13.06.2018 toimunud avalikul kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus ja võtta tõendina asja materjalide juurde väljavõte Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi poolt välja antud tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikust „Metskonna töö suunised“, Tallinn 1981.
2.Rahuldada M.M.e kaebus.
3.Tuvastada, et M.M.e töötas ajavahemikel 07.05.1984 kuni 17.06.1991, 17.06.1991 kuni 29.02.1992 ja 02.03.1992 kuni 28.02.2013 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ eriala koodis 23284 (meister, vanemmeister) nimetatud tööle.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 26.11.2018. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja 1(8)
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M.e esitas 14.11.2017 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti 25.01.2018 otsusega nr 05698 peatati M.M.e avalduse menetlemine seoses pensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus.
2.M.M.e esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada asjas kogutud dokumentide alusel asjaolu, et kaebajal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit rahuldama kaebaja 14.11.2017 avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Alternatiivselt palus kaebaja kohtul tuvastada soovitud asjaolu tunnistajate ütluste alusel.
3.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 28.02.2018 määrusega menetlusse ning tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti. 19.06.2018 määrusega kaasas kohus arvamuse andmiseks menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
4.Kaebaja leiab, et töötas ajavahemikel 07.05.1984 kuni 17.06.1991, 17.06.1991 kuni 29.02.1992 ja 02.03.1992 kuni 28.02.2013 ametikohal, mis annab talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebaja tööülesanded vastasid Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ eriala koodis 23284 (meister, vanemmeister) nimetatud tööle.
4.1.Vastustaja on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvesta kaebaja tööraamatusse kantud vene keelset ametinimetust мастер. Nõustuda ei saa asjaoluga, et tööraamatu venekeelne kanne мастер, kirjutati tööraamatusse põhjuseta või seetõttu, et vene keeles ei olnud head vastet metsnikule. Töötamine metsnikuna on praegusel juhul võrdsustatav töötamisega meistrina.
4.2.Määrav on asjaolu, et venekeelsete kannete kirjutamise ajal eksisteeris Nõukogude Liit. Viitega Eesti NSV konstitutsiooni §-le 16, oli Eesti NSV majandus koostisosa ühtsest rahvamajanduskompleksist, mis hõlmas kõiki ühiskondliku tootmise, jaotuse ja vahetuse lülisid NSV Liidu territooriumil ning mille iseloomulikuks tunnuseks oli tsentraliseeritud juhtimine. Tsentraliseeritud juhtimine tähendas seda, et olid kehtestatud ühtsed kutse- ja ametialade loetelud, sest vastasel juhul ei oleks kaebaja tööraamatusse märgitud vene keelse kandena ametinimetus мастер, mis eestikeelses kandes muudeti ilmselt metsnikuks, kui arusaadavam ja rohkem tööprotsessi iseloomustavam ametinimetus Eestis. Seda kinnitab ka asjaolu, et ei RMK-l ega Rahvusarhiivil ei ole olnud võimalik esitada menetluses meistri ametijuhendit, kuna tänapäeval ei ole neil tööl meistreid ja arhiivis samuti meistri ametijuhendit ei leitud.
4.3.RMK teatisest nr 2-1/3691 nähtuvalt töötas kaebaja raielankidel. Ametijuhenditega oli kinnitatud regulatsioon, milliseid tööülesandeid pidi kaebaja raielankidel täitma.
4.4.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on kaebaja isik, kes on töötanud EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja
2(8)
puidutööstus“ punkti 1: „Metsavarumine Töötajad raielankidel, metsalaadimispunktides, ülemistes ja vaheladudes“, erialakoodi 23284 mõistes meistrina.
4.5.Komitee 21.12.1973 kiri nr 2200-VB on algdokumendina olnud venekeelne, mida on hiljem tõlgitud eesti keelde ning hiljem liidetud kokku ühtseks dokumendiks. Sellele viitavad erinevad trükifondid (venekeelne, tõenäoliselt trükikojas trükitud, eestikeelne tõenäoliselt trükimasinal loodud). Venekeelse dokumendi tõlkija on dokumenti eesti keelde tõlkides lähtunud sõnade otsesest tähendusest, s.o tõlkinud venekeelse sõna мастер otsetõlkes ümber sõnaks meister. Seega ei saanud tööraamatusse tehtud eestikeelne kanne olla põhikanne. Põhikandeks oli venekeelne kanne, mistõttu on ebaõige arvata, et põhikanne tehti tööraamatusse eesti keeles ja mõnda aega täideti ka tööraamatu venekeelne osa eestikeelse tõlkena.
4.6.Komitee 21.12.1973 kiri nr 2200-VB ei kajasta meistri tööülesandeid. Tõendist selgub ainult see, milliste töödega pidid meistrid olema otseselt seotud, et saaksid õiguse soodustuspensionile (töötamine metsajaoskondades, metsa langetamisel ja kokku vedamisel, puidu tükeldamisel ja virnastamisel ülemistes ladudes).
4.7.Kaebaja palub asja juurde võtta väljavõtted raamatust: „Metskonna töö suunised“, Tallinn 1981. Nimetatud tõendiga soovib kaebaja tõendada asjaolu, et Eesti NSV-s ei olnud eestikeelse nimetusega ametikohta, mille nimi oleks olnud meister. Kuna kaebaja asus Järvamaa metsamajandisse tööle 1984 aastal, olid kehtestatud suunised kaebaja jaoks tema tööle asumise hetkel kehtivad ja kohustuslikud.
4.8.Tõendist nähtub, et metsniku ametikoha kvalifikatsiooni iseloomustused olid NSVL Ministrite Nõukogu Riikliku Töö ja Töötasu Komitee poolt kinnitatud 05.08.1973 määrusega nr 226 ja jaoskonna metsniku ametijuhend oli kinnitatud Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi 22.12.1978 käskkirjaga nr 221 NSVL Riikliku Metsamajanduse Komitee näidisametijuhendi alusel. Nimistus on olemas vaid metsaülema, abimetsaülema ja metsniku ametikoha kvalifikatsioon. Meistri ametikoha nimetust Eestis ei eksisteeri alates 1973. aastast. NSV Liidu riikliku metsavalve koosseisu kuulusid metskonnas järgmised ametikohad: metsaülem, abimetsaülem, metsnikud, metsavahid, jäägrid ja tuletõrje-keemiajaama ülem. Meistri ametikoht puudub. Raamatus on kirjeldatud ka metskonna juhtimist ja tootmise organiseerimist. Metskonna koosseisulise töötajate nimistus puudub meistri ametikoht. Raamatus on kirjeldatud metsniku ametikohustusi ning ametijuhendit. See vastab sisuliselt Komitee 21.12.1973 kirjas nr 2200-VB punktis 1.12. kirjeldatule. Õiged ei ole RMK selgitused, et Eesti NSV ajal järkasid meistrid pikka tüve. Meistri ametikohta, kui sellist ENSV-s ei eksisteerinud.
4.9.Kuna Eesti NSV-s puudus ametikohtade nimistus meistri ametikoht, siis on Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ erialakoodi 23284 järgi meistrina töötamine ainetu, sest Eesti Vabariigis puuduvad isikud, kes oleksid sellel ametikohal töötanud. Samas puudub vaidlus, et nimetatud tööd siiski teostati.
4.10.Kaebaja tööraamatusse kirjutatud мастер näol oli tegemist regionaalse (eesti) eripäraga. Ametinimetus мастер ja metsnik olid võrdsustatud, kuna töö olemus oli sama. Seega on kaebaja tööraamatusse kantud venekeelne kanne, ametinimetusega мастер, samatähenduslik, mis eestikeelne kanne metsnik. Muutus viidi sisse Eesti NSV-s just seetõttu, et metsnik oli eestlastele arusaadavam ja rohkem tööprotsessi iseloomustavam ametinimetus. Vastustaja seisukohad
5.Vastustaja otsustab pensioni määramise või mitte määramise dokumentide alusel. Kaebaja töötamist kajastavad dokumendid on säilinud ja nendest nähtuvalt töötas ta vaidlusalusel 3(8)
perioodil metsnikuna. Dokumentide olemasolul puudub vastustajal pädevus tunnistajate ütluste alusel tuvastada isiku tegelikku töö sisu ja töötingimusi ning nende alusel otsustada, kas isik töötas sooduspensionile õigust andval ametikohal või mitte. Kui isiku väitel kajastavad dokumendid valesti tema ametinimetust ja/või tööülesandeid, on Sotsiaalkindlustusametil kohustus pensioni määramiseks vajalike juriidiliste faktide tuvastamiseks suunata isik kohtumenetluse juurde.
6.Haldusmenetluses kogutud dokumentidest nähtuvalt töötas kaebaja vaidlusalusel perioodil metsnikuna. Samuti kinnitab RMK (kaebaja tööandja) teatisega 2-1/3691, et kaebaja töötas Türi metskonnas metsnikuna alates 02.03.1992 kuni 30.06.2008 ning Järvamaa metskonnas metsnikuna alates 01.07.2008 kuni 28.02.2013. Tööraamatu venekeelses osas on kandes nr 15 märgitud, et kaebaja on tööle võetud Türi metskonda meistriks. Töölepingu lõpetamise kannet enam venekeelses tööraamatu osas tehtud ei ole. Eesti keeles ja vene keeles tehtud kannete erinevust selgitas RMK asjaoluga, et vene keeles ei olnud head vastet metsnikule. Eesti Vabariik taas-kehtestati 1991. aastal, kanne nr 15 on tehtud 02.03.1992. Seega on kanne tehtud juba Eesti Vabariigis, kus põhikanne tehti tööraamatusse eesti keeles ja mõnda aega täideti ka tööraamatu venekeelne osa eestikeelse osa tõlkena.
6.1.Haldusasjas nr 3-10-601 tehtud lahendi p-s 15 asus kohus seisukohale, et vastustajal ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.
6.2.Puuduvad õiguslikku tähendust omavad dokumendid, millest nähtuksid meistri tööülesanded. Käesoleva ajani on valdavas enamuses analoogiliste kohtuasjade lahendamisel lähtutud seisukohast, et nimekirjades olevate ametikohtade tööülesannete sisustamisel tuleb lähtuda nimekirjade koostamisel silmaspeetust, samas on ka eeltoodust erinevaid seisukohti. Hetkel on Riigikohtusse jõudnud menetlus haldusasjas nr 3-17-1108, kus Tallinna Ringkonnakohus on asunud teisele seisukohale, kuid otsuse juurde eriarvamuse kirjutanud kohtunik on seisukohal, et NSV Liidu aegsete ametikohtade töö sisu tuleb kindlaks teha eeskätt tolleaegsete tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikes toodud kirjelduste alusel, mitte lähtuda mõiste keelelisest üldlevinud tähendusest tänapäeval.
6.3.Komitee 21.12.1973 kirjaga nr 2200-VB on tegemist teadaolevalt ainsa dokumendiga, milles on toodud Eesti NSV perioodil metsavarumises töötanud meistri tööülesanded. Komitee kirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile meistritel metsa ülestöötamisel, s.o meistritel, kes töötavad vahetult metsajaoskondades, metsa langetamisel ja kokku vedamisel, puidu tükeldamisel ja virnastamisel ülemistes ladudes.
6.4.Aastal 1992 kinnitatud nimekirjad on koostatud NSV Liidu nimekirjade alusel, jättes välja tööd ja ametid, millised Eestis puudusid (nt kullakaevandamine jne) või kohandades neid vastavalt Eesti oludele ja lisades kitsendavaid tingimusi või tõstes töid/ameteid nimekirjast nr 1 nimekirja nr 2. Samaks jäeti nimekirjade ülesehitus ja liigendus, kasutusele jäid ka NSV Liidu nimekirjade koodid. Aastal 1987 avaldati üleliiduline tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmik. Teatmiku alusel koostati üleliidulised tariifi- kvalifikatsiooni teatmikud tootmisharude lõikes, mis sisaldasid iga ameti/töökoha kohta töö iseloomustust ja nõudeid teadmistele. Need teatmikud olid aluseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ameti- ja töökohtade nimekirjade koostamisel. Seoses sellega, et aastal 1987 kehtestati uus teatmik, milles esmakordselt olid ameti- ja töökohad viidud koodide alla, vaadati üle ka NSV Liidu soodustingimustel vanaduspensionide määramise aluseks olevates nimekirjades sisalduvad ameti- ja töökohad ning nimekirjadesse toodi sisse koodid. Teatmikus ja NSV Liidu nimekirjades
4(8)
toodud ametikohtade ja tööde koodid vastavad praegu kehtivates nimekirjades 1 ja 2 toodud koodidele.
6.5.Nimekirjad on koostanud Sotsiaalministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse 09.05.1991 korralduse täitmiseks moodustatud komisjon, kelle seletuskiri kinnitab loetelude koostamist NSV Liidu nimekirjade alusel: “...Sooduspensionide määramise tingimuste väljatöötamisel arvestati ministeeriumide, keskasutuste ja rea ettevõtete sellekohaseid ettepanekuid. Soodustingimustel vanaduspensionidele õigust andvate tegevusalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjade projektides on võrreldes kehtiva seadusandlusega tunduvalt vähendatud sinna lülitatud tööstus- ja majandusharude hulka, samuti on senisest rohkem rakendatud sooduspensioni saajate ringi piiravaid lisatingimusi (kahjulike ainete ohuklass, keemiliste ainete tootmine, töötlemine või kasutamine jne). /.../ Nagu eelpool märgitud ei too esitatava seaduseelnõu rakendamine kaasa käsitletud pensioni saajate ringi suurenemist. Samas tuleb märkida, et võrreldes kehtiva seadusandlusega näeb eelnõu ette kitsendusi soodustingimustel vanaduspensioni maksmisel.“
6.6.Haldusmenetluses kogutud dokumentide (tööraamat, tööleping, ametijuhend, tööandja RMK vastused päringutele) ja tunnistajate ütluste kohaselt on kaebaja täitnud tööülesandeid, mis vastavad temaga sõlmitud metsniku ametijuhendis toodud tööülesannetele. RMK-s ega metskondades, kelle õigusjärglane RMK on, ei ole olnud ega ole meistri ametikohta. RMK on märkinud, et Eesti NSV ajal olid meistrid need, kes järkasid pikka tüve. Eesti Vabariigi ajal nimetavad mitmed organisatsioonid metsameistriteks metsas töid korraldavaid tööjuhte, kusjuures viimati nimetatu puhul ei vasta RMK arvates meistri töö sisu loetelus toodud meistri töö sisule. Kaasatud haldusorgani seisukoht
6.7.Alates 02.03.1992, kui likvideeriti metsamajandid ja moodustati iseseisvad metskonnad, kelle õigusjärglane on RMK, ei olnud metskondades meistri ametikohta. RMK moodustati 01.01.1999 seisuga ja sellest alates on metsakonnad RMK struktuuriüksused. Ka RMK-s ei ole meistri ametikohta. Järvamaa metsamajandi dokumente RMK-l ei ole, neid säilitatakse Riigiarhiivi Rakvere osakonnas.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Kaebaja on kohtusse pöördunud veendumusega, et olles vormistatud tööle metsnikuna, täitis ta ajavahemikel 07.05.1984 kuni 29.02.1992 ja 02.03.1992 kuni 28.02.2013 tegelikult metsavarumisel töötava meistri tööülesandeid ning sellepärast oli tööraamatusse ja ametijuhenditesse märgitud metsnik tema ametikohana määratletud ekslikult. Kaebaja leiab, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile ning selle õiguse tuvastamisel on oluline eeskätt tema töö sisu.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tööülesanded vastasid metsniku tööülesannetele. Meistri ametikohta Eesti Vabariigi taasloomise järgselt metskondades ega RMK-s ei eksisteerinud. Eesti NSV-s oli meistri ametikoht olemas, kuid meistri tööülesandeks oli järgata pikka tüve. Seda kaebaja ei teinud. Kande мастер näol kaebaja tööraamatu venekeelses kandeosas on tegemist pelgalt metsniku ametikoha venekeelse ebaõnnestunud tõlkevastega ning see ei oma sisulist tähendust.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja töötas metsniku/meistri ametikohal täistööajaga. Vaidlus käib selle üle, kas metsniku ametikohal töötamist saab pidada sellisel ametikohal töötamiseks, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. 5(8)
11.Isikul on õigus vanaduspensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud vanusesse jõudmist, kui ta on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel ning omab vähemalt 25-aastast tööstaaži, millest vähemalt 12,5 aastat on ta töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel (SVPS § 1 p 2). Vastav loetelu ametikohtadest, mis kvalifitseeruvad tervistkahjustavateks ja raskete töötingimustega töödeks, on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206). Selles määruses toodud loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ alapunktis „Töötajad raielankidel, metsalaadimispunktides, ülemistes ja vaheladudes“ toodud koodi 23284 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile meistril ja vanemmeistril.
12.Kaebaja tööraamatu venekeelsest kandeosast ilmneb, et 07.05.1984 on kaebaja võetud Järvamaa metsamajandi Kolu metskonna II jaoskonda tööle meistri ametikohale. Eestikeelse kandeosa kohaselt on kaebaja võetud tööle metsniku ametikohale. Tööraamatu kanded erinevad ka hiljem kaebaja ametikoha määratluse osas – 02.03.1992 on kaebaja tööraamatu venekeelse kandeosa kohaselt vormistatud Türi Metskonda Kolu metsandikku (tl 38) tööle meistrina, samal ajal kui eestikeelse kandeosa järgi on kaebaja vormistatud tööle metsnikuna. Seega erinevad kaebaja tööraamatusse eesti- ja venekeelsetena tehtud kanded oluliselt, kuivõrd ühel juhul on kaebajal formaalselt õigus saada soodustingimustel vanaduspensionile, teisel juhul aga mitte.
13.Vastustaja on selgitanud, et kehtivas määruses nr 206 kinnitatud nimekirjad on koostatud Nõukogude Liidu nimekirjade alusel. Aastal 1987 koostatud üleliidulises tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikus määratleti tootmisharude lõikes ametinimetused, ametikohtade iseloomustused ja nõuded ametis olijale. Selle teatmiku alusel koostati omakorda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade nimekirjad, milles olid ametikohad esmakordselt viidud koodide alla. Sel ajal koostatud nimekirjad vastavad ka määruses nr 206 kinnitatud nimekirjadele. Määruse nr 206 loetelu nr 2 osa XII koodi 23284 alla on meistri ametikoht hõlmatud eeldusel, et töötatakse raielankidel, metsalaadimispunktides, ülemistes- ja vaheladudes.
14.Kohtuasjas nr 3-12-447 on RMK selgitanud (tlk 105), et nõukogudeaegsetes metsamajandites kasutati mõisteid vaheladu ja lõppladu. Vaheladu oli puidu ladustamise koht raielangi või tee servas metsas, välitingimustes. Lõppladu oli metsamajandi metsapunkt (paiksem koht) ning sealt veeti puit lõpptarbijateni. Ülemise ja alumise lao mõiste võeti kasutusele nõukogudeaegsetes metsakombinaatides suurte raiemahtude tõttu. Ülemine ladu tähendas vaheladu, alumine ladu tähendas lõppladu. Ülemist ladu nimetati ka metsalaadimispunktiks. Mõisted ei ole tänapäeval ametlikult kasutuses, kuid RMK nimetab vahelaoks kohta metsas, kuhu veetakse raiutud puit kokku, lõpplaoks aga kohta metsamaterjali ostja territooriumil, kuhu puit tarnitakse.
15.Kohtuistungil tõi vastustaja välja, et kohtuasjas nr 3-17-1108 koostatud eriarvamuses on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik asunud seisukohale, et NSVL aegsete ametikohtade töö sisu tuleb kindlaks teha eeskätt tolleaegsete tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikes toodud kirjelduste alusel, mitte lähtuda mõiste keelelisest üldlevinud tähendusest tänapäeval. Nõustun selle seisukohaga. Samas kohtuasjas tehtud otsuses on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et määrusega nr 206 kinnitatud tööde loetelu puhul ei ole oluline töökoha või ametinimetus, vaid tööde sisu (otsuse p 10). Kaebajaga 03.05.1993 sõlmitud töölepingus märgitu järgi on kaebaja töö sisuks olnud tööde organiseerimine, s.o tööde vastuvõtmine ja lankide ettevalmistamine. RMK on kinnitanud, et kaebaja töö toimus raielankidel (tlk 38 pöördel).
16.Tunnistajate ütlustest nähtub samuti, et kaebaja töö toimus välitingimustes raielankidel. Tööülesanneteks oli raielankide ettevalmistamine, sihtide rajamine, kluppimine (koos 6(8)
metsavahtidega), raietööliste juhendamine ja tööde vastuvõtt. Tunnistajate ütlustest järeldub ka, et kaebaja tööülesannete sisu aastate jooksul valdavas osas ei muutunud. Seega saab kaebaja töö sisu vaadelda kogu tuvastust nõudva tööperioodi ulatuses korraga.
16.1.Tunnistaja J. L. ütluste (salvestus alates 11:26.54) kohaselt töötas tema 1984 - 1986.a. Järvamaa metsamajandis Kolu metskonnas metsavahina. J. L. abistas metsnikuna töötanud kaebajat metsa kluppimisel, lankide ettevalmistamisel (märkimine, mahtude määramine, kändude mõõtmine jne), kaebaja omakorda kontrollis metsavahi tööd (nt istutustöid jms), teostas mõõdistusi. Töö toimus välitingimustes metsas. Töövahenditena kasutati kluppe, kännuhaamrit, kirvest, saagi. Meistri ametikohta eraldi ei olnud, metsniku töö vastas sellisele ametikohale, mida vene keeles nimetati meistriks.
16.2.Tunnistaja A. M. (salvestus alates 11:43:06) ütluste kohaselt töötas tema 1985- 1997.a. Jävamaa metsamajandi Kolu metskonnas metsavahina, kaebaja oli tema ülemus, kes omakorda allus metsaülemale. Tunnistaja tööülesanneteks oli metsa valvamine, istutamine. Koos kaebajaga teostati lankide ettevalmistamist, kluppimist, visiiride ja sihtide sisseajamist, paigaldati kvartalipostid. Kaebaja võttis töid vastu nii temalt kui ka raietöölistelt, saatis koormaid ära ja varustas töölisi kütuse ja töövahenditega. Tööülesanded aja jooksul oluliselt ei muutunud.
16.3.Tunnistaja H. M. (salvestus alates 11:59:46) selgitas, et töötas Järva metsamajandi Kolu metskonnas alates 1988 - 2001.a. Tunnistaja töötas metsavahina (hilisemalt metsa väljaveo traktorist), oli üks kaebaja alluvatest. Metsavahte, kes kaebajale allusid, oli veel. Metsavahi tööülesanneteks oli metsaistutus, kvartalisihtide puhastamine. Kaebaja tööks oli raielankide eraldamine, visiiride rajamine. Raielankide eraldamine tähendas metsas langi märgistamist, sihtide sisse ajamist. Kaebaja juhendas raietöölisi, varustas neid töövahenditega, näitas töö kätte ja võttis vastu.
16.4.Tunnistaja G. Š. (salvestus alates 12:08:58) töötas alates 1994 Türi metskonnas, teostas metsamajanduslikke töid (metsa raiumine, lankide ettevalmistamine, sihtide rajamine, märgistamine). Tunnistajale allusid traktorist, istutajad, metsavahid ja raietöölised. Töö toimus välitingimustes, sh dokumendid vormistati kohapeal. Töid tuli teostada vahel hilisõhtuni välja. Kaebaja tegi sama tööd naaberjaoskonnas. Koos töötati ligi 20 aastat, umbes aastani 2012 või 2013. Mingil hetkel koondati metsavahid ära, kõiki töid tuli teha üksinda.
17.Vastustaja on kohtule esitanud tõendi (Komitee 21.12.1973 kiri nr 2200-VB, tlk 104), millest ilmneb, et aastal 1979 on Eesti NSV-s metsatöölistena soodustuspensionile õigus olnud mh ka meistritel. Seega oli meister ka varasemalt kantud soodustingimustel pensioni saajate nimekirja. Ehkki vastustaja ei ole kinnitanud, et Komitee kiri on vormistatud originaalis algselt venekeelsena, nõustun kaebajaga, et tolleaegsete dokumentide venekeelsena koostamist saab eeldada. Kui venekeelses originaaldokumendis määratleti kõnealuseks ametikohaks мастер, on mõistlik eeldada, et soodustingimustel pensionile saavate metsatööliste hulgas on eestikeelses tõlkedokumendis märgitud meistri ametikoht.
17.1.Komitee kirja eestikeelsest osast ilmneb, et meistrid ja kümnikud võisid omada tööülesandeid nii vahetult metsajaoskondades kui ka metsa langetamisel ja kokkuvedamisel, aga ka puidu tükeldamisel ja virnastamisel ülemistes ladudes. Kuivõrd dokumendis on tööülesannete loetelu seotud nii kümniku- kui meistriametiga, saab vaadeldavast Komitee kirjast järeldada, et nii kümnikul kui meistril oli Eesti NSV-s teatav juhtimis- ja tööülesannete organiseerimise funktsioon, sest kirjas on toodud kümniku ja meistri võimalike tööülesannetena välja mh tööliste juhendamise ülesanne.
17.2.Kohtupraktikas on ka varem leidnud tuvastamist, et määrusele nr 206 lisatud nimekirjas nimetatud meister tähendas nn töödejuhatajat, mitte üksikut oskustöölist (vt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-08-1701). Kohtule esitatud RMK selgitusest kohtuasjas nr 3-12-447 (tlk 105) 7(8)
nähtub, et puude järkamine toimus lõppladudes, s.o metsamajandi paikses punktis, mitte metsas välitingimustes. Seega ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et meistrina tuli Eesti NSV-s käsitleda metsatöölist, kes tegeles puutüve järkamisega. Ükski asjas kogutud tõend seda ei kinnita.
18.Kohtule esitatud Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi poolt välja antud tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmiku „Metskonna töö suunised“ väljavõttest (tlk 112- 122) saab järeldada, et Eesti NSV-s ei olnud 1980-ndatel metskonna kooseisuliste ametite hulka arvatud meistri ametikohta. Metskonna koosseisuliste töötajate hulka kuulusid 1980-ndatel metsaülem, abimetsaülem, raamatupidaja, metsavaht, tallimees-koristaja ja metsnik. Vajadusel täiendavalt ka metsakeemiajaama juhataja, jääger ja mehaanik (tlk 115). Metsniku tööülesanded seisnesid peamiselt metsatöö juhtimises, organiseerimises, kvaliteedi tagamises. Muuhulgas eraldas ja hindas metsnik raielanke (tlk 117).
19.Nõustun vastustajaga selles, et ei vastustajal ega kohtul ei ole õigust täiendada määrusega nr 206 kinnitatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Selleks puudub praegusel juhul ka vajadus. Asjas hinnatavad tõendid viitavad sellele, et venekeelsele ametinimetusele мастер vastab eestikeelse tõlkena metsniku ametikoht. Kohtuistungil antud tunnistajate ütlustest nähtuvalt töötas kaebaja valdava osa tööajast metsas ülemistes ladudes (s.o vaheladudes ehk metsalaadimispunktides) ja raielankidel, sealjuures tuli kaebajal käsitseda metsatööriistu. Muuhulgas valmistas kaebaja ette raielanke (eraldas lanke, puhastas sihte ja märgistas puid), varustas metsatöölisi vajalike töövahenditega, korraldas vajaliku transpordi, andis ja võttis üle objekte, teostas jooksvat kontrolli ja juhendas vahetult metsatöölisi. Kaebaja allus metsaülemale ja tema alluvuses töötasid teiste hulgas istutajad, raietöölised, metsavahid. Seega vastas kaebaja ametikoht nn töödejuhataja ametikohale ning tema tööülesanded vastasid ametijuhendites toodud metsniku tööülesannetele.
20.Tunnistajate ütluste kohaselt ei töötanud metsatööl metsnikuga paralleelselt ühtegi sarnast teist ametimeest, kes oleks metsajaoskonda juhtinud. Samuti ei kinnitanud ükski neljast tunnistajast, et metsatööl oleks töötanud ühtegi teist ametimeest, keda oleks nimetatud meistriks.
21.Ülalnimetatud tõendid kogumikus kinnitavad seda, et metsniku ametikohal töötamist saab kõnealusel juhul pidada määruse nr 206 mõistes meistri ametikohal töötamiseks. Seega võib asjas kogutud tõendite põhjal asuda seisukohale, et kaebaja töötas ajavahemikel 07.05.1984 kuni 29.02.1992 ja 02.03.1992 kuni 28.02.2013 määruse nr 206 mõistes meistri ametikohal raielankidel, metsalaadimispuntkides, ülemistes- ja vaheladudes. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda. Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud haldusorganil menetluskulude esitamise nõudeõigust ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.