ENTERPRO OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – ENTERPRO OÜ, volitatud esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rivo Koemets
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.11.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 20.06.2018 korraldusega nr 12.2-3/044682-1 kontrolli eesmärgiga tuvastada, kas ENTERPRO OÜ tegeleb käibemaksuseaduse (KMS) mõistes ettevõtlusega. Selleks kohustati ENTERPRO OÜ-d esitama hiljemalt 02.07.2018 perioodil märts kuni korralduse täitmise päevani käideldud kaupade ostu ja müügi dokumendid ning saatedokumendid (juhul, kui kaubaks oli kütus); kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.03.2018 kuni korralduse täitmise päevani; kõik korralduse täitmise päeval kehtivad lepingud (ostu-müügi lepingud, rendilepingud jne); muud dokumendid, mida äriühing peab vajalikuks ettevõtluse tõendamisel. MTA 20.06.2018 korralduse põhjenduste kohaselt on ENTERPRO OÜ registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 15.04.2014 (registreerimisnumbriga EE101654915). Äriregistri andmetel on ENTERPRO OÜ põhitegevusalaks mootorikütuste hulgimüük ja majandustegevuse registri andmetel omab äriühing tarbimisse lubatud kütuse müügi tegevusluba VKM000863. 19.06.2018 toimus ENTERPRO OÜ osaniku vahetus, mille tulemusel sai uueks osanikuks V. G., kes lisandus ka juhatuse liikme koosseisu. ENTERPRO OÜ ei ole alates märtsikuust 2018 kajastanud vedelkütuse aruannetes kütuse soetust ega müüki. Käibedeklaratsioonide alusel on viimati 20%-list käivet deklareeritud veebruarikuus 2018 summas 1000 eurot. Kinnisvara portaalist nähtub, et äriühing müüb kinnistut aadressil Rakvere tee 6, Hulja alevik, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond, mis on ENTERPRO OÜ registreeritud tegevuskoht ja ainus kinnisvara. Alates maikuust 2018 ei ole äriühing deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel töötajatele töötasu väljamakseid. ENTERPRO OÜ täitis 20.06.2018 korralduse ja esitas MTA-le nõutud dokumendid.
2.MTA tegi 03.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-2, millega kohustas ENTERPRO OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma seletuste andmiseks 16.07.2018 kell 12:00 maksuaudiitori juurde. Korralduse andmist põhjendas MTA asjaoluga, et esitatud dokumentide põhjal on MTA-l tekkinud täiendavaid küsimusi, millest tulenevalt palutakse anda ettevõtlustegevuse, sh esitatud dokumentide kohta, teavet. ENTERRPO OÜ täitis korralduse ja esindusõiguslik isik ilmus maksuhalduri juurde seletuste andmiseks.
3.MTA tegi 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3, millega kohustas ENTERPRO OÜ-d hiljemalt 26.07.2018 esitama kõikide pangakontode väljavõtted alates 27.06.2018 kuni korralduse täitmise päevani; kõik ostu- ja müügiarved perioodil 01.07.2018 kuni korralduse täitmise päevani toimunud tehingute kohta; kütuse ostu-, müügi-, veo- ja üleandmisega kaasnevad saatelehed perioodil 01.07.2018 kuni korralduse täitmise päevani; korralduse täitmise päeval kehtivad lepingud tehingupartneritega. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole ENTERPRO OÜ vedelkütuse aruande kohaselt juunis kütuse müügiga tegelenud. Ka 16.07.2018 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt alustas ENTERPRO OÜ kütuse müügiga juulis ning tehingupartneriks on OÜ INNDEX. Veendumaks, et ENTERPRO OÜ vajab käibemaksukohustuslase numbrit ja jätkas juulis ettevõtlusega, otsustas MTA küsida täiendavaid dokumente, mis tõendavad ettevõtlust. MTA ei saanud 16.07.2018 toimunud vestlusel teada, kellelt ENTERPRO OÜ kütust ostab, milliseid kütuse liike ja mis koguses, kuhu ENTERPRO OÜ kulutas ja kas kulutas Swedbank arveldusarvelt perioodil 20.06.2018 – 21.06.2018 väljavõetud sularaha, mis sai kinnistu müügist saadud rahast ja muud. Sularaha väljavõtmine pangakontolt ei tõenda ettevõtlust ja on oluline veenduda selle kasutusotstarbes juhul, kui seda on kulutatud. Ettevõtluse kontrolli raames on oluline veenduda lisaks müügiarvete ja maksustatava käibe olemasolule ka ettevõtluse tegelikus majanduslikus sisus ja selles, et äriühingul on olemas kõik vahendid, mis on kütusevaldkonnale iseloomulikud. Vältimaks menetluse venimist juulikuu deklaratsiooni esitamiseni, s.o kuni 20.08.2018, on 2(8)
mõistlik küsida täiendavaid dokumente, veendumaks käibemaksukohustuslase numbri vajaduses. 02.07.2018 esitatud dokumendid ei tõenda ettevõtlustegevust tervikuna.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 24.07.2018 ENTERPRO OÜ kaebus nõudega tühistada MTA 19.07.2018 korraldus nr 12.2-3/044682-3. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse MTA 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni 30 päevaks.
5.Halduskohus võttis 26.07.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA. Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatas MTA 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 täitmise kuni 27.08.2018. Halduskohus jättis 28.08.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, mis puudutab perioodi alates 28.08.2018.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb MTA 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 tühistamist alljärgnevatel põhjustel. 1) Kaebaja esitas maksuhaldurile 20.06.2018 korraldusega nõutud dokumendid, sealhulgas Erevkar OÜ-ga 29.06.2018 sõlmitud üürilepingu kinnistu (HULJA TANKLA) üürile võtmise kohta, ENTERPRO OÜ 18.06.2018 arve nr 20180610 kinnistu müügi kohta, ENTERPRO OÜ 18.06.2018 arve nr 20180609 veoauto haagisega müügi kohta, JETOIL AS faktuurarvesaatelehed nr M002835 ja M002411 kütuse soetamise kohta, Spectrum Services and Solution Ltd-ga sõlmitud laenulepingu ning pangakontode väljavõtted. Esitatud andmetest tulenevalt on äriühingul tekkinud 2018. a juunis maksustatav (veoauto müük) ja maksuvaba (kinnistu müük) käive. Kaebajal on sõlmitud üürileping kinnistu, millel asub tankla koos mahutipargiga, üürile võtmiseks. Need andmed kinnitavad ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. KMS § 22 lg 31 ei sätesta ettevõtluse liiki ega ulatust, samuti tehingute mahtu, mis oleks ettevõtlusega tegelemise jaatamiseks vajalik. Oluline on ettevõtluse olemasolu fakt ning selle kohta on kaebaja poolt maksuhaldurile tõendavad dokumendid esitatud. Ettevõtlusega tegelemist kinnitab ka ENTERPRO OÜ poolt esitatud käibedeklaratsioon juuni 2018. a maksustamisperioodi kohta ning tasutud käibemaks. Kaebaja esindusõiguslik isik ilmus ka maksuhalduri ruumidesse ning andis 16.07.2018 seletused, mille kohta koostati protokoll. Maksuhaldurile anti teavet esitatud dokumentide kohta ja selgitati ettevõtlustegevust, sh kütuse müügitegevust. 2) Vaidlustatud korraldusega teabe nõudmisel läheb MTA kaugemale sellest, mis on vajalik käibemaksuseaduse tähenduses ettevõtlusega tegelemise veendumiseks. Vaidlustatud korralduses ei ole MTA põhjendanud, kuidas nõutav teave on seotud ettevõtluse tuvastamisega ning miks juba esitatud andmed ei ole ettevõtluse tuvastamiseks piisavad. Maksuhaldur ei ole korralduses ettevõtlusega tegelemise tõendamise ebapiisavusele tuginenud ning ebapiisavust ENTERPRO OÜ poolt esitatud dokumentide ja seletuste valguses põhjendanud. 3) MTA nõuab korraldusega kaebajalt andmeid jooksva, s.o juuli 2018. a maksustamisperioodi kohta, kuigi selle perioodi kohta ei ole seadusest tulenev käibemaksu deklareerimise ja tasumise päev veel saabunud. Üldreeglina näeb seadus käibemaksu puhul ette ühekuulise maksustamisperioodi ning andmete esitamise kohustuse igakuise käibedeklaratsiooniga (KMS § 27 lg 1). Maksuhaldur oleks pidanud põhjendama, millised on praegusel juhul need erilised asjaolud, mis ei võimalda tõendeid koguda ja maksuarvestuse õigsust kontrollida tavapärases korras, st pärast maksudeklaratsiooni esitamist (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-46-14). Maksuhaldur kontrollib ettevõtluse olemasolu ning selle menetluse raames tõendite kogumise ulatus ei saa üle minna maksuarvestuse õigsuse kontrolliks. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu 3(8)
põhjuseid, miks nõuab maksuhaldur teavet enne maksukohustuse tekkimist. Asjakohatu on korralduses sisalduv väide, et kaebajalt on mõistlik küsida täiendavaid dokumente vaidlustatud korraldusega, vältimaks menetluse venimist juulikuu deklaratsiooni esitamiseni. Kuna korralduses ei sisaldu põhjendusi, mis lubaks KMS § 27 lg-st 1 tulenevast üldpõhimõttest kõrvale kalduda, tuleb ainuüksi sel põhjusel korraldus tühistada. 4) Ebaõige on ettevõtlusega tegelemisel nõuda maksukohustuslaselt andmete esitamist pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise kohta, sest raha kasutamine ei ole vahetult seotud ettevõtlusega käibemaksuseaduse tähenduses ja üldjuhul ka käibemaksuarvestusega. Kulude seotust ettevõtlusega hinnatakse eelkõige tulumaksuseaduse alusel. Üldreeglina näeb seadus tulumaksu puhul ette ühekuulise maksustamisperioodi ning andmete esitamise kohustuse igakuise maksudeklaratsiooniga (tulumaksuseadus (TuMS) § 54 lg 1). Korraldusest ei tulene, et MTA eesmärgiks on kontrollida kaebaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Eeltoodust tulenevalt ei sisaldu korralduses põhjendusi, mis lubaks TuMS § 54 lg-st 1 tulenevast üldpõhimõttest kõrvale kalduda ning seepärast tuleb ainuüksi sel põhjusel korraldus tühistada. 5) Kuna kaebaja tegutseb kütuse müügi valdkonnas, siis omab ta nõutavat registreeringut kütuse müügiks ja on esitanud MTA-le tagatise tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks 100 000 eurot. Kaebaja on juunikuu kütuse aruande maksuhaldurile esitanud. Vaidlustatud korraldus ei ole antud riikliku järelevalve teostamiseks vedelkütuse seaduse (VKS) § 24 alusel. Seepärast ei ole põhjendatud nõuda mis tahes teavet vedelkütuse seadusest tulenevate nõuete täitmise kohta. Kui MTA soovib tuvastada, kas kütuse ost, müük, üleandmine või vedu on tegelikult toimunud, siis tuleb nende asjaolude väljaselgitamiseks valida kohane menetlus. KMS § 22 lg 31 alusel kontrollitakse üksnes kitsalt maksukohustuslase poolt ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja on ettevõtlusega tegelemise kohta andmed MTA-le esitanud, samuti andnud sellekohased suulised selgitused. Ettevõtluse olemasolu tõendab ka esitatud käibedeklaratsioon, milles esitatud andmete õigsust maksukorralduse seaduse (MKS) § 82 järgi eeldatakse.
7.MTA palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Ettevõtlusega tegelemise tõendamisel on tõendamiskoormus äriühingul. Seejuures on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusruum äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks vajalike toimingute sooritamisel ja teabe küsimisel. Nii nagu maksuhalduril on õigus otsustada, kelle üle kontrolli teostada, on maksuhalduril õigus ka otsustada, millise ajavahemiku kohta ta dokumente ja teavet nõuab ning milliseid dokumente menetluse läbiviimiseks on vaja küsida. 2) Vaidlustatud korralduses on selgelt välja toodud, miks MTA leiab, et ettevõtlusega tegelemine ei ole olemasoleva teabe pinnalt piisavalt tõendatud ja miks täiendavate dokumentide küsimine on vajalik. MTA hinnangul kaebaja poolt 02.07.2018 esitatud dokumendid ei tõenda ettevõtlust tervikuna, kuna ei ole võimalik tuvastada, et kaebajal oleks kaupa, mida müüa ja vahendeid kaupa osta; samuti ei nähtu pangakontodelt kütuse ostu või müüki. Kaebaja vedelkütuse aruande kohaselt ei olnud ta juunikuus kütuse müügiga tegelenud. Väidetavalt soetati ENTERPRO OÜ kütuse müügi eesmärgil ning ajavahemikul 30.06.2018 – 16.07.2018 on ostetud ja müüdud kütust. Seega veendumaks kaebaja seletustes ning kontrollimaks, et ka juulikuus jätkas äriühing ettevõtlusega, pidas maksuhaldur vajalikuks küsida ka täiendavaid tõendeid. Korralduses selgitas maksuhaldur, et käesoleva ettevõtluse kontrolli raames on oluline veenduda lisaks müügiarvete ja maksustatava käibe olemasolule ka ettevõtluse tegelikus majanduslikus sisus ja selles, et kaebajal on olemas kõik vahendid, mis on kütusevaldkonnale iseloomulikud. Kütusevaldkonnas kehtestatud sularahata arvelduste nõude
4(8)
tõttu (VKS § 4 lg 4) annaksid kanded kaebaja pangakontol (lisaks arvetele, saatelehtedele ja lepingutele) olulist infot kaebaja ettevõtluse majandusliku sisu kohta. 3) Maksuhaldur ei ole korralduse andmisel talle antud kaalutlusõigust ületanud. Kuigi teabe nõudmisel peab maksuhaldur lähtuma muuhulgas proportsionaalsuse põhimõttest, siis ei ole kaebaja väitnud ega põhistanud, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks tema jaoks eriliselt töömahukas, takistaks ettevõtlust või koormaks teda muul viisil ebamõistlikult. Nõutud dokumentide esitamist ei saa pidada ülemäära koormavaks. Tegemist on tavapäraste dokumentidega, mis kas on olemas või mitte. Kaebaja ei pea dokumentide esitamiseks kulutama täiendavat ajalist või rahalist ressurssi. Korralduses nõutud teave on otseselt seotud kõnealuse kontrolli eesmärgiga. 4) Kaebaja viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-46-14 on asjakohatud. Sarnases vaidluses on Tartu Halduskohus viidatud Riigikohtu lahendit analüüsinud ning leidnud, et Riigikohus on nimetatud asjas tõepoolest selgitanud, et jooksva maksustamisperioodi kohta dokumentide ja teabe nõudmine on lubatud üksnes erandina, kuid seda seoses maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlusega. Käesoleval juhul on vaidluse all kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks dokumentide esitamise ja teabe andmise kohustus. Kuna ettevõtlus on kestev tegevus ja erinevalt maksude deklareerimise ja tasumise kohustusest ei ole selgelt perioodideks jagatud, siis ei tulene kehtivast õigusest keeldu nõuda teavet ettevõtlusega tegelemise kohta kontrollimise hetkel (Tartu Halduskohtu 03.11.2015 otsus asjas nr 3-15-1692, p 15). Samuti on Tallinna Halduskohus selgitanud, et kuna KMS § 22 lg-s 31 sätestatud kontrollimenetlus on oma olemuselt pigem olevikuline (kas isik tegeleb ettevõtlusega või mitte), siis on ilmne, et maksuhaldur soovib andmeid ka kontrollimenetluse aja kohta, et selgitada välja, kas isik jätkuvalt tegeleb ettevõtlusega. Ettevõtlus on kestev ja dünaamiline tegevus ning käibemaksusüsteemi ärakasutamise vältimiseks on eesmärgipärane, kui maksuhaldur saab kontrollida seda kahtluse tekkimisel ka jooksvalt (Tallinna Halduskohtu 07.10.2016 otsus asjas nr 3-16-1612, p 13). 5) Arusaamatuks jäävad kaebaja etteheited seoses teabe nõudmisega pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise kohta, viide TuMS § 54 lg-le 1 ning väited vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise kohta. Maksuhaldur on korralduses märkinud, et ainuüksi sularaha väljavõtmine pangakontolt ei tõenda ettevõtlusega tegelemist ning juhul kui sularaha on kasutatud ettevõtluse tarbeks, siis on maksuhalduril vajalik selles kasutusotstarbes ka veenduda. Ka kaebaja lepinguline esindaja on ise 16.07.2018 kinnitanud, et raha oli vaja ettevõtluse tarbeks. Korraldusega nõutud dokumentidest ega ka korralduse motivatsioonist ei nähtu maksuhalduri eesmärki kontrollida kaebaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ega ka vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmist, vaid tema tegelemist ettevõtlusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA 19.07.2018 korraldus nr 12.2-3/0446823 on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
9.MKS § 10 lg 1 ja § 59 lg 2 panevad maksuhaldurile kohustuse kontrollida maksukorralduse seaduse ja teiste maksuseaduste täitmist. KMS § 22 lg 31 lubab maksuhalduril kustutada registrist maksukohustuslase, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Seega on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. MKS § 59 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus valida, milliseid menetlustoiminguid on vajalik läbi viia ja milliseid tõendeid koguda. Käibemaksuseadus ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega
5(8)
tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ja seega on maksuhalduril tõendite nõudmisel ning nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum.
10.Praegusel juhul alustas MTA 20.06.2018 korraldusega nr 12.2-3/044682-1 kontrolli eesmärgiga tuvastada, kas ENTERPRO OÜ tegeleb käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega. Selleks kohustas MTA kaebajat esitama hiljemalt 02.07.2018 perioodil märts kuni korralduse täitmise päevani käideldud kaupade ostu ja müügi dokumendid ning saatedokumendid (juhul, kui kaubaks oli kütus); kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.03.2018 kuni korralduse täitmise päevani; kõik korralduse täitmise päeval kehtivad lepingud (ostu-müügi lepingud, rendilepingud jne) ning muud dokumendid, mida kaebaja peab vajalikuks ettevõtluse tõendamisel. Lisaks kohustas MTA 03.07.2018 korraldusega nr 12.2-3/044682-2 ENTERPRO OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma seletuste andmiseks 16.07.2018 maksuaudiitori juurde. Kaebaja täitis eelnimetatud korraldused. Vaidlusaluse 19.07.2018 korraldusega nõudis maksuhaldur kaebajalt täiendavalt dokumente, veendumaks, et kaebaja jätkas juulikuus ettevõtlusega ja vajab käibemaksukohustuslase numbrit. Kaebaja on seisukohal, et 02.07.2018 MTA-le esitatud dokumentidega ja 16.07.2018 antud seletustega on ta juba tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning vaidlustatud korraldusega dokumentide nõudmisel läheb MTA kaugemale sellest, mis on vajalik käibemaksuseaduse tähenduses ettevõtlusega tegelemise veendumiseks. Seega on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas MTA-l oli õigus nõuda kaebajalt 19.07.2018 korraldusega täiendavalt järgmisi dokumente: pangakontode väljavõtted alates 27.06.2018 – 26.07.2018; kõik ostu- ja müügiarved perioodil 01.07.2018 – 26.07.2018 toimunud tehingute kohta; kütuse ostu-, müügi-, veo- ja üleandmisega kaasnevad saatelehed perioodil 01.07.2018 – 26.07.2018; korralduse täitmise päeval kehtivad lepingud tehingupartneritega.
11.KMS tähenduses on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2). Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Riigikohus on rõhutanud, et maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamis- koormus ning kui maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 07.05.2015 otsus nr 3-3-1-17-15, p-d 19 ja 21). Vaidlustatud korraldusest nähtuvad kohtu hinnangul põhjused, miks maksuhaldur pidas vajalikuks kaebajalt nõuda täiendavaid tõendeid. Korralduses on välja toodud, et MTA ei saanud 16.07.2018 toimunud vestlusel muuhulgas teada, kellelt kaebaja kütust ostab ning milliseid kütuse liike ja mis koguses; kuhu ta kulutas ja kas kulutas Swedbank arveldusarvelt perioodil 20.06.2018 – 21.06.2018 välja võetud sularaha; mis sai kinnistu müügist saadud rahast jm. Samuti on MTA välja toonud, et kaebaja poolt 02.07.2018 esitatud dokumendid ei tõenda ettevõtlustegevust tervikuna – kaebajal on olemas renditud tegevuskoht, kuid ei ole võimalik tuvastada, et kaebajal oleks kaupa, mida müüa ja vahendeid, mille eest kaupa osta. Samuti on kaebajal olemas pangakontod, kuid nendelt ei nähtu kütuse ostu või müüki. Eeltoodust lähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks juba esitatud andmed ei ole ettevõtluse tuvastamiseks piisavad. Kuna kaebaja poolt varasemalt esitatud dokumendid, läbiviidud vestlusel saadud teave ega maksuhaldurile kättesaadavad andmed (maksudeklaratsioonid jms) ei veennud reaalsete tehingute toimumises ning ettevõtlusega tegelemises, oli maksuhalduri nõue esitada täiendavaid dokumente põhjendatud.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et korralduses ei ole põhjendatud, kuidas nõutav teave on seotud ettevõtluse tuvastamisega. Kohus märgib, et käibemaksuseadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust üksikasjalikult selgitada, millist asjaolu mingi konkreetse nõutud tõendiga tuvastada
6(8)
kavatsetakse. Ettevõtlustegevust kontrollides puudub maksuhalduril reeglina teave, millised konkreetsed dokumendid on konkreetsel juhul ettevõtlusega tegelemise kindlaks tegemiseks piisavad. Riigikohus on 07.05.2015 otsuses nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et teabe esitamise kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus (p 20). Maksuhaldur on vastavat põhjendatud kahtlust piisavalt selgitanud oma 20.06.2018 korralduses, millega alustati kaebaja suhtes kontrollimenetlust ning vaidlustatud korralduses põhjendanud ka täiendavate tõendite esitamise vajadust ja asjakohasust ettevõtlustegevuse tõendamisel. Vaidlustatud korralduses on MTA selgitanud, et ettevõtluse kontrolli raames on oluline veenduda lisaks müügiarvete ja maksutatava käibe olemasolule ka ettevõtluse tegelikus majanduslikus sisus ning selles, et kaebajal on olemas kõik vahendid, mis on kütusevaldkonnale iseloomulikud. Korralduses on välja toodud, et kütusevaldkonnas tõendab ettevõtlustegevust muuhulgas kauba, tegevuskoha, vajalike seadmete, kütuse müügi tegevusloa, majandustegevuse registris olevate tehingupartnerite ja nendega sõlmitud lepingute olemasolu. Samuti on MTA märkinud, et kütuse müügi puhul vormistatakse koos müügiarvetega kohustuslikud saatelehed, mis võimaldavad kütust ja selle kogust identifitseerida ning mis tõendite kogumis aitavad tuvastada, et kütuse ost, müük, üleandmine või vedu on tegelikult toimunud. Seega on MTA arusaadavalt põhjendanud, miks tal korralduses nõutud dokumente kaebaja ettevõtluse tuvastamiseks vaja on.
13.Äriühingute ettevõtluse iseloom on erinev ja seetõttu on erinevad ka äriühingute ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid. Õigusaktides ega kohtupraktikas ei ole võimalik anda üksikasjalikke ettekirjutusi selle kohta, millised konkreetsed tõendid tuleb isikul ettevõtluse tõendamiseks esitada. Arvestada tuleb, et maksuhalduril peab olema võimalik kogutud tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas kaebaja väidetav majandustegevus ka tegelikkuses aset leiab. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum otsustada, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda. Korralduses märgitud ajavahemikul tehingute tegemist tõendavate dokumentide ja arvelduskontode väljavõtete esitamine võimaldab maksuhalduril hinnata, kas äriühing tegeleb reaalse ettevõtlusega või mitte. Ettevõtlusega tegelemise kontroll on laiem, kui üksnes deklaratsioonide alusel vajaliku müügikäibe tuvastamine. Seega on väär kaebaja arusaam, et ettevõtlusega tegelemist kinnitab kaebaja poolt esitatud käibedeklaratsioon juuni 2018. a maksustamisperioodi kohta ja tasutud käibemaks. Samuti ei kinnita veel äriühingu reaalset ettevõtlustegevust fakt, et kaebajal on sõlmitud üürileping tankla ja mahutipargiga kinnistu üürile võtmise kohta. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames kontrollib maksuhaldur kõiki äriühingu igapäevase majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Kaebajalt nõutud dokumendid võimaldavad maksuhalduril muuhulgas hinnata käibedeklaratsioonides kajastatu usaldusväärust.
14.Korraldust ei muuda õigusvastaseks seegi, et kaebajalt nõutakse majandustegevust tõendavaid dokumente maksustamisperioodi osas, mis ei ole veel lõppenud. Maksukorralduse seadus ega käibemaksuseadus ei keela maksuhalduril nõuda teavet ettevõtlusega tegelemise kohta selle konkreetsel kontrollimise hetkel. Asjakohatu on kaebaja viide Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-3-1-46-14. Riigikohus on nimetatud asjas selgitanud, et jooksva maksustamisperioodi kohta dokumentide ja teabe nõudmine on lubatud üksnes erandina, kuid seda seoses maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlusega. Praegusel juhul on vaidluse all kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks lisadokumentide esitamise kohustus. Vastustaja on viidanud ka Tartu Halduskohtu 03.11.2015 otsusele asjas nr 3-15-1692, kus on samuti kohus leidnud, et kuna ettevõtlus on kestev tegevus ja erinevalt maksude deklareerimise ja tasumise kohustusest ei ole selgelt perioodideks jagatud, siis ei tulene 7(8)
kehtivast õigusest keeldu nõuda teavet ettevõtlusega tegelemise kohta kontrollimise hetkel. Selgitamaks välja, kas äriühing tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega, on maksuhalduril põhjendatud küsida andmeid ka jooksva maksustamisperioodi kohta. Kohus ei saa maksuhalduri eest otsustada, millise perioodi andmete alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist.
15.Kaebaja on ekslikult leidnud, et ettevõtlusega tegelemisel ei tohiks nõuda maksukohustuslaselt andmete esitamist pangakontodelt väljavõetud sularaha kasutamise kohta, kuna see ei ole vahetult seotud ettevõtlusega ega käibemaksuarvestusega. Maksuhaldur on vaidlusaluses korralduses selgitanud, et üksnes sularaha väljavõtmine pangakontolt ei tõenda ettevõtlusega tegelemist ning juhul kui sularaha on kasutatud ettevõtluse tarbeks (mida on kaebaja esindaja maksuhaldurile 16.07.2018 selgituste andmisel väitnud), siis on maksuhalduril vajalik selles kasutusotstarbes ka veenduda. Seetõttu nõudis maksuhaldur kaebajalt täiendavalt välja pangakontode väljavõtted perioodi 27.06.2018 – 26.07.2018 osas. Vastustaja on seejuures õigesti välja toonud, et pangakontode väljavõtete esitamise nõudmist ei saa pidada asjakohatuks, kuna kütusevaldkonnas kehtestatud sularahata arvelduste nõude tõttu (VKS § 4 lg 4) annaksid kanded kaebaja pangakontol (lisaks arvetele, saatelehtedele ja lepingutele) olulist infot kaebaja ettevõtluse majandusliku sisu kohta.
16.Asjakohatud on kaebaja viited TuMS § 54 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttele ning väited vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise kohta. Vaidlustatud korralduse alusel ei kontrolli MTA kaebaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ega vedelkütuseseaduses sätestatud nõuete täitmist. Vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtub selgelt, et maksuhaldur nõuab kaebajalt dokumente selleks, et kontrollida tema reaalset ettevõtlusega tegelemist, kuna MTA 20.06.2018 ja 03.07.2018 korralduste alusel saadud teave ei olnud selleks piisav. Ka vaidlustatud korraldusega nõutud tõendid (s.o arvelduskontode väljavõtted, ostu- ja müügiarved ja nendega kaasnevad saatelehed, kehtivad lepingud tehingupartneritega) ei viita sellele, et maksuhaldur viiks ettevõtlusega tegelemise kontrolli asemel tegelikult läbi mõnda muule eesmärgile suunatud maksumenetlust. Kohus nõustub vastustajaga, et korralduses nõutud teave on otseselt seotud kõnealuse kontrolli eesmärgiga.
17.Teabe nõudmisel peab maksuhaldur lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks talle ebamõistlikult koormav või takistaks igapäevast majandustegevust. Ka kohtu hinnangul ei saa MTA 19.07.2018 korraldusega nõutud dokumente pidada kaebaja ettevõtlusega tegelemise hindamisel ülemääraseks ning selle täitmist kaebajale ebamõistlikult koormavaks. Kõik nõutavad tõendid peaks olema kaebaja käsutuses ning tavapärase majandustegevuse puhul ei ole nende dokumentide esitamine seotud märkimisväärsete raskustega. Ettevõtlusega tegeledes peab isik muuhulgas arvestama, et maksuhalduril on õigus kahtluse olemasolu korral algatada erinevaid menetlusi, et selgitada välja isiku tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning maksukohustuslane peab olema suuteline oma tegevuse õiguspärasust maksuhaldurile kinnitama ning maksuhalduri kahtlusi kõrvaldama.
18.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.