Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 3-19-424/5
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 25.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1360

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-19-424

Määruse kuupäev

25.03.2019

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Vladimir Viira kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada Vladimir Viira kaebus haldusasjas nr 319-424;

2.Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus;

3.Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.07.03.2019 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Vladimir Viira kaebus (pealkirjastatud „Määruskaebus“) Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt sai V. Viira Tartu Vanglalt 05.03.2019 vastuse nr 1-13/17-5; 1-13/18-5; 1-13; 19-5 ning ta ei tea, mis seal kirjas on, sest seda ei tõlgitud. Kaebajale öeldi ainult, et tema haginõue on jäetud rahuldamata. Kaebaja palub asja edasise arutamise jaoks vanglalt välja nõuda kõik dokumendid. Tõlkimise jaoks tal raha ei ole. Kaebaja palub vabastada end riigilõivust ning palub osutada juriidilist abi. Vladimir Viira palub kõik otsused saata talle vene keeles ning nõuab suulist menetlust. Tartu Halduskohus edastas 08.03.2019 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes väljastada kaebuses viidatud numbritega dokumendid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on taotlenud hüvitist ka seetõttu, et läbiotsimise ajal võeti temalt ära massaažipall, kingapael ning limonaadipudel, mille sees oli keefir. Taara äravõtmisega tekitati kaebajale materiaalne kahju. Vangla tegevus viis ta šoki ja närvivapustuseni. Arstiabi jäeti andmata. Kaebaja nõudis kompensatsiooni summas 1000 eurot, süüdlaste karistamist ja avalikku vabandamist. Tartu Vangla 05.03.2019 otsusest nr 1-13/17-5; 1-13/18-5; 1-13/19-5 nähtub, et 20.12.2018 võeti kaebaja elukambrist muu hulgas ära üks oranž ogadega kummipall ja narivoodi alt üks 1,5 liitrine plastpudel kääritatud piimaga. 20.12.2018 akti nr A2932 kohaselt kambrist kingapaela ära ei võetud. Samuti nähtub otsusest, et kummipall võeti kaebajalt ära põhjusel, et seda ei olnud ekslikult kirjas tema isiklike asjade nimekirjas. Asjaolude kontrollimisel viga tuvastati ning pall tagastati kaebajale 02.01.2019. Samuti tagastati samal päeval kaebajale plastikpudel. Pudel võeti algselt ära seetõttu, et selles ei olnud keefir, vaid kääritatud piim ning toiduainete kääritamine või hapendamine on Tartu Vangla kodukorra p 8.2.13 kohaselt keelatud. Eelnevast nähtub, et kummipall ja plastikpudel on kaebajale tagastatud 02.01.2019. Kaks nädalat ilma kummipallita olek kvalifitseerub kohtu hinnangul kaebaja õiguste väheintensiivseks riiveks, mille eest rahalise hüvitise väljamõistmine on väga ebatõenäoline. Plastikpudeli sai kaebaja tagasi, mistõttu varalist kahju tekkinud ei ole. Plastikpudeli äravõtmine 20.12.2018 oli aga õiguspärane, kuivõrd see sisaldas kääritatud piima ning piima kääritamine on Tartu Vangla kodukorra p 8.2.13 kohaselt keelatud. Kaebaja sai pudeli tagasi küll alles kaks nädalat hiljem, kuid tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kaebaja on leidnud, et temalt võeti ära ka kingapael. Vangla otsusest nähtub, et kingapaela ei ole ära võetud. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja kingapael kadus just läbiotsimise järgselt ning kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga, mille kadumise asjaolud ei ole selged, siis on ka vastustajalt hüvitise väljamõistmine kingapaela eest äärmiselt ebatõenäoline. Asjade äravõtmine võis küll kaebajas tekitada negatiivseid tundeid, kuid kohtu hinnangul ei ole usutav, et eelnevalt mainitud asjade äravõtmine viis kaebaja šoki ja närvivapustuseni ja sellise seisundini, mis oleks vajanud meditsiinilist sekkumist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning võimalik kaebaja õiguste riive on olnud väheintensiivne. Lisaks eelnevale on kaebaja taotlenud hüvitist ka seetõttu, et 04.01.2019 jäeti ta toidust ilma. Lõunasöögiks pakutud makaronid olid ebakvaliteetsed, kujutasid endast taignakäkki ja kleepusid kulbi külge. Vladimir Viira keeldus ebakvaliteetse söögi vastuvõtmisest ja nõudis kvaliteetset toitu. Sellest keelduti. Samuti ei antud talle salatit ja kastet. Kaebaja nõudis süüdlaste karistamist ja hüvitist summas 500 eurot. Tartu Vangla 05.03.2019 otsusest nr 1-13/17-5; 1-13/18-5; 1-13/19-5 nähtub, et 04.01.2019 pakuti lõunasöögiks makarone maksakastmega ning V. Viira keeldus toidu vastuvõtmisest. Põhjuseks oli makaronide visuaalne välimus. Eeltoodust nähtub, et vaidlus puudub selles, et kaebajale toitu pakuti, kuid ta keeldus selle vastuvõtmisest toidu väljanägemise pärast. Kaebaja isegi ei maitsnud toitu. Kohus leiab, et kaebajal puudub õigus nõuda endale meelepärast toitu. Toidu kvaliteedi tagantjärele hindamine on aga võimatu. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ka selles osas ebatõenäoline ning võimalik kaebaja õiguste riive on olnud väheintensiivne. Kohus leiab, et 20.12.2018 toimunud läbiotsimise käigus kaebaja võimalike õiguste riive ning samuti 04.01.2019 lõunasöögi pakkumisel toimunud õiguste võimalik riive on väheintensiivne, kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ning seetõttu kuulub kaebus viidatud osades tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.