Xi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks toimingu tegemise keelamiseks, s.o mitte pöörata kaebajale määratud kartserikaristusi täitmisele katkematult
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta Xi menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi otsuses läbivalt initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. novembril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-327 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 20. novembril 2017 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/395661, milles palus võimaldada tal kartserikaristuste vahepeal viibida mõistlik aeg tavarežiimil (I kd, tl 20).
2.Viru Vangla jättis 14. detsembri 2017. a vastusega nr 6-10/39566-2 Xi taotluse nr 610/39566-1 rahuldamata (I kd, tl 19). Vangla selgitas, et karistuse mõju on suurim siis, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti ning karistuse täitmise põhjendamatu edasilükkamine on õigusvastane. Riigikohus on rõhutanud, et seadusest ei tulene keeldu distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tulenevalt sellest, et karistatu juba viibib kartseris ning seadus ei kohusta vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest. Seega on distsiplinaarkaristuste määramine järjestikku seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ning õiguspärane.
3.X esitas 11. jaanuaril 2018 Viru Vanglale vaide Viru Vangla 14. detsembri 2017. a vastuse nr 6-10/39566-2 peale (I kd, tl-d 21-22), mille Viru Vangla jättis 16. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 6-12/24-2 rahuldamata (I kd, tl-d 23-23p). Vangla selgitas, et kui karistuse täitmise edasilükkamise otsus puudub, siis rikutakse karistuse täitmisele pööramise viivitamisega vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-t 1. Kaebaja tervislik seisund ei ole kartseris viibimise jooksul halvenenud ning kartseris viibimise järjestikune kestus ei ole osutunud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks.
4.X esitas 11. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles palus tuvastada Viru Vangla tegevuse, s.o pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise ning vahedeta ja väikeste vahedega kandmise õigusvastasuse ning kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja suhtes antud tegevus ja korraldama kartserikaristuste kandmine viisil, mis vastab rahvusvahelistele standarditele (I kd, tl-d 2-10). Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel (I kd, tl 11).
5.X esitas 27. mail 2018 avalduse, milles märkis, et palub kohtul menetleda järgmisi nõudeid: teha Viru Vanglale ettekirjutus toimingu tegemise keelamiseks, s.o mitte pöörata kaebajale määratud kartserikaristusi täitmisele katkematult ning tuvastada Viru Vangla tegevuse – vahedeta ja väikeste vahedega kaebaja kartserirežiimil hoidmise – õigusvastasus (I kd, tl-d 6667).
6.Tartu Halduskohus vabastas 1. juuni 2018. a määrusega Xi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ning võttis menetlusse Xi kaebuse Viru Vangla tegevuse, s.o distsiplinaarkaristuste väikeste vahedega kandmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks toimingu tegemise keelamiseks, s.o mitte pöörata kaebajale määratud kartserikaristusi täitmisele katkematult (I kd, tl-d 69-70p).
7.Vastustaja esitas 7. juunil 2018 vastuse kaebusele (I kd, tl-d 72-73p).
8.Kaebaja esitas 22. augustil 2018 täiendavad seisukohad (II kd, tl-d 96-98).
3-18-327
9.Viru Vangla vastuväited kaebaja täiendavatele seisukohtadele saabusid kohtusse
4.septembril 2018 (II kd, tl 100). Kaebaja esitas täiendavad vastuväited 23. septembril 2018 (II kd, tl-d 110-112).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja taotleb Viru Vangla tegevuse, s.o distsiplinaarkaristuste väikeste vahedega kandmise õigusvastasuse tuvastamist ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist toimingu tegemise keelamiseks, s.o mitte pöörata kaebajale määratud kartserikaristusi täitmisele katkematult, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Kaebaja soovib, et Viru Vangla korraldaks kartserikaristuste kandmise viisil, mis vastab rahvusvahelistele standarditele – kui kinnipeetavale määratud mitme kartserikaristuse summa ületab 14 päeva, ei tohi kinnipeetav olla üle 14 päeva järjestikku kartserirežiimil. Kehtiv õigus ei kohusta jätma erinevate kartserikaristuste täitmiste vahele teatatud ajavahemikku, kuid 14päevasele kartseris viibimisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik tavarežiimil vastavalt õiguskantsleri 5. oktoobri 2016. a seisukohale nr 6-1/161019/1604041. 2) Praegusel juhul tuleb vahetult kohaldada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on lahendis Razvyazkin vs. Venemaa leidnud, et pikaajaline väikeste vahedega kinnipeetava üksikvangistuses hoidmine on EIÕK art 3 rikkumine. 3) Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristused rahumeelselt korraldusele asuda tööle mitteallumise eest. Kaebaja viibib juba kolmas aasta samalaadsete distsiplinaarrikkumiste eest kartserirežiimil, millega vangla ei saavuta oma eesmärki. 4) On arusaamatu, kuidas on vangla jõudnud järeldusele, et kaebaja tervislik seisund ei ole kartseris viibimise jooksul halvenenud. Vangla ei ole kordagi hinnanud üksikvangistusest tulenevat mõju kaebaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kartserikaristuse kandmise jooksul on kaebajal tekkinud unehäired, foobiad, tugevad ärevused ja depressioon. Kartseris viibimise ajal ei toimu füüsilist ja vaimset stimulatsiooni.
11.Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) VangS ega muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt kartserikaristuse täitmist ega sätesta numbrilist piirangut kinnipeetava kartseris hoidmise ajale. Kartserikaristuste täitmisel ei pea vangla eeldama üksikvangistuses isiku vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid tõenäoliselt kahjustavat toimet. Vastavalt ei pea vangla täiendavalt põhjendama, miks kinnipeetavale määratud kartserikaristust või –karistusi täidetakse katkematult. Kaebaja on jäänud väidetes üldsõnaliseks, toomata välja kartserirežiimi konkreetset mõju kaebajale. 2) Riigikohtu 4. juuni 2018. a kohtuotsusest nr 3-15-2943 tulenevalt peab kinnipeetava pikaajaliselt kartserirežiimil hoidmise korral vangla veenduma, et kartserikaristuste jätkuv täitmine ei too kaasa vangistuse eesmärkidega vastuolus olevaid kahjulike tagajärgi kinnipeetavale ning seega saab järeldada, et kartserikaristuste järjestiku täitmisele pööramine on vangla kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on aga piiratud. Järelikult ei saa kohus vanglat kohustada mitte pöörata kaebajale määratud kartserikaristused täitmisele katkematult.
3-18-327 3) Kaebaja kartserisse paigutamine on toimunud kooskõlas vangistuse eesmärkidega ega ole avaldanud negatiivset mõju kinnipeetavale. Vangla on arvesse võtnud kaebaja isikut ning tema tervislikku seisundit. Kaebaja tervislikku seisundit on arstid pidevalt jälginud. Ühtegi vastunäidustust, mis välistaks kartserikaristuse kandmist, kaebajal ei ilmnenud. Kaebaja ise ei ole välja toonud, et tema terviseseisund oleks halvenenud. 4) Kaebaja ei kandnud kartserikaristusi kartserikambris, vaid teise üksuse eluosakonna tavalises elukambris, kus on tagatud privaatne dušinurk ja tualett. Kambris on sundventilatsioon, piisav valgustus ja sisseehitatud raadio. Kaebajale oli tagatud iga päev võimalus viibida värskes õhus. Vangla võimaldas kaebajal ajavahemikul 25. juuni 2015 – 6. detsember 2017 osaleda erinevates programmides. Kartseris oli kaebajale tagatud vangla poolt tellitavad ajalehed ning võimalus laenutada teavikuid. Lisaks soodustab vangla kinnipeetava suhteid perekonnaga ja on lahendustele avatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja on esitanud kaebuse seoses Viru Vangla tegevusega, s.o distsiplinaarkaristuste väikeste vahedega kandmise õigusvastasuse tuvastamisega ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks toimingu tegemise keelamisega, s.o mitte pöörata kaebajale määratud kartserikaristused täitmisele katkematult. Kaebaja on käesolevas haldusasjas selgelt märkinud, et ta ei vaidlusta distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust, vaid talle määratud karistuste täideviimise viisi. Seetõttu ei kontrolli kohus kaebuse lahendamisel käskkirjade õiguspärasust.
13.Toimiku materjalidest nähtub, et kaebajat karistati distsiplinaarkorras: -
-
-
-
-
-
-
25. juuni 2015. a käskkirjaga nr 6-3/740 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuse mittetäitmisega kokku 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 46-49); 27. juuli 2015. a käskkirjaga nr 6-3/863 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuste eiramisega kokku 24 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 63-65);
19.augusti 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1019 seoses keelatud esemete omamisega 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 66-68);
21.oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1373 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuse rikkumisega kokku 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 80-82);
27.novembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1545 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja töökohustuse rikkumisega 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 83-84);
17.detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1633 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuse rikkumisega 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 85-87);
31.detsembri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1679 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja töökohustuse rikkumisega 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 88-89);
9.märtsi 2016. a käskkirjaga nr 6-3/293 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 2426);
3-18-327 -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
18.märtsi 2016. a käskkirjaga nr 6-3/341 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja töökohustuse rikkumisega 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 30-32); 19. mai 2016. a käskkirjaga nr 6-3/593 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja töökohustuse rikkumisega 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 36-38); 1. juuni 2016. a käskkirjaga nr 6-3/649 seoses kartserirežiimil keelatud eseme omamisega 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 39-40); 6. juuni 2016. a käskkirjaga nr 6-3/679 seoses kartserirežiimil keelatud eseme omamisega 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 41-42); 20. juuni 2016. a käskkirjaga nr 6-3/748 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuse rikkumisega kokku 70 (35+35) ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 50-53); 5. juuli 2016. a käskkirjaga nr 6-3/802 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuse rikkumisega 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 57-59);
26.septembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/1056 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega ja töökohustuse rikkumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 72-73);
26.septembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/1058 seoses keelatud eseme valdamisega 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 74-76);
7.detsembri 2016. a käskkirjaga nr 6-3/1373 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 77-79);
25.jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 6-3/84 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja tööst keeldumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 6-8);
27.veebruari 2017. a käskkirjaga nr 6-3/200-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 15-17);
13.märtsi 2017. a käskkirjaga nr 6-3/254-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 18-20); 10. mai 2017. a käskkirjaga nr 6-3/466-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 33-35); 13. juuli 2017. a käskkirjaga nr 6-3/689-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 43-45);
7.augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-3/777-1 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 54-56);
21.augusti 2017. a käskkirjaga nr 6-3/826-1 seoses vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 60-62);
20.oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1039-1 seoses tööst keeldumise ja korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 69-71);
22.jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 6-3/66-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 9-11);
3-18-327 -
-
7.märtsi 2018. a käskkirjaga nr 6-3/192-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 12-14);
18.aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-3/307-1 seoses tööst keeldumise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisega 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega (II kd, tl-d 27-29).
Seega eraldivõetuna ei ületa ükski kaebajale määratud distsiplinaarkaristus VangS § 63 lg 2 p-s 4 sätestatud 45-ööpäevast piirmäära. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt ühtegi distsiplinaarkaristust tühistatud.
14.Asja materjalidest (I kd, tl-d 147-148; II kd, tl 3) nähtub, et kaebaja viibis ajavahemikul
27.juunist kuni 4. septembrini 2015 käskkirjade nr 6-3/740, 6-3/863 ja 6-3/1019 alusel 69 päeva kartserirežiimil. Seejärel oli kaebaja tavarežiimil, misjärel viibis käskkirja nr 6-3/1373 alusel kartserirežiimil 26. oktoobrist 25. novembrini 2015, s.o 30 päeva. Alates 1. detsembrist 2015 kuni 4. veebruarini 2016 viibis kaebaja käskkirjade nr 6-3/1545, 6-3/1633 ja 6-3/1679 alusel 65 päeva kartserirežiimil. 4. veebruarist kuni 11. märtsini 2016 oli kaebaja tavarežiimil. Taas viibis kinnipeetav käskkirjade nr 6-3/293 ja 6-3/341 alusel kartserirežiimil 11. märtsist
10.maini 2016, s.o 60 päeva. 10. kuni 20. maini 2016 oli kaebaja tavarežiimil. Alates 20. maist 2016 kuni 8. detsembrini 2017 (vastustaja ekslikult märkinud kuupäevaks 8. detsember 2018) viibis kinnipeetav kartserirežiimil käskkirjade nr 6-3/593, 6-3/679, 6-3/649, 6-3/748, 6-3/802, 6-3/1058, 6-3/1056, 6-3/1373, 6-3/84, 6-3/200-1, 6-3/254-1, 6-3/466-1, 6-3/689-1, 6-3/777-1, 6-3/826-1, 6-3/1039-1 ja 6-3/66-1 alusel, s.o 657 päeva.
15.Tartu Ringkonnakohus on 29. märtsi 2018. a otsuses haldusasjas nr 3-17-356 p-s 13 selgitanud, et kui kinnipeetava käitumisele antav distsiplinaarmenetluses karistuse määramisega antav hinnang võib olla õiguspärane, siis iseseisvate distsiplinaarmenetluste tulemusena määratud karistuste järjestikuse täitmise koosmõju võib siiski olla kinnipeetava suhtes ülemäärane, pidades silmas ka vangistuse täideviimise eesmärke.
16.Riigikohus on leidnud, et 120-päevase kogupikkusega kartserikaristuste katkematu täitmisele pööramine ei pruugi olla lubatav (10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Viidatud lahendis selgitas kolleegium, et põhiseaduse § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muu hulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega kahjustaks isiku tervist. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada viibida kinnipeetaval mõistlik arv päevi vangla tavatingimustes. Samuti on Riigikohus 4. juuni 2018. a otsuses asjas nr 3-15-2943 p-des 17-19 selgitanud, et kinnipeetava distsiplinaarkaristuse täideviimise ja vangla julgeoleku vahel puudub otsene põhjuslik seos. Kuigi kahtlemata on distsiplinaarkaristusel teatav eripreventiivne eesmärk, määratakse distsiplinaarkaristus minevikus toime pandud teo eest ja distsiplinaarmenetluses ei tehta prognoosotsust tulevase distsipliinirikkumise võimalikkuse kohta. Seega ei ole kõigi distsiplinaarkaristuste katkematu järjestikune täideviimine vangla julgeoleku tagamiseks tingimata vajalik. Sellegipoolest tuleb VangS § 65 lg 1 järgi distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele pöörata kohe. Ilma VangS § 65 lg-s 2 sätestatud katseajata määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine tuleb edasi lükata üksnes siis, kui distsiplinaarkaristuse järjestikune kestus osutub asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks või isiku tervist kahjustavaks. Hindamaks, kas kartserikaristuste järjestikune katkematu täitmisele pööramine on lubatav, on oluline arvestada nii isiku kartseris viibimise kestust kui ka sellest tulenevat individuaalset mõju tema tervislikule või sotsiaalsele olukorrale. Seetõttu
3-18-327 tuleb individuaalselt hinnata ka seda, kui pikk tavalises eluosakonnas viibimine on piisav kartseris viibimise ohtliku mõju leevendamiseks. Hindamisel tuleb arvestada kartserirežiimil tegelikult kohaldatud piiranguid (kartserirežiimiga automaatselt kaasnevate piirangute kohta vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-41-11, p 17-29). Siiski tuleb ka vaimselt ja füüsiliselt terve isiku puhul eeldada tavapärasel kartserirežiimil viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestus on oluliselt ületanud VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva.
17.Kohtu hinnangul võib alates 20. maist 2016 kuni 6. detsembrini 2017 kaebaja kartserirežiimil kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks, kuna katkemata kartseris viibimise kestus 657 päeva on oluliselt ületanud kartserikaristuse maksimummäära 45 päeva. Kohus leiab, et varasemal perioodil ei viibinud kaebaja kartserirežiimil ebaproportsionaalselt kaua, sest kaebaja sai kartserikaristuse kandmise vahepeal viibida mõistlik arv päevi ka tavarežiimil, samuti ei ületanud kartserirežiimil viibimine (30 kuni 69 päeva) oluliselt kartserikaristuse maksimummäära (vt kohtuotsuse p 14).
18.Riigikohtu otsuses asjas nr 3-15-3133 p-s 18 viidati EIK ning Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukohtadele, millest järeldus, et ebaproportsionaalselt pikk kartseris viibimine võib kahjustada isiku tervist. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvesse võtnud kaebaja tervislikku seisundit. Kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et arstid on pidevalt jälginud kaebaja tervislikku seisundit (I kd, tl-d 75-117). Ühtegi vastunäidustust, mis välistaks kartserikaristuse kandmist, kaebajal ei ilmnenud. Nõustuda võib vastustajaga, et kaebaja ei ole ise oma tervisesse suhtunud kuigi hästi, kuna on 2018. a maikuu jooksul korduvalt keeldunud määratud ravimite manustamisest (II kd, tl-d 101-107). Ka varasemalt on kaebaja keeldunud ravist (nt ravilugu nr 117; I kd, tl 86) või ei ole ta ilmunud registreeritud vastuvõtule (nt ravilugu nr 128; I kd, tl 87p) või on keeldunud vererõhu ja kehatemperatuuri kontrollimisest (ravilugu nr 169; I kd, tl 93). Raviloo nr 334 anamneesist nähtub, et kaebaja on arstile märkinud, et viibib juba kaks aastat kartseris, kaebuseks on püsiv väsimustunne, magab öösel piisavalt, aga hommikul ärkab ikkagi väsinuna – arst on oma otsuses leidnud, et kinnipeetav on töövõimeline, saab täita koristaja tööjuhendis kõiki tööülesandeid (I kd, tl 113). Kaebaja väidab küll, et kartserikaristuse kandmise jooksul on tal tekkinud unehäired, foobiad, tugevad ärevused ja depressioon, kuid kaebaja tervisekaardi väljavõte seda ei kinnita.
19.Kohtu hinnangul on käesoleva asja lahendamisel oluliseks asjaolu, et kaebaja ei kandnud kartserikaristust kartserikambris, vaid teise üksuse eluosakonna tavalises elukambris (I kd, tl 73). Kohtul pole põhjust kahelda vangla väites, et kambris oli dušinurk ja tualett. Seega oli kaebajale tagatud privaatne tualeti ja duši kasutamise võimalus. Samuti oli kambris sundventilatsioon, piisav valgustus (aknaga ruum, lisaks kohtvalgusti), sisseehitatud raadio. Kaebajale oli tagatud vangla poolt tellitavad ajalehed ning kaebaja sai vangla raamatukogust laenutada ka kartserirežiimi ajal erinevaid raamatuid (I kd, tl-d 125-130).
20.Kaebajal oli võimalus viibida igapäevaselt värskes õhus. Samuti oli tal võimalik sportida oma kambris või jalutuskäigul viibimise ajal. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kartserikaristuse kandmise ajal oli kaebajale arsti poolt lubatud võimlemismatt, et teha võimlemisharjutusi seljale (ravilood nr 167, 176, 188, 207, 228, 239, 258; vastavalt I kd, tl-d 92p, 93p, 95p, 98, 100p, 102, 104). Kaebaja on möönnud, et matil võimlemine on tema seljaprobleeme tugevalt leevendanud. Tõsi, kaebaja on selgitanud, et kuna kartseris sai matti vaid 1 tund päevas, siis jäi selg kangeks (ravilugu nr 185, I kd, tl 94p), kuid see on olnud arsti
3-18-327 otsus väljastada kartserikaristuse kandmise ajal võimlemismatt hommikupoolsel ajal just kestusega 1 tund (ravilood nr 190 ja 229; I kd, tl-d 95p, 101).
21.Vangla võimaldas kaebajal ajavahemikul 25. juunist 2015 kuni 6. detsembrini 2017 osaleda erinevates programmides: „Eluviisitreening“ (kokku 7 kohtumist ajavahemikus 24. aprill kuni 5. juuni 2017), „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ (kokku 8 kohtumist ajavahemikus 29. september kuni 27. oktoober 2017), „Agressiivsuse asendamise treening“ (kokku 18 kohtumist ajavahemikus 29. juuli kuni 2. oktoober 2015) (I kd, tl-d 118-119). Inspektorkontaktisikuga, kriminaalhooldusametnikuga ja psühholoogiga koostöös viidi kaebajaga läbi vestlusi isiku kuritegelikust käitumisest ja väärtushinnangutest (I kd, tl-d 120-124). Seejuures on kaebaja 29. märtsil 2018 inspektor-kontaktisikule selgitanud, et kartserikaristused ei täida eesmärki, sest talle pigem meeldibki rahulikult omaette olla ning et tavarežiimil olek lõhub tunduvalt rohkem psüühilist seisundit kui kartser (I kd, tl 123p).
22.Vastustaja on kohtule edastanud väljavõtted kaebaja telefonikõnedest ja kirjavahetusest, mis kinnitavad, et vangla on taganud isikule kõik vajalikud võimalused vanglaväliseks suhtluseks (I kd, tl-d 131-146).
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi kaebuse rahuldamata, kuna leiab, et kartserikaristuste järjestikune katkematu täitmisele pööramine oli lubatav. Kohtu hinnangul on kaebaja kartserisse paigutamine toimunud kooskõlas vangistuse eesmärkidega ega ole avaldanud kaebajale negatiivset mõju. Kaebaja suhtes kohaldati vajalikke meetmeid määral, mida EIK praktikas on peetud kartserikaristuse võimalikku negatiivset mõju neutraliseerivaks. Kuigi kartserirežiimil ei ole tagatud mugav ja hubane olek nagu kaebaja märkis, olid tingimused piisavad, et leevendada kartserirežiimi ohtlikku mõju ja tagada vaimne ning füüsiline stimulatsioon.
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 1. juuni 2018. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2019.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2019.a otsus Resolutsioon
1.Võtta haldusasja toimikusse Xi 08.05.2019. a seisukoht.
2.Tagastada Xile 08.05.2019. a seisukoha lisad 7-l lehel.
3.Jätta rahuldamata Xi taotlus vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.
4.Rahuldada Xi apellatsioonkaebus osaliselt.
3-18-327
5.Tühistada Tartu Halduskohtu 09.10.2018. a otsuse resolutsiooni p 1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Xi kaebus osaliselt ja tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus Xi suhtes kartserikaristuste katkematult täitmisele pööramisel ajaperioodil 20.05.2016 06.06.2018 (kokku 747 päeva). Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
6.Jätta Xi menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
7.Asendada avaldatavas kohtuotsuses Xi nimi tähemärkidega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.