X ja Yi kaebus Tartu Linnavolikogu 4. detsembri 2020. a otsuse nr 301 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – X Kaebaja II Y, volitatud esindaja Jekaterina Slessarenko Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Kadri Valdre Kolmas isik – OSAÜHING AB TEXTILE, seaduslik esindaja Heino Vanari Kaasatud haldusorgan – Päästeamet, volitatud esindajad Kristi Vink ja Erti Suurtalu Kaasatud haldusorgan – Transpordiamet, volitatud esindaja Ege Stiina Järvmägi 13. detsember 2022
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta X ja Yi kaebus haldusasjas nr 3-21-1 rahuldamata.
2.Jätta kaebajate menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebajate nimed tähemärgiga. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 15. märts 2023. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
OSAÜHING AB TEXTILE esitas 02.07.2016. a Tähtvere Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks maaüksustele aadressiga Tartumaa, Tähtvere vald, Ilmatsalu alevik, Kruusa maaüksus (Kruusa kinnistu, registriosa nr 2946504) ja Karjääri maaüksus (Karjääri kinnistu, registriosa nr 624404).
2.Xle ja Yile kuulub Tartus Ilmatsalu külas Leetsi järve ääres Väike-Taraski kinnistu, mis on ümbritsetud Kruusa ja Karjääri kinnistutega.
3.Tähtvere Vallavolikogu otsustas 21.10.2016. a otsusega nr 1-2/24 algatada detailplaneeringu koostamise, kinnitas lähteseisukohad, määras korraldaja (s. o Tähtvere Vallavalitsus), koostaja (s.o AS Kobras) ja kehtestaja (s.o Tähtvere Vallavolikogu). Otsuse resolutsiooni p 4.1. kohaselt kohustati vallavalitsuse kantseleid teavitama detailplaneeringu algatamisest teiste hulgas planeeringualaga külgnevate kinnisasjad omanikke.
4.Detailplaneeringu algatamise kohta saatis Tähtvere Vallavalitsuse maa ja keskkonna spetsialist 04.11.2016. a planeeringuala naabritele e-kirja, sh e-posti aadressile [email protected].
5.Tartu Linnavalitsuse 18.09.2018. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002 anti Xle võimalus avaldada Ilmatsalu külas asuvate Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist.
6.X esitas 26.10.2018. a detailplaneeringule vastuväited, millele Tartu Linnavalitsus vastas 20.03.2019. a vastusega nr 9-3.1/DP-18-002.
7.Y esitas 03.06.2019. a vastuväited detailplaneeringule, millele Tartu Linnavalitsus vastas 04.06.2019. a vastusega, pakkudes ühtlasi välja aja kohtumiseks linnaplaneerimis ja maakorralduse osakonnas planeeringu tutvustamiseks.
8.X ja Y esitasid 25.09.2019. a Tartu Linnavalitsusele avalduse, milles teatasid, et notari juures teeservituudi seadmine nurjus, sest OÜ AB TEXTILE soovis ühiskasutuses tee hoolduse ja remondi panemist nende kohustuseks. X ja Yi väitel on sissepääsutee nende rajatud, kuid tahte vastaselt Tähtvere valla poolt erastatud. X ja Y küsisid avalduses, kas kohalikul omavalitsusel on võimalik see eratee teha avalikult kasutatavaks ja sõlmitakse eramaa omanikega vastavad kokkulepped eratee kasutamiseks. Tee erastamisel ei ole arvestatud X ja Yi huvidega ja nad soovivad teada, kelle poole peaks probleemi lahendamiseks pöörduma.
9.Tartu Linnavalitsus teavitas 16.10.2019. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002 kaebajaid detailplaneeringu korrigeerimisest ja andis võimaluse esitada muutunud detailplaneeringu lahenduse kohta arvamus. Detailplaneeringut korrigeeriti järgmiselt: 1) planeeringu aluskaarti aktualiseeriti, st geodeet tegi uue mõõdistuse, kaardile kanti ebaseaduslikult ehitatud hoone vundament, tiik jm; 2) arvestades toimunud ehitustegevuse tulemusi on muutunud ehitusõigus, hoonestusala on vähendatud; 3) toodi välja üleujutustega seotud riskid; tuleb arvestada asjaoluga, et transpordiga juurdepääs ei ole igal ajal võimalik; 4) planeeringuga on määratud servituudi seadmise vajadused, sh on sätestatud kohustus sõlmida enne ehitustegevusega alustamist notariaalne kokkulepe Väike-Taraski kinnistule juurdepääsu tagamiseks.
10.X ja Y esitasid 10.11.2019. a täiendavad arvamused ja vastuväited detailplaneeringule, millele Tartu Linnavalitsus vastas 11.12.2019. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002.
11.Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsusega nr 301 kehtestati Ilmatsalu küla Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneering vastavalt otsuse lisale.
Detailplaneeringu (DP) koostas AS Kobras, projektijuhiks ja planeeringu üheks koostajaks oli maastikuarhitekt-planeerija Teele Nigola (Oktoober 2020, töö nr 2017-082, I kd tl 88-97). DP seletuskirja (I kd, tl 89) kohaselt oli DP koostamise eesmärgiks maa kasutamise sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ning sellele hoonestusõigusega alade moodustamine, hoonete ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, Ilmatsalu jõe ja planeeringualal paikneva veekogu edelanurga vahelisele alale Karjääri katastriüksusel lautri asukoha määramine ning hoonestusalale juurdepääsutee kavandamine Leetsi teelt nähtuvalt. X ja Y esitasid 02.01.2021. a Tartu Halduskohtule ühise kaebuse, taotledes: 1) Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse nr 301 Ilmatsalu küla, Kruusa ja Karjääri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu otsuse faktiliste asjaolude kindlakstegemist; 2) Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse nr 301 tühisuse kindlaks tegemist; 3) Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse nr 301 täielikult kehtetuks tunnistamist. Kaebuse kohaselt rikutakse kehtestatud detailplaneeringuga kaebajate omandiõigust ja seatakse ohtu kaebajate elu ning tervis.
13.Tartu Halduskohtu 25.07.2022. a määrusega jättis kohus läbi vaatamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse. Taotlus ei lähtunud põhivaidluse esemest, taotleti ehitustegevuse peatamist, tasumata oli ka riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt.
14.Kohus jättis 04.11.2022. a määrusega rahuldamata kaebajate vastuväite kohtu tegevusele ja kaasas haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Transpordiameti ja Päästeameti.
15.Transpordiamet esitas kohtule 28.11.2022. a arvamuse, milles märkis, et sõltumata sellest, et kohalik omavalitsus ei ole taotlenud Transpordiametilt lähteseisukohtade uuendamist ja asjaolust, et maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" (viidatud ka 16.08.2017 saadetud kirjas) on Transpordiamet asunud realiseerima, kinnitab Transpordiamet, et sedavõrd ei ole ka tänaseks lähteseisukohad muutunud. Transpordiamet esitas Kruusa ja Karjääri kinnistute ning lähiala detailplaneeringule kooskõlastuse ja omapoolsed lähteseisukohad 16.08.2017. a kirjaga nr 15-2/16-00744/285. Transpordiamet jääb 16.08.2017. a kirjas nr 15-2/16-00744/285 esitatud lähteseisukohtade juurde.
16.Päästeamet esitas kohtule 28.11.2022. a arvamuse. Päästeamet selgitas, et on kooskõlastuse andmisel lähtunud tuleohutusega seotud nõuetest ning talle edastatud Ilmatsalu külas asuvate Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu seletuskirjast ja joonistest (töö nr 2017-082). Nõuded juurdepääsutee tingimustele sätestab standard EVS 812-7:2018 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded,“ mille punktis 14 sätestatakse nõuded päästetööde ja päästemeeskonna ohutuse tagamiseks. Punkt 14.1 reguleerib tingimusi päästemeeskonna juurdepääsuteele. Punkt 14.1.4 kohaselt peab kustutustööde ja päästetööde tegemiseks olema juurdepääsutee vähemalt 3,5 m laiune sõidutee, mis on soovitatav rajada ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et juurdepääs kinnistutele ja kinnistutel on tagatud olemasolevate ja planeeritavate kruusakattega teede kaudu, mis detailplaneeringu põhijooniselt nähtuna tagab tuletõrjevee hüdrandi juures päästesõidukite ümberpööramise võimaluse ning on selliselt kooskõlas standardis EVS 812-7:2018 reguleeritud nõuetega. Täpsemad nõuded tee kandvusele ja laiusele kirjeldatakse ehitusprojektis.
Vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 esitatud tingimustele, peab avalikult kasutatav ja avalikkusele ligipääsetav eratee olema rajatud ehitusloa alusel, millest tingituna kehtestatakse täpsemad nõuded tee rajamiseks ehitusloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Nõuded tuletõrje veevõtukohale sätestas tuleohutuse seaduse (01.01.2019 redaktsioonis) §-d 23 kuni 26. TuOS (tuleohutuse seadus) § 23 lg 3 teeb viite (03.12.2018 kehtima hakanud) Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele,“ mille § 54 lg 2 kohaselt projekteeritakse ja ehitatakse tuletõrje veevarustus nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas asjakohases standardis. Päästeamet arvestab asjaoluga, et olemasolev olukord kinnistutel võib olla erinev kooskõlastamisel olevast detailplaneeringust. Peale detailplaneeringu kinnitamist, viiakse planeeritav ala vastavusse detailplaneeringus esitatud lahendustega järgides ehitusteatise või ehitusloa koostamisel ja kooskõlastamisel ehitisele (hooned ja rajatised) esitatavaid nõudeid sealhulgas tuleohutusnõudeid.
17.Kohus vaatas haldusasja läbi suulises menetluses 13.12.2022. a kohtuistungil. Poolte seisukohad
18.Kaebajad ei nõustu Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a vastu võetud otsusega nr 301, millega kehtestati Ilmatsalu küla, Kruusa ja Karjääri maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsusega on rikutud nende õigusi ja piiratud nende vabadusi. Kaebajatele on arusaamatu, miks esitati Tähtvere Vallavalitsusele 26.08.2016. a taotlusele detailplaneeringu koostamise algatamiseks algatuseelne eskiis, millel on märgitud, nagu oleks kraav juba ühendatud Väike-Taraski maaüksusel paikneva kaasomandis oleva tiigiga. Tähtvere Vallavolikogu jättis kontrollimata erinevused algatuseelse eskiisi ja Maa-ameti fotol Kruusa ja Väike-Taraski katastriüksuste kohta sellel ajal kajastatud andmete vahel. Kaebajad leiavad, et algatuseelne eskiis sisaldas võltsitud andmeid. Kaebajatele ei saadetud teadet detailplaneeringu algatamise kohta. Kaebajatel ei olnud arvuti kasutamise võimalust ning puudusid e-posti aadressid sel ajal. Kaebajad said teada, et Ilmatsalu küla, Kruusa ja Karjääri maaüksuste ning lähialale on algatatud 21.10.2016 Tähtvere Vallavolikogu poolt detailplaneering alles septembri lõpus 2018. aastal Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna saadetud kirjast Xle. Arusaamatutel põhjustel on kiri jäetud saatmata Väike-Taraski kinnistu teisele omanikule Yile. Kaebajate arvates on detailplaneeringu menetlemine olnud õigusvastane. Kaebajad väidavad kaebuses, et said detailplaneeringu menetlusest üldse teada alles augustis 2020. Vaatamata sellele, et Väike-Taraski kinnistu ei kuulu planeeringualasse, juhitakse planeeringu alalt sadeveed, üleujutusest tekkinud veed ja reoveed Väike-Taraski ja Kruusa kinnistu kaasomandis olevasse kraavi ja kraavist edasi tiiki, mis asub Väike-Taraski kinnistul. Kaebajad avaldavad rahulolematust 04.12.2020. a otsusega kehtestatud detailplaneeringu seletuskirja p 3.4.1 osas. Kaebajad leiavad, et seletuskiri ei kajasta tegelikku olukorda. Kehtestatud detailplaneering kitsendab Väike-Taraski omanike õigusi kasutada vabalt oma omandit. Tegemist on piirkonnaga, mis on igal aastal üle ujutatud. Detailplaneeringu koostamisel oleks
pidanud arvestama olemasoleva situatsiooniga – märgalaga, kõrguste vahe eristustega. Kaebuse kohaselt on 11.07.2017. a koostatud detailplaneeringu põhijoonisel 4 arusaamatul põhjusel märgitud, et Väike-Taraski kinnistule kuuluv tiik on juba ühendatud kraaviga. Kobras AS planeerijad joonise koostamisel ei pannud tähele, et planeerides sissesõiduteed üle VäikeTaraski maaüksuse, et pääseda Kruusa maaüksusele ning servituudi ala ettepanekuks VäikeTaraski kinnistu omanikele, planeerivad nad selle üle Väike-Taraski kinnistu hoonete ega arvesta, et selleks tuleb Väike-Taraski kinnistul olevad hooned ära lõhkuda ning võtta maha ka seal asuvad suured puud. Kaebajad väidavad, et Aare Vanari on omavoliliselt detailplaneeringu koostamise ajal ehitanud kraavi ühenduse tiigiga ja juurdepääsutee Kruusa kinnistule üle kaasaomandis oleva tiigi. 2017. aasta sügisel ehitas AB Textile OÜ seaduslik esindaja Aare Vanari sissepääsutee Kruusa maaüksusele üle Kruusa ja Väike-Taraski kaasomandis oleva tiigi ilma eelnevate piiride mõõdistusteta ja seepärast võib see tee ka osaliselt asuda Väike-Taraski maaüksuse maadel. Kui Aare Vanari ei oleks kraavi ühendust tiigiga omavoliliselt ja ilma projektdokumentatsioonita ehitanud, ei oleks võimalik olnud planeeringu kohaselt suunata Kruusa maaüksuselt sadeveed, üleujutusest tekkinud veed ja reoveed kraavi, mis osaliselt kuulub Väike-Taraski kinnistule ja kinnistul asuvasse tiiki. Kaebajad leiavad, et planeeringusse oleks pidanud märkima olulise tingimusena tekkivate omapuhasti väljavoolude ja sademevete suunamise kaasomandis olevasse kraavi ja tiiki ning sõnaselge ehitusõiguse või vähemalt krundi kasutusõiguse piirangu. Kaebajad on seisukohal, et Maanteeameti 16.08.2017 antud tingimuslikku kooskõlastust ei saanud planeeringu koostaja märkida tabelis 2, sest kooskõlastus ei kehtinud enam kahe aasta möödumisel. Elektrilevi OÜ Tartu regiooni 12.07.2017 antud tingimuslikku kooskõlastust ei saanud planeeringu koostaja märkida tabelis 2, sest kooskõlastus ei kehti ilma tööjooniste kooskõlastamata. Koostatud detailplaneeringus ei ole tagatud tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalust Kruusa, Karjääri ja Väike-Taraski kinnistute kõigis hoonetes ning maa-alal (põõsad, puud jne) ega ka päästetehnika pääsu Kruusa maaüksusel planeeringus märgitud hüdrandi juurde. Tallinna-Tartu maanteelt tulev tee ei ole vastava laiusega ja piisava kandevõimega. Detailplaneeringu seletuskirjas pole märgitud, kuidas saavad planeeringu alal liikuda raskeveokid – päästetehnika, prügiveokid. Päästeameti Lõuna päästekeskuse peainspektori Pjotr Vorobjovi antud kooskõlastus ei sisalda õiguslikku ega faktilist alust, millest Päästeamet on lähtunud, ega kaalutlusi, miks on Päästeamet pidanud projekti tuleohutuse osa seaduse nõuetele vastavaks, samuti viidet dokumendile, kus põhjendused võiksid leiduda. Seetõttu on kooskõlastus juba ainuüksi vormiliste puudujääkide tõttu õigusvastane. Kaebaja arvates on jäetud hindamata ka see, kas tulekustutusvee tuletõrje veevarustuse lahendus looduslike ja tehislike veevõtukohtade puhul vastab nõuetele ning on tagatud juurdepääs selleni aastaringselt. Detailplaneeringu koostamisel oleks pidanud arvestama olemasoleva situatsiooniga: märgalaga, kõrguste vahe eristustega, liikluskorralduse põhimõtetega, tee hooldamise (lumekoristus) ja kruntide teenindamise (päästetehnik, prügiveok) lahendusega. Samuti oleks pidanud esitama detailplaneeringu alalt välja jäävate, kuid seda teenindavate tehnovõrkude skeemi kuni eelvooluni või ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga kooskõlastatult maaomanikega, kelle maaüksuseid läbivad planeeritavad tehnovõrgud. Kaebajad on seisukohal, et Tartu Linnavolikogu 04.12.2020 otsusega nr 301 Ilmatsalu küla, Kruusa ja Karjääri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine riivab nende
asjaõiguslikku omandiõigust ning seab kaebajate elu ja tervise ohtu. Detailplaneeringu korraldaja on planeeringu korraldamisel rikkunud PS §-s 12 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust, koheldes AB Textile OÜ omanikku soodsamalt kui Väike-Taraski omanikke. Detailplaneeringu kehtestamine on vältimatus seoses Xle ja Yile otsese varalise ja moraalse kahju tekitamisega, rikub ja piirab nende õigusi ning toob tõenäoliselt kaasa tagajärje, mida ei saa kõrvaldada toimingu hilisemal vaidlustamisel.
19.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja on kaebajad kaasanud planeeringumenetlusse kui puudutatud isikuid PlanS § 127 ja § 133 kohaselt, kuna detailplaneeringuala piirneb kaebajatele kuuluva kinnistuga. Kaasamine on toimunud e-posti teel. Kaebajatele on saadetud e-kirju aadressidele [email protected] , [email protected] ja [email protected] . Vastustaja on nendelt aadressidelt kaebajatelt vastuskirju saanud, järelikult on kaebajad vastustaja e-kirjad kätte saanud. Kaebajad viitavad ka ise, et vastustaja on neid kaasanud 18.09.2018. a kirjaga. Tähtvere Vallavalitsuse dokumendiregistrist nähtuvalt on planeeringu algatamisest Xt teavitatud e-posti teel 2016. aastal aadressil [email protected] (sama e-posti aadressi on isik andnud avalikul arutelul, vt lisade kaust lk 33). Kaebajad on hiljemalt 2018. a olnud teadlikud algatatud detailplaneeringust ning nad on olnud menetlusse kaasatud ja kaebajad on kasutanud aktiivselt õigust arvamuse avaldamiseks. Tänasel päeval ei oma asja lahendamise seisukohast enam tähtsust, kas ja mis põhjustel kaebajad 2016. a detailplaneeringu algatamise teadet kätte ei saanud ning asjaolu, et algatamise teade saadeti 2016. a vaid ühe ühisomaniku e-postile, ei ole selline menetlusviga, mis tingiks käesoleval ajahetkel planeeringu õigusvastasuse. Vastustajale ei ole teada, mis asjaoludel ja mis viisil on vaidlusalune kraav tiigiga ühendatud ja üle tiigi tee rajatud. Maa-ameti fotolaos olevalt 06.04.2016. a fotolt nähtub üheselt, et kraav on ühendatud tiigiga ning planeeringus märgitud tee on valmis ehitatud enne planeeringu algatamist. Seega saab väita, et Väike-Taraski kinnistul asuv tiik ja suuremas osas planeeritavale alale jääv kraav on kogu planeeringu koostamise aja olnud muutumatul kujul olemas ja ühendatud. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd vaidlusalune kraav oli ühendatud kaebajate kinnistul paikneva tiigiga ja tee üle tiigi oli rajatud enne planeeringu algatamist, siis ei puutu nende kunagise rajamise asjaolud käesolevasse planeeringuvaidlusesse. Vastustajal puudub antud juhul põhjus kahelda planeeringuala kinnistute piirides, sh vaidlusaluse tee paiknemises Kruusa kinnistul täies ulatuses. Kraav ja selle ühendus tiigi ja järvega on olemasolev, seda planeeringuga ei kavandata. Asjaolu, et planeeringuala ja kaebajatele kuuluv kinnistu on nn üleujutus piirkonnas, on planeeringu koostajale samuti teada ning sellega on planeeringut koostades arvestatud. Planeeringuala olmereovee käitlemiseks on planeeringus välja toodud kaks võimalus (vt detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.4.1). Üks variantidest on reovesi käidelda omapuhastiga – ei ole lubatud kasutada imbsüsteemi. Sellisel juhul tuleb omapuhasti rajada kinnise biopuhastussüsteemina, kuhu üleujutusvesi ei sisene, see ankurdatakse ning teenindusluuk rajatakse kõrgemale 1% tõenäosuslikust üleujutustasemest – 34,7 m. Omapuhasti väljavool suunatakse tõepoolest vaidlustajate poolt nimetatud kraavi, mis on Leetsi järvega truubi kaudu ühendatud. Juhul kui biopuhastist kavandatakse heitvesi juhtida kraavi, mis voolab Leetsi järve, on see ka eelnevalt puhastatud ja vastab keskkonnaministri 08.11.2019. a määruse nr 61 "Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise
meetmed" nõuetele. Eelnevat arvestades ei tulene kavandatavast negatiivseid mõjutusi ei vee kvaliteedile ega nõuetele. Eelnevat arvestades ei tulene kavandatavast negatiivseid mõjutusi ei vee kvaliteedile ega ka Väike-Taraski kinnistule. Seda enam, et linn on huvitatud Leetsi järve avalikuks veekoguks määramisest ja huvitatud ka ise et vesi oleks puhas ja piirkonnas reostust ei tekiks. Alternatiivina on lubatud kasutada kogumismahutit, mida tühjendatakse vastavat luba omava ettevõtte poolt, st et kraavi midagi ei juhita. Seega detailplaneeringuga ei sätestata lõplikku lahendust, esitatud on tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on võimalik täpsustada vastavate projektidega. Nt kui väljaehitamise ajal on olemas moodsamad tehnilised lahendused, siis ei takista planeering neid kasutada. Kindel nõue on, et sademe- ja reovee kvaliteet peab loodusesse jõudes vastama kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ning kraavi juhitav heitvesi ja/või sadevesi ei tohi tekitada nn üleujutust ega muid kahjulikke mõjutusi VäikeTaraski kinnistule, sh sellel paiknevale tiigile. Ainuüksi tiigi ühendatus kraaviga ei tähenda, et kraavi juhitavad veed ei suubu mitte Leetsi järve, vaid Väike-Taraski kinnistul paiknevasse tiiki. Kaebajad ei ole välja toonud, kuidas rikuvad võimalikud kooskõlastused kaebajate subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esitatud väide on esitatud objektiivse õiguspärasuse kaitseks ehk teiste sõnadega nn avalikes huvides. Vastustaja selgitab, et detailplaneering on kooskõlastatud enne planeeringu avalikku väljapanekut nõutud asutustega. Kooskõlastuste olemasolu on kontrollinud ka rahandusministeerium järelevalvemenetluses ning rikkumisi ei ole tuvastatud. Detailplaneeringuga ei halvendata mitte kuidagi juba olemasolevat olukorda, mistõttu kaebajate väide võimaliku päästetehnika juurdepääsetavuse osas kaebajate kinnistule jääb arusaamatuks. Detailplaneeringuga planeeritud hooned ei paikne kaebajate kinnistul paiknevate hoonete tuleohutuskujas. Vastustaja loeb päästetehnika juurdepääsu seisukohalt Päästeameti kooskõlastuse piisavaks. Vastuvõtmisele suunatud planeeringulahendus ei käsitle Maanteeameti valitsemisalas olevaid küsimusi, st planeeringuga ei kavandata olemasoleva teekasutuse ega teemaplaneeringuga kavandatu osas muudatusi, mistõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks planeeringut täiendavalt Maanteeametiga kooskõlastada ega kooskõlastust uuendada. Jäätmemajandus on lahendatud vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadustele. Prügikonteinerite asukoht ja vajadus lahendatakse nende vajaduse tekkimisel operatiivselt lähtudes kehtivatest eeskirjadest, täpseid asukohti piisava ruumi olemasolu korral ei peeta detailplaneeringuga vajalikuks määrata. Juurdepääs planeeritavale alale, sh Väike-Taraski kinnistule, on tagatud Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maanteelt mööda olemasolevat väljakujunenud teed. Planeeringuga on määratud juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Väike-Taraski kinnistu kasuks, seega on juurdepääsude tagamiseks eeldused loodud (vt planeeringu seletuskirja punkt 3.2). Vastavad kokkulepped (tingimused) tee kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb saavutada kinnistute omanikel omavahel. Lume ladustamise osas on vastustaja seisukohal, et antud juhul puudub vajadus detailplaneeringuga näidata lumeladustamise ala, kuivõrd planeeringualal on lume ladustamiseks piisavalt ruumi.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt tagatakse liikumine mööda olemasolevat kruusateed, mida kasutatakse ka täna mitme krundi omaniku poolt ja on rahuldanud kasutajate vajadused. Paikvaatluse tulemusel saab kinnitada, et mõlema maaüksuse kasutamine maaomanike poolt, juurdepääs Leetsi järve kallasrajale ja liikumine matkarajal on toimunud enne planeeringu koostamist, toimub täna ja samasugune kasutus jätkub ka planeeringu kehtestamise järgselt. Leetsi järve kallasrajale autodega juurdepääsu ei kavandata, samuti ei planeerita alale supluskohta, mis eeldaks maakasutuse muutust. Seega ei kavandata planeeringuga liikluskoormuse kasvu, mis tooks kaasa olulisi muudatusi. Kui tee kasutajad soovivad teed laiendada ja/või muuta tee katendit, siis omavahelisel kokkuleppel on seda võimalik kavandada, detailplaneering seda ei piira. Vastustaja hinnangul ei ole eeltoodud etteheide esitatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks ja võimalike tehnovõrkudega liitumise (eelkõige on siis kaebajad pidanud ilmselt silmas elektrit) kajastamine detailplaneeringus ei saa vastustaja hinnangul riivata ka nn avalikku huvi. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud detailplaneeringu põhijoonisel ning lahti seletatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 ja selle alapunktides. Seega nt elektriga liitumiskilp on juba planeeritaval kinnistul olemas. Vastustaja leiab kokkuvõttes, et detailplaneeringuga on tagatud terviklik, turvaline ja meeldiv elukeskkond nii olemasoleva kui ka planeeringuga kavandatu osas. Detailplaneeringu kehtestamisel on olnud olulised asjaoludeks, et detailplaneeringuga määratakse Leetsi järv avalikku kasutusse, tagatakse kallasrajale juurdepääs ja vaba liikumine kallasrajal. Detailplaneeringu kehtestamisega tagatakse nimetatud avalik kasutus kõigile soovijatele, sh Väike-Taraski kinnistu omanikele. Planeeringuga on tagatud Väike-Taraski kinnistule juurdepääs Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt läbi Leetsi, Taraski ja Kruusa kinnistute mööda olemasolevat väljakujunenud teed ning vastavalt planeerimisseadusele on määratud servituudi seadmise vajadus. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tähtvere valla üldplaneeringuga.
20.Kolmas isik, kes on menetlusse kaasatud vastustaja poolel, on seisukohal, et Väike-Taraski kinnistu omanike kaebused on esitatud asjatult ning OÜ AB Textile ja Tartu linn on Kruusa ja Karjääri detailplaneeringu menetlemise raames toiminud õiguskorra piires. Väike-Taraski kinnistu omanikele ei meeldi OÜ AB Textile tegutsemine naaberkrundil, aga nad ei ole kaebustes näidanud, millisel kombel on Tartu Linn või OÜ AB Textile rikkunud nende õigusi kasutada neile kuuluvat Väike-Taraski kinnistut õiguskorra piires ja vastavalt nende soovile. Naaberkinnisasjade omanike õiguste hindamisel ei saa eelistada üht omanikku teisele ning põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega, mitte naabrite arvamusega. Kaebajad ei ole näidanud, kuidas on detailplaneeringu menetlemisel rikutud seadusi ja missuguste kehtivate õigusaktidega või üldpaneeringuga on kehtestatud detailplaneering vastuolus. Kaebajad on kogu detailplaneeringu koostamise jooksul vastustanud kõiki planeeringuga seotud tegevusi eesmärgiga blokeerida OÜ AB Textile mistahes tegevust talle kuuluvatel kinnistutel. Tegemist on olnud pahatahtlike ja alusetute kaebuste ning nõudmistega kogu detailplaneeringu menetlemise jooksul. Kahjuks jätkub nende esitamine nüüd juba kohtus. AB Textile OÜ on jätkuvalt seisukohal, et esitatud kaebused on põhjendamatud. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja p.3.4.1: Omapuhasti rajatakse kinnise biopuhastussüsteemina,
kuhu üleujutusvesi ei sisene, see ankurdatakse ning teenindusluuk rajatakse kõrgemale 1% tõenäosuslikust üleujutustasemest - 34,7 m. Omapuhasti väljavool suunatakse krundi positsioon 1 lõuna osas paiknevasse kraavi. Nimetatud kraav on Leetsi järvega truubi kaudu ühendatud. Ajutiselt väga madala veetasemega Leetsi järves ja kraavis on langenud reaalne veetase madalamale kui Leetsi järve ja kraavi ühendava truubi kõrgus. Seoses sellega on ajutiselt vee liikumine kraavi ja Leetsi järve vahel halvenenud. AB Textile OÜ peab plaani koostamaks projekti kraavi rekonstrueerimiseks ja süvistamisteks, mille raames saaks ka sügavamale paigutada Leetsi järve ja kraavi ühendava truubi, et vältida madala veetasemega truubi liiga kõrgele jäämist. Kuna tegu on üleujutusalaga, siis nii madal veetase on esmakordne ning sellist olukorda ei ole varasematel aastatel ega kaebuse esitamise ajal esinenud, vaid on tekkinud 2022. aastal. Kohtu seisukoht
21.Kaebajad on kaebuse põhistamiseks tõenditena esitanud haldusmenetluses neile kättesaadavaks tehtud menetlusdokumendid ja pilte ning kaardimaterjale kaebajate ja kolmanda isiku kinnistutest ning planeeringualast.
22.Vastustaja põhjendab vastuväiteid kaebusele haldusmenetluse toimikusse kogutud tõenditega.
23.Kohus on kaebaja taotlusel asja juurde võtnud Teele Nigola tunnistajana kirjalikult antud ütlused (IV kd, tl 26-28), nõudnud täiendavaid seisukohti ja tõendeid vastustajalt ning kaasatud isikutelt, samuti viinud läbi paikvaatluse kaebajate Väike-Taraski maaüksusel, mille kohta on paikvaatluse käigus koostanud protokolli koos vaatluse käigus tehtud piltidega loodusobjektidest, mida vaatlusel menetlusosalistelt saadud infot arvestades vaadeldi ( III kd, tl 140-165).
24.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
25.Tõendikogumi kohaselt kuulub kaebajatele Väike-Taraski kinnistu (katastritunnus 83101:001:0166), mis on ümbritsetud valdavalt kolmanda isiku Kruusa kinnistuga (katastritunnus 83101:001:0219, IV kd, tl 5-6) ja Väike-Taraski maaüksuse kõige kitsamas küljes kolmanda isiku Karjääri kinnistuga (katastritunnus 83101:001:0174, IV kd, tl 7-8) Leetsi järve ääres.
26.Tartu Linnavalitsuse 10.11.2020. a korralduse nr 1280 (III kd, tl 168-189) kohaselt on kolmanda isiku kinnistutele seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus Tartu linna kasuks Kruusa ja Karjääri maaüksusi läbiva tee kaudu Leetsi järve kallasrajalt kuni Kruusa maaüksuse piirini. Käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust omavat Kruusa maaüksusel asuvat tee osa kasutavad asendiplaani (III kd, tl 169) kohaselt ka kaebajad Väike-Taraski maaüksuselt avalikult kasutatavale teele saamiseks.
27.Kinnistusraamatu registriosade nr 2946504 ja 624404 väljavõtete (IV kd, tl 5-6, 7-8) kohaselt on isiklik kasutusõigus Tartu linna kasuks tasuta ja tähtajatult Leetsi järve kallasrajale juurdepääsu avalikuks kasutamiseks kantud ka kinnistusraamatusse.
28.Tähtvere Vallavolikogu 21.10.2016. a otsuse nr 1-2/24 (I kd, tl 15-19) kohaselt oli Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks määrata Kruusa ja Karjääri kinnistutele ehitusõigus ja maakasutustingimused vastavuses Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud Kärevere karjääri/Leetsi järve puhke- ja virgestusala juhtotstarbele ning maa-ala kasutamise eesmärkidele.
29.Vastustaja on kaebajate poolt vaidlustatud Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse nr 301 (I kd, tl 80-83, 84-97) andnud planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lõikele 1 ja Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringule tuginedes kokkuvõtlikult järgmistel kaalutlustel. Tähtvere valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringu ala kasutamise juhtotstarbe ja lähialal asuvate elamukompleksidega on arvestatud; ala jääb Ilmatsalu jõe valgalale, mis on mõjutatud Ilmatsalu jõe ja Emajõe üleujutustest; Kärevere kruusamaardla alale ei ole hoonestuse rajamine lubatud; ala on võimalik hoonestada Leetsi järve piiranguvööndis väljaspool ehituskeeluvööndit; detailplaneeringu kehtestamise järgselt tehakse ettepanek Leetsi järve lisamiseks avalikult kasutatavate veekogude nimekirja; Kruusa maaüksus jagatakse kaheks krundiks: neist 2,33 hektarilisele võib rajada üksikelamu kuni seitsme abihoonega, ehitisealune pind kuni 480 m2; eluhoonete +/-0.00 min absoluutkõrgus 34.7 meetrit, samal absoluutkõrgusel peab olema maapind salvkaevu ümber ja omapuhasti kuja ulatuses ning sõidutee osal; juurdepääs hoonestusalale olemasolevalt Leetsi teelt; teise, loodusliku maa krundi suuruseks on 4,36 hektarit, ehitusõigusega kahe paadikuuri rajamiseks, ehitisealune pind kuni 100 m2, millele üleujutusohust tulenevalt ei ole transpordiga juurdepääs (va veesõidukid) igal ajal võimalik; planeeringuga on määratud servituudi seadmise vajadus, mh juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Väike-Taraski kinnistu kasuks, Väike-Taraski kinnistule on ainuke võimalik olemasolev juurdepääs üle 4,36 hektarilise krundi. Planeeringu avalikustamisel esitatud arvamuste osas on linn läbi viidud menetlusest ülevaadet tehes lõppkokkuvõttes nentinud, et puhke- ja virgestusala saab avalikult kasutada ning planeerimismenetluses ei ole võimalik lahendada kõiki eraõiguslikke vaidlusi ja naabrite vahelisi probleeme. Enne detailplaneeringu kehtestamist on sõlmitud isiklik kasutusõigus Leetsi järvel ja kallasrajal liikumiseks.
31.Detailplaneeringuga lahendamisele kuuluvad ülesanded on sätestatud planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1 kuni 22.
32.Asjas kogutud tõenditele tuginedes puudub kohtul alus kaebajatega nõustumiseks, et vastustaja on seadusekohased ülesanded jätnud käesoleval juhul planeeringumenetluses planeeringut kehtestades lahendamata.
33.Vastuseks kaebajatele selgitab kohus esmalt, et planeerimisasjades, sh detailplaneeringu kehtestamise otsuste (PlanS § 139) vaidlustamisel on lubatavateks peetud kaebuse esitamist subjektiivsete õiguste rikkumise alusel kui ka populaarkaebusena.
Kuna need on erinevad kaebeõiguse allikad, siis peavad kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsus asjas (RKHKo) 3-3-1-84-08 p 10). Seetõttu tuleb välja selgitada, millisel alusel ja kelle huvides on kaebus esitatud. Kaebuse võib küll esitada samaaegselt nii isiklike subjektiivsete õiguste või huvide kaitseks kui ka avalikes huvides, kuid neid kaebuse osi tuleb selgelt eristada, sest kohtuliku kontrolli ulatus on sõltuvalt kaebeõiguse allikast erinev (RKHKo 3-3-1-87-11, p 13 jj). Kuna kaebajad on käesolevas asjas vallavolikogu otsuse vaidlustanud subjektiivsete õiguste rikkumisele tuginedes, keskendub kohus valdavalt sellele kaebeõiguse allikale. Seetõttu kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebajate õigusi. Seda põhjusel, et õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (RKHKo 3-3-1-15-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
34.Kaebajad taotlevad detailplaneeringu tühistamist või selle kehtestamise otsuse tühisuse tuvastamist kolmanda isiku naabrina.
35.Naabrusõiguste osas on valitsev seisukoht, mille kohaselt saab detailplaneeringu kehtestamisel seatud tingimustest tuletada isiku subjektiivse õiguse, mida kohalik omavalitsus ja eraisik ei saa lepinguga muuta (RKHKo 3-13-385, p-d 11, 12). Vastustaja tegevus peab olema kooskõlaline naabrusõiguste tasakaalustatud lahendamise kohustusega, kui naabrite vahelist vaidlusküsimust lahendati planeeringu menetluse käigus, sest planeeringu kehtestamise järgselt ei ole vastustajal selleks enam võimalust. Vaidlust ei saa olla ka selles, et planeeringu nõuded, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte, võivad luua isikutele iseseisva subjektiivse õiguse (RKHKo 3-14-52416, p-d 15, 20).
36.Kohus selgitab siinkohal vastuseks kaebajatele, et käesoleva detailplaneeringuga lahendatav ala asub hajaasustuses mitte tiheasustuses, kus naabrusõiguste kaitsealasse kuuluvad väärtused nagu isiku õigus päikesevalgusele eluruumides (PlanS § 126 lg 1 p 12) jmt ei saa kaebajate õigusi riivata kruntide suuruse, ehitusalade vahelise kauguse jmt asjaoludest tulenevalt.
37.Neil asjaoludel märgib kohus vastuseks kaebajatele, et vaidlustatud otsuses on lahendatud lõplikult ehitusõigus kolmanda isiku elamu asukoha osas, mille suhtes kaebajatel otseseid vastuväiteid pole. Samuti on otsusega lahendatud nii hoonete kui omapuhasti kuja absoluutkõrgusega seonduv.
38.Kolmas isik on tunnistanud, et vaidlusaluse kraavi Leetsi järve poolne truup ei pruugi omapuhasti kuja rajamiseks seatud kõrguse aspektist vastata vaidlustatud otsusega seatud tingimustele, sest Leetsi järve truup asub omapuhasti väljavoolust kõrgemal.
39.Seega ei saa vaidlustatud otsus omapuhastist poolte piiril olevasse kraavi vedeliku väljutamise osas olla vastuolus kehtiva õigusega, sest kolmas isik tunnistab kraavi rajamistegevusega kaebajate õiguste riivet.
40.Samuti on halduskohus seisukohal, et kaebajate tõstatatud asjaoludel ei ole põhjendatud väide, et vastustaja on menetluses käitunud kaebaja suhtes pahatahtlikult ja ilma õigusliku aluseta viivitanud planeeringu vastuvõtmisele suunamisega.
41.Paadikuuride ehitusõigust ei ole lahendatud vaidlustatud otsuses taolise täpsusastmega, et nende rajamisel ei peaks järgima edasise loakohustusliku tegevuse nõudeid. Seetõttu ei piira vaidlustatud otsus ka paadikuuridega seonduvalt kaebajate õigusi, sest täpsusastme osas ei ole otsus kehtiva õigusega vastuolus.
42.Kohtu hinnangul on neil asjaoludel vastustaja leidnud planeeringumenetluses ehitistele ja rajatistele optimaalselt isikute huve arvestava asukoha, mida on ka kohtupraktikas käsitletud kohaliku omavalitsuse kohustusena (RKHKo 3-15-2232, p-d 8.3, 11).
43.Seega on halduskohtu hinnangul vastustaja tegevus kolmanda isiku uusehitisele optimaalse asukoha leidmiseks olnud kooskõlas seadustes ja kohtupraktikas tunnustatud kohaliku omavalitsuse kohustustega.
44.Seoses kaebajate viidatud põhiõiguste riivega sedastab halduskohus, et tulenevalt põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib intensiivseid põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga (RKHKo 3-3-1-41-06, p 22).
45.Seejuures ei piisa pelgalt riivet lubava seadusenormi olemasolust - õigusriigile omasest olulisuse põhimõttest tulenevad nõuded ka normile endale. Need kohustavad seadusandjat otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatus ja maht (vt RKHKo 3-3-1-63-09, p 14). Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (RKHKo 3-3-1-48-16, p 38).
46.Kohus nõustub kaebusega, et ühelt poolt kaebajate, aga teisalt ka vastustaja poolel menetlusse kaasatud kolmanda isiku ettevõtlusvabadus ja omandiõigus on põhiõiguse järku õigused (PS ptk II, § 31 ja § 32).
47.Kaebajad esitavad detailplaneeringule õiguslikke etteheiteid üksnes kaebajate kinnistuga seonduvalt, esitamata tõendeid ja argumente, mille alusel tuvastada, et kaebajate ja kolmanda isiku põhiõigused ei vaja detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusõiguse hindamisel võrdset kaitset.
48.Kohtu hinnangul on detailplaneeringu ülesandeks lahendada põhimõtteline küsimus detailplaneeringu elluviidavusest ning esitada planeeringuala terviklahendus. Vastustaja ei ole seda ülesannet täites õiguslikult eksinud.
49.Detailplaneering näeb ehitustegevuse ette kolmanda isiku kinnistutel kaebajate kinnistust suhteliselt kaugel, kuna tegemist on hajaasustuse piirkonnaga. Kaebajate kinnistuga piirneb vahetult üksnes juurdepääs kolmanda isiku loodusliku maa krundile Leetsi järve kaldal ja rajatisena omapuhasti väljavool, mis on kinnistute piiril oleva kraavi kaldal.
50.Arvestades seega kaebuse piiridega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3) ja asjaoluga, et detailplaneeringu eesmärgiks on kolmanda isiku katastriüksuste hoonestusõiguse määramine, on kohus vastupidiselt kaebajatele seisukohal, et üldisest võrdsusõiguse maksiimist lähtudes on vastustaja kohtu hinnangul detailplaneeringut kehtestades kohelnud võrdseid võrdselt (vt RKPJKo 3-4-1-14-07, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
51.Füüsilisest isikust kaebajad tuginevad omandiõiguse kui põhiõiguse rikkumisele.
52.Juriidilisest isikust kolmas isik on selgitanud, et omandiõiguse kõrval tuleb järgida ka ettevõtlusvabadust.
53.Kohus sedastab vastuseks pooltele, et ettevõtlusvabadust riivavaks saab pidada iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKo nr 3-4-1-6-00). Seega pidi vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel arvestama ka kolmanda isiku põhiõigustega oma kinnistuid kasutada, käsutada ja hallata.
54.Seetõttu nõustub kohus vastustaja poole seisukohaga, et kaebajad ei saa eeldada, et neid ümbritsev keskkond ja miljöö püsib muutumatuna. Kaebajad peavad taluma ka hajaasustuses lähiala kinnistutele selliste hoonete rajamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muus osas õiguspärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2019 otsus nr 3-18-163, p 13).
55.Menetluslike minetuste aspektist nõustub kohus kaebajatega, et endise Tähtvere Vallavalitsuse maa ja keskkonna spetsialisti 04.11.2016. a planeeringuala naabritele saadetud teatisest detailplaneeringu algatamise kohta, mis saadeti muuhulgas e-posti aadressile [email protected], ei saa teha järeldust kaebajate õigeaegse ja korrakohase menetlusse kaasamise kohta, sest tõendatud ei ole kaebajate poolt kirja elektrooniliselt kättesaamine.
56.Samas ei ole kohtupraktikas peetud naaberkinnisasja omaniku õigeaegset menetlusse kaasamata jätmist selliseks menetlusveaks, mis tingib vältimatult planeeringu kehtestamise õigusvastasuse kui planeerimismenetluse lõpptulemus ei riiva tema õigusi (vt RKHKo 3-3-171-15, p 14-15).
57.Tartu linn on vastustajana haldusmenetluse toimikusse kogutud tõenditega tõendanud, et ajal, mil linn haldusreformi järgselt menetles planeeringut, on linnavalitsus kaebajad kaasanud planeeringumenetlusse kui puudutatud isikuid kooskõlas PlanS § 127 ja § 133 sätestatuga põhjusel, et detailplaneeringuala piirneb kaebajatele kuuluva kinnistuga. Tõendatud on kaebajate elektrooniline kaasamine. Kaebajatele on saadetud, neilt on saadud ja nad on kinnitanud 2018. aasta seisuga menetlusse kaasamist e-posti aadressidel [email protected], [email protected] ning [email protected]. Kaebajate poolt kaebusele ja kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentidele lisatud arvukate haldusmenetluse pöördumiste ja taotlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajatel on menetlusse kaasatuna olnud võimalus ära kuulamise õiguse realiseerimisele.
58.Kohtu hinnangul ei ole kaebajad kohtule esitatud menetlusdokumentides välja toonud selliseid planeeringumenetluse õigusvastasusele viitavaid ja seeläbi kaebajate õigusi rikkuvaid minetusi, mis annaks iseseisva aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks sõltumata asjas tehtud lõppotsusest, mille tühistamist ja/või tühisuse tuvastamist kaebajad taotlevad.
59.Kaebajate kinnistu on ümbritsetud planeeringualaga, mille kohta on tehtud vaidlustatud otsus ja detailplaneering kehtestatud.
60.Tartu Halduskohtu 09.09.2022 a kohtumääruse alusel viidi poolte osalusel läbi paikvaatlus kaebajate Väike-Taraski katastriüksusel.
29.09.2022. a paikvaatluse protokolli (III kd, tl 140-164) kohaselt alustati vaatlust VäikeTaraski ja Kruusa katastriüksuse ristumiskohas asuvalt teelt, millest kaebajate kinnistu jääb lõunasse ja 3. isiku kinnistu lääne suunda. Kruusa kinnistu ümbritseb Väike-Taraski kinnistut. Kaebaja selgitas, et probleemideks on omavoliliselt rajatud tee. Samuti kolmanda isiku kanalisatsioon, mis on suunatud kaebajate tiiki. Varasemalt oli tiik kolmanda isikuga ühine ja teed ei olnud kuni 2016-2017. aastani. Teisele poole tiiki rajati tee Kruusa kinnistule ja tee asub ka Kruusa kinnistul. Kanal ja tiik on omavahel alates 2016. a ühendatud ja kraav on kaasomandis. Kraav oli varem tuletõrje veevõtuks, tee ehitamisel see süvendati ja väljakaevatud pinnast kasutati teetammi ehitamiseks. Vastustaja esindaja selgitas, et tee ei ole avalikult motorsõidukitega kasutatav. Teele on määratud isiklik kasutusõigus kallasrajale ja järvele juurdepääsuks. Tee on mõeldud ainult jalgsi läbimiseks. Kuni maanteeni läbi teiste kinnistute on määratud servituudi vajadus (vt fotod nr 1-5). Vaatluse käigus liiguti Taraski-Leetsi kinnistu piirile, kuhu on Väike-Taraski kinnistu juurest ca 100 meetrit. Kaebaja osundas, et kõnniteed ei ole, kui sõidavad traktorid, ei ole kuhugi minna. Talvel on tee väga jäine ja on probleeme tee peale jäämisega, kui kaks autot kohtuvad. Keegi seda teed ei hoolda ja kaebajad ei saa seda ka teha, kuna see ei ole nende oma ja servituuti ei ole (vt fotod nr 6-9). Vastustaja esindaja selgitas, et näha olevat ja väljaspool planeeringuala asuvat uut kruusateed ei ole planeeringus, seda rajab Transpordiamet Tallinna maanteele (foto nr 10). Paikvaatlus jätkus Taraski-Leetsi teede ristmikult tagasi Kruusa kinnistule. Orienteeruvalt Kruusa kinnistu piiri alguses asub sissesõidukeelu märk. Vaatluse käigus liiguti piki Väike-Taraski piiri Leetsi järve suunas, järgmine vaatluskoht kraav, kaebajate ja III isiku kinnistute vahel. Kolmanda isiku esindaja selgitas, et planeeringu järgi on siia ette nähtud hüdrandi asukoht. Siin asub Kruusa kinnistu kanalisatsiooni väljavool. Pruun toru on kanalisatsioon, must toru on teetruup, (fotod nr 11-14). Vaatluse käigus jõuti Väike-Taraski ja Kruusa kinnistute piirile. Kaebaja juhtis tähelepanu, et Leetsi järve otsas olev truup on liiga kõrgel, mille tõttu vesi voolab tiiki mitte järve (foto nr 15). Vaatluse käigus jõuti Kruusa, Karjääri ja Väike-Taraski kinnistute piirile. Väike-Taraski piiri kupits asub männi all. Vastustaja esindaja selgitas, et Karjääri maaüksuse ja järve vahele on planeeritud pinnastee, kuidas hakkavad siin ehitustööd toimuma ja päästetehnika saab liikuda ei ole planeeringu küsimus (fotod nr 16-18). Vaatlus jätkus planeeritud paadikuuride võimalikus asukohas Karjääri kinnistul. Hoonestusalast kuni Väike-Taraski kuurini on ca 25 meetrit. Hoonestusalast Väike-Taraski piirini on ca 10 meetrit. Kolmanda isiku esindaja selgitusel on vaatluskoha kõrval kanal, mille kaudu saavad paadid liikuda paadikuurideni. Paadikuuride võimalikust asukohast VäikeTaraski kinnistuni on ca 10 meetrit. Kaebaja selgitas, et Väike-Taraski piirneb Emajõe kanaliga (foto nr 19-22).
61.Vaatlusprotokolli kohaselt ei ole seega tiigi juures Väike-Taraski ja Kruusa katastriüksuse tee ristumiskohas asuvas piiripunktis olema pidav piirimärk säilinud, kuna vaatlusel osalenud kaebaja ja kolmanda isiku esindaja ei ole kohtule piirimärki selle puudumise tõttu osundanud.
Kruusa, Karjääri ja Väike-Taraski Leetsi järve poolsel piiril on olemas Väike-Taraski piiri kupits. Seega saab kaebajate väide kolmanda isiku poolt kraavi omavolilises rajamises piirile ja seeläbi kaebajate maale olla puutumuses üksnes Väike-Taraski ja Kruusa katastriüksuse ristumiskohas asuva piiripunkti asukoha ja seal piirimärgi puudumisega, sest kohtule esitatud kaardimaterjali kohaselt kulgeb piir nende piiripunktide vahel sirgelt. Vaatlusprotokolli kohaselt ei saa kaebajate väitel kolmanda isiku poolt omavoliliselt rajatud tee asukoht neil faktilistel asjaoludel riivata kaebajate omandiõigust maale nende kinnistul, sest vaatlusprotokolli kohaselt ei saa tee asuda kaebajate kinnistul ja seda kaebaja ka ei väitnud. Vaatlusprotokolli kohaselt ei saa kolmanda isiku rajatud kanalisatsiooni lahendusest väljutatava vedeliku (puhastatud reovesi ja sademed) suunamine kraavi ja seeläbi jõudmine kaebajate tiiki riivata kaebajate õigusi. Seda põhjusel, et poolte vahel ei ole vaidlust, et detailplaneeringu kohane reo- ja sadevete käitlemise tehniline lahendus peab arvestama kolmanda isiku kinnistu asumisega üleujutuse alal. Teisalt ei oma detailplaneeringu tehnilise lahenduse kohaselt tähtsust toru kõrgus Leetsi järve ja kaebaja tiigi suhtes, sest detailplaneering ei seo reovee puhastamise järgset vedeliku puhtuse astet asjaoluga, kas vedelik jõuab Leetsi järve või kaebaja tiiki või jõuab üleujutuse kõrgajal Leetsi järve kõrval nii kolmanda isiku kui kaebajate kinnistutele. Vaatluse käigus ei ole tuvastatav nn pruuni toru puhul detailplaneeringut kehtestavas otsuses toodud kõrgusnõude eiramine absoluutse nulli suhtes. Kohtu arusaamisel peab torust väljutatav vedelik olema sellise puhtusastmega, et see ei riku loodust ja on ohutu inimesele, olgu siis kaebajate tiigis või Leetsi järves. Vaatlusprotokolli kohaselt ei sa kaebajate väidete kohane kraavi omavoliline rajamine kolmanda isiku poolt olla mõjutanud kraavi varasemat kasutamisotstarvet tuletõrje veevõtukohana. Kaebajad pole esitanud tõendeid varasemalt vastavatele nõuetele vastama pidanud tuletõrje veevõtukoha nõuetele mittevastavaks muutumist kolmanda isiku poolt kraavi rajamise/süvendamise tulemusel. Vaatlusprotokolliga on tuvastatud ka kolmanda isiku kinnistule detailplaneeringuga kooskõlaliselt paigaldatava hüdrandi asukoht, millele kaebajad menetlusdokumentides naabrusõigustega seonduda saavaid pretensioone ei esita, sest üksnes Päästeameti pädevuses on hinnang, kas hüdrandi asukoht kolmanda isiku kinnistul on sobiv. Vaatlusprotokolli kohaselt on kohtu hinnangul tehniliselt võimalik Karjääri maaüksuse ja Leetsi järve vahele jääva detailplaneeringus pinnasteena planeeritud ühendus kolmanda isiku nn paadikuuride poolse kinnistu osa ja ülejäänud kinnistute osade vahel. Vaatlusprotokolliga tuvastatu ei kummuta vastustaja esindaja väiteid, et detailplaneeringu kohane pinnastee lahendus ei välista ehitustööde ja päästetehnika juurdepääsu küsimuse lahendamist detailplaneeringu kehtestamise järgse kohustusliku loamenetluse (projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload) käigus. Vaatlusprotokollis fikseeritud detailplaneeringuga planeeritud paadikuuride võimalik asukoht Karjääri kinnistul ei saa kohtu hinnangul mõjutada kaebajate naabrusõigusi arvestades vahemaad paadikuuride võimaliku asukoha ja kaebaja kinnistu vahel (ca 10 m) ning kaebajatele kuuluvate hoonete vahelisi kujasid detailplaneeringuga planeeritavatest paadikuuridest (ca 25 m).
Vaatlusprotokollis tuvastatu kohaselt on kaebajate hoonestuse tuleohutus võimallik tagada ehitustehniliste abinõude kehtestamisega edasises kohustuslikus loamenetluses, sest hoonete vaheliste kujade 8 meetrilist nõuet detailplaneeringulahendus kaugeltki ei riku.
62.Kohus nõustub kaebajatega, et planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringuga avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud (PlanS § 126 lg 1 p 4), nagu seda on vaidlusalusel juhul vastustaja ka teinud.
määratakse asukohad
63.Samuti tuleb detailplaneeringuga lahendada olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus (PlanS § 126 lg 1 p 17, vt RKHKo 3-20-1310, p 23), teatud juhtudel kuni sundvalduse seadmise vajaduseni välja (PlanS § 126 lg 1 p 20, vrdl RKHKo 3-20-1280, p 10.2).
64.Menetlusdokumentide kohaselt on kaebajad kinnitanud, et kaebajate ja kolmanda isiku kinnistut läbiva tee on rajanud kaebajad, kuid erastamisel ei õnnestunud neil tee alust maad erastada.
65.Kohus on tõendikogumi alusel lõppkokkuvõttes seisukohal, et avalikule teele juurdepääsu küsimuse lahendamine vastustaja poolt on toimunud kaebajate ja kolmanda isiku õigusi arvestavalt ja õiguspäraselt, võimalik avaliku huvi aspekt on kasin ja ei toeta kaebajate õigusi kolmanda isiku õiguste ees.
66.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebajate ja kolmanda isiku katastriüksused on moodustatud eelmise sajandi viimastel aastatel, mistõttu ei vastusta kohus kaebajate seisukohti seonduvalt juurdepääsutee rajamise asjaoludega. Kohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi sellest asjaolust tuletada alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
67.Vastustaja toimetatud haldusmenetluses antud Tartu Linnavalitsuse 16.06.2020. a korralduse nr 661 kohaselt lahendati Väike-Taraski kinnistu omanike arvamused seoses planeeritud ehitusõiguse ja liikluskorraldusega kokkuleppega, mille kohaselt nende osas vastuväiteid korralduse andmise ajaks polnud. Vaidlustatud otsuse kohaselt on otsuse tegemise aja seisuga lahendamata planeeringuvaidluseks juurdepääsu tagamine Väike-Taraski kinnistule, sätestades, et planeeritud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on notariaalne juurdepääsuservituudi kokkulepe või tuleb juurdepääs määrata avalikku kasutusse, sest tegemist on ainsa võimaliku juurdepääsuga avalikult teelt Väike-Taraski kinnistule. Planeeringu kaart sisaldab viidet servituudi seadmise vajalikkusele.
68.Kaebajate 25.09.2019. a Tartu Linnavalitsusele esitatud avaldusega on tõendatud, et kaebajad ei jõudnud notaribüroos teeservituudi seadmiseni, kuna kolmanda isiku sooviks oli avalikult kasutatavale teele viiva tee hoolduse ja remondi panemine kaebajate kohustuseks, millega kaebajad ei pidanud võimalikuks soostuda.
69.Kohus kordab, et nõustub kaebajatega, et PlanS § 126 lg 1 p 17 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muu hulgas servituutide vajaduse määramine.
70.Vaatamata sellele ei saa vastustaja anda detailplaneeringut kehtestades detailplaneeringu koostajana lõplikku hinnangut, kas servituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse (AÕS) järgi võimalik ja põhjendatud.
71.Seda põhjusel, et detailplaneering ei anna alust nõuda juurdepääsu tulenevalt selles kokkulepitust, kuid võimaldab teha järeldusi detailplaneeringus märgitud juurdepääsutee võimalikkuse kohta ning kaaluda seda juurdepääsuvõimalust ühe variandina teiste võimalike juurdepääsuvariantide kõrval (vt detailplaneeringu tähenduse kohta juurdepääsu nõude lahendamisel Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-48-10, p 28).
72.Teisisõnu ei kujuta planeering endast kinnisasja seadusjärgset kitsendust ning teede tarbeks vajalike servituutide seadmist saavad kaebajad nõuda asjaõigusseaduses sätestatud alustel. Isegi olukorras, kus detailplaneering realiseeritakse tervikuna, eeldab teise kinnisasja servituudiga koormamine tsiviilõiguslikku kokkulepet, käesoleval juhul seega kaebajate ja kolmanda isiku vahel.
73.Tegemist pole aga avalik-õigusliku kokkuleppega, mistõttu ei saa kokkulepet asendada haldusorgani või halduskohtu otsustus, vaid tarvis on eraõiguslikke vaidlusi lahendava maakohtu lahendit (nt RKTKo 3-2-1-48-10, p 28, RKTKo 3-2-1-5-06, p 22).
74.Seda põhjusel, et asjaõigusseaduse kohase servituudi seadmise üldiseks eelduseks ei ole kehtiva detailplaneeringu olemasolu.
75.Seega on kehtiva õiguse kohaselt kaebajatel võimalik vajalike servituutide seadmist nõuda ka ilma detailplaneeringuta. Samuti ei tulene servituutide vajaduse märkimisest detailplaneeringus, nagu vastustaja on seda käesoleval juhul ka teinud, et isiku kasuks konkreetne servituut tingimata seatakse.
76.Kokkuvõtlikult, planeerimist ja ehitamist reguleerivad sätted käsitlevad olemuselt avalikõiguslikke suhteid, mitte ei reguleeri asjaõiguslikke küsimusi, mis tuleb lahendada poolte kokkuleppel või vajadusel maakohtus.
77.PlanS § 124 lg 3 sätestab küll aluse detailplaneeringuga kinnisomandile kitsenduste seadmiseks, kuid tuleb möönda, et kehtiva detailplaneeringu olemasolul oleks kaebajatel ja kolmandal isikul ilmselt kergem kokkuleppele jõuda, kuid see ei väära tõsiasja, et kehtiv detailplaneering ei asenda servituudi seadmisel kinnisasjade omanike vahelisi tsiviilõiguslikke kokkuleppeid.
78.Halduskohtu arusaamisel on AÕS § 156 lg 1 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve (vrdl RKTKm 2-14-23161/207, p 17.1).
79.Vaidlust ei ole selles, et ühelt poolt tuleks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu lahendamisel sisuliselt kaaluda kõiki mõistlikult võimalikke alternatiivseid juurdepääsu võimalusi kaebajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks, kuid teisalt ei ole asjas kogutud tõendite kohaselt ühtegi teist teed, kui kaebajate aastakümneid kasutatud tee.
80.Kohus nõustub samuti kaebajate menetlusdokumentide väidetega, mis puudutavad kinnisasja kasutamist sõidukiga, kuivõrd vastavalt Riigikohtu praktikale peab üldjuhul elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääs (vt RKTKo 3-2-1-85-05, p 22).
81.Nagu eelnevalt käsitletud, on kaebajad tõendanud, et vaidlusalust juurdepääsuteed on kasutatud varem pikema aja vältel (vt ibid, p 23), mis nähtub mh sellest, et kaebajatele kuuluv
ja käesoleval ajal kolmandale isikule kuuluvad katastriüksused on erastamisel moodustatud 1998-1999. aastal.
82.Seoses kaebajate menetlusdokumentide väidetega operatiivsõidukitega jms elamu juurde pääsemise ja ümberpööramise vajadusega selgitab halduskohus, et päästesõidukitele on tagatud vajalik juurdepääs päästeseaduse § 132 lg 2 alusel ning kui kaebajatel või nende pereliikmetel tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi järele, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada hädaseisund tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141 tähenduses (vt ka RKTKo nr 32-1-172-13, p 11).
83.Eeltoodu kehtib halduskohtu hinnangul ka nt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide vmt avarii olukorra puhul. Paikvaatluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebaja krundi piiril on nii postkast kui prügikast ja seeläbi tagatud vastavad avalikud teenused, mistõttu ei ole tuvastatud asjaoludel ka seetõttu alust vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kordamist ei vaja ilmselt tõsiasi, et korraldatud jäätmeveoga liitumine Tartu linna haldusterritooriumil on kohustuslik, koos sellest kohustusest nii kaebajatele ja kolmandale isikule kui kohalikule omavalitsusele riikliku järelevalve teostajana tulenevaga. Teisisõnu peab võimalikud kaebajate ja kolmanda isiku vahelised erimeelsused lahendama nende tekkimisel vastustaja.
84.Puutuvalt avalike teede talihooldusega, on kohtu hinnangul üldteada, et riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele vähemalt teatud osas avalike teede hoolduskulud. Kaebajate ja kolmanda isiku kinnistutelt tuli enne Tallinn-Tartu maantee renoveerimist avalikult kasutatavale riigiteele jõudmist läbida kilomeetreid. Vastustaja poolt käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemine ei ole kohtule teadaolevalt tegelikkuses mõjutanud talihooldust kaebajate kinnistuni ega saa seda ka teha, sest talihooldus ei toimu detailplaneeringut kehtestavate otsuse alusel vaid toimub muudel alustel, nagu tee kandmine avalikult kasutatavate teede nimekirja jmt asjaolud, mis väljuvad vaidlustatud otsusega antud õigustest ja pandud kohustustest, s.o reguleerimisalast.
85.Asja arvamuse andmiseks kaasatud Transpordiamet on vastustaja toimetatud haldusmenetluses esitanud 16.08.2017. a kirjas nr 15-2/16-00744/285 Kruusa ja Karjääri kinnistute ning lähiala detailplaneeringule kooskõlastuse ja riigi nimel lähteseisukohad. Kaasatud organ on kohtumenetluses kinnitanud, et jääb 16.08.2017. a kirjas nr 15-2/1600744/285 esitatud seisukohtadele. Kaasatud isiku arvamuse kohaselt, sõltumata sellest, et kohalik omavalitsus ei ole taotlenud Transpordiametilt lähteseisukohtade uuendamist ja asjaolust, et maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" on asutud realiseerima, kinnitab Transpordiamet, et sisuliselt ei ole seisukoht muutunud.
86.Kohtu hinnangul ei tõenda seetõttu ka riigi nimel esitatud kaasatud isiku Transpordiameti arvamus vaidlustatud otsusega kaebajate õiguste rikkumist kaebajate kinnistule juurdepääsu õiguse tagamise aspektist.
87.Asja arvamuse andmiseks kaasatud Päästeamet on vastustaja toimetatud haldusmenetluses esitatud kooskõlastuse osas arvamuses selgitanud, et on kooskõlastuse andmisel lähtunud tuleohutusega seotud nõuetest ning talle edastatud Ilmatsalu külas asuvate Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu seletuskirjast ja joonistest (töö nr 2017-082). Nõuded juurdepääsutee tingimustele sätestab standard EVS 812-7:2018 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded,“ mille punktis 14 sätestatakse nõuded päästetööde ja päästemeeskonna ohutuse tagamiseks. Punkt 14.1 reguleerib tingimusi päästemeeskonna juurdepääsuteele. Punkt
14.1.4 kohaselt peab kustutustööde ja päästetööde tegemiseks olema juurdepääsutee vähemalt 3,5 m laiune sõidutee, mis on soovitatav rajada ringsõiduna. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et juurdepääs kinnistutele ja kinnistutel on tagatud olemasolevate ja planeeritavate kruusakattega teede kaudu, mis detailplaneeringu põhijooniselt nähtuna tagab tuletõrjevee hüdrandi juures päästesõidukite ümberpööramise võimaluse ning on selliselt kooskõlas standardis EVS 812-7:2018 reguleeritud nõuetega. Täpsemad nõuded tee kandvusele ja laiusele kirjeldatakse ehitusprojektis. Vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 esitatud tingimustele, peab avalikult kasutatav ja avalikkusele ligipääsetav eratee olema rajatud ehitusloa alusel, millest tingituna kehtestatakse täpsemad nõuded tee rajamiseks ehitusloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Nõuded tuletõrje veevõtukohale sätestas tuleohutuse seaduse (01.01.2019 redaktsioonis) §-d 23 kuni 26. TuOS (tuleohutuse seadus) § 23 lg 3 teeb viite (03.12.2018 kehtima hakanud) Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele,“ mille § 54 lg 2 kohaselt projekteeritakse ja ehitatakse tuletõrje veevarustus nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas asjakohases standardis. Päästeamet arvestab asjaoluga, et olemasolev olukord kinnistutel võib olla erinev kooskõlastamisel olevast detailplaneeringust. Peale detailplaneeringu kinnitamist, viiakse planeeritav ala vastavusse detailplaneeringus esitatud lahendustega järgides ehitusteatise või ehitusloa koostamisel ja kooskõlastamisel ehitisele (hooned ja rajatised) esitatavaid nõudeid sealhulgas tuleohutusnõudeid.
88.Kohtu hinnangul ei tõenda seetõttu ka riigi nimel esitatud kaasatud isiku Päästeameti arvamus vaidlustatud otsusega kaebajate õiguste rikkumist kaebajate kinnistule juurdepääsu õiguse ja tuleohutuse tagamise aspektist.
89.Mõlema kaasatud isiku Transpordiameti ja Päästeameti esindajad jäid kohtuistungil kaebajate seisukohtade ja tõstatatud probleemide ära kuulamise järgselt varasemate arvamuste juurde, mistõttu on kohtu hinnangul detailplaneeringu eesmärgid nende ametite haldusalas olevates küsimustes detailplaneeringu kehtestamisel saavutatud.
90.Kohtu hinnangul on detailplaneeringu korrigeerimine selle menetluse ajal toimunud õiguspäraselt.
91.Menetlusdokumentide väidete kohaselt esitavad kaebajad kolmanda isiku suunas õiguslikke etteheiteid sisuliselt kaebajate omandi vähenemises Kruusa ja Karjääri maaüksuste kasuks ajal, mil kinnisasjad on kolmanda isiku omandis.
92.Nagu eelnevalt käsitletud ei ole tiigi ja kraavi piirkonnas naaberkinnisasjade kõikides piiripunktides piirimärgid säilinud, mistõttu on kohtu hinnangul tõendamata põhjuslik seos detailplaneeringumenetluses kasutatud kaardimaterjali, skeemide ja teiste samalaadsete materjalide alusel planeeringuala kruntideks jaotamise (PlanS § 126 lg 1 p 1) ja kaebajate omandiõiguse riive vahel.
93.Vastuseks vastustaja poolt kohtule esitatud planeeringuala aluskaartide aktualiseerimise kohta esitatud tõenditele taotlesid kaebajad tunnistajana Teele Nigola ülekuulamist, millise taotluse kohus 04.11.2022. a määruses rahuldas. Kohus jääb eelmenetluses määruses väljendatud seisukohtade juurde ja konstateerib, et kaebajad ei ole sisulise asja arutamise käigus
tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse eelmenetluses võetud seisukohtade muutmiseks.
94.Kohus esitas tunnistaja Teele Nigolale kaebajate küsimused, millele andis tunnistaja 18.11.2022. a järgmised vastused: Küsimusele, milline oli olukord detailplaneeringu alal enne planeeringu koostamise algust, vastas tunnistaja: Detailplaneeringu ala olukorra kohta enne planeeringu koostamise algust annab infot Kobras AS poolt oktoobris 2015 koostatud geodeetiline mõõdistus (töö nr 2015210). Küsimusele: kust on võetud dokumendid planeeringu jooniste koostamiseks, vastas tunnistaja: Detailplaneeringu kehtestamisele suunatud jooniste koostamisel on kasutatud alusdokumendina juulis 2019 Kobras AS poolt koostatud geodeetilist mõõdistust (töö nr 019165). Tegemist on varasema mõõdistuse aktualiseerimisega. Küsimusele: kuidas sai planeeringu joonistele märkida olemasolevat olukorda tegelikust olukorrast planeeringualal erinevalt, vastas tunnistaja: Minule teadaolevalt ei ole planeeringu joonistel olemasolevat olukorda kajastatud tegelikust olukorrast erinevalt. Olen teinud ala külastusi planeeringu koostamise alguses ning ebakõlasid geoaluse informatsiooniga koha peal viibides ei ole tuvastanud. Küsimusele, kuidas Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lahendus näeb ette Kruusa kinnistult sademevee, üleujutusest tekkinud vee ja reovee suunamise, vastas tunnistaja: Sademevee ja reoveelahendust on kirjeldatud detailplaneeringus peatükis 3.4.1. Üleujutuste riski on planeeringus samuti arvestatud ning selle kohta on eraldi tingimused välja toodud peatükis 3.3 ning 3.4.2. Seal on selgitatud, mida tuleb arvestada lähtuvalt maksimaalsest Emajõe veetasemest 1% tõenäosusega, mis on absoluutkõrgusel 34,7 meetrit.
95.Kohus on tunnistaja ütlustega tõendatule tuginedes seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt detailplaneeringu ala olukorra kohta enne planeeringu koostamise algust võtnud aluseks AS Kobras AS 2015. a geodeetilise mõõdistuse materjalid. Samuti ei tõenda kaebajate tunnistajate ütlused, et detailplaneeringu kehtestamisel aluseks võetud jooniste koostamisel ei tohtinud kehtiva õiguse kohaselt kasutada alusdokumendina AS Kobras 2019. a geodeetilist mõõdistust ja selle alusel koostatud materjale, sest tegemist ei ole varasema mõõdistuse tulemuste muutmise vaid varasema mõõdistuse aktualiseerimisega. Kaebajate tunnistaja ütlused ei tõenda samuti planeeringu joonistel kajastatud olemasoleva olukorra kajastamist tegelikust olukorrast erinevalt. Kaebajate tunnistaja ütlused tõendavad ka vastustaja menetlusdokumentides väljendatud seisukohta, mille kohaselt on Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lahendus vastavuses detailplaneeringu p 3.4.1 kirjeldatud sademevee ja reoveelahendusega. Kaebajate tunnistaja ütlused ei tõenda, et vaidlustatud otsuses poleks arvestatud üleujutuste riskiga, mille kohta on p 3.4.2. sätestatud, mida tuleb arvestada, s.t maksimaalset Emajõe veetaset 1% tõenäosusega, mis on absoluutkõrgusel 34,7 meetrit.
96.Kohus on neil asjaoludel seisukohal, et kaebajate tunnistaja ütlused ei tõenda neil asjaoludel koos teiste kaebajate soovil asjas kogutud tõenditega vaidlustatud otsusega kaebajate omandiõiguse rikkumist. Kohus märgib vastuseks kaebajatele, et kui kaebajate arvates on kolmas isik oma kinnistul planeeringu menetlemise ajal rajatisi rajades rikkunud kaebajate omandiõigust, sh neid tegelikkuses kaebajatele kuuluvale maale rajades, siis olnuks kohtu hinnangul kohane pöörduda tolleaegse kohaliku omavalitsuse territooriumil ehitusjärelevalvet teostama pidanud organi poole, milleks oli ilmselt tolleaegne vallavalitsus. Kohtu hinnangul ei olnud asjakohane väidetavast õigusvastasest ehitustegevusest planeeringumenetlusele vastuväidete esitamine, mida on kaebaja nähtuvalt arvukatest pöördumistest teinud. Seda
põhjusel, et kaebajate pöördumised ei ole realiseerunud kolmanda isiku ehitustegevusele kohaliku omavalitsuse poolt hinnangu andmisega. Kaebajate väidet, et tiik ja/või kraav on vastu kaebajate tahet õigusvastaselt rajatud kaebajate katastriüksusele saanuks aga tuvastada nt Maaameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poole pöördudes, paludes välja selgitada, millisel kinnistul asub Kruusa ja Karjääri kinnistu omaniku poolt rajatud tiik ja kraav.
97.Kohtu hinnangul ei ole vastustajast kohaliku omavalitsuse pädevuses maakatastriseaduse, selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.08.2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ või kuni 01.07.2018 kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.10.2003. a määruse nr 264 “Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord” või kuni 23.10.2003 kehtinud Vabariigi Valitsuse 05.01.1999. a määruse nr 7 “Katastrimõõdistamise kord” või kuni 05.01.1999 kehtinud Riigi Maa-ameti peadirektori 01.07.1994. a käskkirjaga nr 41 kinnitatud „Katastrimõõdistamise ajutine juhend” alusel planeeringumenetluses selle väite tõele vastavuse välja selgitamine. Seda sõltuvalt sellest, millal vaidlusalused katastriüksused on mõõdistatud ja kas on järgitud mõõdistusaegset koordinaatide määramise nõutavat täpsust geodeetilise põhivõrgu suhtes ning kas on jäädud lubatava mõõdistustäpsuse piiresse.
98.Kohtu arusaamisel kontrollitakse taolistel puhkudel väidete tõepärasust looduses kontrollitud piiripunktide, piirimärkide kirjelduse ja piiriprotokollile vastavusele tuginedes. Kokkuvõtlikult ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud kaebajate omandiõiguse riive vaidlustatud otsusega.
99.Detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas hoone ja rajatise ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise. Üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (RKHKo 3-3-1-15-08). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrolliga (HMS §-d 4 ja 54).
100.Kohtupraktikas (nt RKHKo 3-3-1-87-16 p 10) on sedastatud, et halduskohtus kaitstavad ei ole ainult põhiõigused, vaid kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist (Riigikohtu erikogu otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 22), seega ka üldplaneeringust (RKHKo 3-3-1-15-16, p 29).
101.Vaidlustatud detailplaneering on algatatud Tähtvere Vallavolikogu 21.10.2016. a otsusega nr 1-2/24. Tähtvere vald liideti haldusreformi käigus 2017. a Tartu linnaga. Tartu linna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tartu Linnavolikogu 13.09.2018. a otsusega nr 93, et siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega kehtestati Tartu linna üldplaneering.
103.Kohus jääb eelmenetluses antud selgituse juurde, et mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida. Kui arutusel olevas teises asjakohases planeeringus on piisavalt selgelt väljendatud olulised avalikud või erahuvid ning kehtiv õigus seda ei välista, peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ka neid huve, nagu kõiki muid olulisi asjaolusid, silmas pidama (vt RKHKo 3-3-1-88-15, p 23).
104.Kaebajad on menetlusdokumentides väljendatult seisukohal, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada vastuolu tõttu kehtiva üldplaneeringuga tuletõrjevee varustuse lahendamise tõttu mh kaebajate kinnistul asuva kraavi kaudu, ja päästetehnika juurdepääsu puudumise tõttu. Päästeamet on kohtuistungil kinnitanud juurdepääsu olemasolu planeeringualale ja hüdrandile ning kraavile, mistõttu pole kaebajate väidetult vaidlustatud otsus vastuolus ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmise järgselt kehtestatud üldplaneeringuga ega saa rikkuda ka üldplaneeringust kaebajatele käesoleva kohtulahendi koostamise ajal tulenevaid õigusi.
Neil asjaoludel puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
106.Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 kohased haldusakti tühisuse alused on, kui haldusaktist: ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; ei selgu haldusakti adressaat; seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise; sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
107.Tõendikogum ei tõenda vaidlustatud otsuse puhul haldusakti tühisusele viitavaid asjaolusid, mistõttu puudub kohtu hinnangul alus ka otsuse tühisuse kindlakstegemiseks.
Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
109.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peavad menetluskulud kandma kaebajad (HKMS § 108 lg 1). Kaebajad on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu, mis jääb seega nende endi kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude jagamist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).
110.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.