Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 28.02.2019, Tartu 3-17-357 Madis Orase kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.11.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00674-11 ja 12.01.2017. a vaideotsuse nr 6 1/3570-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a otsus Madis Orase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Madis Oras Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde MTA poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud OÜ Skandberg e-maksuameti logiraamatu väljavõte perioodi 21.03.2011– 06.11.2014 kohta (8 lk).
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a otsuse resolutsiooni p 2. Jätta kaebaja esimese ja teise astme menetluskulud (riigilõivud kokku 1500 eurot) riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 01.04.2019 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Äriregistri andmetel oli kaebaja OÜ Skandberg (registrikood 11155941) juhatuse liige 17.03.2010–10.11.2014.
2.MTA kontrollis OÜ Skandberg käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil veebruar 2014.
3.19.12.2014 tegi MTA OÜ-le Skandberg maksuotsuse nr 12.2-3/022612-29 (maksuotsus) (tl II-33-38p), millega vähendas OÜ Skandberg poolt maksustamisperioodi veebruar 2014 eest käibemaksu deklaratsioonil (KMD) deklareeritud sisendkäibemaksu summas 25 105,10 eurot ja määras täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 25 105,10 eurot.
4.OÜ Skandberg ei tasunud maksuotsusega määratud maksusummat ning maksuhalduri täitetoimingud ei andnud tulemust. MTA alustas OÜ Skandberg juhatuse liikme, s.t kaebaja suhtes 25.05.2016. a korraldusega nr 13-7/00674-1 (tl I-71-72) vastutusmenetluse.
5.Vastutusmenetluse tulemusel koostas MTA vastutusotsuse projekti (tl I-180-188) ning esitas selle koos vastava teatisega kaebajale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja arvamust ja vastuväiteid vastutusotsuse projektile ei esitanud.
6.16.11.2016 tegi MTA vastutusotsuse nr 13-7/00674-11 (vastutusotsus) (tl I-4-11, II-3-10), milles asus seisukohale, et tegutsedes OÜ Skandberg juhatuse liikmena rikkus kaebaja tahtlikult juhatuse liikme kohustusi, mis tõi kaasa äriühingul maksuvõla tekkimise. MTA kohustas kaebajat vastutusotsusega tasuma OÜ Skandberg maksuvõla kogusummas 28 644,86 eurot.
7.Kaebaja esitas vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 12.01.2017. a vaideotsusega nr 6-1/3570-2 (vaideotsus) (tl I-12-14p) rahuldamata.
8.13.02.2017 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 16.11.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00674-11 ja 12.01.2017. a vaideotsuse nr 6-1/3570-2 tühistamiseks (tl I-2-3). Kaebaja leidis, et kuna ta oli OÜ Skandberg juhatuse liige alates 17.03.2010, siis ei saa ta olla maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 järgi solidaarvõlgnikuna vastutav OÜ Skandberg maksuvõla tasumise eest, sest äriseadustiku (ÄS) järgi kehtisid juhatuse liikme volitused kolm aastat ja juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks oli vajalik ÄS § 184 kohane osanike otsus juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks, kusjuures otsuse vastuvõtmise eeldus oli juhatuse liikme vastavasisuline kirjalik nõusolek. Sellist otsust ei ole kaebaja väitel OÜ Skandberg osanikud vastu võtnud ja kaebaja ei ole oma nõusolekut juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks andnud. Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur tuvastanud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse tahtlikku rikkumist, vaidlustatavas haldusaktis puuduvad asjaolud ja põhjendused. Ühtlasi vaidlustas kaebaja maksuvõlalt arvestatud intressi, leides, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,06% päevas on ülemäära suur ja vastuolus põhiseadusega.
9.Vastustaja taotles vastuses kaebusele (tl I-60-61p) kaebuse rahuldamata jätmist. 19.12.2011 kehtima hakanud OÜ Skandberg põhikirja p 3.3 sätestab, et osaühingu juhatuse liikme volitused kehtivad viis aastat. Põhikirja muutmise otsuse oli allkirjastanud OÜ Skandberg ainuosaniku (Osalused OÜ) esindaja R. Oras ning äriregistrile tehtud kandeavalduse oli allkirjastanud kaebaja. Seetõttu on valed kõik kaebaja väited sellest, et tal puudusid juhatuse liikme volituse pärast seaduses sätestatud kolmeaastase juhatuse liikme volituste kehtimisaja möödumist. Juhatuse liikmel oli kohustus organiseerida äriühingu töö selliselt, et äriühingu tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastustaja viitas süü osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tele 2 ja 5. Kaebajal oli OÜ Skandberg seadusliku esindajana kohustus tagada MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on tasumiskohustus, mis tuleneb MKS §-st 31, ning mitterahaliseks kohustuseks on deklareerimiskohustus, mis tuleneb MKS §-dest 88-91. Kui
juhatuse liige rikub tahtlikult või raskest hooletusest eelnimetatud kohustusi, vastutab ta solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõla eest.
10.Tartu Halduskohus jättis 08.11.2017. a otsusega (tl III-22-24p) kaebuse rahuldamata. MTA 19.12.2014. a maksuotsus nr 12.2-3/022612-29 on jõus ja õiguspärane. Halduskohus leidis, et ÄS § 184 lg 2 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioon võimaldas juhatuse liikme volituste pikkuse osas põhikirjas ette näha muu tähtaja kui kolm aastat. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (tl III-18-19) nähtuvalt oli kaebaja ainuisikuliselt OÜ Skandberg juhatuse liikmeks perioodil 17.03.2010–10.11.2014. Seega ei lõppenud kaebaja juhatuse liikme volitused 17.03.2013, vaid kehtisid kuni tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseni 10.11.2014. Kaebaja omas juhatuse ainuliikmena kontrolli äriühingu tegevuse üle. OÜ Skandberg kodukontor asus aadressil Välja tn 3, Tartu, mis oli ja on kaebaja elukohaks. Kaebaja valduses olid äriühingu raamatupidamisdokumendid, tal olid e-maksuameti keskkonnas nii raamatupidaja kui ka volituste ja õiguste administreerimise volitused ning ta oli OÜ Skandberg e-maksuameti keskkonda korduvalt sisenenud vahetult pärast 20.03.2014 maksustamisperioodi veebruar 2014 KMD esitamist äriühingu raamatupidaja poolt. Kaebaja kasutuses oli tema juhatuse liikmeks oleku perioodil OÜ Skandberg pangakaart ja tal oli juurdepääs äriühingu arvelduskontodele, tema teostas kontodelt ülekandeid ja sularaha väljamakseid ning tema valduses oli ka sularaha kassa. Lisaks eeltoodule hakkas 19.12.2011 kehtima OÜ Skandberg põhikirja uus redaktsioon, milles oli muuhulgas muudetud põhikirja p 3.3, mille kohaselt osaühingu juhatuse liikme volitused kehtivad viis aastat. Kaebaja oli põhikirja muudatusest teadlik, sest vastava kandeavalduse oli kaebaja ise äriregistrile esitanud. Halduskohtu arvates ei omanud iseseisvat tähtsust OÜ Skandberg maksevõime muutumine maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla ilmsikstuleku vahelisel ajal, sest vastutusotsusega ei nõuta juhatuse liikmelt sisse mitte kahjuhüvitist, vaid talle esitati maksunõue, mille aluseks on asjaolu, et ta tahtlikult või raskest hooletusest rikkus oma MKS §-8 sätestatud kohustusi ning selle tagajärjel tekkis äriühingule maksuvõlg. Halduskohus leidis, et maksuhaldur oli õigesti tuvastanud kaebaja süü ning asjakohaselt ja piisavalt vastutusotsuses põhjendanud, et kaebaja süü oli tahtlik. Kuna MKS tahtluse mõistet ei ava, siis tuleb lähtuda VÕS-is sätestatud tahtluse mõistest. Kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse tulemusel sai võimalikuks OÜ Sprintplus võltsarvete kajastamine OÜ Skandberg raamatupidamises. Juhatuse liikmena oli kaebaja teadlik, et raamatupidamises peab kasutama vaid nõuetekohaseid arveid, mitte arveid, millel kajastatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud, ning mille alusel puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja teadis oma käitumise õigusvastasusest ja soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Kaebaja vaidlustas ka maksuvõlalt arvestatud intressi. Halduskohus leidis, et intressimäär 0,06% päevas ei ole ülemäära suur ega vastuolus põhiseadusega. Halduskohus viitas Riigikohtu 29.03.2017. a otsusele nr 3-4-1-15-16, kus Riigikohus leidis, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas. Halduskohus nõustus vastutusotsuse põhjendustega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas 05.12.2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl III-27-29), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning jätkuvalt vastutusotsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja väitel on halduskohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata ning halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. a) Maksuvõlaga seonduv
Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale (RKHKo 12.06.2013, 3-3-1-17-13, p 17), kus Riigikohus leidis, et vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga. Kaebaja leiab, et tal on õigus vaidlustada vastavas osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule. Kaebaja vaidlustabki maksuotsuse osas, millega tehti kindlaks nii tema seotus OÜ Skandberg igapäevase majandustegevuse korraldamise kui tahtlusega seonduv. b) Kaebaja vastutuse formaalsed eeldused Kaebaja väidab jätkuvalt, et oli OÜ Skandberg juhatuse liige alates 17.03.2010 kolm aastat. Ta leiab, et juhatuse liikme volituste tähtaeg on seadusest tulenev tähtaeg, mis ei saa pikeneda vaikimisi ning et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus (RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 33). Äriühingu põhikirja muutmine juhatuse liikme ametiaja kestel ei pikenda automaatselt tema volituste tähtaega (ÄS § 184 lg 2). Halduskohus pidanuks esile tooma, millistele tõenditele tuginedes ta järeldusi tegi. c) Kaebaja süü Kaebaja süü on põhjendamata. OÜ Skandberg majandustegevust juhtis ja korraldas üldvolikirja alusel R. Oras, kes sõlmis ettevõtte nimel lepinguid, esitas andmed maksudeklaratsioonide koostamiseks, tegi pangaülekandeid. Kaebajal oli lähisugulusest tulenev täielik usaldus R. Orase vastu ja ta ei puutunud mingil moel kokku ettevõtte tegevusega. Tal ei olnud ettekujutust ega teadmist sellest, milliseid tehinguid ettevõte teeb või milliseid andmeid esitab maksuhaldurile. Ei vastutusotsusest, vaideotsusest ega kohtuotsusest ei selgu, millist konkreetset tegevust, mis tõi kaasa õigusvastase tagajärje, kaebajale ette heidetakse, ning millest nähtub tema teadlikkus sellest tegevusest tuleneva võimaliku õigusvastase tagajärje saabumisest. Halduskohtu järeldus, et on ilmne, et kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse tulemusel sai võimalikuks OÜ Sprintplus võltsarvete kajastamine OÜ Skandberg raamatupidamises, ei haaku vastutusotsuses esile tooduga, et kaebaja ei olnud OÜ Sprintplus võltsarvete olemasolust teadlik, ja kõik toimingud, mis olid seotud nende arvete kajastamisega raamatupidamises ning maksuarvestuses, korraldas OÜ Skandberg volitatud esindaja R. Oras. Halduskohus on sisuliselt asunud seisukohale, et maksuhalduril piisab süü tõendamiseks nentimisest, et vastutusotsuse adressaat oli juriidilise isiku, mille maksuvõla tasumist nõutakse, juhatuse liige, so seega tema süüd tuleb eeldada. Selline käsitlus on ebaõige. Õigusvastane tegu, süü esinemine ja vorm ning põhjuslik seos on asjaolud, mida maksuhalduril on kohustus asjakohaste tõenditega tõendada. Puudus põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksupettuse vahel. Menetlusosaliste ütlustest ei tulene, et kaebaja tegi OÜ Skandberg esindajana tehinguid, esitas maksudeklaratsioone vm.
12.MTA palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl III-68-70) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaeabaja 17.03.2010 alanud volitused OÜ Skandberg juhatuse liikmena kehtisid kauem kui kolm aastat. OÜ Skandberg põhikirja uue redaktsiooni, mis hakkas kehtima 19.12.2011, punkt 3.3 sätestab, et osaühingu juhatuse liikme volitused kehtivad viis aastat. Põhikirja muutmise otsuse on allkirjastanud OÜ Skandberg ainuosaniku (Osalused OÜ) esindaja R. Oras (tl I-67) ning äriregistrile tehtud kandeavalduse on allkirjastanud kaebaja (tl I-69). Kaebaja volitused tulenesid äriühingu põhikirjast. Kaebaja oli põhikirja muudatusest teadlik, sest vastava kandeavalduse oli ta ise äriregistrile esitanud. Maksuhaldur esitas seisukoha, et tulenevalt OÜ Skandberg põhikirja muutmisest 19.12.2011 pikenes kaebaja ametiaeg viiele aastale (tl I-68p), juba 12.01.2017. a vaideotsuse punktis 16. Kaebaja kui OÜ Skandberg juhatuse liikme volitusi on sisuliselt kinnitanud ka kaebaja. 10.11.2014 kirjutas kaebaja kui OÜ Skandberg ainuosaniku Osakud OÜ seaduslik esindaja alla otsuse OÜ Skandberg juhatuse liikme (kaebaja) tagasikutsumiseks ning uue juhatuse liikme valimiseks. Nimetatud tõendiga kinnitas kaebaja sisuliselt, et tema OÜ Skandberg juhatuse
liikme staatus kehtis kuni 10.11.2014. Tema tegevusest võib ka järeldada, et tal oli jätkuv tahe ja nõusolek jätkata OÜ Skandberg juhatuse liikmena. Riigikohus luges juhatuse liikme ametiaja pikenemise vaikimisi kokkuleppe tunnuseks ka asjaolu, kui isik jätkab vaatamata ametiaja lõppemisele faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja kutsutakse ametist tagasi tegelikult alles hiljem (RKKKm 03.10.2001, 3-1-1-85-01; RKTKm 26.04.2005, 3-2-1-39-05, p 17). Tõendatud on kaebaja tahtlik MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine. Vastutusmenetluse käigus tuvastas maksuhaldur, et kaebaja kasutuses oli tema juhatuse liikmeks oleku perioodil OÜ Skandberg pangakaart ja tal oli juurdepääs äriühingu arvelduskontodele, tema teostas kontodelt ülekandeid ja sularaha väljamakseid ning tema valduses oli ka sularaha kassa. Kaebaja oli OÜ Skandberg juhatuse liikmena isikuks, kes omas kontrolli OÜ Skandberg tegevuse üle. OÜ Skandberg kodukontor asus aadressil Välja tn 3, Tartu, mis oli ja on kaebaja elukohaks. Kaebaja valduses olid äriühingu raamatupidamisdokumendid, temal olid e-maksuameti keskkonnas nii raamatupidaja kui ka volituste ja õiguste administreerimise volitused ning ta sisenes OÜ Skandberg e-maksuameti keskkonda korduvalt vahetult pärast maksustamisperioodi veebruar 2014 KMD esitamist OÜ Skandberg raamatupidaja poolt (20.03.2014). Väidete kinnituseks on vastustaja esitanud kaebuse vastuse lisade hulgas kohtule vastutusmenetluse toimiku tõendina nr 37 väljavõtte sisselogimistest OÜ Skandberg e-maksuameti kontole märtsis 2014 (tl II-30). Kaebajal on piisavalt kogemusi äriühingute juhtimisel: ta on alates 2003. aastast tegutsenud juhatuse liikmena 17-s erinevas äriühingus ning tema juhatuse liikmeks olemise ajal on nimetatud äriühingutest lisaks OÜ-le Skandberg veel 9-l äriühingul tekkinud maksuvõlg. Maksuhaldur on nimetatud informatsiooni välja toonud vastutusotsuse vastutusmenetluse toimiku tõendis nr 19 (tl I-198). Usutav ei ole kaebaja väide, et tal oli lähisugulasest tulenev täielik usaldus R. Orase vastu ja ta ei puutunud mingil moel kokku ettevõtte tegevusega. R. Oras on maksuhaldurile antud seletuses kinnitanud, et kaebaja esindas OÜ-d Skandberg tehingute tegemisel. Kaebaja ise väitis, et tegi ülekandeid OÜ Skandberg nimel, seda ka vaatlusaluses OÜ-ga Sprintplus tehtud tehingus (tl II70). E-maksuameti väljavõte kinnitas, et kaebaja kasutas e-maksuametit vaidlusaluse deklaratsiooni esitamise ajal. Vastustaja esitab kohtule uue tõendina e-maksuameti väljavõtte, mis näitab kaebaja poolt OÜ Skandberg e-maksuameti kontole logimisi ajavahemikul 21.03.2011–06.11.2014. Nimetatud tõend kinnitab, et kaebaja oli kursis äriühingu tegevusega. Maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 4.2 põhjalikult selgitanud kaebaja süü küsimust. Antud juhul on äriühingu raamatupidamises kajastatud dokumente sellise tehingu kohta, mis tegelikkuses aset ei leidnud. Maksuhaldur asus seisukohale, et eesmärgiks oli maksupettuse toimepanek. Tõenditest (kaebaja ja R. Orase seletused, e-maksuameti väljatrükid) nähtuvalt on kaebaja osalenud äriühingu tegevuses. Vaid läbi kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse sai võimalikuks OÜ Sprintplus võltsarvete kajastamine OÜ Skandberg raamatupidamises. Juhatuse liikmena oli kaebaja teadlik, et raamatupidamises peab kasutama vaid nõuetekohaseid arveid. Kaebaja tegevuse tulemusel kajastati OÜ Skandberg raamatupidamises OÜ Sprintplus rekvisiidiga võltsarveid. Kaebaja teadis oma käitumise õigusvastasusest ja soovis õigusvastase tagajärje saabumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur on piisavalt tõendanud asjaolusid, mis on aluseks kaebaja vastutusele, ning hinnanud neid asjaolusid õigesti.
15.Esmalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, mis ulatuses on käesolevas menetluses võimalik vaidlustada maksuotsuses tuvastatud asjaolusid (I). Seejärel selgitab ringkonnakohus, et kaebaja oli veebruaris 2014 OÜ Skandberg juhatuse liige (II), ning analüüsib kaebaja süü küsimust (III). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (IV). I
16.Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses Riigikohtu seisukohale maksuotsuse ja vastutusotsuse vahekorra kohta, mille kohaselt: „Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga. Tal on õigus vaidlustada vastavas osas vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule“ (RKHKo 12.06.2013, 3-3-1-17-13, p 17). Silmas tuleb pidada, et viidatud lahendis ei olnud maksuhaldur maksuotsuses tuvastanud äriühingu juhatuse liikme tahtlust, kuna see polnud maksukohustuse tekkimiseks vajalik, vastutusotsuses asus maksuhaldur aga seisukohale, et tahtlus siiski esines. Käesoleval juhtumil on maksuhaldur maksuotsuses tuvastanud, et OÜ Skandberg osales maksupettuses ning et toimumata tehingute kajastamine maksudeklaratsioonides saab oma iseloomult olla ainult tahtlik tegu (maksuotsuse lk 10). Kuna maksuhaldur on ka vastutusotsuses tuvastanud kaebaja tahtluse, siis ei lahkne käesoleval juhul maksuotsuse ja vastutusotsuse järeldused. Samuti ei lahkne maksuotsuses ja vastutusotsuses tuvastatu OÜ Skandberg igapäevase majandustegevuse korraldamise osas. Ringkonnakohus nõustub Riigikohtuga, et maksuotsuse formaalne õigusjõud laieneb ainult äriühingule, käesoleval juhul seega OÜ-le Skandberg. Sisuliselt on aga riik maksuhalduri kaudu maksuotsusega siduvalt teinud kindlaks äriühingu õigusvastase käitumise. Kuna äriühingu juhatuse liige on selle seaduslik esindaja, siis laieneb see hinnang ka tema käitumisele ning õiguskindluse huvides ei saa riik kord kindlaks tehtud asjaolusid ja neile antud hinnanguid hakata vastutusotsuse menetluses, mis kujutab endast maksuotsuse menetluse jätkumenetlust, ilma pikemata ümber hindama. Olulist funktsiooni täidab seejuures isiku ärakuulamine, ilma milleta ei saa õigusriigis õigusi kitsendava haldusotsuse järeldusi isikule laiendada. Kaebaja oli OÜ Skandberg juhatuse liikmena maksuotsuse menetlusse kaasatud ning ta kuulati selles menetluses juhatuse liikmena ka ära (tl II-70-70p).
17.Halduskohus luges maksuotsusele tuginevalt tõendatuks asjaolu, et OÜ Skandberg maksuvõlg summas 28 644,86 eurot on kindlaks tehtud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ja leiab, et halduskohus tugines õigesti selle asjaolu tõendatuks lugemisel maksuotsusele. II
18.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja oli veebruaris 2014 OÜ Skandberg juhatuse liige, nõustub halduskohtu otsuse punktides 10-10.4. esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
19.Kaebaja väidab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et oli OÜ Skandberg juhatuse liige alates 17.03.2010 kolm aastat ja viitab Riigikohtu lahendile (RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 33). Samuti tugineb kaebaja vastuolule ÄS § 184 lg-ga 2. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses oli vaidluse all küsimus, milline isik on osanike koosoleku otsuse järel äriühingu juhatuse liige. Käesoleval juhtumil ei ole vaidlusalusel perioodil 17.03.2013–10.11.2014 ühtegi teist kandidaati, kes tuleks kõne alla OÜ Skandberg juhatuse liikmena. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et Riigikohus on väljendanud ka vastupidist seisukohta, mille kohaselt tuleb lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenemise vaikimisi kokkuleppe tunnuseks ka asjaolu, kui isik jätkab vaatamata ametiaja lõppemisele faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja kutsutakse ametist tagasi tegelikult alles hiljem (RKKKm
03.10.2001, 3-1-1-85-01, p 9). Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuõiguses kuulub kohaldamisele faktiline lähenemine.
20.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et tõendid kinnitavad, et kaebaja omas juhatuse ainuliikmena kontrolli OÜ Skandberg tegevuse üle. Kohtule esitatud maksuotsuse ja vastutusotsuse menetluste toimikutest nähtub, et OÜ Skandberg kodukontor asus aadressil Välja tn 3, Tartu, mis oli ja on jätkuvalt kaebaja elukohaks, kaebaja valduses olid äriühingu raamatupidamisdokumendid, tal olid e-maksuameti keskkonnas nii raamatupidaja kui ka volituste ja õiguste administreerimise volitused ning ta oli OÜ Skandberg e-maksuameti keskkonda korduvalt sisenenud vahetult pärast 20.03.2014 maksustamisperioodi veebruar 2014 KMD esitamist äriühingu raamatupidaja poolt, kaebaja kasutuses oli tema juhatuse liikmeks oleku perioodil OÜ Skandberg pangakaart ja tal oli juurdepääs äriühingu arvelduskontodele, tema teostas kontodelt ülekandeid ja sularaha väljamakseid ning tema valduses oli ka sularaha kassa. Ringkonnakohus tugineb ka vastustaja poolt kohtule esitatud e-maksuameti logiraamatu väljavõttele, mis näitab kaebaja poolt OÜ Skandberg e-maksuameti kontole logimisi ajavahemikul 21.03.2011-06.11.2014. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nimetatud tõend kinnitab, et kaebaja oli kogu nimetatud perioodi vältel kursis äriühingu tegevusega.
21.Käesoleval juhtumil on sõltumata eelnevast olemas ka mõlema poole, s.t nii osaniku kui kaebaja tahteavaldused kaebaja juhatuse liikme volituste pikendamiseks. Need tahteavaldused väljenduvad 2011. aastal teostatud põhikirja muudatuses, millega pikenes OÜ Skandberg juhatuse liikme volituste kestus viiele aastale. Põhikirja muutmise otsuse on allkirjastanud OÜ Skandberg ainuosaniku (Osalused OÜ) esindaja R. Oras (tl I-67) ning äriregistrile tehtud kandeavalduse on allkirjastanud kaebaja (tl I-69). Kaebaja on viidanud ÄS § 184 lg-le 2 ja väitnud, et ametiaega ei tohtinud pikendada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. ÄS § 184 lg 2 lause 2 sõnastust tuleb pidada ebaõnnestunuks, sest selle järgi ei või juhatuse liikme ametiaja pikendamist otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Ringkonnakohus leiab aga, et süstemaatiliselt peab ÄS § 184 lg 2 lause 2 silmas hoopis keeldu leppida kokku uues ametiajas varem kui aasta enne senise ametiaja kavandatavat möödumist, mitte aga käimasoleva ametiaja automaatset pikenemist, mis leiab aset põhikirja muudatuse tagajärjel. Käesoleval juhtumil olid nii OÜ Skandberg osanik R. Oras kui ka kaebaja põhikirja muutes ilmselgelt ühel meelel, et juhatuse liikme käimasolev ametiaeg pikeneb põhikirja muudatusega viiele aastale. ÄS § 184 lg 2 lauses 2 sätestatud keelu laiendamisel käesolevale juhtumile puuduks ratsionaalne eesmärk. Kaebaja oli niisiis kogu äriregistrisse kantud perioodil, s.t 17.03.2010–10.11.2014 OÜ Skandberg juhatuse liige.
22.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja juhatuse liikme staatusele viitab ka tõsiasi, et kaebajal oli piisavalt kogemusi äriühingute juhtimisel: ta on alates 2003. aastast tegutsenud juhatuse liikmena 17-s erinevas äriühingus ning tema juhatuse liikmeks olemise ajal on nimetatud äriühingutest lisaks OÜ-le Skandberg veel 9-l äriühingul tekkinud maksuvõlg (tl I-198). Samuti ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et tal oli lähisugulasest tulenev täielik usaldus R. Orase vastu ja ta ei puutunud mingil moel kokku ettevõtte tegevusega. R. Oras on maksuhaldurile antud seletuses kinnitanud, et kaebaja esindas OÜ-d Skandberg tehingute tegemisel. Kaebaja ise väitis, et tegi ülekandeid OÜ Skandberg nimel, seda ka vaatlusaluses OÜ-ga Sprintplus tehtud tehingus (tl II-70). E-maksuameti väljavõte kinnitas, et kaebaja kasutas e-maksuametit vaidlusaluse deklaratsiooni esitamise ajal (tl II-30).
23.Lõpuks viitab kaebaja juhatuse liikmeks olekule veebruaris 2014 ka OÜ Skandberg tegevus äriregistri kande muutmata jätmisel. Äriregistri kandel on küll deklaratiivne tähendus, kuid ÄS § 33 lg 7 kohaselt tuleb äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse
liikme nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Kui kaebaja oli, nagu ta väidab, juhatuse liige ainult kuni 16.03.2013, siis oleks tulnud esitada äriregistrile viivitamata avaldus andmete muutmiseks. Kuna OÜ Skandberg seda ei teinud, viitab ka äriregistri kande muutmata jätmine sellele, et kaebaja püüab oma väidetega kohut eksitada. III
24.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduriga, et kaebaja tegutses tahtlikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse punktidega 11–14 ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
25.Kaebaja väitel puudub tal süü, sest tal puudus ettekujutus ja teadmine äriühingu tehingutest, kuna äriühingut juhtis ainuisikuliselt R. Oras, kes kõiki toiminguid tegi. Puudus põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja maksupettuse vahel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega. Kaebaja vastutuse aluseks on MKS § 40 lg 1, mis eeldab vastutuse eeldusena MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse tahtlikku või raskest hooletusest tingitud rikkumist. Tahtluse määratlemisel tuleb aluseks võtta VÕS § 104 lg 5. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et käesoleva juhtumi asjaolud viitavad maksupettusele ning et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada otseseid tõendeid tahtluse kohta. Eriti keeruline on see olukorras, kus äriühingut esindanud isikud on perekondlikult tihedalt seotud. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis ning põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Käesoleval juhtumil on maksuhaldur põhjendanud eluliselt usutavalt, et leidis aset maksupettus ning et kaebaja osales selles äriühingu juhatuse liikmena kas siis aktiivselt või passiivselt midagi ette võtmata hoolimata MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusest. Sellisel juhtumil tuleb tema tahtlust eeldada. Kui isik soovib süüst vabaneda, peab ta usutavalt selgitama, miks juhtus see, mis juhtus, ja kuidas ta püüdis täita tema MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebaja ei esitanud aga vastutusotsuse projektile üldse seisukohta ning on alles kohtumenetluses hakanud väitma, et kõike tegi R. Oras. See ei ole eluliselt usutav, sest äriühingu seaduslik esindaja oli kaebaja, mitte R. Oras. Asjaolusid kogumis hinnates ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et leidis aset maksupettus ja et kaebaja tegutses seejuures tahtlikult.
26.Eelnevast tulenevalt on kaebaja niisiis rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning pannud rikkumised toime süüliselt. Kaebajapoolsete kohustuserikkumiste ja maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. IV
27.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.
28.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda; sõltumata menetluse tulemusest ei vabane menetlusabi saaja nende menetluskulude kandmise kohustusest, mille tekkimise on ta ise põhjustanud oma menetlusõiguste kuritarvitamise, kohtu eksitamise või menetluse tahtliku venitamisega. Kaebaja on käesoleval juhtumil saanud mõlemas kohtuastmes riigi õigusabi riigilõivu tasumiseks. Kaebaja riigilõivu suuruseks oli mõlemas
kohtuastmes 750 eurot, s.t kokku 1500 eurot. Halduskohus on jätnud otsuse resolutsiooni punktiga 2 kaebaja halduskohtu menetluskulud kaebaja kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et see on vastuolus HKMS § 118 lg 3 imperatiivse sõnastusega. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ja jätab mõlema kohtuastme menetluskulud (riigilõivud) riigi kanda.
29.Kuna ülejäänud osas ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusi esitatud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.