lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-148/9

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-148/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2881
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-148

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle Orav-Hinno Puudutatud isik – XX, volitatud esindaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-148 muutmata.

Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot MM Swedbank AS-i arveldukontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 24.01.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XX-le kuuluvale kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale aadressiga PPP, Pärnu (registriosanumbriga PPPPP) summas 51 946 eurot ning kinnisasja 1⁄2 kaasomandi osale aadressiga KKK, Pärnu (registriosanumbriga KKKKKKK) summas 17 316 eurot. Maksuhalduri menetluses on Y OÜ maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 22.01.2019 on Y OÜ maksuvõlg 17 609,55 eurot, millele lisandub arvestuslik intress (22.01.2019 seisuga 396,16 eurot). Samuti on Y OÜ-l tasumata kohtuasjas nr 1-18-7954 määratud menetluskulude hüvitis 264 eurot. Maksuhaldur väljastas 07.12.2018 Y OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/041475-40,

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-19-148 millega kontrollimenetluse lõppedes kohustatakse äriühingut tasuma täiendavalt maksukohustusi 56 192,85 eurot. Maksusumma koosneb maksustamisperioodil juuli‒oktoober 2017 täiendavalt tasumisele määratud käibemaksust 30 461,60 eurot ja tulumaksust 25 731,25 eurot. Maksuhaldur kontrollis 17.10.2017 korraldusega nr 12.2-3/041475-1 ja 14.12.2017 korraldusega nr 12.2-3/041475-4 Y OÜ maksustamisperioodidel juuli kuni oktoober 2017 käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust. Maksuhaldur tuvastas, et Y OÜ ei soetanud perioodil juuli‒oktoober 2017 teenuseid S OÜ-lt ning Y OÜ ainus juhatuse liige XX oli sellest teadlik. Y OÜ on maksustamisperioodil juuli‒oktoober 2017 KMD-l alusetult deklareerinud S OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu 30 461,60 euro ja jätnud TSD-l deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud ning arvestamata tulumaksu kokku 25 731,25 eurot. Y OÜ pangakontolt on XX pangakontodele kantud 102 925 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Selle põhjal on alust arvata, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mis on jäetud TSD-l deklareerimata ja tulumaks arvestamata ja tasumata. Kinnistusregistri ja Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel puuduvad Y OÜ-l kinnisvara ja väärtpaberid. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub Y OÜ-le sõiduk Seat Cordoba Vario (registreerimisnumbriga CCC, ehitusaasta 2002) ja haagis Tiki Treiler C-275L (registreerimisnumbriga DDD, ehitusaasta 2009). Tallinna Halduskohus andis 02.11.2018 kohtumäärusega 3-18-20554 maksuhaldurile loa Y OÜ ettemaksukonto arestimiseks 62 498,40 euro ulatuses; käsutamise keelumärke seadmiseks sõidukitele Seat Cordoba Vario (CCC) ja Tiki Treiler (DDD); Y OÜ tulevikus tekkiva omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahaliste õiguste arestimiseks, mis tulenevad Luminor Bank AS-ga 04.03.2015 sõlmitud liisinglepingust nr 353142 ja müügilepingu 353142 lisast, Swedbank Liising AS-ga 07.09.2015 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 01193340L ning Nordea Finance Estonia AS-ga 05.03.2015 sõlmitud liisinglepingust nr 204503310 kokku kuni 62 498,40 euro ulatuses. Käesoleva taotluse esitamise hetkel on Y OÜ ettemaksukontol arestitud rahalisi vahendeid 5 390,10 eurot. Internetiportaali www.auto24.ee andmetele tuginedes on Y OÜ-le kuuluvate sõidukite väärtus kokku 1669,50 eurot. Kuna sõidukid on pea kümme aastat vanad ja kasutatud, siis nende turuväärtus pidevalt väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. 2017. a majandusaasta aruande järgi on Y OÜ-l seisuga 31.12.2017 käibevarasid raha näol 1891 eurot ning raha jääk on vaid arvelduskontol. 2018. a-l on Y OÜ deklareerinud 20% maksustatavat käivet keskmiselt 22 153,34 eurot kuus, samas kulusid on tehtud keskmiselt 21 940 euro ulatuses kuus. Töötasu väljamakseid on deklareeritud 2018. a viimasel 6 kuul 10 töötajale, keskmise brutotöötasuga 476 eurot kuus, millele lisandub sotsiaalmaks. Seega ületavad Y OÜ kulud sissetulekuid. Maksuhaldur on veendunud, et maksumenetlus lõpeb Y OÜ suhtes maksu määramisega, mille tulemusena tekkiv maksuvõlg jääb äriühingul tõenäoliselt osaliselt tasumata, sest Y OÜ-l ei jätku vahendeid täiendavalt määratavate maksukohustuste 56 192,85 euro tasumiseks, millele lisandub arvestuslik intress (21.01.2019 seisuga 16 013,74 eurot). Maksuhalduri hinnangul on Y OÜ-l maksukohustuse tasumiseks vara hinnanguliselt 24 034,60 euro väärtuses, samas on Y OÜ-l juba enne maksuotsusega täiendavate maksukohustuste määramist 22.01.2019 seisuga tasumata maksukohustusi 17 609,55 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 396,16 eurot. 2(7)

3-19-148 XX on Y OÜ juhatuse liige alates 21.10.2013. Maksuhaldur alustab taotluse esitamisega XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Y OÜ-le täiendavalt tasumisele määratav maksukohustus on tekkinud ainuisikuliselt XX juhatuse liikmeks oleku ajal. XX omas otsest mõju Y OÜ majandustegevusele ning raamatupidamise korraldamisele ja oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. XX tegevuse ja Y OÜ maksuvõla tekkimisel vahel on põhjuslik seos. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX on Y OÜ ainsa juhatuse liikmena rikkunud tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. XX vastutab solidaarselt Y OÜ maksuvõla tasumise eest 56 192,85 euro ulatuses (lisaks intress 21.01.2019 seisuga arvestuslikult enam kui 16 013,74 eurot). Maksumaksjate registri andmetel oli 2018. a-l XX keskmine kuusissetulek brutosummas 514 eurot kuus, väljamakse tegijaks on Y OÜ. Seega on XX viimaste aastate sissetulek ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kuivõrd XX on tänaseni ainus Y OÜ juhatuse liige ning omab juurdepääsu äriühingu dokumentidele, iseloomustab tema tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja seadusest tulenevate maksude tasumisel tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse (võltsarvete kasutamine käibemaksu kohustuste vähendamiseks, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemine ja deklareerimata jätmine ning vaatamata maksuhalduri poolt S OÜ mittekorrektsele käitumisele tähelepanu juhtimist, S OÜ rekvisiitidega võltsarvete jätkuvat kasutamist enda teises juhitavas äriühingus). On tõenäoline, et sarnaselt võib XX suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Arvestades eeltoodut, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib XX tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Tasumisele kuuluva maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud. XX-le kuuluvad: 1) 1⁄2 kaasomandiosa kinnisasjast registriosa nr-ga PPPPP (elamumaa 100%, Pärnu maakond, Pärnu linn, PPP); ehitisregistri andmetel asub kinnisasjal elamu pindalaga 140 m2. 16.03.2012 asjaõiguslepingu alusel koormab kinnistut hüpoteek AS SEB Pank kasuks 62 010 euro ulatuses. Hüpoteegi jääk pole teada. Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika kohaselt on kinnisasja turuväärtus ainult elamut arvestades ca 106 451,80 eurot ehk XX osa sellest oleks 53 225,90 eurot; 2) 1⁄2 kaasomandiosa kinnistust registriosa nr-ga KKKKKKK (elamumaa 100%, Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, KKK, eluruum nr 37 pindalaga 49,30 m2. 12.03.2007 asjaõiguslepingute alusel koormavad kinnistut hüpoteegid AS SEB Pank kasuks 41 862,13 euro ulatuses. Hüpoteekide jääk pole teada. Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika kohaselt on kinnisasja turuväärtus ca 56 727,54 eurot ehk XX osa sellest 28 363,77 eurot; 3) erinevad taotluses loetletud sõidukid, mis on väheväärtuslikud või tõenäoliselt väärtusetud. Arvestades vastutusotsusega potentsiaalselt määratavat maksuvõlga 65 781,54 eurot ning asjaolu, et XX-le kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud ja kaotavad ajas kiiresti oma väärtust, on kohtuliku hüpoteegi kandmine temale kuuluvatelele kaasomandi osadele proportsionaalne ja põhjendatud meede, mis on isikut kõige vähem koormavam abinõu. Kuivõrd võimalik XX-le vastutusotsusega määratav summa on suur (65 781,54 eurot) ja kinnistuid juba koormavad hüpoteegid SEB Pank AS kasuks, on otstarbekas seada kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks mõlemale XX-le kuuluvale kaasomandi osale: 1⁄2 kaasomandi osale kinnisasjal aadressil Pärnu linn, PPP registriosanumbriga PPPPP summas 3(7)

3-19-148 51 946 eurot; 1⁄2 kaasomandi osale kinnisasjal aadressil Pärnu linn, KKK, eluruum nr 37 registriosanumbriga KKKKKKK summas 17 316 eurot. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui XX soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 65 781,54 eurot.

2.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.01.2019 määrusega MTA taotluse ning andis MTAle loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) kohtuliku hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale kinnistu kaasomandi 1⁄2 osale asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, PPP (registriosa PPPPP) summas 51 946 eurot; 2) kohtuliku hüpoteegi seadmist XX-le kuuluvale kinnistu kaasomandi 1⁄2 osale asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, KKK, korter nr 37 (registriosa KKKKKKK) summas 17 316 eurot. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur algatas halduskohtule esitatud taotlusega XX suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine ja XX solidaarne vastutus Y OÜ-le määratava ja juba olemasoleva maksusumma tasumise eest. Taotluse kohaselt on seisuga 22.01.2019 Y OÜ maksuvõlg 17 609,55 eurot, millele lisandub arvestuslik intress (22.01.2019 seisuga 396,16 eurot). Maksuhaldur väljastas 07.12.2018 Y OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/041475-40, millega kontrollimenetluse lõppedes kohustatakse äriühingut tasuma täiendavalt maksukohustusi summas 56 192,85 eurot. Maksuotsust ei ole veel koostatud, kuid see ei takista vastutusmenetluse alustamist. Y OÜ-le täiendavalt tasumisele määratav maksukohustus on tekkinud ainuisikuliselt XX juhatuse liikmeks oleku ajal. Taotluses ja kontrollaktis toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud XX pidada Y OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. XX on eelduslikult rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ja vastutab määratud maksuvõla tekkimise eest. XX võib solidaarselt Y OÜ-ga vastutada äriühingule maksuotsusega määratava 56 192,85 euro suuruse maksusumma tasumise eest, millele lisandub intress, mis on 21.01.2019 seisuga arvestuslikult enam kui 16 013,74 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. XX keskmine kuusissetulek 2018. a oli brutosummas 514 eurot kuus (väljamakse tegijaks Y OÜ). Seega on tema sissetulek ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades XX käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, on võimalik, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Maksuhaldur on taotluses ära näidanud, et Y OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. Käesoleva taotluse esitamise hetkel on Y OÜ ettemaksukontol arestitud rahalisi vahendid 5390,10 eurot. Tuginedes internetiportaalis www.auto24.ee avaldatud andmetele on maksuhaldur hinnanud Y OÜ-le kuuluvate sõidukite väärtuseks kokku 1669,50 eurot. 2017. a majandusaasta aruande järgi on Y OÜ-l seisuga 31.12.2017 käibevarasid raha näol 1891 eurot ning raha jääk on vaid arvelduskontol. 2018. a-l ületavad Y OÜ kulud sissetulekuid. Maksuhaldur on põhistanud, et maksumenetluse tulemusena tekkiv maksuvõlg jääb äriühingul tõenäoliselt osaliselt tasumata, sest Y OÜ-l ei jätku vahendeid täiendavalt määratavate maksukohustuste tasumiseks.

4(7)

3-19-148 Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud, selle sissenõudmine pole aegunud ja ka maksusumma määramise aegumistähtaeg pole möödunud (MKS § 98 lg 1). Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Arvestades vastutusotsusega potentsiaalselt määratavat maksukohustust 65 781,54 eurot ning asjaolu, et XX-le kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud, on kohtuliku hüpoteegi seadmine XX-le kuuluvatele kaasomandi osadele põhjendatud. Isikule kuuluvatele kaasomandi osadele hüpoteegi seadmine kogusummas 69 262 eurot (s.o maksukohustus + sundtäitmise kulud) ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab katma nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.XX palub 01.03.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Kuna nii MTA taotluse esitamise hetkel kui kohtumääruse tegemise ajal ei olnud Ketex Ehitus OÜ suhtes maksuotsust veel tehtud, siis tulenevalt MKS § 96 lg-st 5 ei olnud XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamine lubatud. Samuti ei saa väita, et taotluse esitamisel oleks esinenud olukord, kus täitmise tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Seega ei ole MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud. Viide Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-10-2869 ei ole asjakohane, sest selles asjas oli maksuotsus tehtud ning selle täitmiseks oli alustatud täitemenetlust, kuid täitemenetluse käigus ei olnud täitmine õnnestunud. Praegusel juhul ei olnud maksuotsust tehtud ega alustatud täitemenetlusega. Seega ei ole tegemist ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsuses nr 3-12-876 käsitletud olukorraga. Tänaseks on MTA maksuotsuse siiski teinud. MKS § 1361 on kohaldatav sellistele nõuetele, mida esitatakse maksumenetluses maksukohustuslase vastu, ning sellel alusel ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes täitmist tagavaid toiminguid sooritada (Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsus nr 3-3-1-28-11, p 45). Määruskaebuse esitaja varale kohtuliku hüpoteegi seadmine kitsendab vara omaniku põhiseaduse §-st 32 tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 12.03.2019 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja on lähtunud vääralt sellest, justkui oleks halduskohus tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 3-10-2869 ja 3-12-876. Tegelikult on halduskohus tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2014 määrusele nr 3-14-50383, kus on analüüsitud seda, kas MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemisele suunatud menetluse alustamise ajal. Ringkonnakohus leidis, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused ei pea esinema vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal, vaid vastutusotsuse tegemise hetkel. Sätetes puudub piirang alustada menetlusega, neis on üksnes piirang teha vastutusotsust. Samuti pidas ringkonnakohus võimalikuks vastutusmenetluse alustamist ja täitmist tagavate toimingute tegemist olukorras, kus maksuotsusega polnud veel maksuvõlga tuvastatud. Seega on 5(7)

3-19-148 halduskohus jõudnud õigele järeldusele ja oma seisukohta kohtupraktikale tuginedes põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Määruskaebuse põhiseisukoha kohaselt ei ole MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt lubatud XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna MTA 24.01.2019 taotluse esitamise ega halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud Y OÜ suhtes maksuotsust tehtud.
7.MTA taotlusest nähtub, et maksuhaldur kontrollis 17.10.2017 korraldusega nr 12.23/041475-1 ja 14.12.2017 korraldusega nr 12.2-3/041475-4 Y OÜ maksustamisperioodi juuli‒oktoober 2017 käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust. Äriühingule on 07.12.2018 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/041475-40, kuid võimalikku täiendavalt juurde määratavat maksusummat (taotluse kohaselt kokku 56 192,85 eurot) ei olnud taotluse esitamisel veel maksuotsusega kindlaks määratud.
8.MKS § 32 järgi on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Seega tekib maksuvõlg reeglina vahetult seaduse alusel (vt ka Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-4810, p 16). Riigikohtu üldkogu rõhutas 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50.e) muu hulgas, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg ning selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud.
9.Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel, kuid vastavad asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2013 otsus nr 3-12-876, p 9; 19.04.2012 otsus nr 3-11-1016, p 8; 30.04.2012 otsus nr 3-11-1140, p 8). Kuna MKS § 96 lgtes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte vastutusmenetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Täiendavalt on ringkonnakohus viidatud lahendites selgitanud, et ehkki tuleb tõdeda, et sellistel juhtudel on määramatust tavapäraste prognoosidega võrreldes oluliselt rohkem, ei näe ringkonnakohus siiski otsest õiguslikku takistust MKS § 1361 lg 1 kohaldamiseks ka olukorras, kus ka tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel. Samas tuleb rõhutada, et maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslik põhjendamiskohustus ka seoses tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisega. Lisaks 6(7)

3-19-148 peab maksuhaldur tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse muutumisega lõplikus maksuotsuses või äriühingu pankrotimenetluses). Ringkonnakohus jääb viidatud seisukohtade juurde ja leiab, et need on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel.

10.Ringkonnakohtu hinnangul vastab MTA 24.01.2019 taotlus ülalmärgitud põhjendamise nõuetele. Maksuhaldur on usutavalt põhistanud kavandatava maksuotsusega Y OÜ-le tasumisele kuuluva maksusumma määramist ja äriühingu maksuvõla kujunemise aluseid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maksuhalduri põhjendusi korrata. Materjalidest nähtuvalt on MTA 30.01.2019 Y OÜ-le ka maksuotsuse teinud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja omandis olevatele 1⁄2 kaasomandi osadele hüpoteegi seadmist pidada tema omandiõigust ülemääraselt riivavaks meetmeks. Hüpoteegi seadmisel säilib XX-l kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumise, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega (XX-le kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud ja kaotavad ajas kiiresti oma väärtust).
12.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.01.2019 määrus muutmata.
13.Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-i 9 kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. HKMS § 104 lg 5 p-i 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tagastab ringkonnakohus riigilõivu 15 eurot selle tasunud MM Swedbank AS-i arveldukontole nr

XXXXXXXXXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja