimaalse piiri järgi. Kuivõrd komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 p 23 kohaselt on kindlaksmääratud pindala selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused, arvas vastustaja kaebaja toetusõigusliku pindala hulgast välja maa-alad, mis ei ole toetusõiguslikud, kuna seal ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi (nt karjatada loomi või niita) kohtu arvates õigesti.
14.Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta esitas koos 2017. aasta pindalatoetuste taotlusega põllumassiivide piiride muutmise taotluse koos põhjendustega iga põllu kohta. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja vastuväidetes, et tegelikkuses esitas kaebaja 21.05.2017 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, millel deklareeris toetuse taotlemise kohapealses kontrollis kontrollitud massiividest ainult põllumassiivil nr 42852049912 asuva põllu nr 208 ning põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 206/1. Pärast seda, kui vastustaja 13.06.2017 teavitas kaebajat põllumassiivide andmete muutmisest põllumassiivide registris ning põllumassiivide uutest pindaladest, esitas kaebaja 15.06.2017 muudetud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse, kustutades põldude loetelust põllumassiivil nr 42852049912 asuva põllu nr 208 ning põllumassiivil nr 42852171135 asuva põllu nr 206/1 ning deklareeris samadel massiividel asuvate põldude nr-te 306/1, 206 ning 306 hooldamise eest toetuse taotlemise. Samuti lisas kaebaja taotlusele põllumassiivid nr-d 42852056580 (põld nr 206/2), 42952078079 (põllud nr-d 204 ja 205), 43052038876 (põld nr 204/1), 43152117710 (põld nr 203/1), 43152125625 (põld nr 203), 43152125985 (põld nr 302/1) ja 43252103599 (põllud nr-d 202 ja 302).
15.Vaidlust ei ole asjaolus, et kõikide nimetatud põllumassiivide deklareerimisel kuvati kaebajale e-PRIA-s järgmine teade: „TOS0547: Põllumassiivil nr 42852049912, 42852056580, 42852171135, 42952078079, 43052038876, 43152117710, 43152125625, 43152125985, 43252103599 on taotletud toetust suuremale pindalale, kui on selle põllumassiivi toetusõiguslik pindala kokku. Põllumassiivile võib olla toetust taotlenud ka teine taotleja või olete ise taotlenud rohkem toetust kui on massiivi pindala. Kontrollige põllumassiivil oma taotletavate põldude pindala ning piire.“ Seega on tõendatud, et vastustaja on toetustaotluse esitamisel e-PRIA-s kuvanud kaebajale infot ja teateid selle kohta, et taotleja on pindala üledeklareerinud ning suunanud kaebaja tähelepanu võimalikule eksimusele, andes talle võimaluse viga parandada. Kuid kaebaja on talle kuvatud hoiatustest sõltumata teadlikult taotlenud toetust suuremale pindalale, kui põllumassiivide maksimaalne toetusõiguslik pindala seda võimaldas, seega lasub ka vastutus selle eest kaebajal.
16.Kohus leiab, et kaebaja pidi pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamisel arvestama asjaoluga, et eeskirjade eiramise tuvastamisel kaasnevad õigusaktidega ettenähtud vähendamised. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 640/2014 art 23 lg-st 2 tulenevalt ilma, et see piiraks art 28 kohase halduskaristuse kohaldamist, lähtutakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetuse arvutamisel kindlaksmääratud pindalast. Tõendatud on, et kaebaja põllumassiividel esinesid alad, mis olid liigniisked, kadakatega kaetud, võsastunud või puudega kaetud ning puude tihedus ületas lubatud maksimumtihedust, ei kuulu kaebaja toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud maa-alad kindlaksmääratud pindala definitsioonist lähtuvalt kindlaksmääratud pindala hulka, kuna seal ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi. Seega lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et otsetoetuse saamise üldised nõuded kohalduvad ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemisel, on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlusel toetusõiguslikuks pindalaks 484,98 ha.
17.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsused on õiguspärased, tehtud kehtiva õiguse alusel, motiveeritud ja põhjendatud ning nende tühistamiseks puudub alus. Järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
18.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2019.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2019.a otsuse resolutsioon :
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.11.2018. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.