Korrakaitse › Muu korrakaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1537

2(11)

3-18-1537 Tallinna linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega on reklaamide avaldamine Tallinna linna poolt kandidaadile tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Tegemist on rahaliselt hinnatava hüvega – reklaamide avaldamisega Tallinna linna infolehtedes linna eelarvelistest vahenditest sai kandidaat soodustuse reklaamide maksumuse võrra. Tallinna Linnakantselei kinnitusel Stolitsal reklaami hinnakirja ei ole. Arvestades ajalehtede trükiarvu, saab analoogia põhjal Stolitsas avaldatud reklaami hinda määrata võrdlevalt Lasnamäe lehe hinnakirjaga. Reklaamiartikli maksumuse määramise aluseks on sellest hinnakirjast võetud soodsaim – täislehekülje hind 1054 eurot, millele lisandub käibemaks. Kirjutise maht on 1/5 täislehekülge. EKS § 1211 lg 1 p 2 võimaldab teha ettekirjutuse ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule.

XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 04.06.2018 ettekirjutuse tühistamiseks.

Tegemist ei ole annetusega, sest artiklite eesmärk ei ole erakonna või selle liikmete tegevuse toetamine. Kohe, kui kaebaja kandideerimisotsus teatavaks tehti, tundis meedia selle vastu huvi, sest kaebaja kandideeris Keskerakonna nimekirjas ning konkureeris Keskerakonda kuuluvate QQ ja AAga samas piirkonnas. Kaebajaga võttis esmalt ühendust ERR ning tegi temaga lühikese intervjuu, viidates sellele, et teema vastu on avalik huvi. ERR avaldas kaebajaga seonduva artikli 24.08.2017. Samal teemal kirjutasid mitmed venekeelsed väljaanded, kes refereerisid/tsiteerisid ERR artiklit, näiteks 24.08.2017 veebiväljaanne www.rus.delfi.ee. Seetõttu on loogiline, et väljaandes Stolitsa kajastati 28.08.2017 sama teemat, kuid tegemist ei olnud uue artikliga, vaid sisuliselt ERR avaldatud artikli lühendatud kujul refereeringuga. Stolitsa artikkel põhineb ERR artiklil ning erineb ERR artiklist vaid selle poolest, et on veidi lühendatud. Stolitsa ei ole ERR artiklile lisanud ühtegi lauset ning kaebaja ei ole Stolitsale eraldi andnud ühtegi intervjuud. Artikli avaldamisel ei ole rikutud EKS § 121 lg-t 3 ning tegemist ei ole annetusega EKS § 123 lg 1 tähenduses. EKS § 121 lg 3 rakendamine eeldab, et isik on teinud valimiskampaaniat. Kaebaja seda ei teinud. Eesti Keskerakonna valimisnimekirjad avaldati alles 2017. a septembris. EKS § 123 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks eeldus on, et isik oleks saanud rahaliselt hinnatava hüve või teenuse osaliseks. Antud juhul pole ERR-i artiklil põhinevat refereeringut võimalik pidada hüveks või teenuseks. Tegemist on päevakajalise sündmusega, mille eesmärk ei ole kaebaja reklaamimine. Tegemist on Tallinna linna elu kajastava uudisega. Tunnistaja CC, kes on vaidlusaluse artikli autor, kinnitas vande all kohtuistungil, et tema ei teinud XXl-e poliitilist valimisreklaami. Artikkel, mille eesmärk ei ole valimiskampaania, teenuse osutamine või reklaam, ei saa olla keelatud ja sellise artikli avaldamise eest ei saa XXlt nõuda keelatud annetuse tagastamist. ERJK analüüs on olnud pealiskaudne ja ühekülgne, milles hinnati ühe poliitilise erakonna poolt nimetatud artikleid ja tehti neist meelevaldseid järeldusi.

ERJK palus jätta kaebuse rahuldamata.

Avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 123 lg 2 p 2, § 121 lg 3). Lubamatu on kasutada erakonna poliitiliseks reklaamiks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest.

3(11)

3-18-1537 Kirjutisi tuleb hinnata lähtudes nende sisust ja mõjust auditooriumile. Kirjutisel koos fotoga puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, vaid selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud isiku XX poliitiline reklaam seoses kohaliku omavalitsuse volikogu 15.10.2017 valimistega. Linna infolehe ülesandeks on linna tegevusest avalikkuse teavitamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 ei sätesta omavalitsuse ülesannete hulgas vaba ajakirjandusväljaande ülalpidamist ega poliitilise tegevuse korraldamist ja selle kohta teabe avaldamist. KOKS § 2 lg 1 sätestab omavalitsuse juhtorganite kohustuse lähtuda kohalike elanike õigustatud vajadustest ja huvidest. See õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust tasuta teavitada erakonna, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest ega poliitikute programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Kirjutis väljub lubatud piiridest. Kirjutis on suunatud valimistel osaleva kandidaadi ja tema seisukohtade reklaamimisele, mis ei ole avalik huvi, vaid on kandidaadi erahuvi. Sellele, et kohaliku omavalitsuse vahendite kasutamine saab toimuda ainult avalikes huvides, on tähelepanu juhtinud erinevad sõltumatud institutsioonid: Riigikontroll 2018. a novembris lõppenud auditis „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes“; õiguskantsler 16.11.2017 Riigikogule edastatud kirjalikus ettekandes „Valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasus“, p 12; Riigikohus 10.11.2016 lahendis nr 3-31-50-16 p 11, p 20. Komisjon on ettekirjutuses näidanud, et Tallinna linna meediatööd reguleerivad õigusaktid, avalike suhete teenistuse põhimäärus ja selle struktuuriüksuse töötajate ametijuhendid kinnitavad ühemõtteliselt, et linnavõimu väljaanded (Pealinn, Stolitsa jt) ei vasta ajakirjandusvabaduse põhitingimustele ega ka eneseregulatsiooni normidele, sest infolehti välja andvad isikud alluvad ametkondlikku käsuliini mööda otse linna poliitilise võimutasandi kontrollile. Tallinna linna kehtestatud reeglites ei sisaldu punkte, mis annaksid toimetusele või muudele linna avalike suhete teenistuse ametnikele vaba ja sõltumatu ajakirjaniku staatuse ja õigused. Nende töötajate ülesanne on täita kehtestatud reegleid, mille hulgas on peamine kajastada linnavalitsuse ja volikogu liikmete ning linna ametiasutuste ametlikku tegevust. Linnavalitsuse ja volikogu liikmete või linnakantselei palgaliste töötajate kuulumine erakondadesse, parteiline karjäär ega osalemine kohalikel või riigikogu valimistel ei kuulu linnavalitsuse ja volikogu liikmete ega linnaametnike ametitegevuse hulka. Komisjon ei sekkunud antud ettekirjutust tehes ajakirjandusvabadusse, sest ettekirjutuses käsitletakse erakonna valimisnimekirja kantud kandidaadi reklaami perioodilises väljaandes, mis ei vasta vaba ajakirjanduse põhitunnustele. Stolitsas ilmunud kirjutises reklaamitav kandidaat XX on ühtlasi Stolitsa peatoimetaja, mistõttu pidi ta olema teadlik nii oma ametitegevusele seatud piirangutest kui ka ajakirjandusvabaduse üldprintsiipidest. Kirjutis ilmus tema vastutusel. EKS-s ega valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust. Poliitiline kommunikatsioon (sh turundus ja reklaam) on läbi aastate olnud erakondade püsitegevus, sõltumata valimiste toimumisest. Seega tuleb poliitiliseks reklaamiks lugeda mistahes valimiseelsel ajal ilmunud kandidaadi reklaami. Keelatud annetuse tagastamine ei ole karistus, vaid haldussunni meede, mille eesmärgiks on seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamine.

4(11)

3-18-1537 Halduskohus nõustus vastustaja seisukohtadega ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-50-16 (p 12.2), et EKS § 1211 lg 1 p 2 võimaldab vastustajal teha ettekirjutuse ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule ning nõuda temalt keelatud annetuse tagastamist. Kaebaja puhul on tegemist infolehe Stolitsa peatoimetajaga, kelle elementaarsete kutseoskuste hulka ajakirjanikuna peab kuuluma oskus hinnata informatsiooni sisu, tasakaalustatust, nagu ka oskus eristada uudismaterjali sisuturundusest ja reklaamist jm. Vaidlusalusel kirjutisel puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega. Kirjutise eesmärk oli teha endale poliitilist reklaami. Tähtsust ei oma, et kirjutise ilmumise ajaks ei olnud kaebaja registreerimisnumber kohalikel valimistel teada. Seaduses ei sätesta valimiskampaania algust. Poliitiliseks reklaamiks tuleb lugeda mistahes valimiseelsel ajal ilmunud kandidaadi reklaami. Vastustaja on erakonnaseadust tõlgendanud õigesti. Reklaamiga mõjutatakse kaebaja võimalust saada valitud ja omavalitsusüksuse valimistulemusi. Kirjutise pealkirjast on juba näha, et selles tuleb juttu XX kandideerimisest kohalikel valimistel (kirjutist illustreerib ka foto XX-st). Kirjutises räägitakse ainult kaebajast ning seonduvalt tema valimistel kandideerimisega ning just ERR-s avaldatud uudise redigeerimise tulemusel sai sellest kaebaja valimisreklaam. ERR artikkel räägib ka teistest tuntud isikutest (poliitikutest), mida kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud ERR artikli autor CC. Seda redigeeritud kirjutis aga ei kajasta (ka mitte lühendatud kujul). CC selgitas, et ERR artiklis oli kajastatud konflikt (QQ postitus), mis lõi artiklile uudisväärtuse. Tähtsust ei oma, kas kirjutis sisaldab ka omavalitsuse teavitust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-31-50-16, p 20). Vastustaja asus põhjendatult seisukohale, et Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitletavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku informatsiooni edastajad ning et informatsiooni allikas erakonna nimekirjas kandideeriva kandidaadi kohta ei peaks olema kohalik omavalitsus, vaid erakond. Erakonnal endal on avalikkuse informeerimiseks kõik võimalused olemas. ERJK on kollegiaalorgan, mille liikmed on sõltumatud. Komisjon kuulas kaebaja enne ettekirjutuse tegemist ära ja põhjendas ettekirjutust nõuetekohaselt. Kirjutis on rahaliselt hinnatav hüve ja selle tagastamise kohustuse panemine on seadusega ette nähtud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-18-1537 teenustest, linnavõimu tegevusest ja linnaruumis toimuvast. Halduskohus ei ole selle tõendi suhtes seisukohta võtnud. KOKS ei keela kohaliku lehe väljaandmist ja selles kohalike sündmuste kajastamist. Nende hulka kuuluvad ka poliitilised sündmused. Ametijuhendi järgi on Stolitsa ajakirjaniku ülesanne Tallinna linna elu kajastatavate uudiste tootmine. Halduskohus on ekslikult leidnud, et ajalehe Stolitsa suhtes ajakirjandusvabadus ei kehti. Stolitsa toimetus on sõltumatu ja vaba. Ükski norm ei keela selles ajalehes muu teabe peale linna ametkondliku teabe avaldamist. Vastustaja ei saa anda juhiseid, mida võib ajalehes avaldada ja mida mitte. Seadusandja ei saa keelata ajalehtedes võimul oleva erakonna tegevuse kajastamist. Stolitsa on ühinenud pressinõukoguga, mis kinnitab, et tegemist on samaväärse ajakirjandusväljaandega nagu iga teine, mis peab juhinduma pressinõukogu eetikakoodeksist. Eetikakoodeksi järgi teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Halduskohus leidis ekslikult, et vaidlusalune artikkel on kaebaja huvides. Riigikontrolli aruandes ei ole seda artiklit probleemsena nimetatud, kuigi see avaldati kontrolliperioodil. Audit kinnitab, et tegemist ei ole poliitilise reklaamiga ega valimiskampaaniaga. ERR ajakirjanik CC kinnitas tunnistajana, et ta ei ole teinud kaebajale poliitilist ega valimisreklaami. Artikli refereerimist ei saa pidada valimisreklaamiks või keelatud annetuseks. Halduskohus leidis ekslikult, et ajalehes Stolitsa ilmunud artiklis, erinevalt ERR artiklis ilmunust, kajastatakse vaid kaebajat, mitte aga teisi poliitikuid. Vaidlusaluses artiklis on mainitud lisaks kaebajale QQ ja AA; ERR artiklis ka EE ja YY. Nad kõik on Keskerakonna poliitikud. Refereering on tavapärase praktika järgi refereeritavast artiklist lühem. Kuna kaebaja on prominentne isik ja nimetatud Eesti Päevalehe poolt 20 kõige mõjukama mitteeestlase hulka, siis oli ERR uudise refereerimine ajalehes Stolitsa põhjendatud. EKS § 121 lg 3 eeldab, et isik on teinud valimiskampaaniat. Kaebaja ei ole seda artiklite avaldamise ajal teinud. Valimisnimekirjad avaldati alles 2017. a septembris. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks planeerinud valimiskampaaniat vaidluse all olevate artiklite kaudu. EKS § 123 lg 1 eeldused ei ole täidetud, sest kaebaja tahtest sõltumatuid artikleid ei ole võimalik pidada hüveks või teenuseks. Tegemist on päevakajaliste sündmuste kajastamisega, mille eesmärk ei ole kaebaja reklaamimine. Keskerakonna endise esimehe vastu kandideerijate vastu oli suur avalik huvi. Artikkel, mille eesmärk ei ole valimiskampaania, teenuse osutamine või reklaam, ei saa olla keelatud ja sellise artikli avaldamise eest ei saa erakonnalt nõuda keelatud annetuse tagastamist. ERJK liikmed on erapoolikud. Selle üheksast liikmest viis kuuluvad erakonda. Vastustaja endine esimees UU, kes ettekirjutuse allkirjastas, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Ta ei teinud otsust erapooletult, vaid temale palka maksva erakonna huvides, nagu ka liikmed, kes kuuluvad teistesse erakondadesse.

3-18-1537 ülesannete hulka ei kuulu vaba ajakirjandusväljaande ülalpidamine ega poliitilise tegevuse korraldamine ning viimase kohta teabe avaldamine. KOKS § 2 lg 1 õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust tasuta teavitada erakonna, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest ega poliitikute programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse vahendite kasutamine saab toimuda üksnes avalikes huvides. Vastustaja seisukohta toetab ka õiguskantsleri 16.11.2017 kirjalik ettekanne Riigikogule (p 12). Kuna linna ajaleht ei ole vaba ajakirjandus, ei sekkunud ERJK ajakirjandusvabadusse. Eristus vaba ja riikliku ajakirjanduse vahel on oluline seetõttu, et vaba ajakirjanduse sisule ei ole ühelgi erakonnal, avaliku võimu tippjuhil ega struktuuriüksusel otsest mõju ega kontrollivõimalust, küll aga on poliitilisel ja erakondlikul võimul positsioon avaliku võimu ameteid ja käsuliine pidi täielikult kontrollida ja määrata ametkondlike väljaannete sisu. Ametivõimul ja erakondadel puudub võimalus avaldada tasuta reklaamartikleid (ka varjatud reklaami kujul) sõltumatus meedias, sest neil puudub sõltumatute väljaannete üle kontroll või mõju neile. Stolitsa kuulumine pressinõukogusse ei oma tähtsust. Tähtsust ei oma, et kirjutis avaldati refereeringuna uudisest, mis avaldati rahvusringhäälingus. ERR tegutseb tasakaalustatult ja selle sõltumatus on tagatud. Riigikontrolli auditis ei ole kirjutist välja toodud, sest audit ei seadnud selliste artiklite hindamist eesmärgiks. Auditi lk 29 on selgitatud, et hinnati neid kajastusi, kus oli mainitud infolehte rahastanud kohaliku omavalitsuse poliitilise võimu tippe (vallavanem, linnapea, abivallavanem, abilinnapea, volikogu esimees) ja lehe ilmumise piirkonnas valimistel osalenud nimekirjade esimest kolme kandidaati. Kaebaja oli Eesti Keskerakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 4 neljas kandidaat. Halduskohus on õigesti selgitanud, et ERR artikli uudisväärtus on vaidlusalusel kirjutisel puudu, sest ERR artiklist on välja jäetud kõik muu peale teabe kaebaja ja tema kandideerimise kohta. Avalik-õigusliku juriidiline isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 123 lg 2 p 2, EKS § 121 lg 3). Erakonna reklaamimiseks tehtud kulutused on annetus ja tähtsust ei oma, et valimisnimekirju ei olnud artiklite avaldamise ajaks veel koostatud. Erakonnaseaduses ega valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust. Tähtsust ei oma, kelle algatusel artiklid avaldati. ERJK on erapooletu ja selle liikmete nimetamise kord on seadusega ette nähtud. UU ei olnud alates 2017. aastast sotsiaaldemokraatliku erakonna liige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(11)

3-18-1537

8(11)

3-18-1537 teistes seadustes reguleeritud reklaamile niivõrd, kuivõrd teistes seadustes pole erisusi. Selliseks erisätteks reklaamiseaduse mõttes on ka KOVVS, mis käsitleb poliitilist välireklaami. Reklaami mõistele ei ole KOVVS-s antud aga teistsugust tähendust kui reklaamiseaduses. Seega tuleb poliitilise reklaami mõiste sisustamisel juhinduda reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistest. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitatakse reklaamina teavet, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 välistab teatud teabe käsitamise reklaamina. Selle sätte mõtteks on välistada reklaamiseaduse kohaldamisalast informatsioon, mis võib küll esmapilgul näida reklaamina, kuid mida vaatamata sellele siiski reklaamiks ei loeta (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.05.2017 otsus asjas nr 3-4-1-3-17, p-d 18–21). Praegusel juhul erandliku olukorraga tegemist ei ole. RekS § 2 lg 1 p 3 tingimustele kandidaadi reklaam vastab, sest kuigi sellega ei soovita edendada teenuste või kauba tarbimist ega suunata isikut käituma avalikes huvides, on kandidaadi tegevus „ürituse edendamine“ sätte tähenduses. Ürituseks tuleb EKSS tähenduses pidada ettevõtmist või tegutsemist mingil eesmärgil. Selliseks tegutsemiseks võib olla ka erakonna või kandidaadi poliitiliste vaadete elluviimise edendamine.

2 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2474/OtherArea/1/language/et-EE/Default.aspx.

9(11)

3-18-1537

3-18-1537 tagasi kutsuda, kuid praegusel juhul on ettekirjutus sisult õiguspärane ning kaebaja ei ole ka näidanud, et teda oleks koheldud ebavõrdselt teiste kandidaatidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 30.03.2020 otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.