Keskkonnaõigus › Looduskaitse

3-18-1209 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-18-1209 kaitsekorralduskava p 2.4.1 järgi Vilsandi rahvuspargi pärandkultuurmaastiku üheks komponendiks ja seega üheks kaitstavaks väärtuseks. Samuti on Natura 2000 elupaigana kaitstud Vilsandi kadastikud. Kadastike soodne seisund ja kultuuripärandi osana ajaloolise asustusstruktuuri säilitamine on seega osa Vilsandi loodusala kaitse-eesmärkidest (LKS § 26 lg 2 p 4). Kuigi väikesaartel tuleb esmajoones ehitada vanade vundamentide kohale, on võimalik sellest reeglist teha erandeid. Üldplaneeringus tuleb tagada, et sellistest eranditest hoolimata on planeeringu elluviimisel selle põhilahendus toimiv ja ehitatakse saarelist omapära arvestades. Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuses pidanud selliseks Vilsandi omapäraks asustuse koondumist Keskteest põhjasuunda. Kuna kaebaja kinnistu paikneb Keskteest lõunas, omistas Keskkonnaamet sellele asjaolule projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastamata jätmisel määrava tähtsuse. Keskkonnaamet on omistanud olulist tähtsust Vilsandi saare ajaloolise asustusmustri väljaselgitamisel 1943. a topograafilisele kaardile. Kaardid omavad küll tõenduslikku väärtust teatud asjaolude väljaselgitamisel, kuid neid tuleb kasutada süsteemselt, koostoimes muu asjakohase teabega, mis teatud asjaolu võib tõendada või ümber lükata. Üldplaneeringu kohaselt paiknesid 1893–1913 Vilsandi saarel kuus talukohta, millest kolm asusid Keskteest põhjas, samas kui kolm jäid Keskteest lõunasse. Saare asustusmustrid on möödunud sajandigi kestel olulisel määral muutunud. Nende kaartide alusel nähtub, et kaebaja kinnistu paikneb ajalooliste talukohtade läheduses. Keskkonnaamet ei ole samuti arvesse võtnud olulist asjaolu, et kaebajale projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine toob kaasa mitte üksnes tema omandipõhiõiguse (põhiseaduse (PS) § 32) ja õiguspärase ootuse (PS § 10) intensiivse riive, vaid mõjub negatiivselt ka saarel (püsi-)asustuse hoidmisele. Vaidlustatud otsusest ei nähtu Keskkonnaameti kaalutlusi selle kohta, kas kaebaja elamu ehitamise lubamine aitab kaasa väikesaare inimasustuse kui pärandkultuuri osa kaitsele. Kaebaja kinnistu lõunaosas on pealetungiv männik kuivatanud ära sealse kadastiku. Laaneservas asuv maa kipub korrapärase hooldamiseta võsastuma. Keskkonnaamet ei ole veenvalt ümber lükanud kaebaja väidet, mida täiendavad sellekohased fotod, et kadastik on ka kinnistu põhjapoolses osas juba võssa kasvamas ja hakanud altpoolt kuivama. Kinnistu metsastumise ärahoidmine eeldab sihipärast hooldustööd. Selleks loob vajalikud eeldused, sh vajaliku tehnika ja vahendite käepärase kohalolu, kaebajale oma elamumaale elamu ehitamise võimaldamine. Sellele, et tegemist on võsastunud ja kadastikku kasvanud loopealse alaga, viitab ka Keskkonnaameti vastuses apellatsioonkaebusele esitatud märkus, et tegemist oli kunagi heina- ja karjamaaga (loopealsele iseloomulik otstarve), mis on viimasel ajal kattunud kadakate ja männikuga. Kuigi Keskkonnaamet peab kaebaja kinnistu lõunaosas asuvat männikut sellele piirkonnale omaseks saanud maastikuelemendiks, puuduvad vaidlustatud otsusest Keskkonnaameti kaalutlused selle kohta, kas männiku säilitamine senisel kujul on ka vajalik rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Arvestades kaebaja kinnistul loopealsele omast kinnikasvamist, jääb ringkonnakohtule selgusetuks, miks Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuse tegemisel eelistanud võsastunud metsa senisel kujul säilitamist kinnistu lõunapoolse osa võsast puhastamisele ja selle võsast puhtana hoidmisele, mis on võimalik selles kinnistunurgas hoonestuse rajamise kaudu.

3-18-1209 seda hoolimata asjaolust, et kunagine ajalooline maakasutus on muutunud ja Sassi kinnistu ei ole enam kasutusel põllu, heina- ega karjamaana. Sassi kinnistu maa-ala kuulub ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ja loodusalana. Sassi kinnistul on osaliselt registreeritud Vilsandi loodusala kaitse-eesmärgiks seatud poolloodusliku koosluse kadastikud (nn Natura kood 5130) levikuala. Sassi kinnistu hoonestamine on vastuolus Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kaitseeesmärkidega. Eluhoonete rajamine Sassi kinnistule endistele küla heina- ja karjamaadele rikuks rahvuspargi asustusstruktuuri, sest see tähendab ehitamist väljapoole väljakujunenud hoonestusala, mis kulgeb üherealisena Keskteest lõunas, ranna ja põllumaakõlvikute piiril; ajaloolist maakasutust, sest hoonestataks endine põllu- või heinamaa, ning eiraks soovituslikku hoonestustihedust, moodustades enam kui kaks eluhoonega õueala ühe ajalooliselt hoonestatud talumaa piires ja koos Pidaja II katastriüksusega tekiks uus kompaktne hoonestusala. Ehitades Sassi kinnistul koosluse kadastikud levikualal, kahjustatakse Vilsandi rahvuspargi looduskaitselisi ja Vilsandi loodusala kaitse-eesmärke LKS § 3 lg 1 ja § 70 tähenduses, sest ehitamise tulemusel koosluse levikupindala väheneb ja tekivad muud negatiivsed mõjud. Kinnistu lõunaosal küll elupaigatüüpi kadastikud ei asu, kuid saare asustusstruktuuri olemusest lähtudes on ka selle ala hoonestamine vastuolus Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kaitseeesmärkidega.

4(12)

3-18-1209 Jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et ei eksisteeri kaalutlusi, mis õigustaksid kaebaja õiguste piiramist. Seega on vastustaja kaalutlusõigus redutseerunud nullini ja ainus õiguspärane otsus saab olla nõusoleku andmine.

Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustajal ei olnud kohustust jõuda kaalumise tulemusel samale järeldusele. Põhjendatud ei ole kohustada vastustajat nõusolekut andma, sest vastustajal on nõusoleku andmisel kaalutlusruum. Vilsandi rahvuspargi valitseja ei ole andnud Pidaja II kinnistu jagamisele eelnenud maakorraldustoiminguteks kaitstavate loodusobjektide seaduse (kehtis kuni 09.05.2004) alusel kaitseala valitseja nõusolekut. Kaitseala valitseja nõusolekud puudutavad Kaidi ja Pidaja II (kaebuses nimetatud Joosepi) kinnistut ja nendest nõusolekutest ei saa eeldada kaitseala valitseja nõusolekut Sassi kinnistu moodustamiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks ja ka hoonestamiseks. Kaebajale ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust Sassi kinnistut hoonestada. Vastustaja on Kihelkonna valla üldplaneeringu kooskõlastanud 21.04.2009 kirjaga nr HLS 65/09/10256. Väikeelamumaa oli kantud üldplaneeringu kaardile Sassi kinnistu nn olemasoleva sihtotstarbena. Haldusasjas nr 3-15-3184 selgitas Kihelkonna Vallavalitsus 29.09.2017 vastuses nr 9-2.9/1082 Tallinna Ringkonnakohtule, et Kihelkonna valla üldplaneeringu eesmärgiks ei ole määrata valla territooriumil asuvatele maaüksustele antava ehitusõiguse küsimust. Seda on selgitanud Keskkonnaamet ka 01.06.2018 otsuses. Asjaolu, et Keskkonnaamet on 2009. aastal kooskõlastanud Kihelkonna valla üldplaneeringu, mille kaardil on Sassi kinnistu märgitud väikeelamumaana, ei tähenda, et kinnistu saaks igal juhul hoonestada. LKS ega Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ei näe ette, et kaitsealal asuva elamumaa või üldplaneeringus märgitud väikeelamumaa peaks saama igal juhul hoonestada. Ringkonnakohus ei ole otsustanud, et Sassi kinnistu hoonestamine on igal juhul Suur-Vilsandi asustusstruktuuriga kooskõlas. Keskkonnaameti 01.06.2018 otsus on tehtud ringkonnakohtu otsuses esitatud suuniseid järgides täiesti uue kaalutlusena ja otsustamisel on tuginetud ka pärast 22.12.2015 otsuse tegemist 2017. aastal OÜ Artes Terrae koostatud tööle „Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring“1. Vilsandi küla maastikupärandi kaitse seisukohalt ei ole soovitav uute eluhoonete ehitamine külateest (Keskteest) lõunas asuvatele ajalooliselt hoonestamata maaüksustele, mida ajalooliselt kasutati heina- ja karjamaadena. Alusuuringu kohaselt on viimastel aastakümnetel Keskteest lõunasse rajatud suvilatega (nt Pidaja, Kullamäe, Joosepi) rikutud küll mingil määral Vilsandi saarele omast pärandkultuuri (küla traditsioonilise asustuse paiknemist), kuid see ei tähenda, et küla säilinud ajaloolise asustuse struktuur ei oleks edaspidist kaitsmist väärt. Sassi kinnistu ei paikne aladel, millel ehitamist on pidanud uuringu koostajad aladeks, kus ehitamine ei riku saare asustusstruktuuri. Nii Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava kui alusuuring soovitavad eeskätt ehitada vanadele talukohtadele või nende lähedusse. Vilsandi saarel on teada vähemalt kaheksa kunagist talukohta, mis on praegu hoonestamata, aga omavad potentsiaalset hoonestusõigust. Alusuuringu p-s 3.1.11 on toodud välja uushoonestuse rajamiseks soovitatavad kultuuriväärtuslikust seisukohast väiksema väärtusega alad, kus ka kultuurmaastikust tulenevad

https://kaitsealad.ee/sites/default/files/Vilsandi%20rahvuspark/Asustusstruktuuri%20uuring/Metoodika_Vilsand i%20uuring%20l6pparuanne.pdf

5(12)

3-18-1209 asjaolud, asustuse paiknemise traditsioonide puudumine ning looduskaitselised piirangud ei takista hoonete püstitamist. Sassi kinnistu ei asu saare lõunaosale omase ehitusjoone läheduses ja Sassi kinnistu hoonestamine tooks kaasa saare lõunaosale omase hoonestuse paiknemise (hoonestusjoone) muutumise. Sassi kinnistu hoonestamisel tekiks täiendav ehitusjoon kunagistele heina- ja karjamaadele, mis ei oleks kooskõlas Vilsandi saare lõunaosale omase asustusmustriga ja seega ka kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega. Sassi kinnistu lõuna- ja põhjaosas on erinev pinnas ja ei ole ohtu, et Sassi kinnistu kadastik lähiajal lõplikult metsastuks ja täielikult häviks. Sassi kinnistu lõunaosas oleva metsa puhul on tegemist maastikule omaseks saanud metsatukaga. Omanik võib soovi korral kuivanud kadakad eemaldada või metsatukka harvendada ja kujundada puiskarjamaaks, nagu seda on tehtud Sassi kinnistust lõunapoole jääval Joosepi kinnistul. Samamoodi oleks võimalik sellel alal teostada metsamajanduslikke raieid vastavalt metsaseaduses ja LKS-s sätestatud nõuetele. Tegemist on rahvuspargi piiranguvööndiga, kus majandustegevus on lubatud. Samas ei ole need tegevused looduse kujunemise seisukohast vaadates vajalikud. Kui metsakooslust mitte hooldada ning lasta sellel aastakümneid looduslikult areneda, kujuneb alale metsakooslus vanad loodusmetsad (Natura kood 9010*; esmatähtis elupaigatüüp). Sassi kinnistu lõunaosas ega Joosepi kinnistu põhjaosas ei ole kaitstavad kooslused ja alad, millelt maaomanik saaks toetust LKS § 18 alusel. Kadastike hooldamine, mis tähendab pärast taastustöid ka loomadega karjatamist, ei eelda kinnistu hoonestamist. Maaomanik võib oma kinnistu välja rentida nii, nagu see on Saaremaal ja Vilsandil siiani valdavalt poollooduslike koosluste hooldamise puhul toimunud. Elamu rajamine ei ole poollooduslike koosluste sihipärase hooldamise eelduseks. Lisatingimuste seadmine ei muudaks võimalikuks ehitamist asukohta, kuhu kaitse-eesmärkidest tulenevalt ehitada ei ole võimalik.

3-18-1209 iseloomulikult talude ja kõlvikute vahel. Tee moodustab justkui küla selgroo, kus toimub valdav liikumine külasiseselt. Suurem osa taludest asub küla keskosas teest põhja pool ning põllu‐ ja karjamaad asuvad teest lõunas. Teest lõunas asusid vaid loetud vanemad talud – Tolli, Mändre, ja Kulpri talu ning tänaseks hävinud Kõrtsi, Nuri (Sooni‐Peetri), Sooni talu – kaks kordonit ja sõdadevahelise vabariigi ajal rajatud Põllu talu, samuti Vikati sadam. Ülejäänud elamud Suure Vilsandi lõunapoolses osas on püstitatud suvilatena viimastel aastakümnetel ja on vastuolus küla traditsioonilise asustuse paiknemisega. Käesoleva uuringu tulemustele tuginedes ei ole Vilsandi küla maastikupärandi kaitse seisukohalt soovitav uute eluhoonete ehitamine külateest lõunas asuvatele ajalooliselt hoonestamata maaüksustele.“ Alusuuringu lklt 109 võib lugeda: „Uute elamu- või suvilakruntide kohtade valikul tuleks eelistada hävinud talukohtade taastamist või saare hoonestusstruktuuri põhimõtteid tihendades saart ida-lääne suunaliselt läbivast külateest põhja pool paiknevat hoonestust. Vältida tuleks endistele karja- ja põllumaadele ehitamist“ (alusuuringu lk 108). Soovitav ala, kuhu võiks rajada uusi elukohti, on toodud joonisel 51 (alusuuringu lk 109). Soovitav ala jääb Keskteest põhja poole ega hõlma Sassi kinnistut. Alusuuringust tuleneb ka soovitus, et ühe ajalooliselt, st enne 1944. a hoonestatud talu maale ei tekiks enam kui kaks elamukohta ja loodavad õuealad jääksid väljakujunenud hoonestusala piiresse (lk 36). Vastustaja on välja toonud, et selles osas on Pidaja talu nr 33 ehitusmahud ammendatud. Alusuuringule tuginemine on põhjendatud ja vastustaja argumendid ei ole otsitud ega asjakohatud. Ringkonnakohus on tuginenud aga sellele, et naaberkinnistutele on ehitusõigus antud ja üldplaneeringus on Sassi kinnistu sihtotstarbeks määratud „olemasolev väikeelamumaa“. Kihelkonna Vallavolikogu muutis Sassi kinnistu sihtotstarbe väikeelamumaaks 23.04.2004 otsusega. Ringkonnakohus pidas oluliseks, et vastustaja kooskõlastas Kihelkonna valla üldplaneeringu ega esitanud vastuväiteid Sassi kinnistu maakasutuse sihtotstarbele. Vastustaja on õigesti viidanud üldplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt Vilsandi rahvuspargi piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste püstitamine, kusjuures Vilsandi piiranguvööndis võib kaitseala tarbeks mittevajalikke ehitisi püstitada üksnes kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuedel (lk 51). Need kaalutlused on asjakohased. On usutav, et ehitamise tulemusena kaitstava koosluse levikupindala väheneb ja võivad tekkida muud negatiivsed mõjud. Vastustaja on ka leidnud, et puudub otsene vajadus loodusliku metsa asemel muu koosluse kujundamiseks. Samuti on vastustaja välja toonud, et metsakooslus võib hooldamata jätmisel muutuda kaitsmist väärivaks lodumetsaks. Asjakohatu ei ole vastustaja väide, et kadastike hooldamine ei eelda kinnistu hoonestamist. Seetõttu ei ole trahvimise nõue õigustatud. Ringkonnakohus on arvesse võtnud vastustaja väljatoodud asjaolusid, vähemasti olulises osas. Alusuuringutele viitas halduskohus varasemas kohtuasjas ja ringkonnakohus ei pidanud alusuuringust lähtuvaid väiteid kaebaja omadest kaalukamateks. Ringkonnakohus on võtnud selge positsiooni nii üldplaneeringust lähtuva usalduse kaitse kui ka loodusväärtuse kaitse osas. Uusi tõendeid või uusi olulisi asjaolusid ei ole teistkordses menetluses lisandunud. Halduskohus ei saa võtta seisukohta, kas ringkonnakohus oleks pidanud alusuuringut hindama ja kas selle hindamata jätmine oli oluline menetluslik viga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7(12)

3-18-1209 HKMS § 177 lg-d 1 ja 2 ei võimalda pidada haldusasja lahendamisel siduvaks teise kohtuotsuse põhjendavat osa, isegi kui see kohtuasi on samade poolte vahel. Kohtuotsus teises haldusasjas ei välista uut keeldumist projekteerimistingimuste kooskõlastamisest, kui see põhineb asjakohastel kaalutlustel (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-07-2591). Keskkonnaamet ei tuginenud esmasel nõusoleku andmisest keeldumisel kõigile olulistele asjaoludele, millele tuginemist pidas ringkonnakohus haldusorganil vajalikuks. Ringkonnakohus kohustas vastustajat nõusoleku andmist uuesti otsustama, seega võimaldas jõuda ka samale järeldusele. Keelatud ei ole samadele argumentidele tuginemine kui varasemas otsuses. Alusuuringule tuginemine oli lubatav. Selles selgitatakse Vilsandi rahvuspargi kaitseväärtusi. Ringkonnakohus heitis eelmises vaidluses vastustajale ette, et arvesse ei ole võetud valla üldplaneeringut ega Keskkonnaameti kooskõlastust sellele. Üldplaneeringuga seonduvat on vaidlustatud haldusaktis käsitletud. Üldplaneering käsitleb kogu valda, mitte üksnes Sassi kinnistut ja selle läheduses olevat ala. Üldplaneeringu kaardil on Sassi kinnistu sihtotstarve näidatud olemasolevana. Üldplaneeringu eesmärk ei ole määrata vallas asuvatele maaüksustele ehitusõigust. Kooskõlastuse andmine 2009. aastal ei tähenda, et kinnistu saab igal juhul hoonestada. Üldplaneeringu kooskõlastamisel ei ole hinnatud Sassi kinnistu hoonestamise võimalikkust. LKS § 14 näeb ette, et kaitseala valitseja nõusolek on vaja saada detailplaneeringu kehtestamiseks, maakorraldustoiminguteks, projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ka ehitusloa andmiseks. Selline kord on LKS-s ette nähtud, et tagada kaitseeesmärkide täitmine ajas muutuvas keskkonnas. Üldplaneeringust ei tulene sellist usaldust, et kindlaks määratud tingimused säilivad muutumatuna. Kaitsekorrast tulenevalt elamumaale uute hoonete püstitamise mittevõimaldamist lubab ka Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 § 31 lg 3 p 2. Haldusaktis hinnati saare asustusstruktuuri kujunemist pika aja jooksul. Keskteest lõunas on hoonestusalad rajatud valdavalt kalurikülale iseloomulikult madalama rannikuala ja kõrgema, 2,5 m kõrgusjoone lähedalt algavate omaaegsete heina- ja põllumaa kõlvikute üleminekuala läheduses ja õuealad on asunud üksteisest kaugel. Sellele ehitusjoonele või joone vahetusse lähedusse on rajatud õuealad ka Joosepi, Pidaja, Välja ja Kullamäe kinnistutele. Sassi kinnistu ei paikne sellel ehitusjoonel ega selle lähedal. Alusuuringus (p 3.1.8) on leitud, et Suur-Vilsandi lõunapoolses osas viimastel aastakümnetel suvilatena püstitatud hooned on vastuolus küla traditsioonilise asustuse paiknemisega. Alusuuringu lk-del 96 ja 108 on välja toodud, et Vilsandi küla maastikupärandi kaitse seisukohalt ei ole soovitav uute eluhoonete ehitamine külateest (keskteest) lõunas asuvatele ajalooliselt hoonestamata maaüksustele, mida ajalooliselt kasutati heina ja karjamaadena. Uuringu kohaselt on viimastel aastakümnetel keskteest lõunasse rajatud suvilatega (nt Pidaja, Kullamäe, Joosepi) rikutud küll mingil määral Vilsandi saarele omast pärandkultuuri (küla traditsioonilise asustuse paiknemist), kuid see ei tähenda, et küla säilinud ajaloolise asustuse struktuur ei oleks edaspidist kaitsmist väärt. Inimasustuse suurendamise eesmärgil ei ole vajalik uushoonestuse rajamine kohtades, kus kaitseväärtused ja asustusstruktuur seda ei soosi. Püsiasustusega seonduvat ei saa pidada tähtsamaks kui asustusstruktuuri säilitamist. Endisi talukohti, mida on võimalik hoonestada, on saarel 8. Kadastiku või metsa seisundi parandamise eesmärgil saare asustusstruktuuri rikkuva hoonestusala rajamine ei ole põhjendatud. Kinnistu metsaga kaetud alal ei ole hooldustööd looduskaitseliselt vajalikud ja kadastikku ei ähvarda hooldustööde tegemata jätmisel hävimine.

8(12)

3-18-1209

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-18-1209 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärke ja neist lähtuvaid põhjuseid, miks tuleks hoiduda Sassi kinnistu hoonestamisest, on vastustaja vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitlenud. Sellisteks kaitse-eesmärkideks on nii Lääne-Eesti saarestiku rannamaastike kui kultuuripärandi kaitse. Kultuuripärandi hulka kuulub mitte üksnes olemasoleva hoonestuse ja talukohtade säilitamine (lammutamise ja taluõuedele uute hoonete püstitamise vältimine), vaid ka asustusmustri säilitamine. Ajalooliselt kujunenud asustusstruktuuri on vastustaja viitega alusuuringule põhjalikult selgitanud. Keskkonnaamet on ka piisavalt selgitanud, miks on asustusstruktuuri määratlemisel oluline lähtuda just 1944. a hoonestusest: selleks ajaks oli hoonestus saavutanud maksimaalse tiheduse. Kui 1944. aastal paiknes Keskteest lõuna pool vaid üksikuid talukohti, siis ei olnud ka varem, nagu alusuuringust nähtub, asutusmuster teistsugune. Vastustaja on põhjalikult selgitanud sedagi, kuidas oli paigutatud asustus Keskteest lõuna pool ning miks ei sobitu Sassi kinnistule mistahes kohta hoonestuse rajamine saare ajalooliselt välja kujunenud asutusstruktuuriga. Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-15-3184 tehtud etteheited vastustaja varasema keelduva otsuse põhjendamisele on praegu vaidluse all olevas kirjas selles osas kõrvaldatud. Kaalukas on ka Keskkonnaameti osundus, et Vilsandil paikneb mitmeid endisi talukohti, mis on hoonestamata, kuid kus paiknevate endiste hoonete asukohta uute ehitiste rajamisel säiliks ajalooline asutusstruktuur ja saare kultuuripärand. Seega ei saa vastustajale ette heita, et keeldumine projekteerimistingimuste kooskõlastamisest toob kaasa saarele uute hoonete rajamise võimatuse. Loodusväärtustena on vaidlustatud otsuses välja toodud nii primaarse tekkega kui poollooduslikud kadastikud, mis ei paikne vaid Sassi kinnistu lõunaservas. Põhjapoolses osas paikneb Sassi kinnistul ka kadakatega katmata alasid vähese taimestikuga klibuseid alasid), mis on alale tüüpiline ja selliste alade säilitamine on vajalik. Lõunaservas paiknevale metsastunud alale hoone püstitamine tooks aga kaasa hoonestusstruktuuri silmas pidades eriti tugeva kõrvalekalde ajaloolise mustriga võrreldes, sest Sassi kinnistust lõunas paiknev Joosepi kinnistu on juba hoonestatud ning nagu kaebaja viitas, on lubatud ehitamine ka sellest läänes paikneval ja Sassi kinnistuga ühist piiripunkti omaval Kaidi kinnistul. Sassi kinnistu hoonestamisel tekiks seetõttu kompaktne hoonestusala, kuigi ajalooliselt on saare lõunaosa asustus olnud kogu aeg hajali ja hõre. Ringkonnakohus jagab ka vastustaja seisukohta, et üksnes kadastike hooldamise vajadusest, mis vaidlustatud kirjas on välja toodud, ei saa kuidagi järeldada kinnistu hoonestamise vajadust. Kadastike hooldamiseks ei ole vajalik hooldatava kinnistu hoonestamine. See on võimalik mitmel viisil ka nii, et kinnistule ei looda püsivat või hooajalist inimasustust ega ka loomapidamiseks vajalikke hooneid. Karjatamine on võimalik ka viisil, kus samal kinnistul loomade talvitumine ei ole võimalik.

3-18-1209 muutmine olnud põhjendatud ka Keskkonnaameti praeguses vaidluses esitatud seisukohtade juures. Kihelkonna vallavolikogu 23.04.2004 otsuse nr 19 juures puudub märge, et Sassi ja Jussi kinnistu sihtotstarbe määramine elamumaaks oleks Keskkonnaametiga või Keskkonnaministeeriumiga täiendavalt kooskõlastatud. Niisiis saaks vastustaja mittenõustumist kinnistute jagamisel neile kõigile elamumaa sihtotstarbe määramisega pidada alusuuringu ja vastustaja poolt haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohtade valguses pidada põhjendatuks, mitte 2002. a nõusoleku suhtes sõnamurdlikuks. Kaebaja ootusele, et ka Sassi kinnistut lubatakse hoonestada, andis õiguslikult kaitstavat tuge aga juba see, et Keskkonnaamet kooskõlastanud projekteerimistingimused mitte üksnes Joosepi, vaid ka Kaidi maaüksuse osas. Selline teguviis näitab, et üksnes ajaloolist hoonestusmustrit ja kadastike olemasolu – need paiknevaid kõigil viidatud kinnistutel – ei ole Keskkonnaamet pidanud piisavateks asjaoludeks, miks hoonestamise lubamisest keelduda.

3-18-1209 teadasaamise järel vajalikuks nõuda vallalt õigusvastaste – keskkonnakaitse vajadusi eiravate – haldusaktide kehtetuks tunnistamist. Keskkonnajärelevalve seaduse § 7 võimaldab Keskkonnainspektsioonil esitada kohaliku omavalitsuse haldusaktide peale proteste. Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 sätestab alates 01.01.2018 ja § 85 sätestas enne seda menetluse, mille käigus oli võimalik riigil nõuda kohalikult omavalitsuselt õigusvastaste haldusaktide kehtetuks tunnistamist (vastavalt kas Justiitsministeeriumi või maavalitsuse poolt). Selliste abinõude kasutamist ja Keskkonnaameti pöördumisi pädevate riigiasutuste poole ei ole vastustaja väitnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.