Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-24-3342 Maksukontrolli on alustatud ka erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude kohta, mille määratavat suurusjärku ei saa menetluse alguses veel hinnata. MTA seisukoht tugineb alljärgnevale: 1) Yl on kontrollitaval perioodil esitamata kõik käibedeklaratsioonid. Viimane käibedeklaratsioon on esitatud perioodi detsember 2021 eest. Maksuhaldurile esitatud andmete alusel on Yl kontrolliperioodil kajastamata müük 405 864 eurot (sh käibemaks 72 826 eurot), mida tema tehingupartnerid on soetusena temalt deklareerinud ja isikustanud. Seega on Y rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1 nõudeid. 2) X. X lubas MTA-le 13.09.2024 ja 20.09.2024 peetud telefonivestlustes asuda alates 16.09.2024 tegelema esitamata deklaratsioonide küsimusega. Tema sõnul on ta edastanud dokumendid talle raamatupidamist osutavale ettevõttele ja viimane on asunud koostama esitamata deklaratsioone ja kogu selle perioodi raamatupidamise aruandlust. Peaaegu 3 kuud hiljem on deklaratsioonid endiselt esitamata. E-kirja teel andis X. X lubaduse, et deklaratsioonid esitatakse hiljemalt 28.10.2024. Ligi kaks kuud hiljem ei ole neid ikka esitatud. Samuti ei ole Y asunud esitama jooksva perioodi käibedeklaratsioone. Seda vaatamata asjaolule, et samas kirjavahetuses on MTA juhtinud sellele X. X tähelepanu. 3) MTA pöördus 07.11.2024 Y raamatupidamispaketi õigusi omava isiku poole küsimusega, kas temani on jõudnud alates maist 2022 esitamata käibedeklaratsioonide alusdokumendid, võimaldamaks esitada puuduolevaid deklaratsioone. Nimetatud isik vastas 11.11.2024 MTA-le, et X. X ei ole temale esitanud kõiki käibedeklaratsioonide esitamiseks vajalikke dokumente. Yl puudub piisav vara maksuvõla ja maksumenetluses määratava maksusumma tasumiseks ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult määratavat maksu täies ulatuses sisse nõuda. Y omab sõidukit, mille keskmine turuhind on vahemikus 12 000–16 800 eurot, kuid selle sissenõudmisväärtus võib olla ka madalam, kuna teada ei ole sõiduki seisukord ja täpne väärtus selgub kohtutäituri täitmistoimingute tulemusena. Muud registervara äriühing ei oma. Yl on esitamata ka perioodi mai 2022 kuni detsember 2023 KMD-d. Töötamise registri andmetel on Yl kehtiv tööleping ühe töötajaga ja kehtiv juhtimis-, kontrollorgani liikme leping X. Xga. Yl on esitamata 2022. ja 2023. majandusaastate aruanded. Septembri ja oktoobri 2024 deklareeritud ning tasumata maksusummaga seoses on maksuhaldur alustanud alates 07.11.2024 sundtäitmist ja arestinud võlgniku pangakontod, mille tulemusena on võlgnevuse katteks laekunud 2430,52 eurot. Seega ei ole maksuhalduri sundtäitmise toimingute tulemusena seni õnnestunud olemasolevat maksusummat kogu ulatuses sisse nõuda. Arvestades asjaoluga, et Y puhul on tegemist õigusteenust osutava ettevõttega, on ebatõenäoline, et tal võib olla püsivalt teenust soetavaid tehingupartnereid, kellele suunatud tuleviku nõudeid saaks arestida maksuvõla katteks. Määratav maksusumma on kujunenud X. X juhatuse liikmeks oleku ajal, kes on olnud äriühingu juhatuse liige alates 09.07.1998 kuni tänaseni, sj maksusumma kujunemise perioodil ainus juhatuse liige. X. X omas juhatuse liikmena otsest mõju Y majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. X. X omab e-MTA-s alates 21.09.2020 paketti, mille alusel on tal mh ligipääs äriühingu vaates e-MTA-le ja õigus esitada maksudeklaratsioone. Seega oli tal võimalik olla kursis ja tagada (korraldada), et Y esitab tõeseid maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Äriühingu maksukohustuste täitmise asemel on X. X juhtimisel talle Y poolt juunis ja oktoobris 2024 deklareeritud ja välja makstud dividende kokku 33 542,53 eurot. Eelnevast tulenevalt jõuab maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tõenäoliselt järeldusele, et X. X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, kuna: 2(7)

3-24-3342 1) TSD lisa 1 andmetel on X. Xle tehtud 2024. a-l väljamakseid kokku 12 628 eurot (bruto, keskmiselt 1262,28 eurot kuus). Väljamaksete tegijateks on N OÜ ning Y. Väljamaksed on toimunud ebaregulaarselt – märtsist kuni maini ja juulis 2024 ei ole X. Xle väljamakseid deklareeritud. Y on deklareerinud X. Xle juunis ja oktoobris 2024 dividendide väljamakseid kokku 33 542,56 eurot. Kuna MTA-le ei ole teada isiklike kulutuste (s.h eluasemekulud, elatusmiinimum, pangalaen (hüpoteek Swedbank AS kasuks 132 936,23 eurot)) suurus, siis ei ole teada, kas sissetulekust pärast kulude maha arvamist järele jääv vaba raha on piisav sissenõutava summa tasumiseks; 2) X. X suhtumine avalik-õiguslikesse kohustustesse annab alust arvata, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ja asuda selle täitmise vältimiseks võõrandama oma vara. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivam meede kohtuliku hüpoteegi seadmine X. X omandis olevale korteriomandile aadressiga XXX, registriosa nr XXXXXXXX. Täitetoimingu objekti valikul võtab MTA arvesse asjaolu, et X. Xle kuuluv teine korteriomand aadressil LLL on tema elukoht. MTA eelistab korteriomandit, mis pole isiku elukoht ja mille realiseerimisväärtus on väiksem ning mis isikut seetõttu sedavõrd ei koorma. MTA lõpetab täitetoimingud, kui X. X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, mille väärtuseks hindab maksuhaldur 87 985,62 eurot (81 355,62 + 3600 + 3000 + 30).

3-24-3342 Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X. X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-3342 loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 136 1 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

5(7)

3-24-3342 Maksuhalduri taotluses ja selle lisades toodud asjaolude põhjal on puudutatud isikule vastutusotsuse tegemine ja sellega temale vähemalt 81 355,62 euro suuruse rahalise kohustuse panemine võimalik. MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud teabe põhjal enne vastutusotsuse koostamist. Seega ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). See, kas ja millises süü vormis vastutab puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-117-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Puudutatud isikul oli Y juhatuse liikmena äriühingu nimel selle maksude deklareerimise ja tasumise kohustus. Kas puudutatud isik kui äriühingu ainuke juhatuse liige tegutses tahtluse või raske hooletusega, tuleb kohtul sisuliselt kontrollida siis, kui maksuhaldur teeb puudutatud isikule vastutusotsuse ja puudutatud isik vaidlustab selle. Praegu on vastutusmenetlus algusjärgus ja maksuhaldur ei ole veel kogunud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid.

MTA halduskohtule esitatud taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole põhjendamatu ega meelevaldne teha prognoosi, et MTA-l ei pruugi õnnestuda Ylt maksuvõla sissenõudmine. Maksuhaldur on Y poolt deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksuvõla sissenõudmiseks edastanud pankadele korraldused Y kontode arestimiseks, kuid toimingute tulemusena on laekunud üksnes 2430,52 eurot. Võrdluseks võib tuua, et pankrotiseaduse § 10 lg 2 p 2 kohaselt on kolme kuu jooksul võla täitemenetluses sissenõudmise ebaõnnestumine piisav selleks, et põhistada võlgniku maksejõuetust ja algatada pankrotimenetlus. Järelikult on ka pangakontolt maksuvõla sissenõudmise ebaõnnestumine piisav indikatsioon selle kohta, et isik võib olla maksejõuetu, kuna tal ei ole tõenäoliselt muud vara, mille arvelt tasuda kogu maksuvõlga. Yl on registris üks sõiduk, mille täpne väärtus pole teada ja igal juhul moodustab see üksnes väikese osa koguvõlast. Arvatavatele makseraskustele viitab ka asjaolu, et Y on viimasel kahel aastal hoidunud majandusaasta aruande esitamisest, kusjuures selle eest määratud trahv on riigile tasumata. Puudutatud isik, kellel peab Y majanduslikust olukorrast ning finantsvõimekusest olema kõige parem ülevaade, pole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, mis kummutaks selle kahtluse. Isegi kui Yl ja puudutatud isikul on kavatsus jätkata ettevõtte tegevust, ei tähenda see, et suure maksuvõla sissenõudmine õnnestuks mõistliku aja jooksul.

MTA on taotluses põhjendanud, miks võib võimaliku tehtava vastutusotsuse sundtäitmine kujuneda puudutatud isiku tegevuse tulemusena raskeks või võimatuks. Puudutatud isiku viimase aja jooksev sissetulek ei ole piisav 81 355,62 euro tasumiseks, samuti pole ta juhatuse liikmena taganud äriühingu maksukohustuste täitmist, mistõttu on tõenäoline, et sarnaselt võib ta suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ja selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandada või teha end muul viisil varatuks ja/või raskendada sissenõudmismenetlust. See, et puudutatud isikut ei ole alust kahtlustada äriühingu vara omastamises, ei tähenda, et on kindlus, et ta asuks vastutusotsusega nõutavat maksukohustust vabatahtlikult täitma. Maksudeklaratsioonide pikema perioodi jooksul esitamata jätmine, senise käitumise mittemuutmine ka maksuhalduri poolse tähelepanu juhtimise peale vaatamata vastupidise lubaduste andmisele (sj äriühingul käibe olemasolu, maksudeklaratsioonide esitamise kohustust ning maksuvõlga eitamata), maksuvõla tasumise korraldamise asemel äriühingust endale dividendide väljamaksmine, viitab isiku hoolimatule suhtumisele oma avalik-õiguslike kohustuste täitmisel. Puudutatud isik ei ole oma süstemaatilise ja pikaajalise maksuseadusi rikkuva tegevuse kohta esitanud määruskaebuses mistahes adekvaatset selgitust. Oma kohustuste täitmata 6(7)

3-24-3342 jätmist ei õigusta asjaolu, et X. X on Y maksudeklaratsioonidega seonduva asjaajamise usaldanud raamatupidamisteenust osutavale isikule – juhatuse liige vastutab, et ka ülesande delegeerimise korral saab see täidetud ja pealegi on raamatupidaja MTA-le selgitanud, et ta ei saa deklaratsioone esitada, kuna X. X ei ole esitanud talle kõike vajalikku. Seetõttu on põhjendatud tõlgendada neid puudutatud isikuga seotud asjaolusid tema kahjuks ja mitte usaldada tema paljasõnalisi kinnitusi, et tal puudub soov vältida oma kohustuste täitmist.

Ringkonnakohus märgib, et hüpoteegi seadmine on isiku jaoks võrdlemisi vähekoormavate tagajärgedega (võrreldes nt keelumärke seadmisega, kontode ja varade arestimisega jms). Miski ei viita asjas sellele, et tegemist oleks ületagamisega ja abinõu oleks ebaproportsionaalne.

Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.