Korrakaitse › Muu korrakaitse

selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Xi valimisreklaam (2017 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised). X osales 15.10.2017 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas Tallinnas 4. ringkonnas (kandidaadi number oli 460). Keskerakonna 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandest ei nähtu, et eelnimetatud reklaami kulud oleks deklareerinud ja tasunud X. 16.02.2018 kirjas küsis komisjon X, kas ta on kirjutise avaldamise eest Tallinna Linnakantseleile tasunud. Sellele küsimusele X ei vastanud, kuid väitis, et tegemist ei ole poliitilise- ega valimisreklaamiga. 16.02.2018 kirjaga nr 31-2/17-18/7 komisjon teavitas Xit haldusmenetluse algatamisest. Ühtlasi komisjon palus vaidlusaluse kirjutise kohta vastata järgmistele küsimustele: 1) kas X tellis selle kui enda poliitilist tegevust kajastava reklaamkirjutise; 2) kas X on kirjutise avaldamise eest Tallinna Linnakantseleile tasunud. Keskerakonna esitatud 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandest ei nähtunud, et kõnealuse reklaami kulud oleks tasunud X. Komisjon tegi 04.06.2018 Xile ettekirjutuse nr 72, millega kohustati Xit tagastama keelatud annetuse summas 252,96 eurot Tallinna linnale ning kõrvaldama puudused Keskerakonnale esitatud 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes. 02.08.2018 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 04.06.2018 ettekirjutuse nr 72 tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja leiab, et ERJK 04.06.2018 ettekirjutus nr 72 on õigusvastane, sest ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa avaldatud tavapärast ajaleheartiklit käsitletakse poliitilise reklaamina ja keelatud annetusena. Ettekirjutusega kohustatakse kaebajat alusetult tegema Tallinna linnale rahalise ülekande summas 252,96 eurot, lisaks kohustatakse kaebajat kõrvaldama puudused Keskerakonnale esitatud valimiskampaania aruandes. Ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa avaldatud artikkel ei ole sisu poolest käsitletav poliitilise reklaamina ega avalike vahendite kasutamisena erakonna ja selle liikmete valimiskampaanias. Kaebaja elab Lasnamäel ning ainus loogiline piirkond, kus kandideerida, oli samuti Lasnamäe. Kohe, kui vastav kaebaja kandideerimisotsus teatavaks tehti, tundis meedia selle vastu huvi, sest kaebaja kandideeris Keskerakonna nimekirjas ning konkureeris Keskerakonda kuuluvate Olga Ivanova ja Edgar Savisaarega samas piirkonnas. Xiga võttis esmalt ühendust ERR ning tegi temaga lühikese intervjuu, viidates sellele, et on olemas avalik huvi antud teema vastu. ERR avaldas kaebajaga seonduva artikli 24.08.2017. Täpselt samal teemal kirjutasid mitmed venekeelsed väljaanded, kes refereerisid/tsiteerisid ERR-i artiklit, näiteks 24.08.2017 veebiväljaanne www.rus.delfi.ee. Seetõttu on loogiline, et Tallinna puudutavas väljaandes Stolitsa 28.08.2017 sama teemat kajastati, kuid tegemist ei olnud uue artikliga, vaid sisuliselt ERR-i avaldatud artikli lühendatud kujul refereeringuga. Stolitsa artikkel põhineb ERR-i artiklil ning erineb ERR-i artiklist vaid selle poolest, et on veidi lühendatud. Stolitsa ei ole ERR-i artiklile lisanud ühtegi lauset ning kaebaja ei ole Stolitsale eraldi andnud ühtegi intervjuud. Vaidlusaluse artikli avaldamisel ei ole rikutud EKS § 121 lg-t 3 ning tegemist ei ole annetusega EKS § 123 lg 1 tähenduses. EKS § 121 lg 3 rakendamine eeldab, et isik on teinud valimiskampaaniat või seda teostanud. Antud juhul ei ole kaebaja 28.08.2017 valimiskampaaniat läbi viinud ega seda ka teostanud. Keskerakonna valimisnimekirjad avaldati alles 2017 septembri alguses. Seega ei olnud võimalik juba enne nimekirjade kokkupanemist väidetavat kampaaniat teha või seda teostada. EKS § 123 lg 1 alusel ettekirjutuse tegemiseks eeldus on, et isik oleks saanud rahaliselt hinnatava hüve või teenuse osaliseks. Antud juhul pole ERR-i artiklil põhinevat refereeringut võimalik pidada hüveks või teenuseks. Tegemist on päevakajalise sündmusega, mille eesmärk ei ole kaebaja reklaamimine.

Tunnistaja Y, kes on vaidlusaluse artikli autor, kinnitas vande all kohtuistungil, et tema ei teinud Xile poliitilist valimisreklaami. Artikkel, mille eesmärk ei ole valimiskampaania, teenuse osutamine või reklaam, ei saa olla keelatud ja sellise artikli avaldamise eest ei saa Xilt nõuda keelatud annetuse tagastamist. Stolitsa artikkel põhineb ERR-i poolt avaldatud artiklil ja on selle lühendatud versioon (refereering). Tunnistaja kinnitusel on see tavapärane praktika, kui allikana kasutatakse teist artiklit. ERR-i poolt asjaomase artikli avaldamine kinnitab, et tegemist on Tallinna linnaruumis toimuva sündmusega, mille vastu on avalikkuse huvi. Stolitsa toimetaja ametijuhend (p 2) sätestab, et toimetaja ülesanne on Tallinna linna elu kajastavate uudiste tootmine. Stolitsa on ühinenud Pressinõukoguga, mis kinnitab, et Stolitsa ei ole kontrollile allumatu infoleht, vaid tegemist on samaväärse ajakirjandusväljaandega nagu iga teinegi. Ajakirjanikud, kes töötavad Stolitsas, teevad oma tööd sõltumatult ja erapooletult. Tunnistaja kinnitusel kirjutas ta artikli enda initsiatiivil muuhulgas põhjusel, et X on prominentne isik ning artiklis oli konflikt, mis pakkus lugejatele huvi. Teemat tsiteeriti ka teistes meediaväljaannetes. Sellest järeldub, et tegemist oli olulise uudisega, mis on seotud Tallinna linnaga ning Tallinna avalike suhete teenistuses töötav toimetaja avaldas põhjendatult asjaomase uudise ka Stolitsa lehes. Tegemist on Tallinna linna elu kajastava uudisega. Reformierakonna pöördumise alusel teostas ERJK analüüsi, leides, et Stolitsas ei ole tagatud poliitilise tasakaalustatuse reeglid. ERJK analüüs on olnud pealiskaudne ja ühekülgne, milles hinnati ühe poliitilise erakonna poolt nimetatud artikleid ja tehti neist meelevaldseid järeldusi. Asjas kogutud tõendite põhjal ning arvestades tunnistaja ütlusi on selge, et Stolitsa artikli eesmärk ei olnud kaebaja reklaamimine eesmärgiga mõjutada valijaid, vaid tegemist oli Tallinna linnaruumis toimuva kajastamisega. Vastustaja on vääralt sisustanud annetuse mõistet ning leidnud ekslikult, et antud juhul on täiesti tavapärase ERR-i poolt avaldatud artiklil põhineva ajaleheartikli puhul tegemist annetusega. Vastustaja väidab, et vaidlustatud ettekirjutuse koostamisel on komisjon võtnud arvesse nii komisjonile laekunud avaldusega esitatud konkreetseid materjale kui ka analüüsinud laiemalt kohalike omavalitsuste välja antavate infolehtede vormi ja sisu, poliitilise tasakaalustatuse tagamise reegleid ja muud asjasse puutuvat. Komisjon on kollegiaalne organ, kuhu kuuluvad vastavalt seadusele nimetatud ja otsustes sõltumatud liikmed. Hinnanud komisjonile laekunud avalduses nimetatud kümne kirjutise sisu, leidis komisjon ülekaaluka häälteenamusega, et 28.08.2017 Stolitsa nr 27 (566) lk 3 kirjutisel koos fotoga puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, vaid selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud isiku Xi poliitiline reklaam seoses kohaliku omavalitsuse volikogu 15.10.2017 valimistega. Komisjon hindas kirjutist lähtudes selle sisust ja avaldamise ajahetkest enne valimisi ning on seisukohal, et kõnealune avaldatud infolehe materjal kujutab endast poliitilist reklaami, mille eesmärk on mõjutada valijate otsuseid ning millest kasu saaja on kaebaja. Avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus (EKS § 121 lg 3, § 123 lg 2 p 2). Tallinna linn on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik. Antud juhul on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega. Xit tutvustava ja reklaamiva kirjutise ilmumisega Tallinna linna infolehes linna eelarvevahenditest sai X enda reklaamimisele ise vähem kulutada ja soodustuse reklaami maksumuse võrra. Kirjutis on käsitletav poliitilise reklaamina, mistõttu on õigesti võetud aluseks reklaami hinnakiri. EKS § 1211 lg 1 p 2 võimaldab teha ettekirjutuse erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. Lubamatu on kasutada erakonna nimekirjas kandideeriva isiku poliitiliseks reklaamiks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linna eelarvest. Linnalehe ülesandeks on linna tegevusest avalikkuse teavitamine. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus põhineb avalikul huvil (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2, § 25 lg 4; KOKS § 3 p-d 5 ja 6). KOKS § 2 lg 1 õigustab elanikele omavalitsuse tegevuse kohta teabe edastamist, kasutades selleks proportsionaalseid infokanaleid, kuid ei anna alust tasuta teavitada erakonna, erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu, üksikkandidaadi või muust poliitilisest tegevusest ega poliitikute

programmilistest eesmärkidest omavalitsuse territooriumil. Komisjon leidis, et 28.08.2017 Stolitsas avaldatud kirjutis väljus sisu poolest linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest ja kuulub poliitilise kommunikatsiooni valdkonda. Kirjutis on suunatud valimistel osaleva kandidaadi ja tema seisukohtade reklaamimisele, mis ei ole avalik huvi, vaid on kandidaadi erahuvi. Sellele, et kohaliku omavalitsuse vahendite kasutamine saab toimuda ainult avalikes huvides, on tähelepanu juhtinud erinevad sõltumatud institutsioonid: Riigikontroll 2018 novembris lõppenud auditis „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes; õiguskantsler 16.11.2017 Riigikogule edastatud kirjalikus ettekandes „Valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasus“, p 12; Riigikohus 10.11.2016 lahendis nr 3-3-1-50-16 p 11, p 20. Komisjon on ettekirjutuses näidanud, et Tallinna linna meediatööd reguleerivad õigusaktid, avalike suhete teenistuse põhimäärus ja selle struktuuriüksuse töötajate ametijuhendid kinnitavad ühemõtteliselt, et linnavõimu väljaanded (Pealinn, Stolitsa jt) ei vasta ajakirjandusvabaduse põhitingimustele ega ka eneseregulatsiooni normidele, sest infolehti välja andvad isikud alluvad ametkondlikku käsuliini mööda otse linna poliitilise võimutasandi kontrollile. Tallinna linna kehtestatud reeglites ei sisaldu punkte, mis annaksid toimetusele või muudele linna avalike suhete teenistuse ametnikele vaba ja sõltumatu ajakirjaniku staatuse ja õigused. Nende töötajate ülesanne on täita kehtestatud reegleid, mille hulgas on peamine kajastada linnavalitsuse ja volikogu liikmete ning linna ametiasutuste ametlikku tegevust. Linnavalitsuse ja volikogu liikmete või linnakantselei palgaliste töötajate kuulumine erakondadesse, parteiline karjäär ega osalemine kohalikel või riigikogu valimistel ei kuulu linnavalitsuse ja volikogu liikmete ega linnaametnike ametitegevuse hulka. Komisjon ei sekkunud antud ettekirjutust tehes ajakirjandusvabadusse, sest ettekirjutuses käsitletakse erakonna valimisnimekirja kantud kandidaadi reklaami perioodilises väljaandes, mis ei vasta vaba ajakirjanduse põhitunnustele. Avalike suhete teenistuse töötajate erakondliku tegevuse ja/või kandideerimise reklaamimine ei kuulu infolehtede väljaandmisele seatud eesmärkide hulka. Seega on reklaammaterjalide avaldamine üleastumine ametnike tegevusele seatud piiridest. Tallinna linnavõimu väljaannete üle on poliitilisel võimul otsene kontroll ja võim õigusaktide alusel. See asjaolu avab võimaluse ametipositsiooni kasutamiseks ka erakonnapoliitilistes huvides. Avaldatud reklaammaterjal on tõend selle võimaluse realiseerumisest. Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu 18.05.2017 lahendile nr 3-4-1-3-17, p 22 ja reklaamiseaduse sätetele. Keelatud annetuse menetlemisel puudub vajadus hinnata, kas artikkel vastab reklaamiseaduses sätestatud reklaami mõistele või kas tegemist on lubatud reklaamiga reklaamiseaduse tähenduses. Keelatud annetuse mõiste on laiem ja EKS-ist ei tulene, et keelatud annetusena saaks käsitleda ainult reklaami kulude katmist. Komisjoni menetluse sisuks oli EKS-is sätestatud tingimustel ja korras annetuse lubatavuse ja valimiskampaania rahastamise lubatavuse hindamine. Ettekirjutuse tegemiseks annab aluse üksnes keelatud annetuse saamine. Seega, kui erakonnale või erakonna nimekirjas kandideerivale isikule loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, on igal juhul tegemist annetusega. Keelatud annetuse tagastamine ei ole karistus, vaid haldussunni meede, mille eesmärgiks on seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamine. Stolitsas ilmunud kirjutises reklaamitav kandidaat X, on ühtlasi Stolitsa peatoimetaja, mistõttu pidi olema teadlik nii oma ametitegevusele seatud piirangutest kui ka ajakirjandusvabaduse üldprintsiipidest ja kirjutis ilmus tema vastutusel. Tähtsust ei oma asjaolu, et kirjutise ilmumise ajal polnud kandidaatide nimekirjad veel kinnitatud ja kandidaatide numbrid teada. X kandideeris valimistel ja osutus ka valituks Tallinna Linnavolikokku. Kirjutise sisust nähtub, et X oli teadlik, et kandideerib ning millises ringkonnas. Seda kinnitavad ka tunnistaja Y ütlused kohtuistungil. EKS-is ega valimisseadustes ei ole määratletud valimiskampaania ajalist algust. Poliitiline kommunikatsioon (sh turundus ja reklaam) on läbi aastate olnud erakondade püsitegevus, sõltumata valimiste toimumisest. Seega tuleb poliitiliseks reklaamiks lugeda mistahes valimiseelsel ajal ilmunud kandidaadi reklaami. Kasutatud allikate päritolu ja asjaolu, et kirjutis on koostatud portaalis rus.err.ee avaldatud artikli põhjal ei oma antud asjas tähtsust. Võrdlus ERR-ga ei ole kohane, kuna ERR sõltumatus on tagatud seadusega, millest lähtuvad alamad reeglid ja nende täitmise kontroll. Erinevalt ERR-st ei ole

Tallinna linnameedial kehtestatud sõltumatuse tagamise reegleid. Kaebaja enda sisuliselt vastuolulised selgitused ja tunnistaja Y ütlused kohtuistungil ei toonud esile midagi uut, mis muudaks vastustaja varasemaid seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Xile ettekirjutuse tegemine keelatud annetuse summas 252,96 eurot tagastamiseks Tallinna linnale ning puuduste kõrvaldamiseks Xi poolt Eesti Keskerakonnale esitatud 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes on õiguspärane või mitte. Kaebaja väidab, et tegemist ei olnud poliitilise reklaamiga (valimisreklaamiga) ega ole käsitletav avalike vahendite kasutamisena erakonna ja selle liikmete valimiskampaanias ning et tegemist oli ERR-i artikli refereerimisega/tsiteerimisega ning linnaruumis toimuva kajastamisega. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning väidab, et kirjutisel Столица nr 27 (566) 28.08.2017 lk 3 – „X баллотируется на муниципальных выборах“ („X kandideerib kohalikel valimistel“) puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, vaid selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Xi valimisreklaam ning antud juhul on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega. Vastustaja leiab, et kõnealune avaldatud infolehe materjal kujutab endast poliitilist reklaami, mille eesmärk on mõjutada valijate otsuseid ning millest kasu saaja on kaebaja ning et avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamimiseks tehtud kulutuste katmine on keelatud annetus vastavalt Erakonnaseaduse (EKS) § 121 lg-le 3 ja § 123 lg 2 p-le 2. Kohus, hinnanud poolte väiteid ning haldusasjas esitatud suulisi ja kirjalikke tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt HKMS § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. EKS § 123 lg 1 annab annetuse mõiste, mille kohaselt annetus käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi kodakondsusega, Eestis alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sh teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et annetus, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, on keelatud. Seadusest tulenevalt keelatud annetus tuleb tagastada. Vastustaja on oma vastuses kaebusele põhjalikult analüüsinud, miks on tegemist keelatud annetusega, mida kohus ei hakka üle kordama. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise aluseks on EKS § 121 lg 3, mille kohaselt erakonna nimekirjas kandideerival isikul on keelatud kasutada oma valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid. Avalikud vahendid sama paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid. EKS § 121 lg 3 kohaselt on keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid, välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. Valimisliidul, üksikkandidaadil, erakonna nimekirjas kandideerival isikul ja valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul on keelatud oma

valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks kasutada avalikke vahendeid. Sellise keelatud tulu osas rakendatakse käesoleva seaduse §-s 124 (keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärg) sätestatut. Avalikud vahendid käesoleva paragrahvi tähenduses on riigieelarvelised ja kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid. Vastustaja leiab, et kui erakonnale, erakonna liikmele või erakonna nimekirjas kandideerivale isikule loovutatakse rahaliselt hinnatav hüve, siis on igal juhul tegemist annetusega. Vastustaja on seisukohal, et keelatud tulu kuulub tagastamisele keelatud annetuse tagastamise regulatsiooni järgi, millega nõustub ka kohus. Õiguskantsler esitas 16.11.2017 Riigikogule ettekande „Valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasus“. Ettekande p-s 12 on õiguskantsler asunud järgnevale seisukohale: „/.../Munitsipaalmeedia peab üldjuhul teavitama kohalikke elanikke omavalitsuse otsustest ja sündmustest. Samas kasutatakse mõnel pool infokanaleid võimul olevale poliitilisele jõule esinduskogu valimistel eelise loomiseks ehk erahuvides. Kui teavet avaldatakse poliitilise jõu tegevuse toetuseks, on erakonnaseaduse tähenduses selgelt tegemist keelatud annetusega/.../“. EKS § 1211 lg 1 p 2 võimaldab vastustajal teha ettekirjutuse ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule ning nõuda temalt selle tagastamist vastavalt EKS § 1211 lg-le 2. Riigikohtu 10.11.2016 lahendis asjas nr 3-3-1-50-16 (p 12.2) on asutud järgnevale seisukohale: „/.../EKS § 12 4 näeb ette üksnes erakonna kohustuse keelatud annetus tagastada ega maini erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustust seda teha. Kuid see säte ei määra ammendavalt kindlaks isikuid, kes on kohustatud keelatud annetuse tagastama. Erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustus tagastada keelatud annetus tuleneb EKS § 1211 lg 1 p-st 2, mille järgi saab ERJK teha ettekirjutuse tagastada keelatud annetus ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule. Sellise kohustuse olemasoluta poleks ettekirjutuse tegemine võimalik/.../“. Kohus nõustub vastustajaga, et keelatud annetuse tagastamine ei ole karistus, vaid haldussunni meede, mille eesmärgiks on seaduse rikkumisele eelnenud olukorra taastamine. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja puhul on tegemist Tallinna infolehe Stolitsa peatoimetajaga, kelle elementaarsete kutseoskuste hulka ajakirjanikuna peab kuuluma oskus hinnata informatsiooni sisu, tasakaalustatust, nagu ka oskus eristada uudismaterjali sisuturundusest ja reklaamist jm. Vaidlust ei ole selles, et linna infolehe ülesandeks on linna tegevusest avalikkuse teavitamine. Kohus nõustub vastustajaga, et kirjutisel Столица nr 27 (566) 28.08.2017 lk 3 – „X баллотируется на муниципальных выборах“ („X kandideerib kohalikel valimistel“) puudub seos linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, kuna selle sisuks on Keskerakonna nimekirjas kandideerinud isiku Xi poliitiline/valimisreklaam ning et sisu poolest väljus eelviidatud kirjutis linnavõimu ametliku informatsiooni raamidest. Kirjutise eesmärk oli teha endale poliitilist reklaami (valimisreklaami), millega mõjutada valijate otsuseid ja valimistulemusi ehk teisisõnu mõjutada valijaid valima konkreetse kandidaadi poolt. Kirjutise pealkiri teavitab Xi kandideerimisest 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Lasnamäe linnaosas (oli tema kodulinnaosa). Ühtlasi tsiteeritakse kaebaja poolt öeldut ERR-i ajakirjanikule: „Nii siis kui ka praegu valis ringkonna minu eest erakond. Minu jaoks ei ole see sugugi oluline küsimus. Oluline on muu: kui Keskerakond teeb mulle ettepaneku kandideerida, on minu kohus erakonnale appi tulla. Keskerakond on ainukesena tõestanud, et oskab linna juhtida. Samas pean muidugi tunnistama, et mul on hea meel kodulinnaosas kandideerida“. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist ei olnud poliitilise- ega valimisreklaamiga, vaid üksnes ERR-i uudise tsiteerimisega/redigeerimisega ning et ta ainult avaldas oma lehes Stolitsa avalikõigusliku portaali ERR uudist. Kohus sarnaselt vastustajaga on seisukohal, et tegemist oli poliitilise reklaamiga, mitte aga ERR-i artikli refereeringuga ega linnavalitsuse tegevusest teavitamisega, nagu väidab kaebaja. X, olles Stolitsa peatoimetaja, teadis, millise sisuga

artikkel ilmub ja ilmselt mitte juhuslikult vahetult enne 2017. aasta kohalikke valimisi. Kohus leiab, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et artikli ilmumise päevaks ei olnud kandidaadi (Xi) number teada. Kirjutis on avaldatud 28.08.2017, samas alates 16.08.2017 algas juba kandidaatide registreerimiseks esitamine. Seaduses ei sätesta valimiskampaania algust. Kohus nõustub vastustajaga, et poliitiliseks reklaamiks tuleb lugeda mistahes valimiseelsel ajal ilmunud kandidaadi reklaami. Kuna seaduses ei ole lahti kirjutatud poliitilise reklaami ega valimisreklaami mõisted, siis tegemist on määratlemata õigusmõistetega. Vastustaja käsitleb poliitilise reklaamina avalikult levitatavat informatsiooni erakondade või üksikisikute osalemisest valimistel ja erakonna või üksikisiku valimislubadustest, programmilistest seisukohtadest jne, mis on vastustaja seisukoht poliitilise (valimis-) reklaami mõiste sisustamisel. Vastustaja on tõlgendanud Erakonnaseadust oma pädevuse kohaselt. Kohtu hinnangul on vastustaja tõlgendus/käsitlus õige. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et vaidlusalune kirjutis on Keskerakonna nimekirjas kandideeriva kandidaadi Xi isikureklaam, millega mõjutatakse tema võimalust saada valituks ja omavalitsusüksuse valimistulemusi. Vaadeldav kirjutis on suunatud Xi kui kandidaadi reklaamimisele, kuid ühtlasi toetab reklaam ka erakonna positsiooni valimistel, kuna tutvustatakse ühe konkreetse erakonna nimekirjas kandideerivat tuntud isikut. Kirjutise pealkirjast on juba näha, et selles tuleb juttu Xi kandideerimisest kohalikel valimistel (kirjutist illustreerib ka foto Xist). Tutvudes kirjutise sisuga asub kohus seisukohale, et vaadeldava kirjutise näol on tegemist kaebaja isikureklaamiga/valimisreklaamiga. Stolitsa kirjutises räägitakse ainult kaebajast ning seonduvalt tema valimistel kandideerimisega ning just redigeerimise tulemusel sai sellest kaebaja valimisreklaam. Kohtu hinnangul selle valimisreklaamiga mõjustatakse valijaid hääletama kindla kandidaadi, s.o Xi, poolt. Kaebaja väidab, et tegemist on ERR-i artikli redigeerimisega /tsiteerimisega. Kohus märgib, et kui võtta aluseks see kaebaja väide, siis n-ö redigeeritud on ERR-i artiklit selliselt, et artiklist on alles jäetud ainult see koht, mis räägib Xist ja tema kandideerimisest kohalikel valimistel. Samas ERR-i artikkel räägib ka teistest tuntud isikutest (poliitikutest), mida kinnitas kohtus tunnistajana üle kuulatud ERR-i artikli autor Y, mida aga redigeeritud kirjutis ei kajasta (ka mitte lühendatud kujul). Tunnistaja Y(ERR-i ajakirjanik) kinnitas kohtule, et tema oma artiklis ei teinud Xile mingit poliitilist reklaami, mida võib järeldada ka artikli sisust, milles kajastatakse teavet ka teiste tuntud isikute/poliitikute kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta Xilt, kas vastab tõele, et ta kandideerib Lasnamäel ja miks ta vahetab valimisringkonda ning mida ta arvab Olga Ivanova postitusest. Tunnistaja kinnitas, et pani vastused küsimustele kirja täpselt nii, nagu kaebaja vastas. ERR-i artikli pealkiri oli „Keskerakondlased seadsid X kandidatuuri üles Lasnamäel, Ivanova peab seda hoobiks Savisaare nimekirja pihta“. Tunnistaja väitel artiklis oli kajastatud konflikt, mis lõi sellele lisaväärtuse. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul ei oma tähtsust, kas kirjutis sisaldab ühtlasi ka omavalitsuse teavitust. Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-50-16 (p 20) on selgitanud järgmist: „/.../Olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustatakse valijaid hääletama kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et reklaami võidi kasutada ka kohaliku omavalitsuse teavituskampaania tegemise eesmärgil. Valimiskampaania tegemisel tuleb tagada kõigi kandidaatide võrdne kohtlemine. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all/.../“. Seega eeltoodud seisukohtadest tulenevalt asjas ei oma tähtsust, kas kirjutis sisaldas ühtlasi ka omavalitsuse teavitust. Oma sisu poolest kõnesolev kirjutis väljus linnavõimu ametliku

informatsiooni piiridest ning kuulub seega poliitilise kommunikatsiooni valdkonda. Vastustaja on õigesti leidnud, et kirjutise näol on tegemist konkreetset kandidaati toetava poliitilise (valimis-) reklaamiga, mille eesmärk on mõjutada valijaid otsuse tegemisel ja ühtlasi omavalitsusüksuse valimistulemusi ning kuna reklaam avaldati Tallinna linna infolehtedes linna eelarvevahenditest, sai kaebaja soodustuse reklaami maksumuse võrra. Vastustaja on põhjendanud kaevatavas ettekirjutuses, miks Tallinna Linnakantselei poolt väljaantavate infolehtede puhul ei ole tegemist vaba ajakirjandusega. Samuti vastustaja on hinnanud, kas kohalike omavalitsuse infolehtede puhul saab olla tegu vaba ajakirjandusega ning kas neis avaldatud informatsiooni saab hinnata ajakirjandus- ja/või reklaami kriteeriumite alusel. Vastustaja asus põhjendatult seisukohale, et Tallinna Linnakantselei väljaantavad infolehed ei ole käsitletavad sõltumatute toimetustega vaba ajakirjandusena, vaid on linnapea otsealluvuses olevad linna ametkondliku informatsiooni edastajad ning et informatsiooni allikas erakonna nimekirjas kandideeriva kandidaadi kohta ei peaks olema kohalik omavalitsus, vaid erakond. Kohus nõustub vastustajaga, et erakonnal endal on avalikkuse informeerimiseks kõik võimalused olemas (pressiteade, pressikonverents, reklaam meediakanalites jne). Vastustaja on õigesti leidnud, et lubamatu on kasutada erakonna nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamiseks ja reklaamiks väljaandeid, mille eesmärk on avalikke ülesandeid puudutav teavitustegevus ja mida rahastatakse linnaeelarvest. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebuse esitaja kandideeris 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Eesti Keskerakonna nimekirjas ning valimisreklaami avaldamisega Tallinna linna infolehes Stolitsa ning ilma selle eest tasumata kasutas enda valimiskampaaniaks Tallinna linna eelarvelisi vahendeid. Seega kasutas X oma valimiskampaania läbiviimiseks avalikke vahendeid, mis on EKS § 121 lg 3 kohaselt keelatud ja mida käsitletakse keelatud tuluna. EKS § 121 lg 3 kohaselt rakendatakse sellise keelatud tulu osas keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärgi, mis on sätestatud EKS §-is 124. Seega, nagu väidab vastustaja, toimub keelatud tulu tagastamine samadel alustel keelatud annetuse tagastamisega, millega nõustub ka kohus. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et antud juhul oli tegemist rahaliselt hinnatava hüvega: X sai teda reklaamiva kirjutise ilmumisega Tallinna linna infolehes linna eelarvevahenditest soodustuse (valimis)reklaami maksumuse võrra. Kohus märgib, et kohaliku omavalitsuse eelarvevahenditest poliitilise/valimis reklaami kulude katmine on käsitletav keelatud annetusena. Vastustaja osundab asjaolule, et Tallinna linn on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik, mistõttu oli reklaami avaldamine Tallinna linna poolt ja linna eelarvevahenditest kandidaadile (Xile) tehtud juriidilise isiku annetus, mis on EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt keelatud. Riigikohus on 10.11.2016 lahendis asjas nr 3-3-1-50-16 (p 13) leidnud, et „/.../Asjaolu, et

häälteenamusega, et selle sisuks on Xi poliitiline reklaam seoses 15.10.2017 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Lisaks kohus märgib, et vastustaja poolt oli kaebaja ära kuulatud ning temale võimaldati esitada oma vastuväited komisjonile. Haldusasja materjalist nähtub, et vastustaja edastas Xile 02.04.2018 kirja nr 31-2/17-18/12, milles teatas, et kaalub ettekirjutuse tegemist EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p 2, § 121 lg 3, § 124 lg 1 ja § 1211 lg 1 p 2 ja lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning palus esitada oma arvamuse ning võimalikud vastuväited 30 päeva jooksul. X vastas 23.04.2018 komisjonile, et ei ole nõus ettekirjutusega, loobub ettekirjutuses toodud kohustuse täitmisest ja kavatseb selle kohtusse kaevata. Vastustaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et X oma vastuses komisjonile ei esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei nõustu ettekirjutusega. Kohus, hinnates kaevatava ettekirjutuse sisu, leiab, et vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ning selge ja arusaadav. Kohus märgib, et vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvad kaalutlused, millest lähtuti tagastamisele kuuluva summa määramise otsustamisel, ning arvutuste metoodika. Samuti on lahti kirjutatud, millest tulenevalt võeti aluseks Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 52 „Teenuse hinna kehtestamine linna asutustes“ regulatsioon, sh summa arvutuskäik. Vastustaja selgitas kohtule, et kuna vaidlusalune kirjutis oli käsitletav poliitilise reklaamina, siis oli õige tagastamisele kuuluva summa arvestamisel lähtuda reklaami hinnakirjast. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaadeldava juhtumi puhul on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega ehk et kaebajat reklaamiva kirjutise ilmumisega Tallinna linna infolehes linna eelarvevahenditest sai ta soodustuse reklaami maksumuse võrra. Ülalöeldut kokku võttes asub kohus seisukohale, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 04.06.2018 ettekirjutus nr 72 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.