Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-18-163 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-18-163 kinnistut on plaanis kasutada parkimiseks ja asjade ladustamiseks, kuid pole kavandatud meetmeid, millega välditakse reovee valgumist kaebajate kinnistule (nt õlipüüdureid). Ehitusprojektis ei ole ette nähtud jäätmekäitlust, seega on oht, et jäätmeid hakatakse ladustama kaebajate kinnistule või pumbajaama kinnistule selliselt, et need on kaebajatele nähtavad. Ehitusprojekti kohaselt on plaanis osaliselt likvideerida Mereranna tee 6 kinnistul asuv haljastus, kuid kaebajad ei ole selleks nõusolekut andnud. Haljastuse likvideerimise põhjus on ilmselt soov ümbritseda kinnistu metallvõrkaiaga, kuid see on vastuolus väljakujunenud keskkonnaga ja rikub vastava ala ehitustingimusi. Jääb selgusetuks, kas pumbajaama kinnistule rajatakse garaaž (mis ei ole lubatud) või laohoone, sest ehitusprojekti seletuskirja järgi on tegemist laohoonega, milles pargitakse mootorsõidukit (mootorratast).

Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Tegemist oli ühe, mitte mitme ehitusteatise menetlusega, seega olid kaebajad nõuetekohaselt menetlusse kaasatud. Ehitusprojekt saadeti märkustega selle esitajale tagasi ja seejärel esitati vastustajale parandatud projekt, kuid ehitusteatist ei ole tagastatud. Tegemist on ehitisregistri eripäradega. Kaebajatelt täiendavate seisukohtade küsimine muudetud ehitusprojektile ei oleks mõjutanud lõplikku otsust. Puudub vastuolu ÜP-ga, sest pumbajaam oli olemas juba enne ÜP kehtestamist ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistul on laohoone lubatud. ÜP ei kohusta olemasolevat olukorda muutma, kui omanik seda ei soovi. Kaebajate kinnistul olev tee on ca 3 m laiune, seega pole seal ette näha raskeveokite liiklust, liikluskoormuse olulist tõusu ja senisest suuremat müra. Ehitusprojekt ei võimalda ehitada kaebajate kinnistule või seal haljastust eemaldada. Kaebajatel pole õigust nõuda muru säilimist kolmandate isikute kinnistul. Kaebajad ei saa eeldada, et tiheasustuse alal elukeskkond üldse ei muutu. Piirdeaedu ei tohi ehitada üksnes kortermajade ümber. Kaebajate kinnistu sadevete probleem ei ole tingitud pumbajaama kinnistust ega selle omanikest, vaid ummistunud sadeveetrassist. Kivisillutis ei välista vee imendumist pinnasesse. Pumbajaama kinnistul puudub vee- ja kanalisatsiooniühendus ja seda ei ole ka kavas rajada, seega puudub reovee kaebajate kinnistule voolamise oht. Ehitusprojektis ei ole kohustuslik käsitleda jäätmekäitlust. Kahjulike mõjutuste korral naaberkinnistule tuleb vaidlus lahendada tsiviilkorras. Ehitusteatise menetluses ei pidanud vastustaja tuvastama, mida omanik laohoones hoidma hakkab.

JP ja TP ei esitanud kirjalikku seisukohta.

3-18-163 küsimata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis mõjutas asja otsustamist. Kaebajate peamised vastuväited – ehitise mittesobivus põhjusel, et see toob kaasa liikluskoormuse kasvu ja häiringud, mida pumbajaama puhul ei ole – olid vastustajale teada. Kaebajad on varem vastustajale saadetud kirjades väljendanud huvi lagunenud pumbajaama hoone korrastamise vastu ning kaebajate soovitud kasutus pumbajaama hoonele – täiendavate parkimiskohtade rajamine või aiatehnika ja koristusvahendite hoiuruum – ei erine oluliselt sellest, mida kolmandad isikud kavandasid vaidlusaluse ehitusteatise aluseks olevas ehitusprojektis. Ehitustegevus jääb pumbajaama kinnistule ning täiendatud ehitusprojektiga lisandunud võrkaed ja sillutuskivid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel ei ole õigust nõuda teistele isikutele kuuluval kinnistul muru säilitamist või kinnistu kasutamisest loobumist. Kuna kaebajad olid menetlusse kaasatud, oleks tulnud neid siiski teavitada ehitusteatise teavitatuks lugemisest (s.o menetluse lõppemisest). Puudub vaidlus, et pumbajaama kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ja ÜP järgi on kinnistu juhtotstarve (korter)elamumaa. Pumbajaama kinnistul asuv hoone oli seal olemas juba enne ÜP kehtestamist sihtotstarbest lähtuva kasutusotstarbega ja seda ei ole ÜP-ga muudetud. ÜP-ga üksnes reserveeriti kinnistule ÜP kohane kasutamisotstarve (elamumaa), millest kinnistu omanikul tuleb lähtuda siis, ka ta soovib tulevikus muuta kinnistu kasutust praegusest kasutusotstarbest erinevaks. Kinnistu omaniku tahte vastaselt ei saa muuta kasutusotstarvet, mis vastab sihtotstarbele. Sihtotstarbe alaliigi muutmine ei too kaasa vastuolu ÜP-s määratud maa-ala juhtotstarbega. Kui kasutamisel ilmneb, et tegelik kasutamise otstarve ei vasta ettenähtule, saab taotleda haldusorganilt järelevalve algatamist. Vastustajal tuli projektiga kavandatu sobivuse hindamisel lähtuda asjaolust, et kolmandatele isikutele kuuluv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu asub korterelamute alal ja seda ümbritseb kaebajate korterelamu haljasala. Samuti tuli arvestada, et kolmandatel isikutel on põhiseaduslik õigus kasutada oma omandit, lähtuvalt kinnistu sihtotstarbest. Kaebajate väidetest ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kinnistu kasutamisega kaasneks kaebajatele püsiv ja ülemäära koormav negatiivne mõju. Vallaga peetud kirjavahetusest nähtuvalt soovivad kaebajad, et nende kortermaja sisehoov oleks ainult nende endi kasutuses. Kaebajatel on olnud võimalus kinnistu omandada, aga nad ei ole saanud endale meelepärast hinnakokkulepet. Sellises olukorras pidi mõistlik inimene arvestama võimalusega, et kinnistu omandab keegi teine ning jätkab selle kasutamist tootmismaana. Kaebajad ei saanud mõistlikult oodata, et kolmandad isikud omandavad kinnistu selleks, et lammutada sellel asuv lagunev hoone ning muuta kinnistu haljasalaks. Ehitusprojekt ei näinud ette uut hoonet, mida kinnistul varem ei olnud. Kolmandate isikute omandiõigus ei ole kaebajate omast vähem kaalukas. Arhitektuurselt ei erine kavandatav laohoone senisest pumbajaamast. Hoone korrastamine, mida kaebajad endiselt omanikult ootasid, omab ümbritsevale keskkonnale ilmselgelt positiivset mõju. Ehitise sobivus ei ole õiguslik kriteerium, mistõttu kohtulik kontroll piirdub selles osas hinnanguga, kas selle kriteeriumi arvesse võtmisel ei ole tehtud ilmselgelt meelevaldseid järeldusi, mis võiksid viidata kaalutlusvigadele. Praeguses asjas ei nähtu meelevaldseid järeldusi. Kaebajad vaidlustavad betoonsillutuskivide ja võrkaia ümbritsevasse keskkonda sobivust, kuid ei viita õigusnormile, mis keelaks sellised elemendid. Viide Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 otsusega kehtestatud teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehitamise põhimõtted“ seletuskirja p-le 4.5 pole asjakohane, kuna see käsitleb üksnes (korter)elamute piirdeaedu. Tootmismaal asuva väikese ehitisealuse pinnaga laohoone ümbritsemine võrkaiaga (mitte läbipaistmatu taraga) ei ole keelatud ega ilmselgelt sobimatu ning ei riku kaebajate õigusi. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda pumbajaama kinnistu hoonet ümbritseva haljasala (muru) sillutisest vabaks jätmist. Kaebajad võivad nõuda nende sillutuskivide, mis projekti kohaselt ulatuvad vähesel 4(9)

3-18-163 määral üle pumbajaama kinnistu piiri, paigaldamata jätmist või eemaldamist, kui nad leiavad, et see on nende huvides. Kaebajate esitatud fotolt nähtub siiski, et sillutise osa lõpetav serv jääb kinnistu piirile ning sillutuskive ei tule üle piiri. Sadevee restkaev kuulub vastustaja sõnul AS-le Viimsi Vesi ja projekti asendiplaanilt ei nähtu, et restkaev oleks märgitud likvideeritavana. Seega peab see ehitamise käigus alles jääma ja sellele peab olema tagatud vaba juurdepääs. Kaebajate väide põõsaste likvideerimisest nende kinnistul ei vasta tõele. Pumbajaama kinnistul ei ole põõsaid või puid, mida tuleks likvideerida. Projekti asendiplaanil on näidatud üks kinnistu piiril asuv põõsas. Maa-ameti kaardi väljavõttelt (mis kajastab tegelikku olukorda) nähtub vaid üks pumbajaama kinnistule osaliselt jääv põõsa võra kinnistu nurgas. Vastustaja sõnul on see osa lehtpuu võrast, millest kolmanda isiku kinnistul asub vähem kui neljandik. Kaebusest ei nähtu, kuidas võra osaline likvideerimine kolmandate isikute kinnistul kahjustaks kaebajate subjektiivseid õigusi ja avaldaks olulist mõju haljastuse osakaalule kaebajate õuealal. Kaebajate esitatud fotod ei tõenda laohoone kasutusteatise järgset prognoositavat kasutusintensiivsust, kuna fotod on tehtud ehitusperioodil. Kolmandad isikud on vastustajale selgitanud, et kasutavad laohoonet peamiselt enda asjade ladustamiseks, seega ei ole põhjust eeldada ebamõistlikku liikluskoormuse kasvu. Samuti ei ole eluliselt usutav, et laohoonesse hakkaksid kaupa vedama veoautod, kuna laohoone on väike ja selle juurde suunduv tee kitsas. Juurdepääsutee on kaebuse kohaselt õueala teenindav tee, millel ei ole pidevat liiklusvoogu, mida laohoone kasutus saaks takistada. Kuna ei ole alust prognoosida laohoone kasutamisest tulenevat suurt liikluskoormust, ei ole vahet, millisest laohoone küljest ehitisse sisse pääseb. Juurdepääsuteele kogunevad sadeveed ei saa olla tingitud ümberehitatud pumbajaamast, kuna puudub vaidlus, et see probleem eksisteeris juba varem. Seetõttu on usutav vastustaja väide, et tegemist on ummistunud sadeveetrassist tuleneva probleemiga, mille lahendamisega tegeleb valla kommunaalamet. Kolmandate isikute laohoone asub 233 m2 suurusel krundil, selle ehitisealune pind on 33 m2. Hoone ümbritsetakse killustikupadjal murukiviga, mis võimaldab sadevee imbumist pinnasesse kolmandate isikute kinnistul. Seetõttu ei ole usutav sellise hulga sadevee voolamine kaebajate kinnistule, et see vajaks projektis teistsugust lahendamist. Ehitamiseaegne sadevee juhtimine ei ole ehitusteatise küsimus. Ehitusprojektiga ei nähta ette jäätmekäitlust. Kavandatava suurusega laohoone puhul ei ole suures mahus jäätmete tekkimine tõenäoline ning vähesed tekkivad jäätmed on võimalik kaasa võtta ning käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja –hoolduseeskirjale, nagu märgitakse ka ehitusprojekti seletuskirjas. Ehitusteatise menetluses ei lahendata tsiviilõiguslikke suhteid (servituudi seadmine), mistõttu pole juurdepääsu küsimuse eraõiguslik reguleerimine selle heakskiitmise eelduseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-163 pumbajaama kinnistu vahele rajatakse piirdeaed. Sellisel kujul kiitis vastustaja ehitusteatise heaks. Muudetud ehitusprojekt riivab kaebajate õigusi palju intensiivsemalt kui esialgne ehitusprojekt ja oma ülesannete hoolsal täitmisel pidi see olema vastustajale äratuntav. Seega oleks pidanud kaebajad täiendavalt ära kuulama. Vastustaja väide, et nagunii ei oleks tehtud teistsugust otsust, on paljasõnaline. Pumbajaama kinnistu ehitusteatise järgne kasutusotstarve on vastuolus ÜP-ga, mis näeb selle juhtotstarbeks ette (korter)elamumaa. Varem asus kinnistul toimiv pumbajaam, mis varustas lähipiirkonna hooneid veega. Selliste ehitiste alused maaüksused on oma kasutusotstarbe saanud sellel asuva ehitise järgi. Olukord, kus (korter)elamumaa juhtotstarbega alal asuvaid (korter)elamuid teenindavad tehnosüsteemide toimimiseks vajalikud ehitised ja nende alusel on määratud maaüksuste sihtotstarbed, on ÜP-ga kooskõlas. Halduskohtu seisukoht, et kui maa sihtotstarbeks on määratud sellel maaüksusel varem asunud pumbajaama tõttu tootmismaa, siis on õiguspärane ka ehitise lammutamise korral püstitada (või ümber ehitada) samasse asukohta maa sihtotstarbele vastav ehitis, sõltumata maaüksuse asukohast ja ÜP-s ettenähtust, on väär. (Korter)elamumaa sihtotstarve ei tähenda, et selle ainsaks kasutusviisiks oleks (korter)elamu püstitamine, vaid see võimaldab ehitada ka nt graaži või elamu juurde kuuluva abiehitise. Kaebajate soov kasutada pumbajaama aiatehnika ja koristusvahendite hoiuruumina oleks olnud kooskõlas ÜP-s ettenähtud juhtotstarbega, kuid kolmandate isikute plaanitud laohoone on täiesti teise kasutusotstarbega. Pumbajaama kinnistule kavandatud laohoone koos betoonkivisillutise ja piirdeaiaga ei sobi olemasolevasse miljöösse ning muudab kaebajate senist elukeskkonda, sest tegemist on korterelamu siseõuega. Haljasala asemel betoonsillutiskivi paigaldamise eesmärk saab olla vaid soov ladustada välitingimistes suuremahulisi esemeid. Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma ka Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtestatud teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille järgi peaks Mereranna tee 6 sisehoovi juurdepääsutee olema tavalisest suurema ohutusega. Mereranna tee 6 elamu ja pumbajaama kinnistu on võetud teemaplaneeringus arvele kui oluline rohevõrgustiku element. Seega on vastustaja rikkunud miljöö ja haljastuse säilitamise nõuet. Vastustaja eksitas halduskohut seoses põõsaste likvideerimisega. Üks põõsas asub kinnistu piiril ja ehitusprojekti realiseerimise korral tuleb see eemaldada. Kavandatava laohoone liikluskoormus ja lahendamata jäänud jäätmekäitlus mõjutavad kaebajate õigusi. Laohoone liikluskoormuse hindamisel pole õige lähtuda selle omaniku selgitustest, sest omanik võib muutuda, vaid lähtuma peaks pumbajaama kinnistu kasutusotstarbest. Laohoone ja väliplatsi suurust arvestades ei ole usutav, et kogu ladustatav kaup tuuakse kohale sõiduautoga. Seega on ilmne, et pumbajaama kinnistut hakatakse kasutama ka veokitega, sh raskeveokitega. Juurepääsutee laius on 3–3,5 m, mis võimaldab ainult ühesuunalist liiklust, kusjuures parkivate sõidukite tõttu puudub möödasõidu võimalus. Seega tuleks raskeveokitel läbida kogu sisehoov. Kaupade ladustamine takistab kaebajatel koju pääsemist. Mereranna tee 6 juurdepääsuteel on tavapärasest kinnistu sisesest hoovist tihedam liiklus, sest selle kaudu tagatakse juurdepääs 102 korterile nii sõidukitega kui ka jalgsi. Laohoonesse sissepääsuks on kavandatud kaebajate kinnistule betoonpandus, tagamaks võimalust veeretada hoonesse ratastel liikuvaid sõidukeid, kärusid jms. See takistab sadevee äravoolu juurdepääsuteelt. Pole eluliselt usutav, et pumbajaama kinnistul tekib nii vähe jäätmeid, et puuduks vajadus kohapealseks jäätmekäitluseks.

Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja menetles ainult ühte ehitusteatist. Menetluse käik on näidanud, et kaebajad ei aktsepteeri kolmandate isikute hoonet mitte mingil kujul ja esitavad vastustajale võimatuid 6(9)

3-18-163 nõudeid, seega on ilmne, et kaebajate teistkordne ärakuulamine ei oleks lõplikku otsust muutnud. Kaebajate põhimõtteline seisukoht oli vastustajale teada. Kaebajad ei saa esitada mingeid nõudmisi kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu suhtes. Kuni pumbajaama kinnistu omanikud ei soovi algatada uut detailplaneeringut, mille puhul peaks vastustaja arvestama ÜP-s ja teemaplaneeringutes sätestatut, võivad nad maad kasutada senistel alustel (tootmismaana). Praegusel juhul ei kavandata ehitisi, mis nõuaksid detailplaneeringu koostamist, vaid tegemist on olemasoleva hoone renoveerimisega. Vastustaja ei pidanud kaaluma haljastuse osakaalu suurendamist tootmismaa sihtotstarbega kinnistul. Pumbajaama kinnistul ei asu puid või muud säilitamist vajavat haljastust. Muru säilitamine ei taga teemaplaneeringu eesmärki rekreatsioonialade säilitamiseks või loomiseks. Tootmismaa ümber ei ole keelatud rajada piirdeaeda. Tiheasustusalal ei saa kaebajad eeldada, et teiste omanike kinnistutel midagi ei muutu. Kolmandate isikute seletuste kohaselt tingis vajaduse piirdeaia järele kaebajate ebaseaduslik tegevus nende kinnistu kasutamisel. Kaebajate väited suuremahuliste asjade hoiustamisest on paljasõnalised. Juurdepääsuservituudi üle vaidlevad kaebajad ja kolmandad isikud tsiviilkohtus. Kui kolmandad isikud asuvad liiklust takistama, lahendab asja politsei. Neid küsimusi ei pea lahendama ehitusteatise menetluses.

JP ja TP ei esitanud kirjalikku seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-163 rajamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muus osas õiguspärane. Ehitusprojekti järgi (vt ehitusprojekti p 3.3; I kd, tl 2) säilitatakse hoone rekonstrueerimise käigus selle tellisseinad ja katusekonstruktsioon, seega hoone senised mõõtmed ega kuju ei muutu. Visuaalselt, sh fassaadi ja uste värvide poolest jäljendab rekonstrueeritav hoone Mereranna tee 6 korterelamut, seega omab lagunenud pumbajaama korrastamine kaebajate õueala miljööle pigem positiivset mõju.

3-18-163 sisehoovis asuval juurdepääsuteel tavapärasest kinnistu sisesest hoovist oluliselt tihedam liiklus (p 2.19). Seega ei ole tegemist vaikse ja ainult jalgsi liiklejatele mõeldud sisehooviga. See, milliste sõidukitega ja millistel tingimustel on kolmandatel isikutel õigus edaspidi oma kinnistuni pääseda, et häiringud korteriomanikele ei oleks ülemäärased, tuleb lahendada juurdepääsuservituudi üle toimuvas tsiviilvaidluses, mitte ehitusteatise menetluses. Igal juhul ei ole alust väita, et väikesemõõdulise laohoone teenindamine oleks mõistlikult võimalik ainult raskeveokitega. Kaebajatel ei ole õigust ehitusteatise menetluses nõuda, et kolmandad isikud hoiduksid täielikult neile kuuluva kinnistu sihtotstarbega kooskõlas olevast kasutamisest.

nõustub

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.