Raul Nugise kaebus Tartu Ülikooli lõputöö kaitsmiskomisjoni 4. juuni 2018. a otsuse nr LT2017/2018-K64-3 tühistamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata kaebaja magistritöö kaitsmise suulist ettekannet uues koosseisus ning teha kaebaja magistritöö hinde kohta uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja Raul Nugis Vastustaja Tartu Ülikool
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Raul Nugise kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. märtsil (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Raul Nugis (kaebaja) oli alates 2015. a immatrikuleeritud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) ühisõppekava „Küberkaitse“ üliõpilaseks. Kaebaja kaitses 4. juunil 2018 TÜ-s magistritöö hindele B.
2.Kaebaja esitas lõputöö hinde peale apellatsiooni õppeprodekaanile, kes moodustas apellatsiooni läbivaatamiseks apellatsioonikomisjoni.
3.Apellatsioonikomisjon jättis 13. juuni 2018. a otsusega kaebaja lõputöö hinde muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 3. juulil 2018 apellatsiooni TÜ õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustuskomisjonile.
5.Vaidlustuskomisjon jättis kaebaja apellatsiooni 12. juuli 2018. a otsusega nr 3-2017/2018 rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 31. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb järgnevat: 1) tühistada Tartu Ülikooli kaitsmiskomisjoni 4. juuni 2018. a otsus (kantud 4. juunil 2018 protokolli LT2017/2018-K64-3 lõputöö kaitsmise kohta) osas, mis puudutab kaebaja kaitstud magistritöö suulist ettekannet; 2) kaebaja magistritöö kaitsmisel viibinud isikute küsitlemisega teha kindlaks, kas suulises ettekandes esinesid või puudusid väidetud puudused, või; 3) kohustada Tartu Ülikooli vaidlustuskomisjon viima läbi kaebaja magistritöö 4. juuni 2018. a kaitsmisel viibinud isikute küsitlemine ja teha kindlaks, kas kaebaja suulises ettekandes esinesid või puudusid väidetud puudused, või; 4) kohustada Tartu Ülikooli hindama uuesti kaebaja magistritöö kaitsmise suulist ettekannet uues koosseisus; 5) kohustada Tartu Ülikooli tegema uue otsuse kaebaja magistritöö hinde kohta.
7.Tartu Halduskohus võttis 3. septembri 2018. a määrusega menetlusse Raul Nugise kaebuse Tartu Ülikooli lõputöö kaitsmiskomisjoni (varasemates kohtu määrustes on seda komisjoni ekslikult nimetatud hindamiskomisjoniks) 4. juuni 2018. a otsuse nr LT2017/2018-K64-3 tühistamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks hinnata kaebaja magistritöö kaitsmise suulist ettekannet uues koosseisus ning teha kaebaja magistritöö hinde kohta uus otsus.
8.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 21. septembril 2018, paludes jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud poolte endi kanda.
9.Tartu Halduskohus määras 6. novembri 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja leiab, et kaitsmiskomisjon hindas tema magistritööd ebaõiglaselt madala hindega. Kaebaja lõputööd oleks tulnud hinnata hindega A. Kaebaja arvates läks vastustaja vastuollu õiguse üldpõhimõtetega ning rikkus õigustatud ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kui suunas ta lõputöö kaitsmisele TÜ-sse, kus kaebaja ei olnud õppinud ühtegi akadeemilist tundi. Vastustaja muutis kaebaja suhtes õppimise reegleid õppeprogrammi lõppfaasis ning ei
3-18-1534 teavitanud kaebajat TÜ-s kaitsmise kohustusest õigeaegselt. Kaebaja ei nõustunud lõputöö kaitsmisega TÜ-s. Lisaks esines TÜ kaitsmiskomisjoni tegevuses ja kaitsmise tulemustes silmatorkavaid viiteid sellele, et kaebaja esitatud magistritööd hinnati ebaõiglaselt võrreldes teiste üliõpilaste magistritöödega. Kaitsmisel anti suur eelis üliõpilastele, kelle juhendajaks oli TÜ kaitsmiskomisjoni esimees. Kaebaja ettekandele ette heidetud puudused ei vasta lõputööde hindamise kriteeriumitele. Lõputöö hindamisel tulnuks arvestada ka teiste lõpetajate töödega ja nendele määratud hinnetega. Koostöölepingust nähtub, et kandev roll ühisõppekava õppekorralduses oli TTÜ-l ning koostöölepingus ei ole reguleeritud õppekoormuse jagamise korda. Samuti ei nähtu koostöökokkuleppest lõputööde kaitsmise korda. Seega nimetatud dokument ei reguleeri lõputöö kaitsmist. Kaebaja mõistab õigusaktides ning koostöökokkuleppes kajastatut nii, et kaebajal kui TTÜ üliõpilasel oli õigus kaitsta lõputööd samas kohas. Ühisõppekava on mitmeid kordi muudetud ning ükski ühisõppekavas kajastatud TÜ õppeainest ei olnud kohustuslik aine. Koostöökokkuleppes puudus ka kuni 24. jaanuarini 2019 säte, mis näinuks ette kohustuse läbida osa õppeaineid TÜ-s. Kaebajal oli lõputöö TÜ-s kaitsmise kohustusest teada saamise hetkel võimatu koguda vajalikul määral ainepunkte TÜ-st. Lõputöö kaitsmisele suunamisest TÜ-s teavitati kaebajat alles 16. veebruaril 2018.
11.Vastustaja arvates on vaidlustatud otsus õiguspärane ning vastab seatud lõputööde hindamiskriteeriumidele ja sisulistele nõuetele. Vastustaja on hinnanud kaebaja lõputöö õpiväljundeid kooskõlas kõrgharidusstandardi lisaga 1, ühtse hindamissüsteemi nõuetega ja arvutiteaduse instituudi juhendiga lõputööde nõuetest ja hindamisest. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja lõputööd võrdluses teiste lõputöö kaitsjatega ega seda, milliste õppemeetoditega ta õpiväljundid saavutas. Hindamise aluseks oli kaebaja individuaalne sooritus. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Vaidlustatud otsuse näol on tegemist akadeemilise hindamisotsusega, mille puhul tuleb arvestada selle eripäraga võrreldes tavapärase haldusmenetluses langetatava otsusega. Hindamisotsus on õppekorralduslik otsus, seega tuleb hindamisotsuse langetamisel lähtuda ülikooli seatud kriteeriumidest. Vaidlustatud otsus on kontrollitav piiratud ulatuses. Eksami suulise osa kontrollimise piiratud ulatus ei muuda otsust õigustühiseks. Kaebaja lõputöö hindamisel ei ole tehtud kaalutlusvigu.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidluse all on TÜ lõputöö kaitsmiskomisjoni otsuse õiguspärasus. Vastavalt apellatsioonikomisjoni 13. juuni 2018. a otsusele esinesid kaebaja magistritöös puudujäägid vormistamise ja ettekande osas. Kaebaja ei vaidlusta nimetatud puudustest esimest, leides siiski, et lõputöö mahtu ja algoritmi rakendamise asjaolusid arvestades ei ole tegemist suure puudusega. Kaebaja vaidlustab talle ette heidetud puudust suulises ettekandes. Samuti viitab kaebaja ebavõrdsele kohtlemisele ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele seonduvalt lõputöö kaitsmisele suunamisega TÜ-sse.
13.Riigikohtu halduskolleegium on 4. märtsi 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-68-12 asunud seisukohale, et hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses ja eksamitulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka ülikooli enda poolt kehtestatud normidest ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium nimetatud otsuses märkinud, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus. Õpiväljundite hindamisel on õppejõududel kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses seega oluline otsustusruum. Kaebaja lõputööle antud hinne kujunes kaitsmiskomisjoni liikmete hinnete kogusummast. Eelnevast tulenevalt saab
3-18-1534 kohus antud asja lahendamisel kontrollida eelkõige magistritöö kaitsmise läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge. Kohtulik kontroll hõlmab samuti seda, kas magistritöö hindamisel on järgitud hindamiskriteeriume. Halduskohus ei saa aga vastustaja eest teostada kaalutlusõigust (HKMS § 158 lg 3).
14.Kaebaja asus 2015. a sügissemestril TTÜ-sse küberkaitse peaeriala magistriõppesse, mis on TTÜ ja TÜ ühisõppekava. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” (edaspidi kõrgharidusstandard) § 2 p-le 2 ning ülikooliseaduse (edaspidi ÜKS) § 2 p-le 131 toimub ühisõppekava õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses. ÜKS § 221 p 6 kohaselt viiakse oluline osa ühisõppekavast läbi ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud ulatuses teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis ning oluline osa peab kokku moodustama vähemalt 20 protsenti ühisõppekava mahust. Nimetatud normid kehtisid nii kaebaja magistriõppesse astumise kui ka lõputöö kaitsmise hetkel.
15.Kohtu hinnangul ei rikutud lõputöö TÜ-sse kaitsmisele suunamisega kaebaja õigusi. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust sellele, et tema magistritöö kaitsmine viiakse kindlasti läbi TTÜ-s. Õigusaktides ei ole reguleeritud seda, millises ühisõppekavas osalevas õppeasutuses peab toimuma lõputöö kaitsmine. ÜKS § 222 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamisel lisaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele ka ühisõppekava koostöölepingust, kus tuleb määrata ühise õppekorralduse alused, sealhulgas eri õppeasutustes õppimise ja lõpetamise tingimused. Kohtu hinnangul ei tulene TÜ ja TTÜ küberkaitse magistriõppe ühisõppekava koostöölepingust (tl-d 104-106) nõuet, et lõputöö kaitsmine peab tingimata toimuma TTÜ-s. Nimetatud koostöölepingu lisas 1 on välja toodud kummagis ülikoolis õpetatavad õppeained ning õppetöö läbiviimise ajakava. Lõputöö on lisas 1 märgitud nii TÜ kui ka TTÜ alla, mis näitab, et lõputöö kaitsmine oli võimalik mõlemas ülikoolis. ÜKS § 221 p-st 6 tulenevalt tuli kaebajal antud õppekava raames läbida aineid vähemalt 20 protsendi ulatuses ka TÜ-s. Kuna kaebaja ei võtnud õppekava raames ühtegi TÜ ainet, siis määrati tema lõputöö kaitsmisele TÜ-s, et lõputöö eest saadavad EAP-d kataksid ÜKS § 221 p-st 6 tuleneva nõude. Ühisõppekavale õppima asudes pidi kaebaja arvestama seaduses sätestatud nõudega, et õppekava läbimiseks peab tal olema läbitud teises õppeasutuses 20 protsendi ulatuses aineid, mille hulka võib arvestada ka lõputöö. Vastasel korral ei oleks kaebaja saanud magistriõpet sellel õppeaastal lõpetada. Lõputöö kaitsmine TÜ-s oli lõpetamiseks ainuvõimalik viis ning kaebajat pigem soosiv otsustus. Kaebajat teavitati ka lõputöö kaitsmise kohustusest TÜ-s (tl-d 20 ja 70). Seega ei ole lõputöö kaitsmise korraldamisega TÜ-s kaebaja õigusi rikutud.
16.Ülikooliseaduse § 22 lg 3 kohaselt kehtestab õppetingimused ja -korra ülikool. Kaebaja lõputöö hindamisel lähtus kaitsmiskomisjon kõrgharidusstandardi lisast 1, haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määrusest nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“ ning TÜ arvutiteaduse instituudis kaitstavate lõputööde nõuete ja hindamise juhendist (edaspidi juhend; kättesaadav arvutivõrgus: https://www.cs.ut.ee/sites/default/files/cs/ati_loputoo_juhend_ja_hi ndamiskriteeriumid_2017.pdf). Viimati nimetatud juhendi p 5.1 kohaselt hinnatakse lõputööd nelja kriteeriumi järgi, milleks on sisu, raskusaste, vorm ja ettekanne. Kaitsmiskomisjon hindab ettekande osas selle struktureeritust ja loogilisust, esitlemise selgust, näidete kasutamist, keelekasutuse korrektsust ning küsimustele vastamise ja diskussioonis osalemise sisukust.
3-18-1534
17.Kaitsmiskomisjon on nendest nõuetest lähtunud ning viinud kaitsmise läbi nõuetekohaselt. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et TÜ kaitsmiskomisjon oleks rikkunud kaitsmisprotseduure või teinud taolisi kaalumisvigu, mis tingiks otsuse tühistamise. Kohus rõhutab, et hindamiskriteeriumid jätavad kaitsmiskomisjoni liikmetele lõputöö ja samuti suulise ettekande hindamiseks ulatusliku hindamisruumi. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud, et kaitsmiskomisjon läks kaebaja magistritööle lõpphinde andmisel ilmselgelt hindamiskriteeriumitega vastuollu. Apellatsioonikomisjoni otsuse kohaselt on apellatsiooni lahendamisel küsitud kaebaja lõputöö kaitsmisel osalenud kaitsmiskomisjoni liikmetelt arvamust, millest nähtuvalt oli kaebaja lõputöö hinne kaitsmiskomisjoni liikmete ühine konsensuslik otsus, mis kujunes arutelu käigus. Üks liikmetest märkis, et esitlus ei olnud täiuslik ning üsna raske oli mõista töö eesmärki ja autori panust. Teise liikme hinnangul väärinuks töö arvestades ka kaitsmisettekannet maksimaalselt hinnet „C“, kuid peale arutelu oli ta nõus ka hindega „B“ ning tema arvates oli komisjoni esimees antud töö osas pigem soosival positsioonil. Eeltoodust nähtub, et kaitsmiskomisjoni liikmed nägid lõputöös ja selle kaitsmises mõningaid puudusi, mis ei võimaldanud kaebaja lõputööd hinnata hindega A (tl-d 27, 74). Kohtu hinnangul nähtub kaitsmiskomisjoni liikmete selgitustest, et lõputööd ning kaitsmist hinnati sisuliselt ning hindamine jäi lubatud hindamisruumi piiresse. Seda hinnangut ei muuda ka kaebaja esitatud nn välisarvamus (tl 82) lõputöö taseme kohta, sest nimetatud isik ei osalenud lõputöö kaitsmisel ega saanud hinnata ka kaitsmise nõuetekohasust. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et kaitsmiskomisjoni hinnang oleks meelevaldne.
18.Ka kaebaja väited seoses ebavõrdse kohtlemisega ei anna kohtu arvates alust järelduseks, et tema magistritöö hindamisel on mindud vastuollu hindamiskriteeriumitega. Juhendist ega muudest õigusaktidest ei tulene, et lõputööd peab hindama võrreldes teiste lõpetajate tööde ja nendele määratud hinnetega ning asjas esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole seda kaebaja lõputöö puhul ka tehtud. Kohtule ei nähtu, et komisjon või mõni selle liikmetest oli TTÜ poolse juhendatavaga kaebaja suhtes tehtavast otsusest isiklikult huvitatud või esines mõni muu asjaolu, mis tekitanuks kahtlust komisjoni ja selle liikmete erapooletuses (HMS § 10 lg 1). Kaebaja subjektiivne arvamus kaitsmiskomisjoni kallutatuse kohta ei ole hindamiskriteeriumite rikkumise tuvastamiseks piisav. Ainuüksi asjaolu, et kaitsmiskomisjoni kolm liiget olid TÜ teadurid ning neljas liige TTÜ teadur oli kaebaja magistritöö oponent, ei näita komisjoni erapoolikust. Toimikus olevad materjalid ei kinnita kaitsmiskomisjoni liikmete negatiivset suhtumist kaebajasse kui TTÜ teaduri poolt juhendatavasse üliõpilasse. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajaga samal päeval kaitstud lõputööde hinded ei tõenda seda, et kaebaja lõputööd oleks hinnatud vastuolus seatud hindamiskriteeriumitega. Pigem näitavad need hinded just seda, et ebavõrdset kohtlemist TÜ ja TTÜ poolsete juhendatavatega üliõpilaste vahel ei esinenud, kuna ka TÜ poolse juhendajaga ühte lõputööd hinnati oluliselt madalama hindega kui kaebaja oma.
19.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.