N. R., A. A., V. S., A. H., S. Ž. ja A. K. kaebused Tallinna Linnavalitsuse 26.06.2019 korralduse nr 923-k tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – N. R., A. A., V. S., A. H., S. Ž. ja A. K.; volitatud esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb, Kaarel Raudmann, Silver Sarapuu ja Krista Kase Kolmas isik: Lidl Eesti OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Tavo Tiits ja vandeadvokaat Triinu Hiob
2.Mõista Lidl Eesti OÜ (registrikood 14131773) kasuks N. R. välja (ik xxxxxxxxxx) menetluskulu 1200 eurot, A. A. (ik xxxxxxxxxx) 1200 eurot, V. S. (ik xxxxxxxxxx) 1200 eurot, A. H. (ik xxxxxxxxxxx) 1200 eurot, S. Ž. (ik xxxxxxxxx) 1200 eurot ja A. K. (ik xxxxxxxxxxx) 1200 eurot.
3.Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.01.2020 a.
1.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 26.06.2019 korraldusega nr 923-k Raadiku tn 11 ja 11a kinnistute detailplaneeringu (DP). Detailplaneeringu kohaselt rajatakse kinnistutele kauplus koos parkla ja liikluslahendustega.
2.Korralduse tühistamiseks esitasid kaebused N. R. 24.07.2019, A. A. 26.07.2019, V. S. 01.08.2019, A. H. 02.08.2019, S. Ž. 02.08.2019 ja A. K. 08.08.2019. Kohus liitis kaebused 20.09.2019 määrusega ühte menetlusse. Kaebuste kohaselt elavad kaebajad N. R., V. S. ja A. K. Raadiku tn 15 kortermajas, A. A. Ümera tn 2 kortermajas, A. H. Raadiku tn 13 kortermajas ja S. Ž. Ümera tn 6 kortermajas. 1(23)
Kaebajate seisukohad koos 15.10.2019, 29.10.2019 (istung), 21.11.2019 ja 06.12.2019 täienduste ning vastuväidetega:
1.DP on nõuetekohaselt põhjendamata, sellest ei nähtu, millistest kaalutlustest on vastustaja DP lahenduse valikul lähtunud, põhjendatud pole vastuolu Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (ÜP) ja seadustega. Vastustaja on asunud DP-d kohtumenetluses tagantjärgi põhjendama. DP-st ei nähtu, miks on sellel krundil vajalik just kauplus ja arvestatud pole piirkonna asustustihedusega. Kaupluse ala on ebaproportsionaalselt ülehoonestatud. Luuakse olemasolevast erineva hoonestuslaadiga keskkond. DP saamine ja sisu pole hoonete arvu osas üheselt arusaadav. Samuti pole DP-s võimalik veenduda, millistest kaalutlustest vastustaja haljastuse osakaalu määramisel lähtus. DP algatamisettepanek, algatamise korraldus ja vastuvõtmise korraldus on omavahel vastuolus ja DP kujunemine pole üheselt jälgitav. Seetõttu pole võimalik DP kooskõla ÜP-ga kontrollida.
2.DP on vastuolus kehtiva ÜP-ga liikluslahenduse, parkimise, haljastuse ja rekreatsioonivajaduste tagamise osas.
2.1.Liikluskoormuse suurenemine piirkonnas rikub kaebajate õigusi. Liikluslahendus on läbi mõtlemata. Kaebajad pääsevad oma elukoha kvartalisse ainult Raadiku tänava kaudu, mida kaupluse väljaehitamisega tunduvalt üle koormatakse. DP materjalide hulgas pole liiklusloendust ega muud infot, mis võimaldaksid kinnitada, et liiklusprobleeme ei teki. Vastustaja pole kaalunud Raadiku tänava laiendamist DP alast ida poole Raadiku tn 13 ja 23 kortermajade ääres. DP ei taga kergliiklusteede ÜP-ga kooskõlas väljaehitamist. ÜP kohaselt on kergliiklustee jalgsi (sh lapsevankriga), jalgratta, rulluiskudega või tõukerattaga sujuvaks ja turvaliseks liiklemiseks ettenähtud tee. DP näeb kõik jalgsi liikumise teed ette kergliiklusteedena mitte kõnniteedena, mis võinuks olla otstarbekas lahendus (kaebuste p 12). DP ala sees ei nähta ette avalikke kergliiklusteid, vaid kaupluse krundil eraomandis olevad kõnniteed kaupluse ja selle parklani (kaebajate 15.10.2019 seisukoha p 33). Vastustaja ja Lidl Eesti OÜ vahel sõlmitud halduslepingu alusel pole linnal võimalik tagada DP kohaste liikluslahenduste väljaehitamist. Liikluskoormuse suurenemine suurendab piirkonnas mürataset ja kasvab heitgaaside hulk, mis rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Lisanduva liikluse müra mõjud on jäetud hindamata. Müra leevendamiseks seatud tingimusi on vähe, need on puudulikud ja vigased (nt ei sobi müra leevendamiseks haljastus, vaid selleks on vaja müratõkkeseina).
2.2.Probleem parkimisega rikub kaebajate õigusi. Olemasoleva parkla asemele kaupluse rajamine on vastuolus ÜP ja selle eesmärkidega. ÜP kohaselt on Seli asumis 2236 parkimiskohta, kuid vaja oleks 3507. DP-s pole parkimiskohtade arvu suurendamise vajadusega arvestatud. DP-s on aluseks võetud vananenud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014. DP alal asub 200 parkimiskohaga parkla, mis kaupluse rajamisel kaob. Kaupluse külastajad hakkavad paratamatult parkima naaberkinnistute, sh kaebajate kinnistu ääres ja kortermajade hoovides.
2.3.DP-s määratud haljastuse osakaal 20% on vastuolus ÜP-ga. DP planeeringuala moodustab ÜP kvartaalse tiheduse tsoneeringu kaardi ja rohelise võrgustiku teemakaardi kohaselt koos sellest ida poole jäävate elamutega ühe kvartali, kus haljastuse osakaal peab olema vähemalt 40% (sellest kinnistu kohta minimaalselt 20%). DP ala kuulub parklinna alasse, kus on nõutud haljastuse osakaal 40%. DP ala ei ole käsitletav eraldi kvartalina. Alale ÜP-s ette nähtud juhtotstarve ettevõtlusala korterelamute ala kõrvalotstarbega (B+Ek) näitab, et DP-alasse saab püstitada ettevõtluseks ettenähtud hooneid ainult koos korterelamutega. Korterelamu ehitamata jätmine on ÜP nõudest kõrvale kaldumine. Rohelise võrgustiku teemakaart on ÜP-ga nõutava haljastuse osakaalu määramisel tähtsaim, sest just selle kaardi spetsiifiline ülesanne on haljastustaseme määramine. Haljastuse osakaalu vähenemine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, kahjustab kaebajate elukeskkonna kvaliteeti, samuti väheneb seetõttu kaebajate kinnisvara väärtus. Haljastuse vähenemine kahjustab avalikku huvi, sest halveneb õhukvaliteet ja linnaruumi kvaliteet.
2.5.ÜP kohaselt tuleb väljakujunenud parklinna keskkonda uue hoonestuse rajamisel tagada lisanduvate ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine, DP seda ei taga. Kaupluse külastajad võivad hakata kasutama korterelamute hoovides asuvaid mänguväljakuid jne ning seetõttu hakkavad seal viibima võõrad inimesed, mis seab ohtu elanike, sh laste, turvalisuse. 2(23)
3.Kuna DP kaldub ÜP-st kõrvale, oleks seda pidanud menetlema ÜP-d muutvana ning seetõttu oleks tulnud anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist (PlanS § 142 lg 6).
4.DP menetluses on tehtud kaasamises vigu ja piirkonna elanike märkustega on jäetud arvestamata. Korteriühistute kaasamist ja ärakuulamist pidi teostama vastustaja, mitte planeeringu koostaja. Vastustaja on valesti lugenud DP PlanS § 133 lg 2 alusel vaikimisi kooskõlastatuks. Raadiku tn 13 ja 23 korteriühistud on esitanud DP kohta konkreetseid märkusi, mis tähendab, et nad pole olnud tegevusetud ja DP vaikimisi kooskõlastatuks lugemine oli vale. Minimaalsed teavitamise nõuded on küll täidetud, kuid elanikke pole sisuliselt kaasatud (nt arvamusküsitlused, koosolekud asumis). Tegemist on valdavalt venekeelse piirkonnaga, mida vastustaja pole kaasamisel arvestanud.
5.DP-d on pärast avalikustamist OÜ Head ettepanekute alusel muudetud, kuid sellisest muutusest avalikkust ei teavitatud. Seetõttu oli avalikustatud planeering abihoonete osas vigane ja DP oleks pidanud uuesti avalikult välja panema.
3.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad koos 15.10.2019, 22.10.2019, 29.10.2019 (istung), 22.11.2019 ja 09.12.2019 täienduste ning vastuväidetega:
1.DP menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt kooskõlas kehtivate õigusaktidega. DP kaalutluste lähtepunktiks on algatamisettepanekus väljendatud soov saada teatud ehitusõigus. Menetlust ei ole mõtet alustada sellise ehitusõiguse andmiseks, mida keegi ei taotle. Menetluses ei olnud muid lahendusi peale kauplusehoone, mistõttu ei saa motiveerida ka seda, miks ei olnud valikus mõni muu hoone. Vastustaja pole asunud kohtumenetluses DP-d tagantjärgi põhjendama. Asjaolu, et kaebajaid põhjendused ei veena, ei tähenda, et DP põhjendused ei vastaks vähemalt seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile. Kuna detailplaneering kujuneb kolmeastmelise menetluse käigus, on erinevused algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise haldusaktide vahel tavapärased. DP alale võib ehitada ühe kahekorruselise jaekaubandushoone ja kaks abihoonet. Antud on ka võimalus ehitada kaks põhihoonet, kuid ehitusalune pind ei tohi muutuda.
2.DP on ÜP-ga kooskõlas ja järgib selle nõudeid.
2.1.DP-s on määratud liikluskorralduse põhimõtted. Kolme juurdepääsuga liikluslahenduse asemel valiti kahe juurdepääsuteega lahendus, et paremini tagada kergliiklejate mugavus ning suurendada haljastuse (sh tänavahaljastuse) mahtu. Suureneva liikluskoormuse tõttu laiendatakse planeeringuala kõige problemaatilisemat ristmikku (Raadiku tn). Raadiku tn 13 ja 23 kortermajade juures olevad teed pole DP alas, mistõttu ei ole seal ümberehitust planeeritud. Liiklusanalüüs, mille koostamiseks PlanS kohaselt kohustus puudus, valmis DP algatamise ja vastuvõtmise vahelisel ajal ja sellega on DP-s arvestatud. Halduslepingu nr TKA114 punkti 4.4 kohaselt on linnal õigus keelduda kauplusehoonele kasutusloa andmisest, kui kolmas isik ei ole halduslepingu kohaseid rajatisi valmis ehitanud. Ilma kasutusloata ei ole võimalik hooneid seaduspäraselt kasutada. Praktikas on sellise õiguskaitsevahendi olemasolu taganud taristu valmisehitamise enne kasutuslubade saamist (istungil 12:32:44). DP-s on planeeritud piisavalt kergliiklusteid, mis ühendavad olulisemaid liikumissuundi lähimate ühistranspordipeatuste, ülekäigukohtade, kortermajade ja teiste objektide vahel. Müraga seoses on nõuded ette nähtud DP seletuskirja punktides 4.4, 7.5 ja 8.3 ning vajadusel on ehitusloa menetluses võimalik müra mõjusid uurida. Ehitusprojektiga tuleb tagada, et müra planeeritava ala lähedal asuvatel elamualadel ei ületaks lubatud tasemeid.
2.2.Olemasolev parkla Raadiku tn 11 ja 11a kinnistutel on eraomandis ning seni kinnistul parkimise lubamine on olnud omaniku vastutulek. Ühelgi isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et ta saab jätkata parkimist teisele isikule kuuluval maal. Kaebajate väidetud 200 parkimiskoha kadumine ei kujuta endast nende subjektiivsete õiguste riivet. DP ei pea lahendama ümberkaudsete elamute parkimisprobleeme. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 ei ole aegunud. DP-s kavandatud parkimiskohtade arv on piisav kaubandushoone teenindamiseks.
2.3.Haljastuse osakaal planeeringualal 20% on ÜP-ga kooskõlas. DP ala kinnistud Raadiku tn 11 ja 11a moodustavad kokku kvartali. ÜP järgi on kvartali juhtotstarbeks ettevõtlusala korterelamuala kõrvalotstarbega (B+Ek), kõrvalotstarvet (korterelamute ala) ei pea realiseerima. Kuna piirkonnas on korterelamute ala kontsentratsioon suur, ei olnud täiendava korterelamute funktsiooni ka3(23)
vandamine vajalik. ÜP seletuskirja ja maakasutuskaardi kohaselt on B+Ek aladel (segafunktsiooniline ala) nõutud vähemalt 20% haljastuse osakaalu kavandamine.
2.4.Rekreatsioonivajaduste rahuldamise nõue kehtib ÜP kohaselt elamualade kohta, millele rakenduvad parklinna sätted. Kuna DP alale elamuala parklinna sätted ei kohaldu (tegu on uue planeeritava B+Ek kvartaliga), pole vaja tagada ka rekreatsioonivajaduste rahuldamist.
3.DP-ga ei muudetud ÜP-d. Seetõttu polnud DP-d vaja menetleda ÜP-d muutvana ning polnud vaja anda eelhinnangut ja kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
4.DP menetlus viidi läbi nõuetekohaselt ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastustaja pole kaasamiskohustust delegeerinud. DP vahetu koostaja ülesanne on korrektse planeeringulahenduse väljatöötamise hõlbustamiseks suhelda ka vahetult puudutatud isikutega. Vastustaja on kaasanud puudutatud isikuid menetlusse jooksvalt igas etapis. Menetluse käigus küsiti arvamusi ja kooskõlastusi, esitatud märkused (sh Raadiku tn 13 KÜ ja Raadiku tn 23 KÜ) lahendati ning viidi läbi DP nõuetekohane avalik väljapanek. Raadiku tn 13 ja 23 kinnistute omanike kooskõlastus DP-le ei ole vajalik. DP-d ei saa tühistada pelgalt seetõttu, et ümberkaudsed elanikud ei ole varasemalt DP menetluse vastu huvi tundnud.
5.Pärast avalikustamist saadud OÜ Head ettepanekute alusel tehti abihoonete osas korrektuurid, DP-d sisuliselt ei muudetud. Peale sellist korrektuuri ei ole uus avalik väljapanek vajalik, sest märkus abihoonete kohta tehti pärast avaliku väljapaneku lõppu.
4.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu palub jätta see rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad koos 21.10.2019, 29.10.2019 (istung), 21.11.2019 ja 06.12.2019 täienduste ning vastuväidetega:
1.DP kehtestamise korraldus on kooskõlas seadusega nõuetekohaselt motiveeritud ja korrektselt on viidatud korralduse andmise õiguslikele alustele. Planeeringulahenduse põhilised kaalutlused on toodud korralduse esilehel ja üksikasjalised sisulised kaalutlused on välja toodud seletuskirjas. DP kehtestamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja kaalumine on toiminud ratsionaalselt. Kaebajad on seostanud põhjenduste puudumist asjaoludega, mida DP kehtestamise korralduses ei saa ega peagi olema. DP dokumendid on omavahel kooskõlas. DP-ga on kavandatud maksimaalselt 2 põhihoonet ja 2 abihoonet.
2.DP on liikluslahenduse, parkimise, haljastuse ja rekreatsioonivajaduste osas ÜP-ga kooskõlas.
2.1.DP-s on kooskõlas Plan§ 136 lg 1 punktiga 7 nõuetekohaselt kindlaks määratud liikluskorralduse põhimõtted. DP näeb ette liikluskorralduslikud meetmed, millega kompenseeritakse mõningane liikluskoormuse kasv: Raadiku tn lisarada ja uus ristmik, kergliiklusteed, kavandamata juurdepääs Raadiku tänavalt. Arendaja kohustused planeeringu elluviimisega kaasnevate avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude ning haljastuse rajamisega on tagatud halduslepinguga nr TKA114, mille kohaselt on linnal õigus keelduda Lidli kauplusehoonele kasutusloa andmisest, kui Lidl pole liikluslahendusi või muid lepingu ettenähtud rajatisi välja ehitanud. DP-s on muude liikluslahenduste kõrval ette nähtud ka uute avalikult kasutatavate kergliiklejate alade ja kergliiklusteede ehitus. DP-s on PlanS § 136 lg 1 punktiga 12 kooskõlas ette nähtud piisavad nõuded müra piirtasemele (müra ei tohi ületada õigusaktidega ettenähtud piirtasemeid) ja nõue järgida ehitusprojekti koostamisel atmosfääriõhu kaitse seadust. Kaebajad elavad juba niigi alalise liiklusmüraga piirkonnas, mistõttu DP elluviimine liiklusmüra oluliselt ei mõjuta.
2.2.Senise ajutise parkla likvideerimine Raadiku kinnistul ja selle asemele kaupluse rajamine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel pole õigust nõuda, et neile tagataks võimalus parkida arendataval alal, mille puhul on tegemist eramaaga. Lidl pole DP alal parkimist lubanud juba alates veebruarist 2019, mistõttu pidi parkimiskohtade kadumine olema kaebajatele teada juba enne DP kehtestamist. Lidli kaupluse parkla rajatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega poe suurust ja külastatavust arvestades piisava reserviga.
2.3.DP ala ei kuulu olemasolevate ja väljakujunenud elamukvartalite alla, vaid on segahoonestusala või ettevõtlusala, mistõttu võib haljastuse osakaal olla 20% (ÜP p 2.2.1.4). ÜP maakasutuskaardi järgi on DP ala ettevõtlusala, korterelamute ala kõrvaotstarbega (B+Ek). B+Ek leppemärgiga tähistatud alal peab haljastuse osakaal kinnistul olema vähemalt 20% (ÜP seletuskiri lk 115). 4(23)
Kuna DP alale elamumaade haljastustingimused ei kehti, pole vaja analüüsida, kas DP ala moodustab eraldi kvartali. ÜP enda vastuolud ei muuda DP-d õigusvastaseks.
2.4.DP põhilahenduses on vaieldamatult piisava suurusega haljasala, mis vastab ÜP-s seatud esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamise nõudele. Arvestades, et tegu saab olema n-ö ärihoone visiitkaardiga, kuna haljasala on avatud avalikult kasutatavatele tänavatele, siis rajatav haljasala on tulevikus hooldatud ja väärtustab piirkonna elukeskkonda.
3.Raadiku DP on kooskõlas ÜP-ga. DP-ga ei ole kavandatud tegevusi, mille puhul oleks keskkonnamõju strateegiline hindamine olnud seaduse järgi kohustuslik või olnuks vaja seda kaaluda.
4.DP menetlemisel on järgitud PlanS § 133 sätestatud nõudeid. Koostööd on tehtud Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 nimetatud isikutega ning teiste isikutega, kelle õigusi ja kohustusi planeeringulahendus puudutas. DP koostamisse kaasati ümberkaudsed korteriühistud. Raadiku 13 ja 23 korteriühistute märkustele on kirjalikult vastatud. PlanS § 133 lg 1 ja PlanS § 127 lg 1 kohaselt polnud Raadiku tn 13 ja 23 kinnistute omanike kooskõlastus vajalik. Ärakuulamisõigus oli igakülgselt tagatud sõltumata sellest, kas haldusorgan on arvamuse küsimise faktiliselt delegeerinud planeeringu koostajale ja delegeerimise õiguspärasusest. Korteriühistutelt mõne üksiku planeeringulahenduse (soojatorustikulahendus) osas arvamuse küsimine planeeringu vahetu koostaja poolt pole käsitletav HMS § 40 järgse ärakuulamisõiguse edasi delegeerimisena.
5.Kuna kaebajate viidatud OÜ Head ettepanekute arvesse võtmisega ei muudetud Raadiku DP põhilahendusi, siis puudus vajadus korraldada ka DP uus avalikustamine. Kaebajate etteheide, et avalikkust ei ole teavitatud OÜ Head ettepanekute alusel DP täpsustamisest, ei ole seega põhjendatud.
5.Istungil lahendas kohus kolmanda isiku taotluse kaebuse kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu läbi vaatamata jätmiseks ning kaebajate taotlused tõendite vastuvõtmiseks ja väljanõudmiseks.
5.1.Kohus jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu 30.09.2019 määruses toodud põhjustel. Kaebajatel on populaarkaebuse esitamise õigus. Isikute elukohtade kaugus ei välista kaebeõigust. Kohtusse tulekuks piisab ka väidetavatest võimalikest riivetest ja rikkumistest, mis ei pea olema ilmselged (istungil 11:16:51). Kolmas isik esitas vastuväite, mida kohus ei rahuldanud.
5.2.Kohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse võtta asja juurde tõendina Veerenni 36 ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri. Dokument ei ole asjas asjakohane. 10 aastat vana halduspraktika ei tõenda käesolevas asjas ühtegi vajalikku asjaolu. Kohus kontrollib KSH tegemist, mürauuringu tegemist või tegematajätmist olemasolevate normide alusel (istungil 11:46:20). Kaebajate esindaja esitas vastuväite, mida kohus ei rahuldanud.
5.3.Kohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse võtta asja juurde tõendina Nursipalu harjutusvälja mürauuring. Dokument ei tõenda ühtegi asjas vajalikku asjaolu. Kohus hindab seda, kas mürauuringud oleks tulnud teha või mitte, tulenevalt seadusest ja lisaks seaduse alusel antud määrusest (istungil 11:48:56). Kaebajate esindaja esitas vastuväite, mida kohus ei rahuldanud.
5.4.Kohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse võtta asja juurde tõendina Tartu ümbersõidu II ehitusala eskiisprojekti mürauuring. Dokument ei tõenda asjas vajalikku asjaolu (istungil 11:50:35). Kaebajate esindaja esitas vastuväite, mille kohus jättis 26.11.2019 määrusega rahuldamata.
5.5.Kohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse paikvaatluse korraldamiseks Raadiku 11, 11a, 13, 15 ja 23 kinnistutel ning nendega piirnevatel teelõikudel. Vaatlus ei tõenda vaidluse all olevat asjaolu. Pooled on ühel meelel, et võib tekkida mõningane liikluskoormuse kasv ja seda, kas leevendusmeetmed on piisavad või mitte, ei ole võimalik sõidukite loetlemise ega ka vaatlusega tõendada. Sama kehtib parkimiskohtade kohta (istungil 11:51:54). Kaebajate esindaja esitas vastuväite, mida kohus ei rahuldanud.
5.6.Kohus jättis rahuldamata kaebajate taotluse nõuda vastustajalt või kolmandalt isikult välja TKonsult OÜ volitatud teedeinseneri Ain Kendra analüüs või projekt Raadiku tänava liikluse kohta. Liiklusanalüüs polnud seadusega nõutav ja liikluslahenduse õigsuse eest DP-s vastutab vastustaja. Seega ei tõenda muu projekt ühtegi asjas vajalikku asjaolu (istungil 11:54:17). Kaebajate esindaja esitas vastuväite, mida kohus ei rahuldanud. 5(23)
Kohus selgitas ka istungil, et ootab pooltelt kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti detailplaneeringu üldise põhjendamise, parkimiskohtade arvutuse, haljastuse osakaalu ning ärakuulamisõiguse tagamise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Detailplaneering (DP) ei riku kaebajate subjektiivseid õiguseid ega ole vastuolus ka üldplaneeringuga (ÜP). Ka siis kui möönda ebaselguseid korteriühistutelt arvamuse saamisel, ei tingi see detailplaneeringu tühistamist. Kohus käsitleb esmalt DP põhjendamise ja kaalumise üldisi küsimusi, seejärel liiklust ja parkimist, keskkonnateemadena haljastuse osakaalu ja KSH koostamise kohustust ning lõpuks isikute kaasamist, sh OÜ Head esitatud seisukohtade osas. Detailplaneeringu lahenduse üldine kaalumine ja põhjendamine
7.Planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata, kas planeeringualale paigutatud üksikute hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (Riigikohtu 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja ilmselgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). Riigikohtu 10. novembri 2009. a otsuse nr 3-3-1-84-08 kohaselt võib põhjendamine planeeringudokumentides olla piisav ja põhjendusi ei pea tingimata täiendavalt esitama planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga. Seega hindab kohus käesolevas asjas planeeringu põhjendustena lisaks vaidlustatud korraldusele ka selle seletuskirja (edaspidi korralduse seletuskiri) ning planeeringu seletuskirja (edaspidi DP seletuskiri) koos kaardimaterjaliga. Kohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja on asunud planeeringut alles kohtumenetluses põhjendama, mis peaks kaasa tooma planeeringu tühistamise. Samuti ei nõustu kohus kaebajatega, et DP on üldse põhjendamata. Planeeringus tuleb välja tuua põhimotiivid, nt kaupluse üldse rajamise kohta on need toodud nii korralduse enda lk 1 kui ka DP seletuskirja p-s 1 ja 8.2. Planeeringus saab ja tuleb põhjalikumalt käsitleda neid küsimusi, mille osas on isikud vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus vastuväiteid ei ole esitatud, sh avalikul väljapanekul, ei saagi planeeringu põhjendused ammendavalt vastata kaebustes esitatud väidetele, mis ei olnud eelnevalt vastustajale teada. Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi DP kohustuslikku elementi, mis oleks korralduse seletuskirjast või DP seletuskirjast puudu. Olukorras, kus vastustaja on seisukohal, et DPga ei muudeta üldplaneeringut, ei saa ka seletuskirjades sisalduda vastupidiseid põhjendusi.
8.Kaebajad leiavad, et DP on põhjendamata ega sisalda kaalutlusi DP lahenduse ja selleni jõudmise osas (kaebuse punktid 28 ja 29). Kaebajate väidetele komplekselt vastamiseks kordab kohus kaebajate üldiseid vastuväiteid planeeringule: - DPst ei nähtu ajalooliselt väljakujunenud ja olemasolevate kogukondlike huvide, väärtuste ja neid kandva ruumilise struktuuri säilitamist (kaebuse p 3); - DPga luuakse olemasolevast erineva ja teistsuguse hoonestuslaadiga keskkond (kaebuse p 24); 6(23)
- puudub kaasaegne linnaruum, vaid plaanitakse jällegi tüüphoonet (kaebuse täienduse p 33). Kohus selgitab, et siinkohal on vastustajal väga suur kaalutlusõigus ning kohtu võimalus hinnata, milline on otstarbekas lahendus piirkonna edasiarendamiseks, on puudulik või puudub sootuks. Kaebajad ei ole välja toonud, milliste kogukondlike väärtustega on kauplusehoone rajamine vastuolus olukorras, kus samas piirkonnas on mitmeid sarnaseid kauplusehooneid1. DP lk 4 on ühe eesmärgina välja toodud vajadus mitmekesistada piirkonda, mistõttu ei ole olemasolevale teistsugune hoonestuslaad sellise eesmärgiga vastuolus. Üldplaneeringu maakasutuse kaart2 näebki ette ettevõtlusala põhifunktsiooni ehk sellega ka piirkonna mitmekesistamise. Tüüphoone osas sätestab DP p 7.1, et ehitis peab tooma olemasolevasse keskkonda uut heatasemelist arhitektuuri. Seega ei kinnita DP kaebajate kahtluseid. Kohus märgib, et ka olemasolev tühi, varem parklana kasutusel olev plats ei ole tõenäoliselt erilisi kogukondlikke väärtusi kandev. Analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse nr 3-18-1137 p-s 18 sätestatule, mis käsitles teist Lasnamäele rajatavat kaubandushoonet, tuleb ka siin sedastada, et olemasoleva linnaruumi korrastamise ja eksisteeriva piirkonna arendamise puhul on paratamatu, et olukord muutub. DP realiseerimisel korrastub eksisteeriv linnaruum, mis omakorda tõstab ka elanike turvatunnet. On ilmne, et avalikkuse aspektist on pigem positiivne DP realiseerimine – vaidlusalune maa-ala saab uue heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteed, kohalikele elanikele pakutakse senisest parema kvaliteediga ning suurema valikuga igapäevakaupade ja toiduainete ostukohta ning faktiline tühermaa saab edaspidi kaasaegse ilme.
9.Kaebajad on esitanud ka järgmisi väiteid, mis puudutavad nimelt kaupluse rajamist: - kauplus ei ole ettevõtlusala tööstushoonete, äriparkide või büroohoonete rajamise aspektist, vaid piirkonda teenindav ärihoone (kaebuse p 21); - DPs ei ole käsitletud, miks otsustatakse rajada nimelt supermarket (kaebuse p 29), mis on lähimaid elamuid teenindavast esmatarbekauplusest oluliselt suurem (kaebuse p 7); - DPs ei ole käsitletud, kuidas tagatakse, et tegemist oleks üksnes piirkondliku kauplusega, mitte ülelinnalist transiiti tõmbava odavkaupade poega (kaebuse täienduse p 6); sh puudub kaubanduspindade analüüs (kaebuse täienduse p 15); - osad ülejäänud kauplused võivad minna pankrotti (samas) ega ole üldse kindel, et kauplus toob piirkonda uusi töökohti (samas p 33). DP koostamise algatamise aluseks on isiku taotlus (PlanS § 128 lg 4 jt), sh saab kinnisasja omanik taotleda DP koostamise lõpetamist (PlanS § 129 lg 1 p 2). Seega on DP raames planeeritav objekt tugevalt seotud sellega, mida kinnisasja omanik soovib kinnistul näha; eeldusel, et see ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Niisiis, kui kinnistu omanik soovib ettevõtlusalaga kokkusobivat ehitist, nt kauplust, ei saa vastustaja teda sundida planeerima hoopis haljasala, tööstusparki või hotelli. Planeeringu koostamise eesmärgi oluline muutumine on ka menetluse lõpetamise aluseks (PlanS § 129 lg 1 p 3). Vastustajal on planeeringu koostajana küll olulised suunamisvahendid kontrollimaks kooskõla üldplaneeringuga, sh suuruse, mahu, ÜP-s sätestatud otstarbe vms osas, kuid vastustaja ei saa sundida kolmandat isikut (edaspidi ka arendaja) rajama riidepoodi, kui too soovib ehitada nt toidupoodi. Sealjuures märgib kohus, et kaebajate ülejäänud väited müra, õhusaaste ja keskkonna kohta viitavad sellele, et tegelikult kaebajad ei soovi, et kolmanda isiku kinnistule kaalutaks tööstushoone või äripargi rajamist. Kohus möönab, et vastustajal on kaalutlusõigus jätta planeering vastuvõtmata või kehtestamata ja säilitada senine olukord, kui arendaja poolt soovitu ei ole kooskõlas õigusaktide või varasemate planeeringutega; kuid kindlasti puudub vastustajal võimalus sundida kolmandat isikut planeerima midagi, mida too üldse ei soovi. Kaebajad elavad tiheasustusega alal ega saa eeldada, et neid
https://www.google.com/maps andmetel asub Raadiku 11 kinnistust üle Laagna tee Selver; viie kaebaja elukohast idapoolses kvartalis Maxima (Laagna tee 80) ja Grossi Toidukaubad ning omakorda nende vastas üle Laagna tee Rimi.
http://www.tallinn.ee/est/g6462s70608
7(23)
ümbritsev keskkond ja miljöö püsib muutumatuna. Kaebajad peavad taluma lähiala kinnistule sellise hoone rajamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muus osas õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2019 otsuse nr 3-18-163 p 13).
10.Kaebajad leiavad ühelt poolt, et tegemist on piirkonda teenindava ärihoonega ja seega ei ole tegemist ettevõtlusmaaga (kaebuse punkt 21). ÜP seletuskirja3 lk 7 toodud mõistete kohaselt kuuluvad väikesed piirkonda teenindavad kaubanduse, äri ja teenindusega seonduvad ettevõtted korterelamute alale (sh ettevõtlusala kõrvalfunktsiooni korral). Teisalt leiavad kaebajad, et tegemist on lähimaid elamuid teenindava poe kohta liiga suure ehitisega (kaebuse punkt 7). Sellega on kaebajate väited omavahel vastuolus. Oluline on see, et kolmandate isikute kinnistud ei ole korterelamu ala põhifunktsiooniga. Kolmanda isiku kinnistud on üldplaneeringu kohaselt ettevõtlusalal, korterelamuala kõrvalotstarbega. Ettevõtlusalana täpsustab üldplaneeringu seletuskiri (lk 7), et alal võivad paikneda vaba aja veetmise, kaubandus-, äri-, teenindus-, büroo- ja toitlustusettevõtted ja -asutused, parklad, haljasalad, rekreatsioonialad. Kauplus on kahtlemata kaubandus-, äri- või teenindusettevõtteks või asutuseks. Kuivõrd tegemist ei ole korterelamute juhtotstarbega, ei peagi kauplus olema üksnes lähimaid elamuid teenindav, vaid võib olla suurem.
11.Kohalikule omavalitsusele ei ole antud hoobasid, millega saaks tagada, et inimesed linnaosade vahel ei liiguks, ning sellise piirangu seadmine oleks ka vastuolus PS §-s 34 sätestatuga. Seega ei ole ka planeeringu ülesanne tagada, et tegemist oleks üksnes piirkondliku kauplusega. Eluliselt ebausutav on ka kaebajate väide, et rajatava Lidli kaupluse suure populaarsuse tõttu hakkavad Raadiku tn piirkonda tulema kaupluse külastajad üle terve linna. Kohus on varem maininud (istungil 12:19:50), et avalikest allikatest nähtub, et Lasnamäele Tähesaju piirkonda planeeritakse teist Lidli kauplust, lisaks on kaupluseid oodata ka Haaberstisse, Kristiinesse ja Mustamäele.4 On ebatõenäoline, et Lidli kaupluste külastajad hakkaksid üle linna tulema just Raadiku kauplusesse, selle asemel, et külastada oma elukohale või igapäevasele liikumisteele lähemal asuvat kauplust. Tähesaju asumisse plaanitav Lidli kauplus5 jääb Raadiku kauplusest ca 2 kilomeetri kaugusele, mistõttu koormus kahe poe vahel jaotub. Arvestada tuleb ka võimalikke transiitliine – läänest mööda Laagna teed lähenedes jõuab huviline esmalt tõenäoliselt Tähesaju asumisse. Ka Laagna teelt idast lähenevad liiklejad jõuavad Raadiku kauplust märgates esimest tagasipöörde kohta otsides tõenäoliselt enne Tähesaju asumisse. Arvestada tuleb ka seda, et käesolevas asjas on vaidlustatud alles detailplaneering, kuid viidatud uudise kohaselt on teiste kauplustega jõutud vähemalt pool aastat tagasi juba ehitusloa taotlemise staadiumisse, mistõttu on ka ebatõenäoline, et Raadiku 11 kauplus oleks kõige suuremat esmast huvi tekitav. Planeerimis-, ehitusloa või kasutusloa menetluses ei saa samuti reguleerida rajatava poe hinnapoliitikat või kaubavalikut. Planeerimismenetluse eesmärk ei ole ka piirata konkurentsi või takistada teiste samalaadsete poodide pankrotistumist. Nii rajatava poe kui ka ümbritsevate poodide hinnapoliitika kujuneb vabas konkurentsis. Samuti ei saa praeguses menetluses suunata kolmanda isiku töökohtade loomise poliitikat. Kohus märgib võrdlevalt, et tühermaa ehk olemasolev olukord ei loo reeglina ühtegi töökohta.
12.Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et ära on kaotatud ÜP-s sätestatud elamumaa kõrvalfunktsioon. DP-ga ei muudeta üldplaneeringut ja kinnistul säilib jätkuvalt ÜP-järgne korterelamuala kõrvalotstarve. ÜP lk 7 on toodud välja, millised hooned võivad kinnistul paikneda, sh korrus-elamud. Sõna „võivad“ viitab sellele, et tegemist on võimaluse, mitte kohustusega. Kuna üldplaneeringut ei ole muudetud, on jätkuvalt järgmiste detailplaneeringute või ka seaduses lubatud muude haldusaktide
https://www.tallinn.ee/est/g6462s52800 Lidl valmistub Tallinnas mitme kaupluse ehitamiseks. ERR, 27.06.2019. Kättesaadav: https://www.err.ee/956129/lidl-valmistub-tallinnas-mitme-kaupluse-ehituseks.
Ehitusluba on kohtus vaidlustatud.
8(23)
alusel võimalik välja ehitada ka elamiseks mõeldud ehitisi või selle osi, nt kauplusehoonele täiendavad korrused.
13.Kaebuse punktis 9 on kaebajad leidnud, et arvestatud ei ole piirkonna hoonestuse asustustihedusega, viidates asumites elavate inimeste arvule. Kohus leiab esiteks, et kaupluse rajamine ei suurenda elanike arvu ega ka sellest tulenevat koormust sotsiaalsele taristule. Teiseks on DP lk 7 tabelis 1 märgitud, et hoonestustihedus krundil on 0,5. Vaadeldes planeeringu toimikus oleva ruumilise keskkonna analüüsi (toimiku osa 6), nähtub sellelt, et ümbritsevad kinnistud on oluliselt kõrgema hoonestustihedusega, sh ka planeeritavas osas. Seega ei saa kaupluse planeeritav hoonestustihedus olla vastuolus kaebajate õiguste ega avaliku huviga. Riigikohus on küll leidnud, et madalama astme planeering ei tohi olla ilmselges vastuolus koostatava kõrgema astme planeeringuga. Käesoleval juhul on Raadiku 11 kinnistust üle tee aadressil Raadiku 10 esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek, kuid algatamist ei ole veel otsustatud6. Tegemist on sama astme planeeringuga ning kuna vastustaja ei ole veel otsustanud, kas üldse Raadiku 10 kinnistul planeerimismenetlus algatada, ei ole selle arvestamata jätmine õigusvastane.
14.Kaebajad on leidnud algses kaebuses, et vastuvõetud ja kehtestatud lahenduseni jõudmine DP algatamisest ei ole jälgitav. Pärast istungit on kaebaja täiendanud oma väiteid seisukohaga, et ei ole jälgitav, kuidas on algse ühe 2-korruselise kauplusehoone asemel jõutud kahe 2-korruselise põhihooneni. Kohus leiab, et tegemist on HKMS § 51 lg 4 mõttes hilinenud avaldusega, sest sisuliselt on tegemist täiesti uue ja eraldiseisva väidete grupiga. Juhuks, kui kõrgema astme kohus halduskohtuga ei nõustu, märgib kohus järgmist. Algses algatamise ettepanekus (planeerimistoimiku osa 1 viimane dokument) on märgitud, et ehitusõigus määrataks kuni 2-korruselise jaekaubandushoone ehitamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2018 korraldusega nr 1670-k võeti vastu ja 26.06.2019 korraldusega nr 923-k kehtestati DP kuni kahe 2-korruselise põhihoone ehitamiseks. Planeerija koostatud DP seletuskirja p 1 käsitleb samuti kuni 2-korruselist jaekaubandushoonet. Planeeringu põhijoonisel (planeerimistoimikus) on planeeritava hoone illustreeriv asukoht ühe hoonena, kuid tingmärkidena on sinna kantud, et krundil võib olla kuni 2 põhihoonet. Kohus leiab, et eeltoodu ei riku kaebajate subjektiivseid õiguseid ega avalikku huvi ega tekita üldsusele täiendavat koormust. DP algatamisel on ära kirjeldatud üldine eesmärk – kauplusehoone ehitamine. Sh ei ole välistatud, et lisaks kauplusehoonele on sama hoone teenindamiseks vaja ka mõnda muud (põhi)hoonet. Algatamise ettepanekus on toodud, et hoonete ligikaudne brutopindala on 6000 m2 ning ehitusalune pindala 3000 m2. Samade mahtude juurde on jäädud ka lõplikus DP seletuskirjas – p 1. Kohtule ei nähtu, et kaebajate õiguseid või avalikku huvi saaks riivata see, kas sama ehitusmaht täidetakse ära ühe või kahe hoonega. Arendajale ei ole antud õigust täiendava põhihoone rajamisel brutopindala või ehitusalust pindala suurendada. Ka ei sõltu sellest kaasnev koormus sotsiaalsele taristule, sest nii hoonestustihedus kui ka parkimiskohtade arv on seotud eeltoodud pindalade, mitte hoonete arvuga. Tegemist võiks olla olulise muudatusega siis, kui algselt planeeritakse suuremaid kortereid, mis asendatakse rohkemate väiksemate korteritega, mistõttu suureneb ka leibkondade ja ka parkivate autode arv, kuid käesoleval juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Tegemist ei ole olulise DP muutmisega, mistõttu oleks pidanud enne vastuvõtmist kaaluma menetluse lõpetamist. Oluline on see, et 2 põhihoonega lahendus võeti vastu ja pandi avalikule väljapanekule, mistõttu on kaebajatel olnud võimalik selle kohta arvamust avaldada. Iga enne vastuvõtmist arendaja ja vastustaja vahelisel arutelul tekkinud muudatus, mis ei muuda põhimõtteliselt planeeringu lahendust, ei pea olema jälgitav ega vaidlustatav, kuivõrd sellised muudatused on seotud otstarbekusega, mille üle ko-
Vt Tallinna planeeringute register - https://tpr.tallinn.ee/
9(23)
hus sisulist kontrolli ei teosta. Olulised muudatused on kajastatud DP p-s 8.4 ning vastavust algatamise korraldusega on kajastatud samas p-s 8.3. Liiklus
15.Kaebajad leiavad, et DP liikluslahendus on ÜP-ga vastuolus (kaebuse punkt 16) ja liikluskoormuse kasv ning sellega kaasnev heitgaaside ja müra suurenemine rikub kaebajate õigusi (kaebuse punkt 10). Pooled ei vaidle selle üle, et kauplusehoone ehitamisega kasvab piirkonnas liikluskoormus. Poolte vahel on vaidlus järgnevas: - kas DP-s on ette nähtud liikluslahenduses on ette nähtud piisavad kasvava liikluskoormuse leevendusmeetmed; - kas vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud haldusleping tagab liikluslahenduse DP kohase väljaehitamise; - kas kergliiklusteede lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.
16.PlanS § 126 lg 1 p 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks liikluskorralduse põhimõtete määramine. DP-s on valitud liikluslahendus, mis näeb DP põhijoonise kohaselt alale ette kaks juurdepääsu kinnistu lääneküljelt. DP menetlusdokumentidest (06.09.2017 kirjas nr 3-2/3646-7) selgub, et kaalutud on kahe ja kolme juurdepääsuteega lahendusi ning eelkõige jalakäijate ja kergliiklejate teekonna sujuvuse tagamiseks ning haljastuse osakaalu tõstmiseks planeeringualal on vastustaja eelistanud kahe juurdepääsuteega lahendust, sama nähtub ka liiklusanalüüsist endast (lk 6) ja DP seletuskirja p-s
8.4.Kaebajad ei ole ära näidanud, et tegemist on vähekaalukate argumentidega, mida peaks üles kaaluma mõni teine kaalutlus. Ka siis kui liikluslahenduste otstarbekuse analüüs puuduks, ei saaks kohus otstarbekust hinnata. Liiklusanalüüsi joonisest 4 (liiklusanalüüsi lk 5) tuleneb, et osaliselt on liiklus küll suunatud mööda Raadiku tänavat planeeringualast itta (välja liikuvad sõiduautod), kuid kaebajate elukohtade juurde täiendavat liiklust ei suunata. Liikluskoormuse kasvu leevendamiseks laiendatakse DP ala kõige problemaatilisemat ristmikku Raadiku tänaval. Liikluslahenduse valikul on lähtutud standardsest arusaamast, et ühe sõiduraja läbilaskvus kiirusel 45 km/h on 900 sõidukit (vastustaja 22.11.2019 seisukoht p 30). Raadiku tänaval DP lääneküljel on liiklussagedus kuni 207 sõidukit ning lõunaküljel kuni 183 sõidukit ühes suunas ja kuni 462 sõidukit teises suunas (vastustaja 22.11.2019 seisukoht p 30).7 Arvestades, et praegu on Raadiku tänava maksimaalne liikluskoormus ühes suunas ligi poole väiksem, kui maksimaalne võimalik, nähtub kohtule, et liikluskoormuse kasvu korral on Raadiku tänava liikluskoormuse suurenemine üle 900 sõiduki ja sellega seoses ummikute tekkimine ebatõenäoline. Olukorras, kus DP sätestab tingimuse, et müra ega õhusaaste seaduses sätestatud piirnorme ei tohi ületada, ei pidanud ka liiklusanalüüs neid aspekte eraldi käsitlema. Liikluse lahendamise juhised on toodud nii DP seletuskirja p-s 4.3 kui ka osas 7 ning kaebajad ei ole ära näidanud, milline konkreetne element DP üldistuse tasemel on ebapiisav või puudu. Kaebajate mure Raadiku tänava koormuse suurenemisega seondub sellega, et Raadiku tänavale satuvad transiitliiklejad väljapoolt asumit, mida kohus on käsitlenud ka eespool (vt otsuse p 11). Liiklusanalüüsis (lk 6) on leitud, et peamised liiklejad tulevad tõenäoliselt Laagna teelt, ning seega sisenevad ja väljuvad lääneküljelt. Ei ole eluliselt usutav, et Raadiku tänava liikluskoormust suurendaksid oluliselt sama asumi inimesed, kes kasutavad niigi igapäevaselt Raadiku tänavat liiklemiseks. Kohus selgitas ka istungil oma arusaama keskmise mõistliku transiitliikleja valitavast liiklustrajektoorist liiklusanalüüsi alusel (istungil 12:40:18). Kohus asus seisukohale, et mööda Laagna teed läänesuunast Raadiku kauplusele lähenev külastaja eelistab tõenäoliselt teha võimalikult vähe pöördeid ehk pärast Laagna tee mahasõitu möödub Raadiku 9 hoonest, teeb parempööre Raadiku 9 ja 11 kinnistute vahelisele tänavale ning pöörab seejärel parklasse. Transiitliikleja teine võimalik trajektoor ümber Raadiku 9 hoone tähendab seda, et teha tuleb üks parempööre ja kaks vasakpööret, mida keskmine mõistlik liikleja esimesele võimalusele tõenäoliselt ei eelista. Viimase valiku tegemisel on ummikute
Tallinna tänavate liiklussagedused, Lasnamäe. Kättesaadav: https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-tanavateliiklussagedused.
10(23)
vähendamiseks siiski ette nähtud eraldi ristmiku lahendus ja pöörderada Raadiku tänavalt poe juurde vasakule pööramiseks. Kummalgi juhul piisab transiitliiklejal oma esialgse sõidu jätkamiseks kahest parempöördest, et jõuda tagasi Laagna teele ilma Raadiku tänavat läbimata. Menetlusosalised ei ole kohtu käsitlusele sisuliselt vastu vaielnud. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et liikluskorralduslike meetmetega (nt suunavad liiklusmärgid) saab kaupluse külastajat suunata Laagna teelt otse kaupluse juurde ja kaupluse juurest Laagna teele tagasi (istungil 11:36:44-11:37:43), millega on võimalik vähendada kaebajate kinnistute juurde eksijate arvu. Seega ei nähtu kohtule, et Raadiku tänavale peaks üldse olulist transiitliiklust lisanduma, kuivõrd transiitliiklejad liiklevad peamiselt vaid Laagna tee peale- ja mahasõidul ning Raadiku 9 ja 11 vahelisel teelõigul. Lõplikult ei ole võimalik tagada, et ükski asumiväline isik uut kauplust otsides Raadiku tänavale ei satu, kuid selle tasakaalustab Raadiku tänava piisav läbilaskevõime, mida kohus käsitles eelnevas lõigus. Kohus rõhutab ka seda, et valitud meetmed ei saa lõplikult välistada, et mitte kunagi mitte ühelgi juhul piirkonnas liiklusprobleeme ei teki. Küll aga on vastustaja põhjendused koos DP toimikust nähtuvaga piisavad. Kohus märgib, et DP ja korralduse seletuskirjas ei pidanud neid teemasid ka põhjalikumalt käsitlema olukorras, kus ükski isik ei olnud selle kohta haldusmenetluses arvamust avaldanud. ÜP sätestab vajaduse korrigeerida ja täiendada teedevõrku (lk 103). Küll aga ei näe ÜP ette, et täiendavaid teid tuleks ehitada nimelt kolmanda isiku kinnistule või selle arvelt kinnistul liiklemist piirata. Ka ei ole vaidlustatud DPga võimalik lahendada piirkonna autostumise kasvu probleeme. Autostumise kasvu saab siduda peamiselt sellega, et piirkonda lisandub uusi elanikke, mida aga vaidlusalune DP ei puuduta, kuna tegemist ei ole elamuehitusega. Leevendusmeetmeid on kohus juba käsitlenud.
17.Kaebajad leiavad, et vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud haldusleping ei taga liikluslahenduse ja taristu väljaehitamist. Kaebajate arvates peaks taristu olema välja ehitatud juba ehituslubade andmise ajaks, sest vastasel juhul ei pruugi arendaja taristut välja ehitada. DP kehtestamise korralduse punktide 2 ja 3 kohaselt ning halduslepingu nr TKA114 p 3.5 (planeerimismenetluse toimikus) kohaselt on huvitatud isik (Lidl Eesti OÜ) kohustatud tagama taristu ja rajatiste väljaehitamise detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast ehitusloa väljastamist, aga mitte hiljem kui 5 aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Riigikohtu 05.03.2019 otsuse nr 3-13-385 kohaselt tuleb juhul, kui DP-d on asutud ellu viima, järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras. Viidatud Riigikohtu otsusest tuleneb vastustaja kohustus tagada, et DP kohane taristu ja liikluslahendus ka rajataks. Vastustaja selgitas istungil, et teed ja rajatised ehitatakse hoone teenindamiseks ja neid pole mõtet ehitada, kui hoonet pole. Taristu rajamise kohustus on igakordsel omanikul. Vastutaja ei väljasta taristu välja ehitamata jätmisel kasutusluba. Seni on vastustaja praktikas kõnealune õiguskaitsevahend taristu väljaehitamise taganud (istungil 12:32:44). Kokkuvõtlikult – kui kolmas isik ei asu kauplust ehitama, puudub tal ka kohustus taristu väljaehitamiseks; ehitama asudes on tal ka taristu väljaehitamise kohustus. Kolmandal isikul ei saa enne taristu väljaehitamist ja kasutusloa saamist asuda kauplust kasutama, mistõttu ei satu enne ka piirkonda kaupluse külastajad, kes võiksid kaebajate väidetavaid probleeme tekitada. Lepingu p 4 näeb ette nii võimaluse nõuda kolmandalt isikult leppetrahvi kui ka keelduda kasutusloa andmisest. Puudub igasugune põhjus eeldada, et vastustaja ei täida talle seadusega sätestatud kohustusi või ei rakenda lepingus sätestatud õiguseid. Erinevate kohalike omavalitsuste erinev praktika arendajate taristu väljaarendamiseks suunamiseks on otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei sekku, kui seatud tingimused on mõistlikes oludes piisavad. Taristu ja rajatiste väljaehitamine ka Lidl Eesti OÜ huvides, sest vastasel juhul ei saa ta kaupluse hoonet kasutada ja kinnistutel äritegevusega tegeleda; samuti halveneks oluliselt juurdepääs kauplusele. Kolmanda isiku mistahes soosimist kohtule lepingust või DP-st ei nähtu.
11(23)
18.Kaebajad leiavad, et avalikku huvi on kahjustatud sellega, et on jäetud hindamata lisanduvad liikluse mõjud ning on alust arvata, et osa liiklusanalüüsist on varjatud. Kohus on lisanduva liikluse mõju juba eelnevalt analüüsinud. PlanS ei kohusta vastustajat DP menetluses läbi viima liiklusanalüüsi või -uuringut ega korraldama liiklusloendust. Nimetatud toimingute läbiviimise osas on vastustajal kaalutlusõigus. Siiski on planeeringu koostaja omal algatusel koostanud liiklusanalüüsi, millega on DP-s ka arvestatud. Liiklusanalüüsi koostamine või liiklusloenduse läbiviimine aitab vastustajal planeerida sobivat liikluslahendust, mitte ei garanteeri, et tulevikus piirkonnas liiklusprobleeme ei teki. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.10.2019 otsuses nr 3-18-1137, et ühele kinnistule projekteerimistingimustega (või ka DP-ga) ehitusõiguse andmisega ei lahendata kogu kvartali liikluskorralduse ja tänavate seisukorra probleeme. Kaubanduspindadega seotud parkimine tuleb lahendada oma kinnistul ning see peab vastama Tallinna linna kehtestatud parkimise arengukavale. Kuna Raadiku tn 13 ja 23 ei kuulu DP alasse, ei pidanud nende kinnistute juures Raadiku tänava laiendamist planeerima. Kohtule ei nähtu ka, kuidas Raadiku 11 kinnistust idapoole peaksid sattuma uued transiitliiklejad, kes tõenäoliselt jätkavad oma teed kaupluse parklast väljudes mööda Laagna teed. Raadiku tänava peamiseks liiklejaiks on siiski sama piirkonna elanikud, kes liiklevad seal praegu niigi. Kohus kontrollib käesolevas asjas vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kaebaja taotles enne istungit vastustajalt või kolmandalt isikult T-Konsult OÜ volitatud teedeinseneri Ain Kendra analüüsi või projekti Raadiku tänava liikluse kohta välja nõudmist. Vastustaja selgitas, et neil ei ole ühtegi sellist dokumenti. Kaebaja ei osanud istungil põhjendada, mis see dokument on ja mida see endas sisaldama peaks või võiks (istungil 11:54:17). Kuivõrd liiklusanalüüs või -uuring ei olnud menetluses kohustuslik ja liikluslahenduse õigsuse eest DP-s vastutab vastustaja, kellele ei ole ühtegi sellist dokumenti esitatud, ei saa käesoleval juhul ka järeldada, et mingi osa vastustaja tehtud otsustusest on tehtud varjatud andmete alusel. Vastustaja põhjendused tänava läbilaskevõime kohta on olnud ammendavad ning kooskõlas ka liiklejate võimalike liikumistrajektooridega. Kergliiklusteed
19.Kohtu hinnangul on kaebajate väide, et DP on kergliiklusteede osas ÜP-ga vastusolus, sest ette oleks tulnud näha kõnniteed, asjakohatu. Kaebajate enda viidatud ÜP kergliiklustee definitsiooni järgi on kergliiklustee ette nähtud muu hulgas ka jalgsi liikumiseks, mistõttu polnud DP-s vaja kergliiklusteede kõrval või asemel ette näha kõnniteid. Nagu kaebajad ise möönavad, on valik kergliiklustee ja jalgtee vahel otstarbekuse küsimus, mida aga kohus kontrollida ei saa. Kaebajad leiavad, et kergliiklusteed on lahendatud üksnes formaalselt ning nende väljaarendamine ja ohutus ei ole tegelikult tagatud (kaebuse p 16). Kohtule ei ole see seisukoht arusaadav. Planeeringu põhijooniselt nähtuvad kollase värviga selgelt olemasolevad ja planeeritavad kergliiklusteed. Teede väljaehitamise tagab eelnevalt käsitletud haldusleping (lepingu p 2.1). Planeeritud kõnniteede (kergliiklusteede) avaliku kasutamise tagamiseks seatakse Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus (korralduse seletuskirja lk 4 ja DP seletuskiri p 6). Kohtuotsuse tegemise aja seisuga nähtub kinnistusraamatu Raadiku tn 11 ja Raadiku tn T3 registriosa väljavõttest, et selline kasutusõigus on seatud. DP põhijooniselt nähtub ka, et sellise kitsenduse ulatus kolmanda isiku kinnistutel on minimaalne (tähistatud põhijoonisel helesinisega kagu- ja loodenurgas). Seega on kergliiklusteed valdavas osas avalikus omandis ja ülejäänud osas on tagatud nende avalik kasutus.
20.Kaebajate arvates on DP ala sisesed kergliiklusteed ilmselgelt liiga kitsad ja kaheldava väärtusega ning vastustaja pole selles osas järginud ÜP nõudeid (kaebuste punkt 12). Kohus märgib, et ilmselgelt ei saa ÜPs sätestatud kvartaleid ühendavate kergliiklusteedena käsitleda kauplust ümbritsevat kõnniteed/kergliiklusteed. Sellise kergliiklusteena tuleb käsitleda üksnes Raadiku 11 kinnistu serva
12(23)
mööda jooksvat kergliiklusteed. ÜP kergliiklusteede kaart8 ei sätesta, et lisaks piki Raadiku teed kulgevat kergliiklusteed peaksid olema avalikud kergliiklusteed ka läbi Raadiku 11 kinnistu. Avaliku kergliiklustee kulgemine läbi kaupluse parkla nt tervise- või harrastusspordi tarbeks oleks ka vastuolus kaebajate rõhutatud ohutuse kriteeriumiga. Põhijoonis sätestab samuti, et teede, platside ja parklate lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti raames (sama DP seletuskirja lk 10 p 4.3). DP ei peagi sätestama täpselt ära, kus parkla alal liikumisteed kulgevad, vaid seda on võimalik määratleda hiljem. Kergliiklejate kaupluse alal liiklemise nõuded on sätestatud DP seletuskirja punktis 7.2, sh ülestõstetud kõnniteed, kergliiklejate laadimisalalt eemalejuhtimine ning liiklejate vastastikune nähtavus. Vastustaja saab seega kergliiklejate ohutust ehitusprojekti raames kontrollida. Müra
21.Kaebajad leiavad, et liikluskoormuse suurenemise tõttu suureneb piirkonnas heitgaaside hulk ja müra. Müra mõjud on DP-s hindamata ja leevendusmeetmed puudulikud. Heitgaaside ja müra suurenemine rikub kaebajate õigusi. Samuti pole ettenähtud piisavaid meetmeid kaupluse ventilatsiooniseadmete tekitatava müra leevendamiseks. PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks müra- ja saasteriskitingimusi tagavate nõuete seadmine. Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) § 58 lg 1 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks sama seaduse alusel kehtestatud müra normtaset. Keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 sätestab, et kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Seega annavad normid vastustajale kaalumisõiguse kontrollimaks, kas ehitis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise. DP korralduse seletuskirja p 4 (lk 2) kohaselt tuleb tagada, et müra planeeritava ala lähedal asuvatel elamualadel ei ületaks lubatud tasemeid. Kuivõrd arendajal ei ole oma tegevuses lubatud mürataset ületada, ei olnud mürauuringu tegemine kohustuslik. On ka üldteada, et kauplusehoone ei ole oma käitamise iseloomult ehitis, mis tekitaks olulist müra ning mida seetõttu rajataks elamuhoonetest võimalikult kaugele või eraldataks neist müratõkkeseintega. Müratõkkeseinte küsitavust ja ebatõhusust on käsitletud ka üldplaneeringu KSH aruandes9. Kauplusehoonete paiknemine elamute vahetus läheduses on üldtuntud lahendus. Kaebajate võrdlus Nursipalu harjutusväljaku ja Tartu ümbersõiduga on juba objektide põhimõttelise erinevuse tõttu asjakohatu. Avalikest allikatest kinnitab asjaolu, et kauplusehooned ei ole eriliseks müraallikaks naabermajadele, ka Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017 (2015. aasta andmete alusel)10, kus erinevatest kaartidest (nt kaardid 1.1.1, 1.5.1, 2.1 ja 2.5) ei nähtu, et ümbritsevad kauplused (vt kohtuotsuse allmärkus 1) tekitaksid märgatavat müra. Pigem nähtub esimestest kaartidest, et senine tühermaa võimaldab müra levikut ja ehitatavad hooned võivad takistada müra levikut. Lisaks seaduses sätestatud normide järgimise kohustusele, säilitatakse DP seletuskirja p 4.4 kohaselt mürakaitse eesmärgil planeeringuala idaosas (kaebajate elukohtade ja kauplusehoone vahel) pärnad. Sama seletuskirja p 7.5. kohaselt kavandatakse kaubalaadimise ja ventilatsiooniseadmete tegevusest tuleneva müra leevendamiseks kortermajade poole puhverhaljastus ning seadmete ümber paigaldatakse müralevimist vähendavad kaitsmed. Sama on korratud DP punktis 7.2. Vastustaja on kohtumenetluses põhjendanud, et ka hoone paigutamine parkla ja elumajade vahele on lisaks mürapuhvri
http://www.tallinn.ee/est/g6462s70602 https://www.tallinn.ee/est/g3566s81801 lk 59 - Mürabarjääride rajamine ei pruugi alati tehniliselt teostatav olla, samuti on esteetilisest vaatenurgast küsitav müratõkkeseina sobivus väljakujunenud linnakeskkonnas igal konkreetsel vaadeldaval alal. Müratõkkeseinad on efektiivsed väikeelamute kaitseks, korruselamute puhul ei pruugi mürabarjäär kogu hoone jaoks soovitud efekti anda.
https://www.tallinn.ee/keskkond/murakaart-2017
13(23)
funktsiooniga (vastustaja vastuse p 33). Ilmselgelt mõjuvad müra vähendavad meetmed vähendavalt ka heitgaaside levikule.
22.Kohtule nähtub, et vastustaja ja kolmas isik on ette näinud abinõud lubatud müratasemete järgimiseks ning kaupluse hoonest tuleneva müra leevendamiseks. Sõltumata sellest, kas DPs sätestatud leevendavad tingimused on piisavad, peab kolmas isik ehitades tagama piirnormide järgimise ning peab vajadusel ka omal algatusel võtma kasutusele täiendavad meetmed, et normide järgimine oleks tagatud. Arvestada tuleb asjaolu, et kaebajatest elavad kavandatud kaupluse hoonele kõige lähemal N. R., V. S. ja A. K. (Raadiku tn 15) ja A. H. (Raadiku tn 13). Samas elavad need kaebajad Laagna tee vahetus läheduses, kust kostub eeldatavalt rohkem müra, kui seda tekitab kaupluse hoone või kaupluse hoone taga parkimine ja linnakiirusel (kuni 50 km/h) sõitmine. Ülejäänud kaebajad elavad kaupluse hoonest kaugemal ning nende elukohtade ja kavandatava hoone vahele jääb mitu kauplusest kõrgemat kortermaja. Seetõttu on väga ebatõenäoline, et kaupluse hoonest lähtuv müra leviks kaebajate A. A. (Ümera tn 2) ja S.Ž. (Ümera tn 6) elukohtadeni.
23.Vastustaja on kinnitanud, et põhjendatud juhtudel on ehitusloamenetluses võimalik täiendavalt müra mõjusid uurida (vastustaja 09.09.2019 vastus kaebusele p 39). Istungil selgitas vastustaja, et kaubanduskeskuste puhul on mürataseme ületamine suhteliselt välistatud, kuna ehitusprojekti raames kontrollitakse ära ka maja külge lisatavad seadmed. Ehitustegevuse käigus müra nõuete rikkumisel saab ehitusjärelevalve käigus rikkumise tuvastada ning seda ettekirjutuste ja sunniraha abil kõrvaldada (istungil 12:50:20). EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt esitatakse ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi võib ehitis või ehitamine puudutada. Seega on ehitusloa menetluses võimalik teostada vajadusel täiendavaid mürauuringuid. Vastustaja on Raadiku tn 13 ja 23 korteriühistud ehitusloa menetlusse juba kaasanud (vastustaja 22.10.2019 seisukoht p 44), mistõttu saavad nad selles menetluses teha ettepanekuid ka ehitustegevuse kellaajaliseks piiramiseks. Ehitustegevuse kellaajaline piiramine ei ole DP üldistustaset arvestades selle kohustuslik element. Ka ehitustegevuse ajal kehtivad DP ja korrakaitseseaduse nõuded. Seetõttu leiab kohus, et detailplaneeringus ettenähtud kujul müra leevendusmeetmete kehtestamine on kaebajate õiguste kaitseks praeguses menetlusetapis piisav. Sarnaselt ei ole välistatud ka AÕKS sätestatud muude kohustuste täitmise kontroll. Täiendavaid leevendusmeetmeid saab vajadusel kehtestada ehitus- ja kasutusloaga. Samuti tuleb vastustajal ehitus- ja kasutuslubade andmisel ning pärast seda jälgida müratasemeid aastaringselt ja vajadusel rakendada meetmeid rikkumiste kõrvaldamiseks (vt näiteks Õiguskantsleri 05.06.2019 kiri nr 7-5/190834/190285911 ja 12.11.2018 kiri nr 7-5/181452/180486012). Ka kaebajatel on õigus taotleda vastustajalt müra osas järelevalve tegemist. Parkimine
24.Kaebajad leiavad, et olemasoleva parkla kaotamine rikub kaebajate õigusi (kaebuse p-d 17-18); lisaks on vastuolus ÜP-ga (kaebuse p-d 15-16). Pooled ei vaidle selle üle, et enne DP kehtestamist oli DP alal parkla ja et alates 2019. aasta veebruarist DP alal parkimist enam ei toimu. Kohus sedastab esmalt, et kuivõrd kinnistul ei võimaldata parkimist juba enne vaidlustatud DP kehtestamist, ei vasta tõele kaebajate väide, et DPga kaotatakse parkimiskohad. Raadiku tn 11 ja 11a kinnistud on eraomandis ning seal parkimise lubamine ja tingimused kinnistu omaniku otsustada. Asjaolust, et kinnistu omanik lubas kuni veebruarini 2019 teistel isikutel oma kinnistul parkida, ei tulene kaebajatele õigust olukorra jätkumist nõuda. Igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning omandiõiguse kitsendused sätestab seadus (PS § 32 lg 2 laused 1 ja 2). Vastustajal ega kolmandal isikul ei ole kohustust tagada parkimisvõimalust
eraomandis oleval ettevõtlusmaal. Sealjuures ei oleks kolmandal isikul kohustust jätkata parkla pidamist ka siis, kui DP jäetuks kehtestamata, vaid maatükk võibki jääda tühjaks. Seega ei saa DP kehtestamine faktiliselt rikkuda kaebajate väidetavat õigust Raadiku 11 kinnistul parkida.
25.Kaebajad leiavad, et DP rikub nende subjektiivseid õiguseid, kuna lahendamata on ÜPs tõstatatud parkimisprobleem (kaebuse p-d 15 ja 22, kaebuse täienduse p 24). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et ÜPs on mööndud Lasnamäel parkimiskohtade nappust (lk 28 ja 103). Peamine probleem on just öise parkimisega. ÜPs (lk 28 p 2.4 jj) on sedastatud, et eesmärgiks on tänaval parkivate sõidukite arvu vähendamine ning parkimismajade ehitamine elurajoonidesse. Võimalikuks lahenduseks on hoonete otsaseinte vahele jääv nurk tihendada parkimismaja või karussellparklaga, samal ajal säilitada ja korrastada hoovialadel võimalikult suur osa haljastusest. Nurkade tihendamist on võimalik rakendada aadressidel Raadiku tn 13 ja 23. Ka kaebajad on selle lahenduse olemasolu möönnud (kaebuse p 15). Parkimise arengukava aastateks 2006-201413 p 5.5.5 sätestab, et linnaosade valitsustel tuleb koostöös elamute omanikega jätkata praktikat, kus parkimisalade laiendamiseks lepitakse omavahel kokku tööde teostamise ja finantseerimise jaotus. Igal juhul tuleb kaaluda parkimisala uuendamist või väljaehitamist tänavate ja teede poolsele elamu küljele või maja otstesse. Eeltoodust tuleneb, et konkreetse korterelamu parkimisprobleem tuleb lahendada elanikel (sh ühistu kaudu) koostöös vastustajaga. Arvestades DP planeeringuala piiri, siis see ei ulatu lähimate hoonete aladele. Planeeringu üldmõistest (PlanS § 3 lg 1) ja PlanS § 126 lg 1 nimetatud detailplaneeringu ülesannetest ei tulene vastustajale kohustust lahendada käesoleva DP-ga kogu piirkonna üleüldist parkimisprobleemi. DP ülesannete otsustamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (PlanS § 126 lg 3). DP eesmärk on jaekaubandushoone ehitamiseks ehitusõiguse andmine (korralduse seletuskiri p 4), mitte kinnistul parkimise korraldamine ja piirkonna parkimisprobleemi lahendamine või leevendamine. Nagu menetlusosalised on ka kõik möönnud, on probleemi sisuks just elanike öine parkimine elumajade juures ehk püsiv parkimine. Kolmanda isiku tegevus seda probleemi ei süvenda, kuna kolmas isik ei planeeri kinnistule elamuid. Tegemist ei ole olukorraga, kus kolmandal isikul lasuks kohustus leevendada ehitatavate korterite või elamutega kaasnevat sotsiaalset koormust ja seega ei ole ka õige siduda kaebajate parkimisprobleemi senine lahendamata jätmine kolmanda isiku kinnistu planeerimisega. Sealjuures ei välista DP realiseerimine kaebajatel ÜPs sätestatud lahenduste saavutamist koostöös vastustajaga. Puutuvalt kaebajate väitesse, et elanike parkimiskohti vähendatakse kaupluse külastajate arvelt (kaebuse p 18) on Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2019 otsuse nr 3-18-1137 lk 9 leidnud, et õigus parkida avalikul tänaval selleks liikluskorraldusega ettenähtud tingimusi täites on kõigil sõidukite omanikel ja kasutajatel, kuid see ei tähenda, et parkimiskohtade nappuse tingimustes oleks kellelegi antud eelis tulenevalt nende elukohast.
26.Kohtu hinnangul pole eluliselt usutav kaebajate väide, et kaupluse valmimisel hakkavad kaupluse külastajad parkima ümberkaudsete majade hoovides. DP seletuskirja p 4.3. kohaselt on kaupluse juurde kavandatud 120 tavasõiduki ja 40 jalgratta parkimiskohta ning p 4 tabeli 1 kohaselt on maksimaalne hoone suletud brutopind 6000 m2. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 20062014 punkti 4.2.2 tabeli nr 1 kohaselt on hüpermarketi parkimiskohtade normiks 1 parkimiskoht hoone 60 suletud brutopinna ruutmeetri kohta. Seega on DP alusel rajatava hüpermarketi parkimiskohtade normarv 100. Nimetatud arengukava on tänaseni kehtiv, dokumendi pealkiri ei mõjuta dokumendi kehtivust. Kohtud on pidanud arengukavaga arvestamist ajakohaseks 2015. a juunis kehtestatud DP (Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2017 otsus nr 3-15-1785 p 23), 2015. a detsembris kehtestatud DP (21.08.2018 otsuse nr 3-16-93 p 18) ning 2018. a mais väljastatud planeerimistingimuste (30.10.2019 otsus nr 3-18-1137 p 15) korral. Õiguskantsleri arvamuse kohaselt võib nimetatud arengukava olla
Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsuse nr 329 25.02.2010 vastuvõetud redaktsioon https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=106241
15(23)
küll vananenud, kuid kuna tegemist on haldusorganisisese eeskirjaga ja haldusorgan hindab enda rakendusjuhiste asjakohasust ise, siis võib arengukava kaalutlusotsuse tegemise abiks olla, kuid see ei tohi välistada muude oluliste asjaolude ja põhjendatud huvide kaalumist (vt Õiguskantsleri 03.04.2019 kiri nr 7-5/190474/190168414). DP-s on ettenähtud parkimiskohtade arvuks vähemalt 120, mida on 20 võrra arengukavas nõutud miinimumist enam. Vastustaja selgitas istungil, et lisaks parkimise arengukavale on parkimiskohtade arvutamise aluseks ka linnatänavate standard ja arvestatakse konkreetse juhtumi asjaolusid (istungil 13:03:10). Seega leiab kohus, et kaupluse juurde kavandatavate parkimiskohtade arv on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja see pole ilmselgelt liiga väike. Parkla rajatakse DP põhijoonise kohaselt kaupluse lääneküljele ja samas küljes on ka pääs tänavalt parklasse. Kaebajate kinnistud asuvad kauplusehoonest idas ja kagus linnulennult ca 70 m (Raadiku 13), 120 m (Raadiku 15), 230 m (Ümera 2) ja 270 m (Ümera 6) meetri kaugusel (vt Maa-ameti kaart). On ebatõenäoline, et kaupluse külastajad hakkavad parkima kauplusehoone taha kaebajate kinnistutele ja nende kortermajade hoovidesse, mistõttu on sellest tulenev kaebajate õiguste rikkumine ebatõenäoline. Oma õiguste kaitseks ja võõraste isikute sõidukite oma kinnistutel parkimise vältimiseks on kaebajatel võimalik kasutada parkimist korraldavaid ja piiravaid vahendeid (nt tõkkepuu, keelumärgid, parkimine lubadega).
27.Kaebajad väidavad, et DP ei määra piisavalt parkimisala ning abihooned võivad parkimiskohti vähendada. DP seletuskirja p 4.2 kohaselt asub hoone krundi Raadiku 13 ja 23 poolses küljes, mistõttu on ka järeldatav, et parkla ise asub eluhoonetest eemal, nagu kajastab ka põhijoonis. Põhijoonis sätestab samuti, et teede, platside ja parklate lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti raames (sama DP seletuskirja lk 10 p 4.3). DP ülesanne ei ole detailselt ära määrata iga parkimiskoht, küll aga parkimisalade ja hoonete põhimõtteline asukoht. Asjaolu, et abihooned võivad tulla ka parkla alale, ei saa rikkuda kaebajate ega avalikku huvi, sest ka sellisel juhul ei tohi DPs sätestatud parkimiskohtade arv väheneda. Abihoonete suurus ja arv on DPga ära piiratud. Haljastus
28.DP kohaselt peab kinnistul haljastuse osakaal olema 20%. Kaebajad leiavad, et see peab olema rohkem, kuivõrd tegemist on parklinna alaga. Kaebajad leiavad, et haljastuse osakaalu vähendamine rikub kaebajate subjektiivseid õiguseid, kuna see kahjustab nende elukeskkonna kvaliteeti ja vähendab kinnistute väärtust. Samuti leiavad nad, et see kahjustab avalikku huvi, kuna muudab õhu ja linnaruumi kvaliteeti kehvemaks.
29.Haljastuse osakaalu osas on vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kas planeeringuala kinnistud moodustavad iseseisva kvartali või on nad osa ümbritsevast kvartalist, sh millised kinnistud kvartali moodustavad; - kas tegemist on elamuala, segahoonestusala või ettevõtlus- ja tootmisalaga, millel on ÜP p-des 2.2.1.3-2.2.1.6 sätestatud erinevad haljastuse tingimused; - kuidas tõlgendada ÜP kaartidel olevaid leppemärke nende vastuolude korral (ÜP lk-d 115-117); - milline tähendus on ÜP erinevatel kaartidel, kus vaidlusaluseid kinnistuid on käsitletud nii elamumaana kui ka ettevõtlusalana.
30.DP p 8.1 analüüsitakse, et tegemist on parklinna alaga ning tegemist on veel areneva kvartaliga, mille funktsioon on mitmekülgsemana ette nähtud. Samas võib ÜP seletuskirja järgi oletada, et tegemist on segahoonestus- või ettevõtlusalaga, mille haljastuse osakaal jääb 15-20% vahemikku. DP oleks ÜP-ga vastuolus juhul, kui Raadiku 11 kinnistu puhul oleks tegemist osaga olemasolevast ja väljakujunenud elamukvartalist ja DP-s kehtestatud minimaalne haljastuse osakaal ei tagaks kvar14
taalselt ÜP-s nõutud 40% haljastuse osakaalu (ÜP p 2.2.1.3). Kui kinnistu oleks osa uuest planeeritavast elamukvartalist või moodustaks sellise kvartali iseseisvalt, oleks DP ÜP-ga vastuolus juhul, kui haljastuse osakaal oleks kvartaalselt alla 30% (ÜP p 2.2.1.3).
31.Kohtu hinnangul moodustab DP ala pigem eraldiseisva kvartali, kui on osa ümbritsevast kvartalist. DP ala on eraldi kvartali/hoonetegrupina tähistatud ÜP maakasutuskaardil, kvartaalse tiheduse tsoneeringu kaardil15 kui ka rohelise võrgustiku kaardil16. Seega on tuleb DP ala käsitleda ÜP kohaselt iseseisva kvartalina. Kui DP ala moodustab iseseisva kvartali, ei saa sellele kehtida elamualale rakendatavad haljastustingimused. Kinnistusraamatu kohaselt on tegemist ärimaaga, ärimaa oli DP ala ka ÜP kehtestamise ajal. DP alal ei asu elamuid ja enne DP kehtestamist oli alal ajutine parkla (korralduse seletuskiri p 1), kus omanik pole alates veebruarist 2019 parkimist lubanud (kolmanda isiku 21.11.2019 seisukoha p 2.4.1, fotod dtl 2868-2871). DP ala juhtotstarve on ÜP kohaselt ettevõtlusala korterelamute ala kõrvalotstarbega (B+Ek). Juhtotstarve on ÜP kohaselt üldplaneeringuga määratav territooriumi valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad (ÜP lk 7). ÜP eristab lisaks B+Ek funktsioonile ka näiteks ainult korterelamute alasid (Ek), korterelamute alasid ettevõtlusala kõrvalotstarbega (Ek+B) ja ainult ettevõtlusalasid (B). Kohtule nähtub eelnevast, et ÜP-s on maa-alasid selgelt nende tulevikuperspektiivide järgi eristatud; määrates, millist funktsiooni maa-alal eelistatakse. Seega ei saa elamualana käsitleda ala, kus pole elamuid, kuhu ÜP kohaselt peaks planeerima pigem ettevõtlust kui elamuid ja kus DP-ga realiseeritakse ala ÜP-järgset põhifunktsiooni. Kui DP ala moodustab iseseisva kvartali, saab tegemist olla segahoonestusala või ettevõtlus- ja tootmisalaga. Mõlemal juhul on DP ÜP-ga kooskõlas, sest segahoonestusalade kohta kehtestatud minimaalne haljastuse osakaal 20% (ÜP p 2.2.1.4) vastab DP-s kehtestatud minimaalsele haljastuse osakaalule ning ettevõtlus- ja tootmisalade kohta kehtestatud minimaalne haljastuse osakaal 15% (ÜP p 2.2.1.6) on DP-s kehtestatud minimaalsest haljastuse osakaalust väiksem.
32.Kui DP ala on osa ümbritsevast kvartalist, ei saa tegu olla ainult elamualaga või ainult ettevõtlusja tootmisalaga. Eeltoodu kehtib sõltumata sellest, kas kvartalisse kaasata üksnes Raadiku 11 kinnistust idas olevad elamud, läänes olev parkimismaja või veel täiendavaid hooneid. Suuremas kvartalis asuvad mitme erineva funktsiooniga hooned ja alad (elamud, kaubanduspinnad, parkla), mistõttu oleks ÜP kohaselt tegemist segahoonestusalaga. Segahoonestusaladel määratakse haljastuse osakaal aga kinnistupõhiselt ning DP-s määratud haljastuse osakaal 20% vastab ÜP segahoonestusaladele kehtestatud haljastuse osakaalule.
33.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et DP on haljastuse osakaalu osas ÜP-ga kooskõlas. Juhul, kui DP ala moodustab eraldiseisva kvartali, ei saa olla tegemist elamualaga ja ÜP-s segahoonestus- ning ettevõtlus- ja tootmisaladele määratud haljastuse osakaaludega (vastavalt 20% ja 15%) on DP kooskõlas. Kui DP ala on osa ümbritsevast kvartalist, saab kvartalis asuvate hoonete erinevate funktsioonide tõttu tegemist olla ainult segahoonestusalaga, mille ÜP-s määratud haljastuse osakaaluga on DP kooskõlas. Kohtu hinnangul ei ole määrava tähtsusega vastustaja Keskkonna- ja Kommunaalameti haldusmenetluse jooksul esitatud seisukohad, kuivõrd DP vastuvõtmise ja kehtestamisega on vastustaja avaldanud oma lõplikku seisukohta.
34.Kohus märgib, et konkreetsed maakasutuse otstarbed ÜP-s saab määrata maakasutuskaart, mitte kvartaalse tsoneeringu või rohealade kaart. Seisukohta kinnitab ka ÜP-s toodud juhtotstarbe mõiste ja asjaolu, et juhtotstarbed on kajastatud maakasutuse kaardil (ÜP lk 7). Kohus nõustub vastustajaga
selles, et kvartaalse tsoneeringu kaart viitab, et kavandatav arendus ei tohi olla olemasolevast keskkonnast põhjendamatult kõrgema tihedusega, vaid peab jääma piirkonna hoonestatud kinnistute tihedusnäitajate piiresse. ÜP kohaselt näitab kvartaalse tiheduse tsoneeringu kaart hoonestuse tihedustsoone, kusjuures tihedustsoone võib detailplaneeringute avalike arutelude juures täpsustada (ÜP lk 49). Kuna ÜP-s on haljastusnõuded seotud pigem maakasutusotstarvetega (elamuala, segahoonestusala ehk segafunktsiooniline ala, ettevõtlus-ja tootmisala) kui hoonetustiheduse või rohekoridoride ja rohealade asukohaga, siis on kohus seisukohal, et haljastustingimuste määramisel ÜP teemakaartide ja leppemärkide vastuolu korral, tuleb lähtuda maakasutuse juhtotstarvetest. Kohus leiab, et tõlgenduse teel on võimalik ületada ka vastuolud rohelise võrgustiku kaardil märgituga. Raadiku 11 kinnistu on sel kaardil märgitud tumerohelise värviga, mis tähendab parklinna, haljastus 40%. Vastavat tingmärki ei saa tõlgendada aga isolatsioonis ÜP seletuskirjaga. ÜP seletuskirja p 2.2.1.3 seob parklinna 40% haljastuse tingimuse üksnes elamukvartaliga. Sama on selgitatud ÜP seletuskirja lk 118. Arvestades maakasutuse kaardil sätestatut, ei saa kaebaja kinnistu eraldiseisvalt ega koos teiste kinnistutega moodustada arenevat ega olemasolevat elamukvartalit, millele vastav tingmärk kehtiks. Parklinna 40% tingimuse täitmist võib olla võimalik nõuda siis, kui realiseeritaks konkreetse kinnistu vabatahtliku kõrvalfunktsioonina elamuehitus, kuid käesoleval juhul ehitatakse üksnes kauplusehoone. Kohus ei pea kvartaalse tiheduse tsoneeringu kaarti usaldusväärseks, määratlemaks, kas tegemist on elamumaa või muu maaga. See ei ole vastava kaardi ülesanne, vaid ülesandeks on kajastada hoonestustihedust üldiselt. Nagu nähtub ka kaardi legendist, on täielikult kajastamata elamu- ja sotsiaalmaale lisaks eraldi äri- ja tootmisalad, mis samas maakasutuskaardil on olemas.
35.Kaebajad leiavad, et haljastuse osakaalu vähenemine kahjustab kaebajate elukeskkonna kvaliteeti ja kaebajate kinnisvara väärtus väheneb, mis rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kohtu hinnangul ei riku DP-s määratud haljastuse osakaal 20% kaebajate subjektiivseid õigusi. Arvestades kaebajate kinnistute asukohti ja nende kauguseid DP alast (vt otsuse p 26) ei saa haljastuse osakaalu väidetav vähenemine vähendada A. A. (Ümera tn 2) ja S. Ž. (Ümera tn 6) elukeskkonna kvaliteeti ja kinnisvara väärtust, sest nende kaebajate kinnistute ja DP ala vahele jääb mitu korrusmaja ja sõiduteed, mistõttu puudub nende kaebajate kinnistutel DP alaga otsene kontakt. Ebatõenäoline on ka N. R., V. S. ja A. K. (Raadiku tn 15) ja A. H. (Raadiku tn 13) elukeskkonna kvaliteedi ja kinnisvara väärtuse vähenemine. DP lahendust tuleb vaadata tervikuna. Kinnise tühermaa asemel uue heakorrastuse, kergliiklusteede, haljasala ja teenindusasutuse rajamine võib kaaluda üles haljastuse mõningase vähenemise ja tõsta ka elanike turvatunnet. Kuivõrd muutused ei ole elanikele üksnes negatiivsed, vaid toovad kaasa uue heakorra, ei saa järeldada, et kaebajate kinnistute väärtus väheneb (vt otsuse p 8).
36.Täiendavalt leiavad kaebajad, et haljasalad ei ole seostatud kogu linna rohevõrgustikuga (kaebuse p 33). ÜP rohelise võrgustiku kaart näeb Raadiku 11 kinnistu juures ette tänavahaljastuse kulgemise piki Raadiku tänava põhjakülge. DP põhijooniselt on näha kinnistu samas küljes haljasala kõrg- ja madalhaljastusega. Seega on kohtu hinnangul rohevõrgustikuga sidumine DPs ette nähtud. DP p 7.2 on sätestatud, et olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada nii palju kui võimalik ning eelistada tuleb linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Sellega on käsitletud piisavalt ka haljastuse meeldivust ja inimsõbralikkust (kaebuses samas).
Rekreatsioon
37.Kaebajad leiavad, et DP alal tuleb tagada lisanduvate ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine, kuid DP seda ei taga, mistõttu võivad kaupluse külastajad hakata kasutama kortere18(23)
lamute hoovides asuvaid mänguväljakuid jne ning seetõttu hakkavad seal viibima võõrad inimesed, mis seab ohtu elanike, sh laste, turvalisuse. ÜP kohaselt võivad DP alale määratud juhtotstarbega (B+Ek) aladel paikneda rekreatsioonialad (ÜP lk 7). Rekreatsioonivajaduste rahuldamise nõue kehtib elamualadel. ÜP p 2.2.1.3 kohaselt: „Juhul, kui võetakse vastu otsus rajada parklinna väljakujunenud keskkonda uus hoonestus, tuleb tagada lisanduvate elanike ja/või ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine (mänguväljak, istepingid, väike haljasala) oma kinnistu piires. Samuti ei tohi kavandatav hoonestus halvendada olemasolevaid rekreatsioonivõimalusi.“
38.Olenemata sellest, et kohtu hinnangul pole DP ala puhul tegemist elamualaga, on DP-s siiski täidetud ka rekreatsioonivajaduste rahuldamine. DP alale rajatakse haljasala (DP seletuskirja p 4.4 ja 7.2), mida on eeltoodud ÜP punktis ühe rekreatsioonivajaduste rahuldamise võimalusena nimetatud. DP alal pole maakasutuse funktsioonist tulenevalt rekreatsioonivajaduste rahuldamise kohustuslik, kuid DP-ga seda siiski tehakse. Seega luuakse DP alal ala kasutajatele ÜP-s nõutust soodsam keskkond ja seetõttu pole DP rekreatsioonivajaduste rahuldamise osas ÜP-ga vastuolus.
39.Kaebajate väide, et kaupluse külastajad hakkavad kasutama kaebajate hoovides asuvaid mänguväljakuid, on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav. Kohus on otsuses põhjendanud, miks on ebausutav, et kaupluse külastajad hakkavad oma sõidukeid parkima kaebajate kinnistutele (vt otsuse p 26). Samadel põhjustel on ebausutav ka kaebajate eeltoodud väide. Samuti ei tulene ÜP-st, et rekreatsioonivajaduste rahuldamiseks tuleb rajada mänguväljak (kaebuste p 27). ÜP-s nimetatud rekreatsioonivajaduste rahuldamise viisid (mänguväljak, istepingid, väike haljasala) on näitlikud ja tegu pole ammendava loeteluga. Vastasel juhul oleks välistatud muude rekreatsioonivajadusi rahuldavate lahenduste planeerimine. Kohus märgib, et kaupluste juurde mänguväljakute rajamine ei ole seni ka üldteada nõutav lahendus.
Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine
40.Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul tuli DPga üldplaneeringu muutmise tõttu kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) (kaebuse punktid 22-26) ja hindamata jätmine on vastuolus avaliku huviga. Kaebajad leiavad, et DP tulnuks menetleda üldplaneeringut muutvana järgmistes osades: a) kauplusehoone rajamine on vastuolus juhtotstarbega, lisaks kaotatakse ära elamumaa kõrvalotstarve; b) üldplaneeringust tuleneva hoonestuse tihedusnõudega ei ole arvestatud; c) ignoreeritud on autostumise kasvu ja sellest tulenevaid vajalikke liikluslahendusi, sh kergliiklusteede osas; d) eiratakse parkimiskohtade puuduse probleemi; e) haljastuse osakaal on ettenähtust väiksem; f) planeeringuala on sisuliselt arvestatud parklinnast välja; g) täitmata on kohustus rajada rekreatsioonirajatised. Kohus on juba nimetatud küsimusi eelnevalt käsitlenud ning asunud eitavale seisukohale. Kooskõla üldplaneeringuga on käsitletud ka korralduses, korralduse seletuskirjas ja pikemalt DP seletuskirja p-s 8.1. Olukorras, kus vastuolu üldplaneeringuga puudub, ei pea ka vastustaja DP iga üksiku tingimuse kohta eraldi deklareerima, et ka see ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, mis muudab oluliselt või ulatuslikult üldplaneeringut - keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja PlanS § 142 lg 1 p 3. Kuna 19(23)
üldplaneeringut ei muudeta, ei pidanud vastustaja kaaluma ka KSH algatamise vajalikkust. Seega ei pidanud DP sisaldama ka sellekohaseid põhjendusi. Kuivõrd tegemist ei ole KeHJS § 33 lg-s 2 nimetatud planeeringuga, ei kohaldu ka sama paragrahvi lõige 3 (viitega tagasi lõikele 2) ega lõiked 4 ja 5 (viitega tagasi lõikele 3). Seetõttu ei ole asjakohased kaebajate väited kaebuse punktides 23-25, kuivõrd need puudutavad KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatut.
41.Kaebajad on KSH kaalumise kohustuslikkuse osas viidanud ka KeHJS § 6 lg 2 p-s 10 nimetatud tegevusele ehk infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele, kinnitades samas, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga (kaebuse p 23, istungil 13:17:55). Kaebajad möönavad ise, et tegemist ei ole Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“17 nimetatud tegevusega. Kohus nõustub sellega. Määruse § 13 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisel. Kohus leiab, et üksiku kauplusehoone ehitamine erineb oluliselt kaubanduskeskusest, mistõttu määrusest tulenev kohustus käesoleval juhul ei kohaldu. Kauplusehoone rajamine erineb ka oluliselt muudest samades loeteludes toodud tegevustest, mis on oluliselt keskkonnaohtlikuma sisuga. Ärakuulamine
42.Kaebajad leiavad, et rikutud on detailplaneeringu piirkonna elanikega kooskõlastamise nõudeid, mis on vastuolus avaliku huviga (kaebuse p-d 32-33). Esmalt leiavad kaebajad, et kaasamise nõudeid on rikutud seetõttu, et valitud on vale menetluskord. Kuivõrd kohus on eelnevalt sedastanud, et tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, ei pidanud vastustaja järgima ka üldplaneeringu kohast menetluskorda.
43.Kaebajad leiavad, et piirkonna elanike arvamustega on jäetud arvestamata. Esmalt tuleb selgitada, et kooskõlastamiseks esitatakse planeering valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb (PlanS § 127 lg 1 ja § 133 lg 1). Teistel isikutel on õigus esitada detailplaneeringu kohta arvamus (PlanS § 133 lg 1 ja § 127 lg 2). Seega asus vastustaja õigesti seisukohale, et kooskõlastus ei ole vajalik. Kuivõrd PlanS § 133 lg 2 käsitleb ka arvamuse andmist, on vastustaja arvamuse avaldamise osas õigesti sellele sättele tuginenud. Arvamuse asemel kooskõlastuse andmisele viitamine ei anna isikute arvamusele kooskõlastuse või kooskõlastamata jätmise jõudu.
44.PlanS § 127 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kohtule esitatud planeerimistoimikust nähtub järgmist: - vastustaja teavitas 19.04.2017 kirjaga nr 3-2/3646 DP koostamise algatamisest; kiri on edastatud ka Raadiku tn 13 ja 23 elanikele (vt lisatud adressaatide nimekiri) ning kirjas on selgitatud PlanS § 127 lg 2 sisu; - vastustaja teavitas 27.11.2018 Raadiku tn 13 ja 23 elanikke DP avalikust väljapanekust (kiri ja sellele lisatud adressaatide nimekiri). Samadest nimekirjadest nähtub, et lisaks on kirjad edastatud ka Raadiku 9, 15, 19 ja 21 korteriühistutele. Seadus ei sätesta, et olukorras, kus DPst on teavitatud kõiki korteriomanikke, tuleb veelkord teavitada ka omanikke ühendavat ühistut. Tegemist on täiendava võimalusega, mille otstarbekust ei saa kohus hinnata. Ükski kaebaja ei väida, et ta oleks ise jäänud õigusvastaselt kaasamata. Kaebajad kinnitavad ise, et minimaalsed teavitamise nõuded on täidetud (kaebuse täienduse p 35). Samas leiavad kaebajad, et isikuid tulnuks rohkem kaasata (arvamusküsitlused, koosolekud), samuti pole arvestatud elanikkonna valdava muukeelsusega. Taaskord on tegemist haldusorgani toimingute
otstarbekuse küsimusega, millesse ei saa kohus sekkuda, kui seadusest tulenevad nõuded on täidetud. Kohus saab siinkohal sekkuda üksnes juhul, kui tegemist on ilmselge kaalutlusveaga planeeritava objekti mõju ning kaasnevaid riiveid arvestades. Ka võib täiendavate menetlustoimingute tegemise vajadus tekkida siis, kui tegemist on kogukonda või ühiskonda väga polariseeriva ehitisega, mille suhtes on isikud juba planeerimismenetluses sõna võtnud. Käesoleval juhul on aga tegemist tavapärase kauplusehoonega, mille sarnaseid on Tallinna linnas kümneid. Olukorras, kus naabruskonna elanikud ei ole ka kirjade saamisel pidanud vajalikuks oma seisukohti esitada ega planeerimismenetluses osaleda, ei nähtu ka kohtule, et vastustaja pidanuks tegema täiendavaid menetlustoiminguid. Arvestades objekti tavapärasust ja naabruskonna aktiivse huvi puudumist haldusmenetluse ajal, on põhjendamatu ka kaebaja istungil esitatud väide, et tegelikult tulnuks kaasata asumite 30 000 elanikku (istungil 13:39:26). Kaebajate väited, et detailplaneeringu kohta on puudunud meedias artiklid, ei pea paika – ilmunud on artikkel nii detailplaneeringu algatamise18 kui ka vastuvõtmise19 kohta. Liiatigi ei saa vastustaja suunata, milliseid artikleid ajakirjandus soovib avaldada ning iga üksiku detailplaneeringu kohta artikli avaldamist nõuda on ilmselgelt üleliigne. Samuti on kaebajad väitnud, et elanikud ootasid avalikke eskiisi arutelusid kohapealses linnaosas (kaebuse p 36). PlanS § 136 sätestab, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ühtegi arvamust avaliku väljapaneku kestel ei esitatud, kuigi naabruskonda ja avalikkust oli nõuetekohaselt teavitatud.
45.Planeerimistoimikust nähtub, et planeeringu koostaja konsultant-planeerija Kadri Vaher kirjutas Raadiku tn 13 ja Raadiku tn 23 ühistutele 28.07.2017 e-kirja, soovides nõusolekut soojatorustiku lahendusele ja selgitades PlanS § 133 lg-st 2 lähtuvat vaikimisel nõustumist. Korteriühistud vaidlesid vastu. Planeerija kirjutas ühistutele uuesti 07.02.2018, vastates soojatoru ning parkimise kohta ja paludes siiski nõusolekut. Korralduse seletuskirja kohaselt (lk 3, alt kolmas lõik) esitasid Raadiku tn 13 ja Raadiku tn 23 korteriühistud täiendavaid märkuseid DP lahenduse kohta, millele vastati kirjalikult, kuid ühistud ei vastanud viimasele kirjale 30 päeva jooksul ja seega eeldati PlanS § 133 lg 2 alusel, et isik ei soovi arvamust avaldada. Kohus möönab, et planeerija 07.02.2018 kiri võis teatud määral ühistuid eksitada, kuna selles ei olnud veelkord korratud, et vastamata jätmisel saab lugeda, et ühistud ei soovigi oma algse keeldumise juurde jääda. Arvestades algsest kirjast möödunud aega, võinuks selgituse kordamine kaasa tuua selle, et ühistud korranuks oma seisukohta. Eeltoodu ei too siiski kaasa planeeringu tühistamist. Nõusoleku küsimine puudutas kitsalt soojatorustiku teemat, mitte seda, kas ühistud on planeeringuga tervikuna nõus. Ükski kaebaja, sh A. H., kelle elukoht on Raadiku tn 13, ei ole väitnud, et soojatorustiku lahendus rikuks tema enda subjektiivseid õiguseid. Kohtule ei nähtu samuti, et soojatorustikku puudutav saaks kuidagi riivata avalikku huvi või oleks seadusega vastuolus. Kaugkütteteenuse pakkuja AS Utilitas Tallinn on 04.05.2018 e-kirjas (planeerimistoimikus) selgitanud, et Raadiku 13 ja 23 kinnistutel olemasolev torustik on ehitatud 1988. aastal ja seega kohaldub sellele asjaõigusseaduse § 152 lg-s 2 sätestatud talumiskohustus. Olemasoleva soojatorustiku kaitsevöönd katab ära ka uue liituva torustiku kaitsevööndi, mistõttu täiendavaid kitsendusi Raadiku 13 ja 23 kinnistutele ei teki. Planeeringu põhikaardilt ei nähtu, et seda maa-ala oleks huvitatud isikutel võimalik mõistlikult muul viisil kasutada.
46.Raadiku tn 23 korteriühistu on oma vastuses lisaks tundnud muret parkimise osas. Kohus on parkimist puudutavat käesolevas otsuses eelnevalt käsitlenud (p 24 jj), sh ka seda, et kolmandal isikul puudub kohustus tagada naabritele Raadiku 11 kinnistul parkimise võimaldamine. Kuivõrd planeerija
kiri puudutas kitsalt soojatorustiku suhtes arvamuse andmist, ei pidanud vastustaja seda käsitlema avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuga samaväärsena. Korteriühistu ei pidanud ka pärast vastuse saamist vajalikuks täiendavalt haldusmenetluses oma seisukohta korrata, kuigi arendajapoolne mittenõustumine pidi olema neile arusaadav.
47.DP oli avalikul väljapanekul 11.12.2018-02.01.2019, mille jooksul ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Pärast avalikku väljapanekut esitas OÜ Head arvamuse planeeringu kohta. Kaebajad leiavad, et OÜ Head arvamusest tulenevate muudatuste tõttu pidanuks vastustaja korraldama uue avaliku väljapaneku. OÜ Head 26.02.2019 ettepanek (planeerimistoimikus) puudutas järgmisi küsimusi: - miks on lubatav rajada abihooneid väljapoole hoonestusala; - arhitektuurinõuetes on määramata materjalide loetelu ning määramata tingimused võivad luua visuaalse korrapäratuse; - DP nimetuses ei ole ära märgitud riigimaa kaasamist. Vastustaja vastas 10.50.2019 kirjaga nr 3-2/3646-15 (planeerimistoimikus), selgitades nime määramise praktikat ning seda, et DPs on täpsustatud abihoonete suurus ja lubatud asukoht ning täiendatud arhitektuurinõuete peatükki. DPsse tehtud muudatusi kajastab DP seletuskirja lk 1 (dateeritud 04.04.2019 nr PK-9). Muudatustes on täpsustatud, et ehitusloa kohustuseta abihooneid (kõrgusega kuni 5 m) võib kavandada väljapoole hoonestusala, arvestades linnaehituslikku ja arhitektuurse sobivust. Hoone välisviimistluse materjale on täiendatud täpsustusega, et need peavad mõjuma linnaruumis esteetiliselt ja looma heatasemelist nüüdisaegset arhitektuurset ilmet. PlanS ei sätesta pärast avalikku väljapanekut esitatud seisukohtade arvestamise kohustust. Samas kinnitas vastustaja ka istungil (protokollis 13:45:27), et hiljem saabunud mõistlikke ettepanekuid või märkuseid, milles viidatakse tõsistele puudustele, siiski arvestatakse. Hea halduse tavaga ei oleks kooskõlas, kui kehtestataks ilmselgete vigadega DP või vastustajal ei oleks võimalik mõistlikke ettepanekuid arvestada. Analoogia korras tuleb sellisel juhul kohaldada PlanS § 137 lg-s 3 sätestatut, et kui muudetakse DP põhilahendusi, tuleb korrata kooskõlastamist, avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Seega on käesolevas asjas vaidlus vaid selle üle, kas OÜ Head kirja alusel muudeti DP põhilahendust. Muudatustes on seatud arendajale piirang abihoonete paigutamisel – need võivad küll asuda väljapool hoonestusala, kuid vaid siis, kui see on linnaehituslikult ja arhitektuurselt sobiv. Sarnaselt on piiratud kasutatavaid viimistlusmaterjale, mis peavad olema esteetilised. Kohtule ei nähtu, et selliseid arendajale seatud piirangud võiksid rikkuda kaebajate subjektiivseid õiguseid või avalikke huve. Ilmselgelt ei ole kaebajate ega avalikkuse huviks, et hoonete välisviimistlus või asukoht oleks linnaehituslikult sobimatu. Ka ehitusloa kohustuseta abihoonete kõrguspiirangu kooskõlla viimine seaduses sätestatud maksimumiga (EhS lisa 1 esimene rida) ei riiva kaebajate subjektiivseid õiguseid ega ole vastuolus avaliku huviga. Tegemist ei ole DP põhilahenduse muutmisega, sest põhilahenduseks on siiski kuni kahe 2korruselise põhihoone ehitamine. Seega ei olnud uue väljapaneku korraldamine kohustuslik. Menetluskulud
48.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebused tervikuna rahuldamata. Kaebajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
22(23)
49.Kolmas isik taotleb kaebajatelt menetluskulude välja mõistmist 144 tunni ja 24 minuti eest kogusummas 17 003 eurot. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus jätab põhjendatud menetluskulude arvestusest välja kolmanda isiku esindaja enda administratiivsed toimingud (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, lehekülgede nummerdamine, menetlusdokumentide E-toimikust kättesaamine jms), mille puhul on varasemalt kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15). Samuti ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka kuludokumendis eraldi välja toodud kliendiga suhtlemise toimingud (e-kirjad). Selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse. Kolmanda isiku 05.09.2019 kaebustele vastuse koostamiseks on kulutatud aega üle 43 tunni. Arvestades kaebajate kaebuste esitamise viisi (kõik kaebused esitati mõnepäevaste vahedega eraldi) tuli kolmanda isiku esindajatel kõik kaebused eraldi läbi vaadata ja neid omavahel võrrelda. Lisaks arvestab kohus sellega, et tegemist ei ole varasemas haldusmenetluses esitatud seisukohtadega, mille suhtes saanuks kolmas isik arendajana juba varem seisukoha kujundada. Samas koostas kolmas isik kõikide kaebuste peale kokku ühe vastuse. 21.10.2019 vastuse koostamisele on kolmanda isiku esindajad kulutanud üle 25 tunni ning 21.11.2019 seisukohtade koostamisele on kolmanda isiku esindajad kulutanud üle 32 tunni. Arvestades, et vastustes korratakse osaliselt juba varasemaid kolmanda isiku seisukohti, ei ole nende osas kulutused tervikuna põhjendatud. Ülejäänud menetlustoimingute (sh kaebajate taotlustele vastamine, istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine) jaoks kantud menetluskulud on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas täiendavalt asja keerukust ja mahtu. Tegemist on tavapärase planeeringuvaidlusega, milles ei ole tõstatunud keerukaid aspekte. Menetluse alguses on olnud asi mõnevõrra mahukam seetõttu, et kaebajad on otsustanud sisult identsed tekstid esitada eraldi erineval ajal, mis on tinginud nende tekstide ülekontrollimise vajaduse. Kaebajate menetluslikest valikutest tulenenud kulude suurenemise riski ei pea kandma kolmas isik. Samas on menetluse jooksul kaebajad võtnud omale esindaja ja esitanud seega ühise seisukoha. Lisaks arvestab kohus seda, et asjas ei olnud vajalik eraldiseisev vaidlus kaebajate kaebeõiguse kuritarvitamise üle, kuivõrd see norm ei ole sätestatud menetlusosaliste, vaid kohtu n.ö kaitseks ning normi seletuskirja kohaselt on kuritarvitamisele viitavad asjaolud märksa äärmuslikumad (kohtu ummistamine kaebustega, räige sõim vms). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 7200 eurot. Kaebajate paljususe korral osaleb iga kaebaja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2). Seetõttu tuleb mõista igalt kaebajalt eraldi kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1 200 eurot (7200÷6=1200).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.