Maksuõigus › Maksuotsused

Y.M. oli perioodil juuli 2011 - juuni 2012 AS Leventa (vastutusotsuses ekslikult märgitud OÜ Viva Elektroonika Pluss) ainus juhatuse liige ja ainuaktsionär. Seega kajastati tegelikkuses mittetoimunud tehinguid äriühingu sisendkäibemaksu arvestuses tema juhatuse ainuliikmeks olemise ajal ning selle tagajärjel jäi riigile käibemaks seisuga 12.12.2017.a summas 805 041,18 eurot tasumata. OÜ Viva Elektroonika Pluss maksuvõla tekkimise tõi kaasa Y.M.i tahtlik tegevus, mida kinnitavad järgmised asjaolud: 1) alates 2011 juulist, mil väidetavalt hakati kaupa soetama OÜ ST Electronics vahendusel, vähenes AS Leventa kauba ühendusesisene soetamine väga suures ulatuses, mis ei saanud jääda Y.M.ile märkamata; 2) OÜ ST Electronics vahendusel hakati soetama samade kaubamärkide (Samsung, Panasonic ja LG) tooteid, mille ametlik maaletooja oli varasemalt AS Leventa ning OÜ ST Electronics sai AS Leventa varasemate tarnijate kontaktid Lätis, Poolas, Saksamaal ja mujal Euroopas kaebaja käest tema poja vahendusel; 3) Y.M.ile ei saanud jääda märkamata, et OÜ-l ST Electronics ja tema nimel tegutsenud isikutel puudus igasugune kogemus vastavas tegevusvaldkonnas ning OÜ-ga ST Electronics 04.07.2011 lepingu sõlmimise hetkel sellenimelist äriühingut äriregistris veel ei eksisteerinud; 4) AS Vigolin töötaja, kes vastutas kauba vastuvõtmise ja ladustamise eest teavitas kauba saabumisest lattu kaebajat, OÜ ST Electronics kauba vastuvõtmise ja ladustamise eest ei maksnud ning CRM-idel oli märgitud kauba tegelikuks saajaks AS Leventa; 5) AS Leventa raamatupidaja kinnitusel tegi OÜ ST Electronics arvete alusel ülekandeid Y.M.; 6) teades AS Leventa suhtes läbiviidavast kontrollimenetlusest ja selle võimalikest tulemustest, alustas Y.M. äriühingu suhtes likvideerimismenetlust, et vabaneda võimalikust maksuvõlast, kuigi 2011 majandusaasta aruande andmetel oli äriühingu müügitulu 7 709 769 eurot ning aruandeaasta kasum oli 314 504 eurot. Kuna Y.M.i süü vormiks on tahtlus, kohaldub viieaastane aegumistähtaeg. Arvestades, et maksusumma määramise aegumine oli peatunud maksuotsuse vaidlustamise perioodiks 18.09.2013-27.10.2016 (2 aastat 4 kuud ja 10 päeva), aegub OÜ Viva Elektroonika Pluss 19.08.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/4076-33 määratud maksusumma sissenõudmine vastutusotsusega alates 30.11.2018. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8); Rahaülekannete tegemisega olin kursis, füüsiliselt tegi ülekandeid raamatupidaja. Küsisin, kas on alust kauba eest tasumiseks, sealhulgas arved ja kauba tarned, ja kui mulle kinnitati, et kõik on korras, aktsepteerisin makse. Kordan, et lähtusin sellest, et kaup ja raha liiguvad, seega toimub tavaline kaubandustegevus (p 10); Jah, koostöö algas I. vahendusel. Nägin T., kuid sisulisi läbirääkimisi-kokkuleppeid toimetas I., kellel olid ka kõik volitused (p 11). Kaebaja kordab, et ta ei olnud ega pidanudki olema detailidega kursis. Seetõttu ei tekkinud tal ka kahtlust (väidetava) pettuse osas. Asjaolu, et kaebajal oli varasem pikk juhtimise kogemus, et leping koostati väidetavalt fiktiivselt, et tehingu teinud isikute ütlused väidetavalt omavahel ei sobitu, et müüjal võis olla variäriühingu tunnuseid, see, et AS-le Leventa saabus teave, millal jõuab kaup AS-i Vigolin lattu jms ei ole kaebaja süü tõendamise osas asjakohane. 3.3 Vaidlusaluse maksuvõla tekkimise osas läbi viidi läbi põhjalik kriminaalmenetlus, milles tuvastatu kohaselt pani maksupettuse toime I. M. Selles kriminaalmenetluses ei esitatud kaebajale isegi kahtlustust. Seega viitab kriminaalasjas nr xxxxxxxxx tuvastatu sellele, et kaebaja ei ole maksupettust toime pannud ega aidanud ka kaasa selle toimepanemisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis asjas nr 3-1-1-11-07 p-des 28 ja 30, et kriminaalkohus peab konkreetselt põhjendama, miks ta halduskohtu otsuse järeldustega ei nõustu. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust (vt RKHKm nr 3-3-1-2-03, p 9.) Kriminaalkolleegium jagab viidatud seisukohta ning leidis, et jättes tõenditele halduskohtust erineva hinnangu andmise põhistamata ja oma järeldused konkreetsete tõenditega seostamata, rikkusid maakohus ja ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaebaja leiab, et samasugune kohustus on ka revidendil, kes asub pärast kriminaalmenetluse läbiviimist hindama samas asjas üksikisiku vastutust MKS § 40 lg 1 ja § 96 alusel. Seetõttu pidanuks revident põhjalikult selgitama, millistel põhjustel ja milliste uute tõendite esile kerkimise tõttu, mida ei olnud teada kriminaalasjas nr xxxxxxxxx, jõudis revident seisukohani, et kaebaja kajastas teadlikult raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Vastutusotsuses ei ole see nõue täidetud. Järeldust teadmise omamisest maksupettuse toimepanemise kohta ei saa rajada peaasjalikult asjaolule, et kaebaja oli tehingud teinud isiku (I. M.) isa. 3.4 Maksuhaldur on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata kaebaja poolt edastatud I. M. kirja, milles isik kinnitab, et kaebaja ei teadnud ja ei osalenud aktiivselt tehingutes ega etteheidetud maksupettuses seonduvalt kauba ja transportteenuse soetamisega OÜ-st ST Elektronics. 3.5 OÜ Viva Elektroonika Pluss suhtes maksusumma määramise aegumise peatumine kohtuvaidluse ajaks ei ole üle kantav juhatuse liikmele vastutusmenetluses. Kuivõrd vastutusotsuse aegumistähtaeg äriühingu kohtuvaidluse ajaks ei peatu, on vastutusotsuse esitamise aegumistähtaeg möödunud.

4.2 Vastutusotsuses on kaebaja süüd tahtluse vormis piisavalt põhjendatud ning põhjalikult kirjeldatud asjaolusid, mille hindamisel on maksuhaldur jõudnud seisukohale, et kaebaja tegutses tahtlikult. MKS § 8 lg 1 hõlmab juhatuse liikme kohustust deklareerida nõuetekohaselt esindatava maksukohustused ning keeldu mõnesid maksukohustusi deklareerimata jätta või deklareerimisel ebaõigetest andmetest lähtuda. Juhul, kui leiab tuvastamist, et selle kohustuse kandjaks olev juhatuse liige on esitanud maksuhaldurile vastavad andmed, ilma, et ta oleks nende õigsust kontrollinud, ent samas puudus tal mistahes mõistlik põhjus nende andmete õigsust eeldada, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada tahtlust. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Äriühingu juhatuse liige ei saa olla äriühingu juhtimis- ja järelevalveküsimustes passiivne ega anda kolmandatele isikutele täielikku kontrollimata tegutsemisvabadust. Seega ei saa kaebaja tahtluse esinemist pareerida paljasõnaliste väidetega, et ta andis oma pojale täisvolituse ja tema ei teadnud ega pidanudki täpselt teadma, mis tehinguid äriühingu nimel tehti. 4.3 Kaebaja on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-11-07 toodud seisukohti valikuliselt ja poolikult käsitlenud ning neid meelevaldselt laiendavalt tõlgendanud. Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohad käesolevale juhtumile ülekantavad ega asjakohased. Riigikohus on lahendis käsitlenud just erinevate kohtute poolt tõendite hindamist ning nendele tõenditele erinevates menetlustes erinevate hinnangute andmist. Riigikohus sedastas, et tõendite hindamisel erinevale seisukohale jõudmine ei ole välistatud, kuid seda tuleb siis kohtul motiveerida. Antud juhul ei ole vaidluse all tõenditele antav hinnang. Asjaolu, et kaebaja suhtes jäeti kriminaalmenetlus alustamata ja läbi viimata ei saa samastada tõenditega, mida Riigikohus viidatud lahendis silmas pidas. Kaebaja kirjeldatud olukorraga ja sellest tulenva põhistamiskohustusega võiks tegemist olla juhul, kui kriminaalkohus oleks kriminaalmenetluses tõendeid hinnates leidnud, et kaebaja tegevuses puudub tahtlus. Sellisel juhul võiks rääkida põhistamiskohustusest, kui tõendite hindamise tulemusel jõutakse teistsugusele järeldusele. Teadmata konkreetseid põhjuseid, miks kaebaja suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud on vastustaja seisukohal, et sellest ei saa teha järeldusi kaebaja tahtluse kohta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise osas. 4.4 I. M. kinnituskirja tõenduslik väärtus on põhjendatult vastutusotsuses kahtluse alla seatud. Kinnistuskiri ei haaku asjas tuvastatud muude asjaolude ja nende pinnalt tehtud järeldustega, kuivõrd tegemist on ka seotud isikutega (isa ja poeg), siis annab see aluse järelduseks, et see on koostatud eesmärgiga vabastada kaebaja vastutusest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96 lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, kas juriidilisel isikul on tekkinud maksuvõlg, mille sisse nõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks, kas see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning kas sellise kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. 7.2 Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Viva Elektroonika Pluss on maksuvõlg, mis on tekkinud seoses asjaoluga, et AS Leventa kajastas maksustamisperioodil juuli 2011 – juuni 2012 käibemaksuarvestuses OÜ ST Electronics arveid, mis kajastasid tegelikkuses mittetoimunud tehinguid (võltsarved). Maksuvõla olemasolu on tuvastatud 19.18.2013 maksuotsusega nr 12.23/4076-33 ning vaidlus puudub ka selles, et tegemist on maksuvõlaga, mis läks OÜ-le Viva Elektroonika Pluss üle kahe äriühingu ühinemisel. Tuvastatud on, et kaebaja oli maksuvõla tekkimise hetkel AS Leventa ainus juhatuse liige ning kohus nõustub vastustajaga, et äriühingute ühinemine ei lõpetanud kaebaja kui AS Leventa juhatuse liikme vastutust MKS § 40 lg 1 alusel. Kaebaja käsitlus, mille kohaselt eeldab vastutusotsuse tegemine juhatuse liikme tegevuse hindamist üksnes ühendavas äriühingus, tooks kaasa olukorra, kus äriühingute ühinemiste puhul oleks vastutusotsuste tegemine ühendatava äriühingu juhatuse liikmele välistatud. Sellist järeldust ei toeta maksuseadused ega kohtupraktika. 7.3 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu välistaks vastutusotsuse tegemise antud juhul asjaolu, et kriminaalasjas nr 1-15-5419 (xxxxxxxxxx) tuvastatu kohaselt pani vaidlusaluse maksupettuse toime I. M. ning kaebaja suhtes jäeti kriminaalmenetluse alustamata, mis tõendavat kaebaja süütust. Kuna juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest MKS § 96 lg 1 alusel ning isiku karistusõiguslik vastutus kuuluvad erineva õigussuhte esemesse, ei sõltu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemine sellest, kas tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust või mitte. Kui kriminaalmenetluse alustamine oleks vastutusotsuse tegemise eelduseks, oleks kõikidel juhtudel, kus äriühingu deklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena kriminaalmenetlust ei alustata, välistatud juhatuse liikmete tahtluse tuvastamine ja seega vastutusotsuse koostamine. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas vastutusotsuse regulatsiooni eesmärgi ega mõttega. Kuivõrd maksuõigussuhtes ja karistusõiguses käsitletakse tahtlust erinevalt, ei saa kriminaalmenetluse alustamata jätmisest teha mingisuguseid järeldusi kaebaja süü küsimuses MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega seoses. 7.4 Vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et vastutusotsuse adressaat on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustust tagada esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Äriühingu juhatuse liikme puhul tähendab see kohustust korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid õigeaegselt deklareeritud ja tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Käesoleval juhul on

maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l Viva Elektroonika Pluss on AS Leventa õigusjärglasena maksuvõlg, mis tekkis ajal, mil kaebaja oli AS Leventa ainus juhatuse liige ehk isik, kes vastutas äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. Seega oli kaebaja ülesanne korraldada AS Leventa majandustegevus selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhte seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise. Kuivõrd kaebaja oli ainus juhatuse liige, oli ta ainuisikuliselt vastutav kõigi juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse täitmise eest. Kaebaja puhul seisneb MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine selles, et ta ei korraldanud maksustamisperioodil juuli 2011 – juuni 2012 käibemaksuarvestuses AS Leventa käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati äriühingu käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks kõlbmatute arvete alusel. 7.5 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud ning piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Tahtlus on võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlikkus on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (vt RKHKo 3-3-1-17-13, p 14), samuti peab seaduslikul esindajal olema soov neid kohustusi rikkuda (vt RKHKo 3-3-1-43-14, p 16). Kohus nõustub maksuhalduriga, et vastutusotsuse p-s 2.2 tuvastatud asjaoludel on välistatud võimalus, et kaebaja ei olnud teadlik OÜ ST Electronics ja AS Leventa vaheliste tehingute fiktiivsusest. Kaebaja on ise maksuhaldurile seletusi andes kinnitanud, et juhtis koos oma pojaga AS-i Leventa ning allkirjastas ainuisikuliselt kõik AS-i Leventa puudutavad dokumendid (vt kaebaja 27.06.2017 kirjalike selgituste protokoll ja 19.11.2012 suuliste selgituste protokoll). AS Leventa raamatupidaja selgituste kohaselt tegi OÜ ST Electronics arvete alusel ülekandeid kaebaja (vt V. Z. 22.05.2012 suuliste selgituste protokoll). Olukorras, kus äriühingul on üks vastutav seaduslik esindaja, siis sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (vt RKHKo nr 3-3-1-23-12, p 15). Seega kui äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on äriühingut faktiliselt juhtinud, võib äriühingu poolt rikutud kohustused omistada sellele juhatuse liikmele. Seega on antud juhul AS Leventa rikkumised omistatavad kaebajale. Asjaolu, et I. M. omas volitust kõikide tehingute tegemises ning osales aktiivselt äriühingu tegevuses, ei välista kaebaja vastutust. Kaebajal lasus kohustus kontrollida äriühingu nimel tegutsevat isikut (vt TlnRKo 314-51495, p 15; 3-10-1284 p-d 11 ja 18; 3-11-2445, p 13). Arvestades käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid, ei saa pidada usaldusväärseks I. M. kinnituskirja selle kohta, et kaebaja ei olnud vaidlusalusest maksupettusest teadlik. Olukorras, kus AS Leventa raamatupidamisarvestuses kajastati vaidlusalusel perioodil OÜ ST Electronics rekvisiitidega võltsarved kogusummas 7 107 380,12 eurot (sh sisendkäibemaks 1 184 563,21 eurot), ei ole tõsiselt võetav väide, et kaebaja ei olnud „detailidega kursis“ (vt tl 5p). Isegi, kui kaebaja tõepoolest ei olnud teadlik OÜ ST Electronics rekvisiitidega arvetel kajastatud tehingute fiktiivsest sisust, tuleb arvetel kajastatud tehingute tegelike asjaolude välja selgitamata jätmine ning sellele vaatamata nende arvete aktsepteerimine raamatupidamisarvestuses lugeda tahtlikuks juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. 7.6 Põhjuslik seos OÜ Viva Elektroonika Pluss maksuvõla tekkimise ja kaebaja tegevuse vahel on ilmne. Kaebaja, jättes täitmata oma kohustuse esitada maksuhaldurile äriühingu maksuarvestuses tõesed andmed, põhjustas äriühingule tehtud maksuotsusega täiendava käibemaksu määramise ning seega maksuvõla.

7.7 Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemiseks. OÜ Viva Elektroonika Pluss koostatud 19.18.2013 maksuotsus nr 12.2-3/4076-33 on kehtiv haldusakt, mille peale esitatud kaebuse kohta on 27.01.2016 jõustunud Riigikohtu otsus, millega jäeti OÜ Viva Elektroonika Pluss kassatsioonkaebus rahuldamata. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja seda ei ole kustutatud (MKS § 114). Võttes arvesse MKS § 99 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluse ajaks (s.o 18.09.2013–27.01.2016) aegumise peatumist, ei olnud vastutusotsuse koostamise ajaks möödunud tahtliku rikkumise puhul arvesse võetav viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Kaebaja seisukoht, et aegumise peatumine äriühingu suhtes ei ole üle kantav vastutusotsuse tegemisele, on ekslik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vastutusotsuse aegumise puhul tuleb arvestada MKS §s 99 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaja peatumise alustega (vt RKHKm 3-3-124-14, p 11.1.3). Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda OÜ-lt Viva Elektroonika Pluss, kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud ja äriühing on sisuliselt maksejõuetu. 7.8 Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud 19.18.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/4076-33 tuvastatud OÜ Viva Elektroonika Pluss maksuvõla sissenõudmine kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.