R.J.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.02.2018 korralduse nr 13-7/00838-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – R.J., volitatud esindaja Vello Luik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat Šaidulin
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15. oktoobril 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi R.J.ile 05.02.2018 korralduse nr 13-7/00838-3, millega algatas tema kui Ehitusturva OÜ endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille käigus kogutakse teavet Ehitusturva OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse tähtaja kohta. Korraldusega kohustas MTA R.J.it kui Ehitusturva OÜ endist juhatuse liiget ilmuma isiklikult 20.02.2018 kell 9.30 MTA ametiruumidesse ja andma teavet Ehitusturva OÜ majanduse tegevuse kohta juhatuse liikmeks olemise ajal (01.03.2016-12.12.2016) ning andma selgitusi Ehitusturva OÜ maksuvõla kujunemise ja juhatuse liikme tegevuse kohta äriühingu juhtimisel. MTA tegi korralduses hoiatuse, et kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel võib MTA rakendada sunniraha suurusega 150 eurot. Korraldusele oli lisatud dokument „Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses“ (tekst avalikult kättesaadav ka MTA kodulehel).
2.R.J. esitas 07.03.2018 vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse menetluse peatamiseks. R.J. leidis, et e-kirjaga edastatud „Maksukohustuslase õigused ja kohustused“ ei taga menetlusosalise kaitset, kuna tegemist on formaalse, mitte õiguste sisulise seletamisega. R.J. leidis, 1(6)
et menetlusosalisele tuleb selgitada Euroopa Liidu õigust, Euroopa Kohtu (EK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastavat kohtupraktikat. R.J. soovis selgust, kas tal on hilisemas kohtumenetluses õigus esitada tõendeid olukorras, kus maksuhaldur ei ole mingit konkreetset tõendit nõudnud ja vaide esitaja ei ole suutnud ette näha vajadust nimetatud tõend esitada. Samuti soovis R.J. selgust, kas tal on tõendamiskohustus olukorras, kus tal on õigus kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning kas sel juhul on võimalik tema suhtes negatiivne maksuotsus.
3.MTA jättis vaide 05.04.2018 vaideotsusega nr 6-1/4035-2 rahuldamata. MTA märkis maksuhalduri selgitamiskohustuse kohta järgnevat: Tulenevalt MKS § 14 lg-st 2 selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. MKS § 15 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil ja riiklike maksude maksuhalduril õigus anda MKS-i, maksualase teabevahetuse seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine. Seega on maksukohustuslasel õigus juhul, kui maksustamist ja maksumenetlust, sh maksukohustuslase õigusi või kohustusi puudutav seadusandlus jääb talle segaseks, pöörduda selgituste saamiseks maksuhalduri poole, mis aga ei tähenda, et enne vaidlustatud korralduse andmist oleks maksuhaldur pidanud vaide esitajale selgitama EL õigust ning EK ja EIK vastavat kohtupraktikat. MTA leidis, et vaide esitaja seisukohad enese mittesüüstamise privileegi ja selle kaitseala ning vastava kohtupraktika kohta ei ole vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse kontrollimisel asjassepuutuvad ning vaideorgan ei pidanud seetõttu vajalikuks neid seisukohti vaideotsuses käsitleda. Samas märkis MTA, et maksukohustuslasele korralduse koostamisel maksuhaldur ei tea ega peagi teadma, kas isikul, kellelt teavet nõutakse, võib olla MKS §-st 64 tulenev teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus. MTA selgitas, et juhul, kui isikul on MKS §-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, ei muuda see teabe andmise korraldust õigusvastaseks. Õigusvastane oleks üksnes sunniraha rakendamine korralduse täitmata jätmise eest, kui isik, kellelt teavet nõuti, on teabe andmisest keeldunud õigustatult ning ta on sellest maksuhaldurit õigeaegselt teavitanud. Enese mittesüüstamise privileegile tuginemiseks ei pea korraldusele esitama vaiet, vaid vastava aluse olemasolust tuleb maksuhaldurit üksnes teavitada, nagu korralduses on märgitud.
4.R.J. esitas 30.04.2018 MTA-le selgitustaotluse, milles esitas küsimused oma õiguste ja kohustuste kohta menetluses ning kuidas on tema õiguste kaitse tagatud.
5.R.J. esitas 07.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2018 korralduse nr 137/00838-3 tühistamiseks.
Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 16.05.2018 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et MTA 05.02.2018 korraldus nr 13-7/00838-3 tuleb täielikult tühistada, kuna sellest ei selgu kaebaja õigused ja kohustused ning korraldus ja korralduse alusel alustatud maksumenetlus ei taga kaebaja õiguste kaitset.
8.Korraldusele on lisatud eraldi failina maksukohustuslase õigused ja kohustused. Kaebaja on seisukohal, et e-kirjaga lisatud „Maksukohustuslase õigused ja kohustused“ ei taga menetlusosalise õiguste kaitset, kuna tegemist on menetlusosalise õiguste formaalse selgitamisega, mis piirdub ainult seaduse teksti lugemiseks esitamisega, mitte aga õiguste sisulise selgitamisega. Kaebaja leiab, et menetlusosalise õiguste tagamiseks on vajalik õigusaktide sätete sisu lahtimõtestamine, isiku nõustamine õigete valikute tegemisel, tähelepanu juhtimine mõningate valikutega kaasneda võivatele negatiivsetele või koormavatele tagajärgedele, segaste seadusesätete tähenduse selgitamine, sealhulgas tähelepanu juhtimine seadusesätete teistsuguse tõlgendamise või kohaldamise võimalusele, Euroopa Liidu õiguse kohaldamisega seonduvate asjaolude selgitamine, 2(6)
maksundusega seotud kohtupraktika (sh vastava EIK ja EK praktika) tutvustamine. Seni, kuni maksuhaldur ei ole sisuliselt selgitanud menetlusosalisele tema õigusi, ei saa olla tegemist õiguslikul alusel toimuva haldusmenetlusega ja igasugune haldusakt, mis taolises menetluses vastu võetakse, on juba ette õigusvastane.
9.Kaebaja esitas maksuhaldurile vaide, kus juhtis tähelepanu korralduse puudustele ja avaldas, mis on need asjaolud, mille selgitamist kaebaja soovib maksuhalduri poolt maksumenetluse alustamisel. Kaebaja möönab, et maksuhaldur oleks saanud korralduses esinevad puudused kõrvaldada, selgitades sisuliselt kaebajale tema õigusi vaidemenetluses. Kaebaja esitas maksuhaldurile 30.04.2018 selgitustaotluse, kus palus veelkord, et maksuhaldur kaebajale tema õigusi selgitaks. Maksuhaldur ei ole kaebaja selgitustaotlusele vastanud. Kaebaja on seisukohal, et kuna ei korraldusest ega korralduse andmisele järgnevast tegevusest ei selgu kaebaja sisulised õigused ja kohustused, siis on korraldus õigusvastane.
10.Kaebaja on seisukohal, et oma õiguste kaitsmiseks peavad talle olema kättesaadavad kõik EK ja EIK lahendid eestikeelses tõlkes. Kaebaja saab aru, et maksuhalduril ei ole kohustust EK ja EIK lahendeid tõlkida ja ilmselgelt puudub maksuhalduril ka õigus ja pädevus ise neid lahendeid tõlkida. Samas on maksuhalduri näol tegemist riikliku institutsiooniga ja kuna kaebaja suhtes on käimas haldusmenetlus, siis on loomulik, et kaebaja esitab oma taotlused ja väited Euroopa Liidu õiguse kättesaamiseks maksuhaldurile kui menetlust läbi viivale institutsioonile. Kui maksuhaldur menetluse alustamisel ei pea vajalikuks menetlusosalisele selgitada, kuidas on menetlusosalisel tagatud juurdepääs eestikeelsele EL õigusele, samuti ei ole pidanud vajalikuks selgitada EK lahenditest tulenevat õiguskäsitlust ja tõlgendusi, siis on maksuhaldur jätnud tagamata maksukohustuslase õiguste tutvustamise.
11.Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes käimasolev maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus. Kaebajal on tulenevalt maksumenetluses sätestatud kaasaaitamiskohustusest kohustus sunni ähvardusel esitada tõendeid ja maksuhalduril võimalus väita, et kaebaja ei ole piisavas mahus esitanud vajalikke tõendeid. Samas kummitab kaebajat pidevalt oht, et tema poolt esitatud tõendite alusel alustatakse tema suhtes süüteomenetlust ja teda karistatakse. Formaalselt on isikule tagatud enese mittesüüstamise privileeg, kuid selle rakendamine maksumenetluses on maksumaksja jaoks enam kui keeruline. Kaebaja leiab, et käimasolevas menetluses peavad kaebajale olema tagatud kõik Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Eesti Vabariigi põhiseaduses ja kriminaalmenetluse seadustikus kahtlustatavale ja süüdistatavale sätestatud õigused, muuhulgas õigus kaitsjale. Euroopa Kohtu otsuses nr C-322/07 P, C-327/07 P ja C-338/07 P (liidetud kohtuasjad) on öeldud, et igas menetluses, mis võib kaasa tuua karistuse määramise, eriti trahvi või karistusmakse määramise, on kaitseõiguste tagamine ühenduse õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida ka haldusmenetluses.
12.Lisaks kaitseõigusele kehtib kriminaalõigusliku iseloomuga menetluse korral ka enese mittesüüstamise privileeg, millest tulenevalt ei saa rääkida maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest ja selle võimalikust rikkumisest. Maksuhaldur ei ole kaebajale selgitanud, kas käimasolev maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus ja kas kaebajale laienevad kahtlustatavale ja süüdistatavale sätestatud õigused ja tagatised, muuhulgas õigus kaitsjale. Maksuhaldur ei ole kaebajat ka teavitanud, kas käimasolevas menetluses sunni ähvardusel kogutavaid tõendeid võidakse kasutada hilisemas võimalikus süüteomenetluses ja kuidas on välistatud, et süüteo menetlejal puuduks juurdepääs maksumenetluses kogutud tõenditele.
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
14.Kaebuses on korratud sisu poolest samu väiteid nagu vaides. Nendele väidetele on MTA vaideotsuses põhjalikult vastanud. Vastustaja palub kohtul asja lahendamisel nende seisukohtadega arvestada. 3(6)
15.Vastustaja on seisukohal, et vaatamata kaebaja põhjendustele ei ole tal õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile. MKS § 64 lg 1 punktis 6 sätestatud enese mittesüüstamise õigus hõlmab võimalust keelduda kaasaaitamise kohustuse täitmisest siis, kui teabe andmine või tõendite esitamine tähendab enda või lähedase süüditunnistamist mõnes õigusrikkumises. Vastustaja hinnangul ei saa maksukohustuslane keelduda kaasaaitamiskohustuse täitmisest viidates hüpoteetilisele süüteomenetlusele. Vastasel juhul oleks maksuhalduril raske saada teavet maksukohustuslase majandustehingute ja teiste tähtsust omavate asjaolude kohta. Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine maksumenetluses ei tohi olla maksukohustuslase suvaotsus ning see ei anna isikule immuunsust maksuametniku toimingute ja nõuete ees (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-25-02, EIK 10.09.2002 otsus nr 76574/01, Allen vs. ÜK).Maksukohustuslasel tuleb põhjendada oma soovi kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning see põhistus peab olema kontrollitav (Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011 otsus nr 3-10-3321, Riigikohtu otsus nr 3-1-139-05).
16.Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et maksumenetlus on karistusõigusliku iseloomuga. Maksumenetluse eesmärgiks on kontrollida maksumaksja esitatud maksuarvutuste õigsust, määrata tasumisele kuuluv maksusumma või nõuda sisse maksuvõlg. Maksumenetluses määratakse tasumisele kuuluv maks maksuseadustes toodud alustel ning võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ühetaolise maksustamise printsiipi silmas pidades. Nii teenib maksumenetlus ka ebaausa konkurentsi välistamise eesmärki. Maksumenetluses ei oma isiku süü tähendust. Maksusumma määramine, sh maksusumma määramine hindamise teel ei ole karistus, vaid isiku riigi ees oleva rahalise kohustuse tuvastamine ja selle tasumise nõude esitamine.
17.Vastustaja märgib, et kaebusest ei selgu, milliste EK lahendite tõlkeid kaebaja saada soovib ning kuidas need lahendid on seotud vaidlusaluse korralduse täitmisega. Samuti on vastustaja seisukohal, et eesti keelde tõlkimata EK lahendid ei riku kuidagi kaebaja õigusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Teabe nõudmist maksukohustuslaselt reguleerib MKS § 60. MKS § 60 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. MKS § 14 lg 2 kohaselt on üks maksuhalduri põhikohustustest selgitada vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses.
20.Äriregistri andmetel oli kaebaja Ehitusturva OÜ juhatuse liige perioodil 10.03.201628.12.2016. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud MTA 05.02.2018 korralduse nr 13-7/008383, millega algatati tema kui Ehitusturva OÜ endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus. Sama korraldusega kohustas MTA kaebajat ilmuma isiklikult 20.02.2018 kell 9.30 MTA ametiruumidesse (Lõõtsa 8a, Tallinn), et anda teavet ja selgitusi Ehitusturva OÜ kohta ajal, mil ta oli juhatuse liige. Vaidlus puudub selles, et MTA korraldusele oli lisatud dokument „Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses“, mille kaebaja sai kätte e-posti teel. Dokumendi tekst on ka MTA kodulehelt kättesaadav: www.emta.ee/et/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/mida-teada-kontrollisattumisel/maksukohustuslase-oigused. MTA praktikas kasutatav maksukohustuslase õiguste ja kohustuste vorm selgitab järgnevaid õigusi ja kohustusi: õigus kasutada esindajat (MKS § 48), õigus 4(6)
esitada ametniku taandamise taotlus (MKS § 49), õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest (MKS § 64), õigus taotleda eksperdi kaasamist menetlusse (MKS § 68-69), menetlustoimingu läbiviimise koht (MKS § 491), ärakuulamisõigus ja selle erandid (MKS § 13), teabe saamise õigus (MKS § 14 lg 3), õigus taotleda kohustuse täitmise tähtaja pikendamist (MKS § 50), kaasaaitamiskohustus (MKS § 56), teabe esitamise kohustus (MKS § 60), asjade ja dokumentide esitamise kohustus (MKS § 62), kohustus võimaldada isikusamasuse tuvastamist (MKS § 721) ja kohustuste täitmata jätmise võimalikud tagajärjed.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas MTA selgitas kaebajale nõuetekohaselt tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses ja kas mittenõuetekohase selgitamise korral tuleks tühistada MTA korraldus, millega kaebaja suhtes alustati vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust ja kohustati teda maksukohustuslasena teavet andma. Kaebaja leiab, et MTA selgitas talle tema õigusi vaid formaalselt ja tema õiguste kaitse pole seetõttu maksumenetluses tagatud. Lisaks leiab kaebaja, et tema suhtes toimuv maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus, mistõttu peaksid temale tagatud olema ka kriminaalmenetlusele vastavad õigused.
22.Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks ilmunud MTA ametiruumidesse teavet ja suulisi selgitusi andma. Pooled ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, mis sellele viitaks (suuliste seletuste protokoll, allkirjastatud „Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses“ vorm). Seega on kaebaja juba MTA 05.02.2018 korraldusele lisatud dokumendi põhjal leidnud, et temale pole õigusi ja kohustusi maksumenetluses piisavalt selgitatud, mistõttu ei ole tema õiguste kaitse maksumenetluses tagatud. Kohus leiab, et kaebaja on ennatlikult sellisele järeldusele jõudnud. MKS § 60 lg 4 sätestab, et suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri. Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse protokolli märge. Seega toimub maksukohustuslasele tema õiguste ja kohustuste sisuline selgitamine alles MTA ametiruumides. Kuna maksukohustuslase õigusi ja kohustusi puudutavat dokumenti loetakse praktikas suuliste seletuste võtmise protokolli vahetuks lisaks, saab suuliste seletuste protokolli allkirjastamisel lugeda tõendatuks, et maksukohustuslasele on tema õigusi ja kohustusi selgitatud. Õigusi ja kohustusi puudutav tekst saadeti kaebajale juba MTA 05.02.2018 korralduse lisana, ning selle eesmärgiks oli anda kaebajale aega otsustada, kas ta annab MTA ametiruumidesse ilmudes maksuhaldurile suulised seletused või kasutab õigust seletuste andmisest keelduda, kui tal on keeldumiseks alust või vajab esindaja abi.
23.Kohus märgib, et ka juhul, kui maksukohustuslane ilmub MTA ametiruumidesse, ei pea MTA selgitama talle tema õigusi ja kohustusi kaebuses kirjeldatud viisil, s.o isiku nõustamine õigete valikute tegemisel, tähelepanu juhtimine mõningate valikutega kaasneda võivatele negatiivsetele või koormavatele tagajärgedele, tähelepanu juhtimine seadusesätete teistsuguse tõlgendamise või kohaldamise võimalusele, maksundusega seotud kohtupraktika tutvustamine. Kohus leiab, et MKS § 60 lg 4 kolmandat lauset tuleb mõista selliselt, et maksuhaldur annab maksukohustuslasele ülevaate tema õigustest ja kohustustest, mis on seadusega ette nähtud ja vajadusel vastab asjakohaseid sätteid puudutavatele küsimustele. Kohus leiab, et kaebaja poolt kirjeldatud viisil õiguste ja kohustuste selgitamine ei ole MKS § 60 lg 4 kolmanda lause järgi kohustuslik. Ühestki õigusaktist ei tulene MTA-le kohustust tutvustada maksukohustuslasele kohtupraktikat ja võimaldada ligipääsu eesti keelde tõlkimata Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Kui isik soovib tutvuda maksukohustuslase õigusi puudutava kohtupraktikaga, tuleb tal seda ise otsida või kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Käesoleval juhul on kaebajal juristist esindaja olemas, kes on MTA-le esitatud vaides ja kohtule esitatud kaebuses mitmesugusele kohtupraktikale viidanud. Seega on kaebajal oma esindaja kaudu olnud võimalus tutvuda asjakohase kohtupraktikaga.
24.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tema suhtes on käimas kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus. Maksumenetluse eripäraks võrreldes teiste haldusmenetluse liikidega on see, et menetlusosaline on kohustatud esitama tõendeid ka siis, kui menetlus võib tema jaoks lõppeda 5(6)
koormava haldusaktiga. Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus tuleneb MKS § 56 lg-st 1. Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Kuna kriminaal- ja väärteoasjades oleks selline kohustus mõeldamatu, näeb MKS § 64 lg 1 punkt 6 isikule ette võimaluse keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks enda süüditunnistamist õigusrikkumises. Seega ei ole MTA 05.02.2018 korraldusega algatatud maksumenetlus kriminaalmenetlusliku iseloomuga, aga kui kaebaja poolt teabe andmine tähendaks enda süüditunnistamist õigusrikkumises, saab ta keelduda teabe andmisest. MKS § 64 lg 1 punktile 6 saab tugineda eelkõige juhul, kui süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks kasutada. Üldine põhjendus, et maksukohustuslane ei saa välistada, et tema antud teavet võidakse kasutada kunagi algatatava süüteomenetluse raames, ei ole teabe andmisest keeldumiseks piisav. See viiks iseenesest olukorrani, kus isikul oleks õigus keelduda teabe andmisest täiesti kontrollimatutel põhjustel (Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011 otsus nr 3-10-3321, p 19). Ka EIK praktikast tuleneb, et enese mittesüüstamise privileegile saab tugineda siis, kui seos nõutava tõendi ja käimasoleva või võimaliku süüteomenetluse vahel on tuvastatav ega ole pelgalt hüpoteetiline (EIK 05.04.2012 otsus nr 11663/04, Chambaz vs. Šveits, EIK 08.04.2004 otsus nr 38544/97, Weh vs. Austria). Kohus märgib ka seda, et isegi, kui kaebajal oleks õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile, ei tooks see kaasa kaebuse rahuldamist, sest korralduse andmise ajal puudus maksuhalduril info selle kohta, kas kaebajal on alus teabe andmisest keelduda. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.
25.See, kas MTA on vastanud kaebaja 30.04.2018 selgitustaotlusele ei ole praegu asjassepuutuv, sest see ei saa mõjutada 05.02.2018 tehtud korralduse õiguspärasust. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Lisaks ei saa kohus väljuda esitatud kaebuse piiridest ja kontrollida MTA tegevust selgitustaotluse menetlemisel.
26.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja ei ole rikkunud kohustust selgitada maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Kaebaja suhtes toimuv maksumenetlus ei ole kriminaalõigusliku iseloomuga, mistõttu ei pea kaebajale olema tagatud kriminaalmenetluses kehtivad õigused. Kaebajal on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mistõttu saab maksuhaldur temalt teavet nõuda. MTA 05.02.2018 korraldus nr 13-7/00838-3 on seega õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.