J.S.e kaebus tuvastada Keskkonnaameti 01.06.2018 otsuse nr 7-9/18/9306 õigusvastasus, kohustada Keskkonnaametit andma nõusolekut projekteerimistingimuste väljastamiseks Saaremaa vallas Vilsandi külas Sassi kinnistule ning trahvida Keskkonnaametit Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas 3-15-3184
Menetlusosalised
Kaebaja – J.S., volitatud esindaja v.adv Alar Urm Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu Paloots
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebus nõudes trahvida Keskkonnaametit Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas 3-15-3184.
2.Muus osas rahuldada kaebus ja: – tuvastada, et Keskkonnaameti 01.06.2018 otsus nr 7-9/18/9306 on õigusvastane; – kohustada Keskkonnaametit uuesti otsustama nõusoleku andmine J.S.e 01.10.2015 taotluse kohta projekteerimistingimuste väljastamiseks elamumaa sihtotstarbega Sassi kinnistule Saaremaa vallas Vilsandi saarel.
3.Mõista Keskkonnaametilt J.S.e kasuks välja menetluskuluna 15 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2018 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
3-18-1209 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.S. esitas 01.10.2015 taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks elamumaa sihtotstarbega Sassi kinnistule (katastritunnus 30101:003:0076) Saaremaa vallas Vilsandi saarel. J.S. soovib ehitada kinnistule suvekodu. Kuna J.S.ele kuuluv Sassi kinnistu asub Vilsandi rahvuspargi territooriumil, on projekteerimistingimuste väljastamiseks vajalik Keskkonnaameti (KeA) nõusolek vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg-le 1.
2.KeA keeldus nõusoleku andmisest 01.10.2015 otsusega, mille asendas hiljem 22.12.2015 otsusega. J.S. esitas KeA otsusele vaide ja pärast vaide rahuldamata jätmist 21.12.2015 kaebuse Tallinna Halduskohtusse (haldusasi 3-15-3184). Aprillis 2018 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsus haldusasjas 3-15-3184, millega kohus rahuldas J.S.e kaebuse, tuvastas KeA 22.12.2015 otsuse õigusvastasuse ning kohustas KeA-d uuesti otsustama nõusoleku andmist projekteerimistingimuste väljastamise kohta.
3.KeA keeldus 01.06.2018 kirjas nr 7-9/18/9306 „Vilsandi küla Sassi kinnistule ehitamisest“ taaskord nõusoleku andmisest projekteerimistingimuste väljastamiseks tulenevalt J.S.e 01.10.2015 taotlusest. KeA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Sassi kinnistu asub kunagisele Karala mõisale kuuluva Suurküla maadel Keskteest lõunas, asudes endise Pidaja talu nr 33 heina- ja karjamaadena kasutataval osal. Sassi kinnistu ja selle naabrus on ala, mis esindab Suur-Vilsandile omast pärandmaastikku, ajaloolist maakasutust ja seda hoolimata asjaolust, et kunagine ajalooline maakasutus on muutunud ja Sassi kinnistu ei ole enam kasutusel ei põllu, heina- ega karjamaana. 2) Sassi kinnistu hoonestamine on vastuolus Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kaitseeesmärkidega. Eluhoonete rajamine Sassi kinnistule, endistele küla heina- ja karjamaadele, rikuksrahvuspargi asustusstruktuuri, sest see tähendab ehitamist väljapoole väljakujunenud hoonestusala, mis kulgeb üherealisena Keskteest lõunas, ranna ja põllumaakõlvikute piiril; ajaloolist maakasutust, sest hoonestataks endine põllu- või heinamaa, ning eiraks soovituslikku hoonestustihedust, moodustades enam kui kaks eluhoonega õueala ühe ajalooliselt hoonestatud talumaa piires ja koos Pidaja II katastriüksusega tekiks uus kompaktne hoonestusala. 3) Ehitades Sassi kinnistul koosluse kadastikud levikualal, kahjustatakse Vilsandi rahvuspargi looduskaitselisi ja Vilsandi loodusala kaitse-eesmärke LKS § 3 lg 1 ja § 70 tähenduses, sest ehitamise tulemusel koosluse levikupindala väheneb ja tekivad muud negatiivsed mõjud. Kinnistu lõunaosal küll elupaigatüüpi kadastikud ei asu, kuid saare asustusstruktuuri olemusest lähtudes on ka selle ala hoonestamine vastuolus Vilsandi rahvuspargi kultuuripärandi kaitseeesmärkidega.
4.J.S. esitas 19.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada KeA 01.06.2018 otsuse nr 7-9/18/9306 õigusvastasus, kohustada KeA-d nõusoleku andmiseks väljastada Saaremaa vallas Vilsandi külas Sassi kinnistule projekteerimistingimused ning trahvida KeA-d Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas 3-15-3184. 2(8)
3-18-1209 Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras kohustada KeA-d andma nõusolekut projekteerimistingimuste väljastamiseks vastavalt J.S.e 01.10.2015 taotlusele või alternatiivselt EÕK korras KeA nõusoleku asendamist vastava nõusolekuga, mis kehtiks kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis 29.06.2018 määrusega EÕK taotluse rahuldamata, menetlusosalised määrust ei vaidlustanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Aprillis 2018 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-15-3184, millega kohus rahuldas J.S.e kaebuse ja otsustas, et KeA 22.12.2015 otsus on õigusvastane. KeA ei vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsust ja otsus jõustus. Seega nõustus KeA kohtuotsusega ja möönis, et eelnev otsus oli õigusvastane. Siiski tegi KeA täpselt samade põhjendustega uuesti sama otsuse. KeA ei ole arvesse võtnud ega isegi maininud otsuses Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsust haldusasjas 3-15-3184, otsusega tuvastatud asjaolusid ja õiguslikku olukorda, millega Tallinna Ringkonnakohus lahendas täpselt samasisulise otsuse peale esitatud kaebust. KeA ei ole arvestanud uue otsuse tegemisel, et kohus on tuvastanud, et kaebaja kinnistule ehitamine ei kahjustaks ajaloolist asustusstruktuuri. Samuti ei ole KeA uue otsuse tegemisel arvetanud, et kohus on juba tuvastanud, et kaebaja kinnistule ehitamine ei kahjustaks kadastike seisundit, vaid pigem parandaks seda. Samuti ei ole KeA uue otsuse tegemisel jätkuvalt arvesse võtnud kaebaja õigustatud ootust, et ostetud kinnistule on võimalik ehitada, kuna kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, Kihelkonna valla üldplaneeringus on kinnistule määratud väikeelamumaa juhtotstarve, kinnistu naaberkinnistutele on antud ehitusõigus, senine ehitustegevus naaberkinnistul ei ole kuidagi pärandkultuuri ega kadakaid kahjustanud, KeA või tema õiguseellane on kõik need otsused heaks kiitnud jne. Kuna KeA on 01.06.2018 otsuse tegemisel teadlikult eiranud kohtu poolt haldusasjas 3-15-3184 kindlaks tehtud asjaolusid ja suuniseid asja uueks lahendamiseks, on põhjendatud KeA trahvimine kohtulahendi täitmata jätmise eest. 2) Kihelkonna vallavolikogu muutis Sassi kinnistu sihtotstarbe elamumaaks 23.04.2004 otsusega, see otsus on tehtud kaks kuud enne kinnistu omandamist. Kaebaja teadis, et Kihelkonna vald tegi selle otsuse, see oligi põhjus, miks kaebajal tekkis huvi kinnistut osta. Vilsandi Rahvuspark andis 23.01.2004 kooskõlastuse ajaloolise Pidaja nr 33 talu kinnistust moodustatud Kaidi kinnistule projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kinnistu on tänaseni hoonestamata. Vilsandi Rahvuspark andis 2002. a kooskõlastuse Joosepi kinnistule projekteerimistingimuste andmiseks. Praegu asub kinnistul elumaja abihoonetega, mis on ehitatud 2002 projekteerimistingimuste alusel. KeA ning tema õiguseellased on kooskõlastanud Pidaja II kinnistu sihtotstarbe muutmise elamumaaks, samuti selle kinnistu jagamise neljaks (Sassi, Jussi, Joosepi ja Kaidi), samuti Kaidi ja Joosepi kinnistutele projekteerimistingimuste andmise. Pärast kõiki neid otsuseid on kehtestatud Kihelkonna valla üldplaneering (2009), millest nähtuvalt on kaebaja kinnistu planeeritud väikeelamumaaks. KeA kooskõlastas üldplaneeringu. KeA on kohustatud arvesse võtma J.S.e õiguspärast ootust Sassi kinnistule ehitada. 3) Kaebaja on kõik materjalid ja õiguslikud põhjendused seoses Sassi kinnistul ehitamisega esitanud haldusasja 3-15-3184 raames. Samuti on KeA kõik kaalutlused ja argumendid, mis sisalduvad vaidlustatavas otsuses, juba esitanud haldusasjas 3-15-3184 menetlusdokumentides ja kohtuistungil. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus 28.03.2018 otsust tehes juba arvesse võtnud kõikvõimalikke asjaolusid, kaarte, õigusakte, kaalutlusi, argumente, mis seonduvad Vilsandi saare asustusstruktuuri ja kadastike kaitsmisega Sassi kinnistul. Nõusoleku andmine on KeA kaalutlusotsus. Reeglina ei saa halduskohus teha kaalutlusotsust haldusorgani asemel. Antud juhul on jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud, et ei eksisteeri kaalutlusi, mis 3(8)
3-18-1209 õigustaksid kaebuse esitaja õiguste piiramist. Seega on KeA kaalutlusõigus „redutseerunud nullini“ ja ainus õiguspärane otsus saab olla selline, millega tuleb nõusolek anda.
6.KeA palub kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Tallinna Ringkonnakohus ei ole 28.03.2018 otsuses teinud KeA-le definitiivset ettekirjutust kaebaja taotletud projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku andmiseks, vaid kohustanud KeA-d uuesti otsustama nõusoleku andmist, mis tähendab seda, et kõiki asjaolusid (sh ringkonnakohtu poolt märgitud asjaolud) kaaludes võib haldusorgan jõuda kogumis ikka samasugusele otsusele. Seetõttu ei ole KeA trahvimine põhjendatud. Antud vaidluse olemust arvestades, ei ole vajalik ja põhjendatud, et kohus võtaks üle haldusorgani pädevuse ja otsustaks haldusorgani eest nõusoleku andmise, kohustades KeA-d andma nõusolek projekteerimistingimuste väljastamiseks. 2) Vilsandi rahvuspargi valitseja ei ole andnud Pidaja II kinnistu jagamisele eelnenud maakorraldustoiminguteks kaitstavate loodusobjektide seaduse (kehtis kuni 09.05.2004) alusel kaitseala valitseja nõusolekut. Kaebuse p-des 35 ja 36 mainitud ja kaebuse lisadena esitatud kaitseala valitseja poolt antud nõusolekud puudutavad Kaidi ja Pidaja II (kaebuses nimetatud Joosepi) kinnistut ja nendest nõusolekutest ei saa eeldada kaitseala valitseja nõusolekut Sassi kinnistu moodustamiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks ja ka hoonestamiseks. Kaebajale ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust Sassi kinnistut hoonestada. Ei ole õiged ja põhjendatud haldusorganile tehtud etteheited, et kaebaja on omandanud maa, mille hoonestamist haldusorgan ei pea võimalikuks. KeA on Kihelkonna valla üldplaneeringu kooskõlastanud 21.04.2009 kirjaga nr HLS 65/09/10256. KeA ei ole üldplaneeringu kooskõlastamisel hinnanud Sassi kinnistu hoonestamise võimalikkust ega andnud nõusolekut Sassi kinnistu hoonestamiseks. Väikeelamumaa oli kantud üldplaneeringu kaardile Sassi kinnistu nn olemasoleva sihtotstarbena. Ka Kihelkonna Vallavalitsus selgitas 29.09.2017 vastuses nr 9-2.9/1082 Tallinna Ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-15-3184 punktis 12, et Kihelkonna valla üldplaneeringu eesmärgiks ei ole määrata valla territooriumil asuvatele maaüksustele antava ehitusõiguse küsimust. Seda on selgitanud KeA ka 01.06.2018 otsuses. Asjaolu, et KeA on 2009. a kooskõlastanud Kihelkonna valla üldplaneeringu, mille kaardil on Sassi kinnistu märgitud väikeelamumaana, ei tähenda, et kinnistu saaks igal juhul hoonestada. LKS ega Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ei näe ette, et kaitsealal asuva elamumaa või üldplaneeringus märgitud väikeelamumaa peaks saama igal juhul hoonestada. 3) Ringkonnakohus on leidnud, et KeA on asutusstruktuuri 22.12.2015 otsuses kajastatud ebaõigesti, lähtudes eelkõige 1943. a kaardist, mis üksi vaadatuna ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav Vilsandi saare ajaloolise asustusmustri väljaselgitamisel. Ringkonnakohus ei ole otsustanud, et Sassi kinnistu hoonestamine on igal juhul Suur-Vilsandi asustusstruktuuriga kooskõlas. Kuna KeA 01.06.2018 otsus on tehtud ringkonnakohtu otsuses esitatud suuniseid järgides täiesti uue kaalutlusena ja otsustamisel on tuginetud ka pärast 22.12.2015 otsuse tegemist 2017. a OÜ Artes Terrae poolt koostatud tööle „Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring“ (alusuuring), vt https://kaitsealad.ee/sites/default/files/Vilsandi%20rahvuspark/Asustusstruktuuri%20uuring/ Metoodika_Vilsandi%20uuring%20l6pparuanne.pdf. Seetõttu ei saa KeA nõustuda, et KeA vastuväited on esitatud juba haldusasjas nr 3-15-3184. 4) Vilsandi küla maastikupärandi kaitse seisukohalt ei ole soovitav uute eluhoonete ehitamine külateest (keskteest) lõunas asuvatele ajalooliselt hoonestamata maaüksustele, mida ajalooliselt kasutati heina- ja karjamaadena. Alusuuringu kohaselt on viimastel aastakümnetel keskteest lõunasse rajatud suvilatega (nt Pidaja, Kullamäe, Joosepi) rikutud küll mingil määral Vilsandi saarele omast pärandkultuuri (küla traditsioonilise asustuse paiknemist), kuid see ei tähenda, et 4(8)
3-18-1209 küla säilinud ajaloolise asustuse struktuur ei oleks edaspidist kaitsmist väärt. Sassi kinnistu ei paikne aladel, millel ehitamist on pidanud uuringu koostajad aladeks, kus ehitamine ei riku saare asustusstruktuuri. 5) Vilsandi saarel on hoonestatud valdav osa ajaloolistest talukohtadest. Vanu talukohti kasutatakse enamasti küll suvilatena, kuid see ei vähenda nende väärtust rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide saavutamisel (näiteks asustusstruktuuri säilitamine). Nii Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava kui alusuuring soovitavad eeskätt ehitada vanadele talukohtadele või nende lähedusse. Vilsandi saarel on teada vähemalt kaheksa kunagist talukohta, mis on käesolevaks hetkeks hoonestamata, aga omavad potentsiaalset hoonestusõigust. Alusuuringu p-s 3.1.11 on toodud välja uushoonestuse rajamiseks soovitatavad kultuuriväärtuslikust seisukohast väiksema väärtusega alad, kus ka kultuurmaastikust tulenevad asjaolud, asustuse paiknemise traditsioonide puudumine ning looduskaitselised piirangud ei takista hoonete püstitamist. Sassi kinnistu ei asu saare lõunaosale omase ehitusjoone läheduses ja Sassi kinnistu hoonestamine tooks kaasa saare lõunaosale omase hoonestuse paiknemise (hoonestusjoone) muutumise. Sassi kinnistu hoonestamisel tekiks täiendav ehitusjoon kunagistele heina- ja karjamaadele, mis ei oleks kooskõlas Vilsandi saare lõunaosale omase asustusmustriga ja seega ka kultuuripärandi kaitse-eesmärkidega. 6) Sassi kinnistu lõuna- ja põhjaosas on erinev pinnas ja ei ole ohtu, et Sassi kinnistu kadastik lähiajal lõplikult metsatuks ja täielikult häviks. Erinevalt ringkonnakohtust, kes otsuse punktis 22 leidis, et hoonestamine võiks olla metsas lubatav ja KeA ei peaks eelistama võsastunud metsa säilimist, on KeA seisukohal, et puudub otsene vajadus loodusliku metsa asemel muu koosluse kujundamiseks. Sassi kinnistu lõunaosas oleva metsa puhul on tegemist maastikule omaseks saanud metsatukaga. Omanik võib soovi korral kuivanud kadakad eemaldada või metsatukka harvendada ja kujundada puiskarjamaaks, nagu seda on tehtud Sassi kinnistust lõunapoole jääval Joosepi kinnistul. Samamoodi oleks võimalik sellel alal teostada metsamajanduslikke raieid vastavalt metsaseaduses ja LKS-s sätestatud nõuetele. Tegemist on rahvuspargi piiranguvööndiga, kus majandustegevus on lubatud. Samas ei ole need tegevused looduse kujunemise seisukohast vaadates vajalikud. Kui metsakooslust mitte hooldada ning lasta sellel aastakümneid looduslikult areneda kujuneb alale metsakooslus vanad loodusmetsad (Natura kood 9010*; esmatähtis elupaigatüüp). Nii on juhtunud Saaremaa loopealsete ja teiste poollooduslike kooslustega, mis on olnud 100 ja rohkem aastat ilma inimtegevuseta ning nüüd on alal väärtuslikud metsakooslused. Joosepi kinnistu põhjaosas on maaomanik harvendanud metsa ning rajanud sinna lammaste karjamaa. Seda võib teha ka Sassi kinnistu metsa alal, kuid samas see looduskaitseliselt vajalik ei ole. Sassi kinnistu lõunaosa ega Joosepi kinnistu põhjaosa ei ole kaitstavad kooslused ja alad, millelt maaomanik saaks toetust LKS § 18 alusel. Kadastike hooldamine, mis tähendab pärast taastustöid ka loomadega karjatamist, ei eelda kinnistu hoonestamist. Maaomanik võib oma kinnistu välja rentida nii, nagu see on Saaremaal ja Vilsandil siiani valdavalt poollooduslike koosluste hooldamise puhul toimunud. Erinevalt ringkonnakohtu otsuse punktis 21 märgitust on KeA seisukohal, et elamu rajamine ei ole poollooduslike koosluste sihipärase hooldamise eelduseks. KeA on vaadelnud otsustamisel kogu Sassi kinnistut, kuid seoses Sassi kinnistu paiknemisega ei ole näinud Sassi kinnistul kohta, millele ehitamine oleks kooskõlas kultuuripärandi (Suur-Vilsandi asustusstruktuuriga) kaitse-eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ja ei pidanud otsustaja kaaluma võimalike hoonete arhitektuurilist lahendust ja sobivust. Sarnastes vaidlustes on kohtud (nt Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2012 kohtuotsus haldusasjas nr 3-11-382, p 12) jõudnud seisukohale, et juhul, kui kaitseala valitseja ei näe põhjendatult ette võimalust kaebaja poolt soovitud elamu ja abihoonete rajamiseks, siis ei ole võimalik ega vajalik hakata otsuses kaaluma lisatingimuste kehtestamist. Lisatingimuste seadmine ei muudaks võimalikuks ehitamist asukohta, kuhu kaitse-eesmärkidest tulenevalt ehitada ei ole võimalik. 5(8)
3-18-1209
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg-st 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.03.2018 otsusega haldusasjas 3-15-3184 J.S.e apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas J.S.e kaebuse ja tuvastas KeA 22.12.2015 otsuse nr HLS 14-4/15/22235-4 õigusvastasuse ning kohustas KeA-d uuesti otsustama nõusoleku andmist projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kuna kohus ei teinud KeA-le definitiivset ettekirjutust nõustuda projekteerimistingimuste väljastamisega, vaid kohustas nõusoleku andmist uuesti otsustama (vrdl riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5), ei olnud KeA kaalutlusõigus redutseerunud nullini ega välistatud, et KeA seisukoht täiendava kaalumise tulemusel jääb samaks. Formaalselt on KeA ringkonnakohtu otsust täitnud, sest uus kaalumine on läbi viidud. Küsimuse saab tõstatada selle kohta, kas KeA on täitnud ringkonnakohtu otsuse ka sisuliselt, st võtnud uuesti otsustamisel arvesse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid ja antud suuniseid. Uue kaalumise läbiviimise mõtteks ei saa ju olla vanade ja läbivaieldud argumentide mehhaaniline taasesitamine või uute n-ö otsitud põhjenduste leidmine, mille eesmärgiks tuleb pidada üksnes püüdu asja menetlemist pahatahtlikult venitada. Seda kaebaja vastustajale aga ette heidab ja seetõttu nõuab ka KeA trahvimist.
8.Kaebaja väidete hindamiseks peab kohus esmalt vajalikuks kontrollida, kas vastustaja põhjendused asja uuel läbivaatamisel on olnud asjakohased või on üksnes varasemaid seisukohti kordavad või n-ö otsitud. Seejärel tuleb hinnata seda, mil määral on ringkonnakohus haldusasja 3-15-3184 raames juba käsitlenud KeA argumente ja kas ringkonnakohtu otsus on selles osas ammendav. Kohtuotsuse seadusjõu e res judicata ja kohtusüsteemi hierarhilisuse põhimõtetest lähtuvalt ei saa halduskohus käesoleva asja raames asuda ümber hindama ringkonnakohtu lahendit asjas 3-15-3184. See kohtulahend on jõustunud. Kohustamisnõude rahuldamine kaalutlusruumi jätval moel ei tähenda, et haldusorgani samu argumente kontrollitakse korduvalt erinevate kohtumenetluste raames. See õõnestaks kohtuotsuse seadusjõu ja õiguskindluse põhimõtet – kord juba antud hinnangud peavad jääma jõusse, kui ei ilmne uusi olulisi asjaolusid, mis pidid otsuse tegemist mõjutama.
9.Kohus sedastab, et mõlemas nõusolekust andmise keeldumise otsuses tugineb KeA kahele põhimotiivile: kultuuripärandi ning loodusväärtuste kaitsmisele. Samas on KeA põhjendused 01.06.2018 otsuses nr 7-9/18/9306 esitatud oluliselt põhjalikumalt. Ka on KeA 01.06.2018 otsuses tuginenud alusuuringule, mida 2015. a ei olnud võimalik arvesse võtta, kuna alusuuring valmis 2017. a. Alusuuring omakorda tugineb M. Semmi jt 2014.a uurimusele „Matsalu ja Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering“ (edaspidi: M. Semmi uurimus), millele KeA 2015. a keeldumises on viidatud.
10.Alusuuringu sissejuhatusest võib lugeda, et selle eesmärk on uurida ning hinnata Vilsandi Rahvuspargi külade ehituspärandit, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtusi ning teha ettepanekuid nende säilimise tagamiseks. Uuringu tulemus on üheks aluseks kaitseala valitseja kaalutlusotsuse kujundamisele mh projekteerimistingimuste kooskõlastamisel (alusuuringu lk 11). Kohtu hinnangul on alusuuring ja M. Semmi uurimus autoriteetseteks allikateks, mida KeA kaalutlusõiguse teostamisel asja teistkordsel hindamisel pidi aluseks võtma. Muuhulgas on KeA tuginemine alusuuringule põhjendatud seetõttu, et ringkonnakohus seda tõendit oma otsuses ei hinnanud, st ei kummutanud seal esitatud seisukohti ega soovitusi. Halduskohus oli oma otsuses aga alusuuringut ja M. Semmi uurimust käsitlenud. 11, Alusuuringu lk-lt 95–96 võib lugeda: „Eraldi kultuuriväärusliku alana on äramärkimist vääriv küla peamine ida‐lääne suunaline tee Väikeselt Vilsandilt tuletornini, mis lookleb iseloomulikult talude ja kõlvikute vahel. Tee moodustab justkui küla selgroo, kus toimub valdav 6(8)
3-18-1209 liikumine külasiseselt. Suurem osa taludest asub küla keskosas teest põhja pool ning põllu‐ ja karjamaad asuvad teest lõunas. Teest lõunas asusid vaid loetud vanemad talud – Tolli, Mändre, ja Kulpri talu ning tänaseks hävinud Kõrtsi, Nuri (Sooni‐Peetri), Sooni talu – kaks kordonit ja sõdadevahelise vabariigi ajal rajatud Põllu talu, samuti Vikati sadam. Ülejäänud elamud Suure Vilsandi lõunapoolses osas on püstitatud suvilatena viimastel aastakümnetel ja on vastuolus küla traditsioonilise asustuse paiknemisega. Käesoleva uuringu tulemustele tuginedes ei ole Vilsandi küla maastikupärandi kaitse seisukohalt soovitav uute eluhoonete ehitamine külateest lõunas asuvatele ajalooliselt hoonestamata maaüksustele.“ Alusuuringu lk-lt 109 võib lugeda: „Uute elamu- või suvilakruntide kohtade valikul tuleks eelistada hävinud talukohtade taastamist või saare hoonestusstruktuuri põhimõtteid tihendades saart ida-lääne suunaliselt läbivast külateest põhja pool paiknevat hoonestust. Vältida tuleks endistele karja- ja põllumaadele ehitamist.“ (alusuuringu lk 108). Soovitav ala, kuhu võiks rajada uusi elukohti, on toodud joonisel 51 (alusuuringu lk 109). Soovitav ala jääb Keskteest põhja poole ega hõlma Sassi kinnistut. Alusuuringust tuleneb ka soovitus, et ühe ajalooliselt, st enne 1944. a hoonestatud talu maale ei tekiks enam kui kaks elamukohta ja loodavad õuealad jääksid väljakujunenud hoonestusala piiresse (lk 36). KeA on välja toonud, et selles osas on Pidaja talu nr 33 ehitusmahud ammendatud.
12.Seega ei ole kohtul alust KeA argumente pidada asjakohatuteks või otsituteks. Seda enam, et ringkonnakohus ei analüüsinud oma otsuses alusuuringut ega seal toodud soovitusi, vaid toetas oma argumentatsiooni peamiselt ajalooliste kaartide tõenduslikule väärtusele ajaloolise asustusmustri väljaselgitamisel (otsuse p-d 18–19). Alusuuring toetab KeA järeldust ka selles osas, et Keskteest lõunasse jäävad n-ö uusehitised (eelkõige Joosepi kinnistul) ei ole kooskõlas Vilsandi saare traditsioonilise austusstruktuuriga, mistõttu on igati loogiline väita, et sellise praktika jätkamist ei saa pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus on oma otsuses aga tuginenud mh sellele, et KeA on varasemalt andnud kooskõlastused projekteerimistingimuste väljastamiseks kaebaja kahe naaberkinnistu (Kaidi ja Joosepi) suhtes (otsuse p 12) ning see õigustab ringkonnakohtu hinnangul projekteerimistingimuste väljastamist ka Sassi kinnistule. KeA on ka välja toonud selle, et Sassi kinnistu ei asu saare lõunaosale omase ehitusjoone läheduses ja kinnistu hoonestamine tooks kaasa saare lõunaosale omase hoonestuse (hoonestusjoone) muutmise (kaart, tl 31). Seetõttu ei ole Sassi kinnistu võrreldav näiteks Joosepi kinnistuga.
13.Ringkonnakohus on olulist tähtsust omistanud Kihelkonna valla üldplaneeringule, mille maakasutuskaardi kohaselt on Sassi kinnistu sihtotstarbeks määratud „olemasolev väikeelamumaa“. Kohtule nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et selline maakasutuse sihtotstarve kanti üldplaneeringu maakasutuskaartile kui olemasolev maakasutuse sihtotstarve. Kihelkonna Vallavolikogu muutis Sassi kinnistu sihtotstarbe väikeelamumaaks oma 23.04.2004 otsusega (tl 36–37). Asjas ei ole esitatud tõendeid, et KeA oleks maakasutuse sihtotstarbe muutmise Sassi kinnistu osas kooskõlastanud või andnud loa või lootust kinnistu hoonestamiseks. Ringkonnakohus on tähtsust omistanud asjaolule, et KeA kooskõlastas Kihelkonna valla üldplaneeringu ega esitanud vastuväiteid Sassi kinnistu maakasutuse sihtotstarbele. Samas üldplaneeringu kooskõlastamise menetluses ei pruugi KeA jõuda kõigi kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate kinnistute osas läbi viia analüüsi, kas olemasolevad avalik-õiguslikud kitsendused välistavad täielikult või osaliselt ehitustegevuse konkreetsel kinnistul. Iseäranis kui kinnistu asub rahvuspargi territooriumil, kus ehitustegevus on niikuinii piiratud. Asjakohaselt on KeA viidanud ka üldplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt Vilsandi rahvuspargi piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste püstitamine, kusjuures Vilsandi piiranguvööndis võib kaitseala tarbeks mittevajalikke ehitisi püstitada üksnes kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuedel (lk 51). Vastav seletuskirja selgitus, antud ajaliselt hiljem kui Sassi naaberkinnistutele väljastatud projekteerimistingimused, võib omada kohtu hinnangul mõju üldplaneeringust võrsuvale kaitstavale usaldusele realiseerida kinnistu 7(8)
3-18-1209 maakasutuse sihtotstarvet. Ka selles osas ei saa KeA põhjendusi pidada asjakohatuteks või otsituteks. Kohtul puudub alus pidada asjakohatuteks või otsituteks ka KeA väiteid loodusväärtuste kaitsel. On usutav, et ehitamise tulemusena kaitstava koosluse levikupindala väheneb ja võivad tekkida muud negatiivsed mõjud. KeA on ka leidnud, et puudub otsene vajadus loodusliku metsa asemel muu koosluse kujundamiseks. Samuti on KeA välja toonud, et metsakooslus võib hooldamata jätmisel muutuda kaitsmist väärivaks lodumetsaks. Asjakohatu ei ole KeA väide, et kadastike hooldamine ei eelda kinnistu hoonestamist. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et KeA ei ole lähtunud asjakohatutest ega otsitud põhjendustest. KeA pidi asja uuel otsustamisel alusuuringus toodut arvesse võtma. Kohtu hinnangul on seega põhjendamatu KeA trahvimine ja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
14.Samas on kaebajal õigus selles, et ringkonnakohus on arvesse võtnud KeA väljatoodud asjaolusid, vähemasti olulises osas. Seda tõendab eelkõige asjaolu, et ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 otsuse haldusasjas 3-15-3184, mis KeA seisukohti toetas ja mõlema poole argumente põhjalikult käsitles. Kuigi ringkonnakohus alusuuringut ega M. Semmi uurimust oma otsuses ei käsitlenud, tegi seda Tallinna Halduskohus (vt otsuse p 22.3, 23.2). Sellest saab teha järelduse, et ringkonnakohus ei pidanud alusuuringust lähtuvaid väiteid kaebaja omadest kaalukamateks. Ringkonnakohus on võtnud selge positsiooni nii üldplaneeringust lähtuva usalduse kaitse kui ka loodusväärtuse kaitse osas. Ringkonnakohus on analüüsinud mõlema poole väiteid ja talle on olnud kättesaadavad tõendid, millele KeA uue otsuse tegemisel toetus. KeA on uues otsuses küll oma argumente täiendanud, kuid KeA väited on põhiolemuselt siiski jäänud samaks. Seega tähendaks KeA positsiooni toetamine seda, et kohus peaks asuma ümber hindama asjas 3-15-3184 langetatud ringkonnakohtu otsuse seisukohti ja põhjendusi. Uusi tõendeid või uusi olulisi asjaolusid ei ole teistkordses menetluses lisandunud. Halduskohus ei saa võtta seisukohta, kas ringkonnakohus oleks pidanud alusuuringut hindama ja kas selle hindamata jätmine oli oluline menetluslik viga. Halduskohtul puudub pädevus ringkonnakohtu seisukohtade revideerimiseks ühest küljest lähtuvalt kohtusüsteemi hierarhilisuse ja teisalt res judicata põhimõttest. KeA-l olnuks võimalik Tallinna Ringkonnakohtu otsus vaidlustada Riigikohtus, kuid ta ei teinud seda. Seetõttu on ringkonnakohtu otsus jõustunud ja sellest tuleb juhinduda.
15.Seetõttu rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus jätab rahuldamata kaebuse nõudes trahvida KeA-d Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuse täitmata jätmise eest haldusasjas 3-15-3184. Muus osas tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab, et KeA 01.06.2018 otsus nr 79/18/9306 on õigusvastane ja kohustab KeA-d uuesti otsustama arvamuse andmine J.S.e 01.10.2015 taotluse kohta projekteerimistingimuste väljastamiseks elamumaa sihtotstarbega Sassi kinnistule Saaremaa vallas Vilsandi saarel. Kohus märgib, et KeA ei saa asja uuel arutamisel kasutada samu või sarnaseid argumente, kuna selles osas tuleb juhinduda jõustunud kohtulahendist.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KeA-lt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja ei ole esitanud andmeid ega taotlust muude menetluskulude kohta, mistõttu muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. KeA võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.