Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire PikamÀe
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1619
Haldusasi
Spordiarstid OĂ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 9. augusti 2018. a otsuse tĂŒhistamiseks ja Eesti Haigekassa juhatuse 4. juuli 2018. a otsuse nr 319 osaliseks tĂŒhistamiseks ning Eesti Haigekassa kohustamiseks hinnata pakkumust uuesti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) â Spordiarstid OĂ, seaduslik esindaja Jaak TĂ€lli, volitatud esindaja v.adv Aivar Raudsik Vastustaja (hankija) â Eesti Haigekassa, volitatud esindaja Urve Jelle Kolmas isik (pakkuja) â Health Tests OĂ, seaduslik esindaja Silver Uustalu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Haigekassa apellatsioonkaebus
Asja lÀbivaatamine
3.oktoobril 2018. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Haigekassa apellatsioonkaebus.
2.TĂŒhistada Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-1619 ja teha uus otsus, millega jĂ€tta Spordiarstid OĂ kaebus rahuldamata.
JĂ€tta menetlusosaliste haldus- ning ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale vÔib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 15. oktoobril 2018. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustÀhtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitÀhtaja jÀrgimiseks peab
3-18-1619 menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Eesti Haigekassa avaldas 06.05.2018 riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke âHaiguste ennetusâ (viitenumber 197421) hanketeate (HT) ning tegi kĂ€ttesaadavaks hankedokumendid (HD).
2.Pakkumuse esitasid muu hulgas AS Orthopedica (pakkumus 1750 ravijuhtu), Spordimeditsiini Sihtasutus (pakkumus 3000 ravijuhtu), Spordiarstid OĂ (pakkumus 2000 ravijuhtu) ja Health Tests OĂ (pakkumus 600 ravijuhtu).
3.Eesti Haigekassa juhatuse 04.07.2018 otsusega nr 319 (otsus nr 319) tunnistati kaebaja pakkumus HD-le vastavaks (otsuse p 1); kinnitati vastavaks tunnistatud pakkumuste (AS Orthopedica, Spordimeditsiini Sihtasutus, Spordiarstid OĂ ja Health Tests OĂ) hindamistabel (otsuse nr 319 lisa 2), mille alusel moodustus pakkumuste pingerida: AS Orthopedica pakkumus 110 punkti, Spordimeditsiini Sihtasutus pakkumus 80,45 punkti, Health Tests OĂ pakkumus 53,73 punkti, Spordiarstid OĂ pakkumus 53,18 punkti (otsuse p 2); kinnitati hindamistulemused (otsuse nr 319 lisa 1; otsuse p 2); tehti edukaks tunnistatud pakkujatele ettepanek hankelepingu sĂ”lmimiseks jĂ€rgmises mahus: AS Orthopedica 1750 ravijuhtu, Spordimeditsiini Sihtasutus 3000 ravijuhtu, Health Tests OĂ 600 ravijuhtu, Spordiarstid OĂ 393 ravijuhtu (p 3). Otsuse lisas 1 on selgitatud, et pakkuja Spordiarstid OĂ sai Eesti Haigekassa nĂ”ukogu 20.04.2018 otsuse nr 12 ,,Ravi rahastamise lepingu sĂ”lmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku vĂ€ljakuulutamise pĂ”himĂ”tted, ravi rahastamise lepingu sĂ”lmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tĂ€htaja ĂŒle otsustamise tingimusedâ (otsus nr 12) p 3.11.A hindamisel 0 punkti, kuna asjaolu kohta, kas arstid on lĂ€binud pĂ€devushindamise vĂ”i residentuuri, ei esitatud tĂ”endavaid dokumente. Pakkumuse vormi lisa p 2 kohaselt hindab Eesti Haigekassa pakkumust arsti pĂ€devushindamise osas Terviseameti tervishoiutöötajate registri ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel. Kui arsti pĂ€devushindamise lĂ€bimise kohta puudub mĂ€rge Terviseameti tervishoiutöötajate registris, tuleb pakkumusele lisada tunnistuse koopia arsti pĂ€devushindamise kohta. Terviseameti tervishoiutöötajate registris puudus teave kahe pakkumuses nimetatud arsti pĂ€devushindamise lĂ€bimise kohta. Samuti ei olnud nimetatud asjaolu tĂ”endavaid dokumente lisatud pakkumusele.
4.Spordiarstid OĂ esitas vaidlustuse Eesti Haigekassa juhatuse 04.07.2018 otsuse p 2 kehtetuks tunnistamiseks ja p 3 kehtetuks tunnistamiseks osas, mis puudutab Spordiarstid OĂ pakkumuse hindamist arstide kvalifikatsiooni osas.
5.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.08.2018 otsusega nr 141-18/197421 jĂ€eti vaidlustus rahuldamata. Otsuse nr 12 p-st 3.11.A tulenevalt pidi hankija pakkumuse hindamisel tuvastama arstide arvu, kelle pĂ€devushindamine vĂ”i vastav residentuur on lĂ€bitud pakkumuse esitamise tĂ€htpĂ€evale eelneva viie aasta jooksul. Pakkujad pidid esitama andmed nimetatud asjaolude kohta. Spordiarstid OĂ mĂ€rkis pakkumuse vormi p-s 2 kaks arsti. Tabeli osas âarsti kehtiv pĂ€devussertifikaat (mĂ€rkida vĂ€ljaandmise kuupĂ€ev, aasta) vĂ”i viimasel viiel aastal lĂ”petatud residentuur (mĂ€rkida lĂ”petamise kuupĂ€ev, aasta)â oli mĂ”lema arsti puhul mĂ€rgitud kuupĂ€ev 28.02.2018. Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni (ESMF) 10.07.2018 kinnituskirjast ja ESMF 2(10)
3-18-1619 poolt moodustatud pĂ€devuse hindamise komisjoni otsuse protokollist nr 6 nĂ€htub, et 28.02.2018 omistas komisjon nimetatud arstidele spordimeditsiinialase pĂ€devuse. Puudub vaidlus, et Spordiarstid OĂ pakkumusele ei olnud lisatud andmeid, mis kinnitaksid ESMF spordimeditsiini pĂ€devushindamise vĂ”i fĂŒsiaatria ja taastusravi erialal spordimeditsiini lisapĂ€devusega residentuuri lĂ€bimist. Terviseameti tervishoiutöötajate registris puuduvad andmed arstide pĂ€devushindamise kohta. Eeltoodust nĂ€htub, et hankija ei saanud pakkumuse vormi lisas 2 nimetatud andmete alusel tuvastada, et Spordiarstid OĂ pakkumuses nimetatud arstid vastavad otsuse nr 12 p-s 3.11.A esitatud nĂ”uetele. Eesti Haigekassa juhatuse 04.05.2018 otsuse nr 189 lisa 3 ,,Riigihanke erimenetluse kord ravi rahastamise lepingu sĂ”lmimiseks haiguste ennetusesâ (erimenetluse kord) p 7.3 sĂ€testab, et kui pakkumuses on hinnatava asjaolu kohta andmed esitamata, saab pakkuja selle asjaolu eest 0 punkti. Pakkumuse vormi pĂ€ises oleva mĂ€rke kohaselt ei saa pakkujad pĂ€rast pakkumuste esitamise tĂ€htaega esitada tĂ€iendavaid dokumente. Nii hankija kui ka pakkujad peavad pidama hankemenetluses kinni HD tingimustest, mida ei ole tĂ€htaegselt vaidlustatud (vt ka Euroopa Kohtu 06.11.2014 otsus asjas nr C-42/13). Praegusel juhul on hankija mitme HD sĂ€ttega piiranud vĂ”imalust kĂŒsida pakkujatelt tĂ€iendavaid andmeid pakkumuste hindamiseks. See oleks ka vastuolus pakkujate vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”ttega (riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 2). Asjakohane ei ole viide ESMF poolt 06.04.2018 Eesti Haigekassale saadetud e-kirjale, milles informeeriti Eesti Haigekassat sellest, et andmed selle kohta, kes spordimeditsiiniarstidest on lĂ€binud pĂ€devushindamise, on nĂ€htavad ESMF veebilehel. ESMF 06.04.2018 e-kiri ei oma otsest puutumust vaidlusaluse hankega, mille HT avaldati 06.05.2018. Asjaolu, et hankijal oli vĂ”imalik saada ESMF veebilehelt andmeid spordimeditsiiniarstide pĂ€devuse hindamise kohta, ei vabastanud pakkujat kohustusest esitada HD-s nĂ”utud dokumendid. Hankemenetluses kehtib pakkuja hoolsuskohustus ning seda ei ole vaidlustaja praegusel juhul tĂ€itnud. Otsuse nr 12 p 11.1 ja pakkumuse vormi lisa 2 p 2 vahel esineb ĂŒld- ja erinormi vahekord ning p 11.1 on ĂŒldnormiks. Seega puudus hankijal kohustus asuda ise koguma tĂ”endeid vaidlustaja pakkumuse hindamiseks. Pakkumuse vormi lisa 2 p 2 ning erimenetluse korra p 3 vĂ€listasid selle vĂ”imaluse.
6.Spordiarstid OĂ esitas 14.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.08.2018 otsuse tĂŒhistamiseks ning Eesti Haigekassa juhatuse 04.07.2018 otsuse nr 319 osaliseks tĂŒhistamiseks ja Eesti Haigekassa kohustamiseks hinnata pakkumust uuesti. Vastavalt otsuse nr 12 p-dele 3.11 ja 3.11.A tuleb teenuse kvaliteedi hindamise osas lĂ€htuda arstide arvust, kelle osas on ESMF poolt tehtud spordimeditsiini pĂ€devushindamine vĂ”i kes on samal perioodil lĂ”petanud fĂŒsiaatria ja taastusravi erialal spordimeditsiini lisapĂ€devusega residentuuri. ESMF poolt oli teave (koos veebilingiga) spordimeditsiinialast pĂ€devust omavate arstide kohta eelnevalt edastatud Eesti Haigekassale. Teave on avalikult kĂ€ttesaadav ESMF veebilehelt. Kaebajat oli eelnevalt informeeritud ESMF poolt, et Eesti Haigekassale on edastatud vajalik teave. Kaebaja nimetatud kahele arstile on omistatud spordimeditsiinialane pĂ€devus. ESMF spordimeditsiinialase pĂ€devuse hindamise komisjoni 28.02.2018 otsuse protokolli nr 6 esitas kaebaja vaidlustusmenetluses. Seega oli hankijal teave pĂ€devust omavate arstide kohta olemas. MĂ”lemad kaebaja nimetatud arstid on registreeritud tervishoiutöötajate registris, mis nĂ€htub Terviseameti registrite ja perearsti nimistute veebilehelt. Pelgalt formaalsuse nĂ”ude ebamĂ”istlik esiletĂ”stmine, eirates tegelikke asjaolusid, on toonud kaasa hankija Ă”igusvastase kĂ€itumise. Otsuse nr 12 p 1.2 kohaselt on otsus haldusesisene akt (halduseeskiri), mis on Eesti Haigekassale abiks kaalutlusotsuse tegemisel. ĂiguspĂ€rase otsuse saavutamiseks on hankijal vĂ”imalus halduseeskirjas sĂ€testatud piire ĂŒletada, jĂ€rgides vĂ”rdse 3(10)
3-18-1619 kohtlemise ja proportsionaalsuse pĂ”himĂ”tteid. Lisaks asjaolule, et hankijat oli eelnevalt teavitatud arstide nĂ”utud pĂ€devuse olemasolust, lasus hankijal kohustus vajaduse korral andmeid ise koguda. Hankija Ă”igustus, et arstide pĂ€devus ei nĂ€htu tervishoiutöötajate registrist, on otsitud, sest otsuses nr 12 oli ette nĂ€htud, et pĂ€devuse hindamisel tuleb lĂ€htuda ESMF poolt omistatud kinnitusest, kelle veebilehel on vastav teave avalikult kĂ€ttesaadav. Hankija vĂ€ide, et ta ei ole kohustatud koguma andmeid ESMF veebilehelt, vaid ĂŒksnes tervishoiutöötajate riiklikust registrist, on ebaĂ”ige. Samuti on eksitav vĂ€ide, et nimetatud veebilehelt ei saa andmeid, mis on hindamiseks vajalikud. ESMF veebilehel kuvatakse pĂ€devushindamise lĂ€binud arstide nimekiri.
7.Eesti Haigekassa palus jĂ€tta kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas alles vaidlustusmenetluses ESMF spordimeditsiinialase pĂ€devuse hindamise komisjoni 28.02.2018 otsuse protokolli nr 6. Isegi kui vastustaja oleks kaebaja pakkumuse hindamisel otsinud puuduvat teavet ESMF veebilehelt, puudub kogu hindamiseks vajalik teave ka seal. Puudub teave selle kohta, millal on pĂ€devushindamine toimunud. Otsuse nr 12 p 3.11.A kohaselt peab teenuse osutamise kvaliteedi hindamisel esmalt tuvastama toimunud pĂ€devushindamise kuupĂ€eva. Andmeid pĂ€devushindamise kuupĂ€eva kohta ei olnud Terviseameti veebilehel, pakkumuses ega ESMF veebilehel. HD-d tuleb tĂ”lgendada kogumis. Otsuse nr 12 p-st 3.11.A tulenevalt peab hankija tuvastama arstide arvu, kelle pĂ€devushindamine vĂ”i vastav residentuur on lĂ€bitud pakkumuse esitamise tĂ€htpĂ€evale eelneva viie aasta jooksul. Hankija on pakkumuse vormile lisanud pakkujat abistava teabe, sh on pakkumuse vormi pĂ€ises juhitud tĂ€helepanu sellele, et kĂ”ik olulised andmed ja dokumendid tuleb esitada kohe koos pakkumusega; pakkumuse vormi p-s 2.1 on viidatud pĂ€devussertifikaadi andmete juures vormi lisa p-dele 2 ja 3; pakkumuse vormi lk-l 3 on jaotis pealkirjaga âLisaâ, mille p 2 kohaselt tuleb haiguste ennetuse projekti pakkumusele dokumentide lisamisel arvestada p-ga 2.2.4. Otsuse nr 12 p 11.1 on hindamise ĂŒldsĂ€te, mis sisaldab erinevaid vĂ”imalikke alternatiivseid hindamisviise, mida on teistes dokumentides tĂ€psustatud. Pakkumuse vormil sisaldub erisĂ€te. HT p-s IV.1.11 nimetatud vĂ€ljakuulutamise otsuses (otsus nr 189) on sĂ€testatud, et hankija hindab pakkumust arsti pĂ€devushindamise osas Terviseameti tervishoiutöötajate registri vĂ”i pakkumuses esitatud dokumentide alusel. Piirideta kohustus oleks lĂ€bipaistmatu, kuna ei oleks ĂŒheselt selge, kust tuleks andmeid veel otsida. Samuti ei saa vaid veebilehel olevaid andmeid aluseks vĂ”ttes olla veendunud, et nimekirjas toodud arstid on hindamise lĂ€binud viimase viie aasta jooksul. Lisaks sellele ei ole ESMF veebileht pakkumuse vormil nimetatud nĂ”udele vastav andmeallikas. Kaebajal oli vĂ”imalus esitada ESMF spordimeditsiinialase pĂ€devuse hindamise komisjoni 28.02.2018 otsuse protokoll nr 6 koos pakkumusega. Kaebajal on pakkumuse esitamisel kĂ”rgendatud hoolsuskohustus ja hoolas ettevĂ”tja peab mĂ”istma, et esitada tuleb HD-le vastav pakkumus. Kui ettevĂ”tja jĂ€tab oma hoolsuskohustuse tĂ€itmata ega kontrolli, kas kĂ”ik nĂ”utud andmed on olemas ja dokumendid esitatud, puudub hankijal Ă”igus kĂŒsida puuduvaid andmeid ja dokumente pĂ€rast pakkumuse esitamise tĂ€htaja saabumist, samuti ei ole vastustajal Ă”igust vĂ”tta arvesse pakkumuste esitamise tĂ€htpĂ€eva jĂ€rgselt vĂ”i riigihangete registri vĂ€liselt esitatud andmeid ja dokumente. TavapĂ€rase hoolsusega pakkumuse vormi tĂ€ites ja vormil sisalduvaid juhiseid lugedes oli kaebajal vĂ”imalik pakkumus ning sinna juurde kuuluvad andmed esitada viisil, mis taganuks parema hindamistulemuse. RHS § 3 p-s 2 sĂ€testatud vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”ttega ei ole kooskĂ”las selline pakkumuste hindamine, kus mĂ”ne pakkuja puhul lĂ€htutaks HD-s sĂ€testatud tingimustest ja pakkumuses esitatust, kuid teiste pakkujate puhul otsitakse vĂ”i kĂŒsitakse andmeid juurde.
4(10)
3-18-1619
8.Health Tests Oà vaidles kaebusele vastu. ESMF veebilehel olev pÀdevuse hindamise nimekiri ei ole piisav alus kaalutletud otsuse tegemisel, sest hankija oli esitanud nÔude pÀdevust tÔendavate dokumentide lisamise kohta. ESMF veebileht ei ole register ja selle uuendamine ei ole reguleeritud. Hankija ei pea lisaks uurima erinevate organisatsioonide veebilehtedelt arstide pÀdevust, et hinnata hanke dokumente.
9.Tallinna Halduskohtu 05.09.2018 otsusega jĂ€eti rahuldamata vastustaja vastuvĂ€ide vaadata haldusasi lĂ€bi kohtuistungil (p 1); rahuldati Spordiarstid OĂ kaebus, tĂŒhistati riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.08.2018 otsus nr 141-18/197421, tĂŒhistati osaliselt Eesti Haigekassa juhatuse 04.07.2018 otsuse nr 319 p 2 ning selle lisad 1 ja 2 ja otsuse p 3 osas, mis puudutab Spordiarstid OĂ pakkumuse hindamist, ja kohustati Eesti Haigekassat hindama Spordiarstid OĂ pakkumust uuesti (p 2); mĂ”isteti Eesti Haigekassalt Spordiarstid OĂ kasuks vĂ€lja menetluskulud 2396 eurot. Muus osas jĂ€eti poolte menetluskulud nende endi kanda (p 3). Kaebajal tuli pakkumust esitades lĂ€htuda otsusega nr 189 kinnitatud pakkumuse vormist (otsuse nr 189 lisa 6). Vormi p 2 kohaselt tuli pakkumuses esitada pĂ€deva arsti nimi, kood ja kehtiva pĂ€devussertifikaadi vĂ€ljaandmise kuupĂ€ev ja aasta. Arsti pĂ€devussertifikaadi juures oli selgitus: Noorsportlaste tervisekontrolli projekti pakkumuses hinnatakse Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni poolt lĂ€biviidud spordimeditsiini pĂ€devushindamist, vt lisa p 2 ja p 3. Vormi lisa p 2 mÀÀratles ĂŒheselt andmete Ă”igsuse tĂ”endamise viisi: Kui arsti pĂ€devushindamise lĂ€bimise kohta puudub mĂ€rge Terviseameti tervishoiutöötajate registris, siis lisada pakkumusele tunnistuse koopia arsti pĂ€devushindamise kohta. Haigekassa hindab pakkumust arsti pĂ€devushindamise osas Terviseameti tervishoiutöötajate registri ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel. Seega oleks kaebaja ettevĂ”tja hoolsuskohustust jĂ€rgides pidanud mĂ”istma, et lisaks andmete esitamisele tuleb veenduda, millisel viisil saab hankija kontrollida nende Ă”igsust. Kaebaja esitas 25.05.2018 pakkumuses andmed kahe arsti kohta, kes olid lĂ€binud ESMF pĂ€devushindamise. Nende arstide osas puudus vastav teave tervishoiutöötajate registris ning kaebaja ei esitanud koos pakkumusega pĂ€devust tĂ”endavat sertifikaati. Seega vormiliselt ei vastanud kaebaja pakkumus HD-le. RHS § 114 lg 2 eesmĂ€rgiks on, et hankija hindaks pakkumust sisuliselt ning lĂŒkkaks tagasi ĂŒksnes sisuliste puudustega pakkumuse. Praegusel juhul ei lĂŒkanud hankija kaebaja pakkumust tagasi, kuid leidis, et selle ĂŒks osa on puudustega. RHS § 114 lg 2 mĂ”ttest tuleneb, et ka sellisel juhul tuleb hinnata pakkumuse puudust ja otsustada puuduse tĂ€henduse ĂŒle (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 14). Sama pĂ”himĂ”te kohaldub kehtiva RHS § 46 lg 4 tĂ”lgendamisel. Hankija ei tohi kontrollikohustust tĂ€ita pelgalt formaalselt, kuid hankija kohustus pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel ei saa muutuda vĂ”imatuks vĂ”i ebamĂ”istlikult keeruliseks (viidatud otsus, p 19) ega tuua kaasa pakkumuse muutmist. Seega ei pea hankija andmete Ă”igsust kontrollides otsima dokumente (tutvuma ESMF veebilehe vĂ”i muude allikatega), mis andmete Ă”igsust kinnitavad. KĂŒll aga peab hankija vastavat dokumenti â pĂ€devussertifikaat â kĂŒsima, kui pakkumuses on andmed pĂ€devuse kohta esitatud, kuid dokument on jÀÀnud esitamata. Olukorras, kus kaebaja pakkumuses olid kĂ”ik kohustuslikud andmed esitatud, ei oleks see olnud hankijat liigselt koormav. Kaebajalt selgituse nĂ”udmine ei oleks rikkunud vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”tet. VĂ”rdne kohtlemine tĂ€hendab samasuguste pĂ”himĂ”tete rakendamist pakkujate suhtes ning pakkumuse sisulise kontrollimise kohustus kehtis hankijal kĂ”ikide pakkujate, sh kaebaja suhtes. Seega on Eesti Haigekassa sisustanud vÀÀralt vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”tet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5(10)
3-18-1619
10.Eesti Haigekassa palub apellatsioonkaebuses tĂŒhistada Tallinna Halduskohtu 05.09.2018 otsuse ja uue otsusega jĂ€tta kaebuse rahuldamata. HD-d tuleb tĂ”lgendada kogumis. Nii hankija pakkumusi hinnates ka toimis. Halduskohus ei ole tuvastanud, et hankija oleks kĂ”rvale kaldunud kehtestatud hindamisreeglitest, vĂ”i et hankija kehtestatud reeglid oleksid vastuolus RHS-ga. SeetĂ”ttu jÀÀb selgusetuks, millele tuginedes jĂ”udis halduskohus jĂ€reldusele, et pakkumuse hindamine ei olnud Ă”iguspĂ€rane. Halduskohus ei ole analĂŒĂŒsinud, miks ta on jĂ€tnud arvestamata pĂ”hjendused hankija seotuse kohta HD-ga ning kĂ€sitluse ĂŒld- ja erinormi vahekorrast. Halduskohus on vÀÀralt kohaldanud RHS § 114 lg-t 2. Eristada tuleb erinevaid riigihanke etappe: pakkujate kvalifitseerimine (erimenetluse korra p 5), pakkumuse vastavuse kontrollimine (erimenetluse korra p 6) ning pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine (erimenetluse korra p 7). Hankija kvalifitseeris Spordiarstid OĂ. SeejĂ€rel tunnistas hankija Spordiarstid OĂ pakkumuse vastavaks. Puuduv dokument pĂ€devushindamise kohta ei saanud takistuseks pakkuja kvalifitseerimisel ega pakkumuse vastavaks tunnistamisel. Viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-24-13 kĂ€sitleb pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist. Kuna pakkuja on kvalifitseeritud ja tema pakkumus vastavaks tunnistatud ning vaidlus kĂ€ib pakkumuse hindamise ĂŒle, ei ole viited RHS § 114 lg-le 2 ja Riigikohtu otsusele asjakohased. Halduskohus ei ole pĂ”hjendanud, millisel Ă”iguslikul alusel peaks hankija pakkumust hinnates kĂ”rvale jĂ€tma enda kehtestatud ja HT-s viidatud reeglid. Puudub mĂ”istlik alus vĂ€ita, et kui HD-s on pakkujatele kehtestatud ĂŒheselt arusaadavad andmete ja dokumentide esitamise nĂ”uded, vĂ”ivad pakkujad hoolsuskohustust eirates jĂ€tta need esitamata, samas kui hankijale pannakse kohustus lisaks HD-s esitatud nĂ”uetele hakata pakkujatelt uuesti kĂŒsima samu andmeid ja dokumente. Lisaks on pĂ”hjendamata, miks selline mitmekordne andmete ja dokumentide nĂ”udmine ei ole hankijale liigselt koormav. Selliselt muutub andmete ja dokumentide esitamise kohustus ning nende juurdekĂŒsimise piirang HD-s sisutĂŒhjaks. Halduskohus ei ole pĂ”hjendanud, miks HD kohane pakkumuste hindamine ei ole pakkujate vĂ”rdne kohtlemine. Ei selgu, kas hankijale heidetakse ette pakkumuse sisulise kontrollimise kohustuse mittetĂ€itmist pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis vĂ”i pidas halduskohus silmas pakkumuse sisulise kontrollimise kohustust pakkumuse hindamise etapis. Halduskohus ei ole pĂ”hjendanud, miks peab hankija lisaks HD-le kohaldama RHS § 46 lg-t 4 ega vĂ”tnud seisukohta, kas RHS-i 2. ptk-s sĂ€testatud menetlusreeglid on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, vĂ”i on otse kohaldatavad vaid ĂŒksikud erireeglid (nt RHS § 126 lg-d 9 ja 10) ja kas konkreetset hankemenetlust puudutavate sĂ€tete kohaldamine on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses vĂ”imalik juhul, kui hankija on otsustanud RHS § 126 lg 2 teisele lausele tuginedes mĂ”ne sellise sĂ€tte enda jaoks siduvaks teha.
11.Spordiarstid OĂ palub jĂ€tta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Puudub sisuline vaidlus pakkuja poolt esitatud kahe arsti pĂ€devushindamise eduka lĂ€bimise osas ning hankijal oli vastav teave tegelikkuses olemas. Halduskohus on arusaadavalt selgitanud pakkumuse sisulise kontrollikohustuse olemust. Halduskohus on Ă”igesti leidnud, et hankija saanuks ja pidanuks pĂ€devushindamise lĂ€bimist kinnitavat tĂ”endit â pĂ€devussertifikaati â kĂŒsima, kuna pakkumuses on andmed pĂ€devuse kohta esitatud. Olukorras, kus Spordiarstid OĂ pakkumuses olid kĂ”ik kohustuslikud andmed esitatud,
6(10)
3-18-1619 ei oleks olnud hankijat liigselt koormav esitada selgitusnĂ”ue pakkujale. Seega lĂ€htus hankija pĂ”hjendamatult pakkumuse ĂŒhe osa hindamisel ĂŒksnes vormilisest puudusest.
12.Health Tests OĂ apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PĂHJENDUSED
13.Eesti Haigekassa apellatsioonkaebus on pÔhjendatud.
14.Otsuse nr 12 p 3.11.A kohaselt on vaidlusaluse teenuse kvaliteedi hindamisel oluline, et teenust osutavad arstid oleksid pakkumuse esitamisele eelneva viie aasta jooksul lĂ€binud ESMF pĂ€devushindamise vĂ”i vastava residentuuri. Pakkumuse vormi p 2.1 ja lisa 1 kohaselt (otsuse nr 189 lisa 6) tuli viidatud asjaolu tĂ”endamiseks esitada koos pakkumusega kas pĂ€devushindamise lĂ€bimist tĂ”endavad dokumendid vĂ”i pidi see asjaolu olema kontrollitav tervishoiutöötajate registrist. Vaidlusaluses riigihankes esitas mh pakkumuse Spordiarstid OĂ, kelle pakkumuse vormi p-s 2.1 oli teenuse osutamise kohas pakutava teenuse osutamisega seotud tervishoiutöötajate lahtris mĂ€rgitud kahe arsti nimi ning kolmandas veerus kuupĂ€ev 28.02.2018. Muid dokumente nimetatud arstide pĂ€devushindamise kohta lisatud ei olnud. Samuti ei olnud pĂ€devushindamisega seotud andmed kĂ€ttesaadavad tervishoiutöötajate registrist. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all kĂŒsimus, kas hankijal oleks praegusel juhul tulnud kĂŒsida Spordiarstid OĂ pakkumuses esineva puuduse kĂ”rvaldamiseks kaebajalt tĂ€psustusi, sh puuduolevaid dokumente.
15.Halduskohus leidis, et hankija oleks pidanud kaebajalt RHS § 46 lg 4 alusel kĂŒsima selgitusi, esitamata jÀÀnud dokumente ning hindama, kas esinenud puudus mĂ”jutas pakkumust sisuliselt. Selliselt dokumentide kĂŒsimine ei oleks hankijale olnud liigselt koormav ega rikkunuks vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”tet. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nĂ”ustu.
16.Riigihangete lĂ€biviimisele on omane nende kĂ”rge formaliseerituse aste, mis tĂ€hendab seda, et hangete korraldamisel tuleb rangelt kinni pidada HD-s sĂ€testatud kriteeriumitest ja nĂ”uetest ning ĂŒldjuhul ei ole esitatud pakkumuses esinevaid puudusi vĂ”imalik tagantjĂ€rele kĂ”rvaldada. Selline lĂ€henemine on muu hulgas kooskĂ”las ettevĂ”tjate hoolsuskohustuse kĂ”rgendatud mÀÀraga, mida tuleb hangete menetlemisel samuti jĂ€rgida. RHS sĂ€testab ĂŒksnes mĂ”ned erandid, mis vĂ”imaldavad piiratud juhtudel kĂŒsida pakkuja kĂ€est puuduolevaid dokumente vĂ”i tĂ€iendavaid selgitusi ka pĂ€rast pakkumuse esitamist. Nii nĂ€iteks sĂ€testab RHS § 46 selgituste kĂŒsimise vĂ”imaluse nii pakkujatele kui ka hankijatele. Sarnaselt vĂ”imaldab RHS § 114 lg 2 mĂ”ningast kĂ”rvalekallet riigihangete formaliseerituse pĂ”himĂ”ttest.
17.Kaebaja vaidlustas hankija otsuse seonduvalt sellega, et tema hinnangul hindas hankija pakkumust ebaĂ”igesti. Riigihanke raames vastu vĂ”etud otsuste vaidlustamisel tuleb silmas pidada riigihangete mitmeetapilisuse pĂ”himĂ”tet, mille kohaselt ei saa varem vaidlustamata jÀÀnud HD-d hankemenetluse hilisemas etapis enam vaidlustada (vt ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4). Seega tuli hankijal pakkumuste hindamisel lĂ€htuda alusdokumentidest, sh sĂ€testatud ja kehtivatest hindamiskriteeriumitest ning hankija ei saanud pakkumuste hindamisel nendest kĂ”rvale kalduda ega pidanud pakkumuste hindamise faasis enam kĂŒsima tĂ€iendavaid selgitusi. Selliseks vĂ”imaluseks ei anna alust ka RHS § 46 lg 4. Ringkonnakohtule ei nĂ€htu, et hankija oleks kehtestatud hindamiskriteeriume rakendanud ebaĂ”igesti, sest erimenetluse korra p 7.3 vĂ”imaldas anda 0 punkti juhul, kui pakkumuses hinnatava asjaolu kohta on HD-s nĂ”utavad andmed esitamata. Seega ka juhul, kui kohus praegusel juhul kohustaks hankijat pakkumust uuesti hindama, peaks hankija lĂ€htuma samadest pakkumuses esitatud andmetest. Puudub vaidlus, et kaebaja pakkumusele ei olnud nĂ”utavat 7(10)
3-18-1619 pÀdevushindamise lÀbimise sertifikaati lisatud ning tervishoiutöötajate registrist ei nÀhtunud pÀdevushindamise lÀbimise kuupÀeva.
18.Ka juhul, kui möönda, et hankija oleks nĂ”utavaid selgitusi pidanud kaebajalt kĂŒsima juba pakkumuse vastavaks tunnistamise hindamisel (kaebaja pakkumus tunnistati vastavaks ning seda hinnati samas otsuses), ei annaks see praegusel juhul alust kaebuse rahuldamiseks (vrdl nt riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.08.2015 otsus asjas nr 176-15/161603). Asjaolu, et kaebaja mĂ€rkis pakkumuse vormil ĂŒksnes pĂ€devushindamise kuupĂ€eva, ei pidanud hankijale selliseks kahtluseks alust andma, sest sellel hetkel ei olnud vĂ€listatud vĂ”imalus, et pĂ€devushindamisega seonduv teave nĂ€htub tervishoiutöötajate registrist. Sellele viitab ka otsuse nr 189 lisa 3 p 7.3, mille kohaselt saab 0 punkti siis, kui hinnatava asjaolu kohta on andmed esitamata vĂ”i lahter tĂ€itmata. Seega oli pakkumus pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”imalik esitada ka selliselt, et arstide pĂ€devushindamise andmete lahtrisse mĂ€rgiti ĂŒksnes pĂ€devushindamise kuupĂ€ev ning hankija sai ise nimetatud asjaolu kontrollida tervishoiutöötajate registrist vĂ”i jĂ€eti lahter tĂŒhjaks. Seda tuli aga hankijal kontrollida pakkumuste hindamise faasis.
19.Ringkonnakohus on 14.06.2016 otsuse asjas nr 3-16-370 p-des 19â20 selgitanud kuni 01.09.2017 kehtinud RHS § 56 kohaldamise ning pakkumuses esinevate puuduste kĂ”rvaldamisega seonduvat. Viidatud otsuses pidas ringkonnakohus iseenesest vĂ”imalikuks formaalset tĂ€hendust omavate vĂ”i pakkujal varasemalt olemas olnud vĂ”i temale hĂ”lpsasti kĂ€ttesaadavate dokumentide hilisemat esitamist, mille tĂ€htaegselt esitamata jĂ€tmine ei andnud talle teiste pakkujate ees eelist (vt otsuse p 19 ning seal viidatud kohtulahendid ja Ă”iguskirjanduses vĂ€ljendatud seisukohad). Samuti on ringkonnakohus pidanud vĂ”imalikuks pakkuja kvalifikatsiooni hindamist reguleerivate sĂ€tete ning kohtupraktika analoogia korras kohaldamist ka pakkumuste vastavuse hindamisel (vt viidatud ringkonnakohtu otsuse p 18 ning seal viidatud Riigikohtu praktika). Samas ei saa eelnevast jĂ€reldada, et selgituste ning dokumentide kĂŒsimist vĂ”imaldava sĂ€tte kohaldamise vĂ”imalikkust ei tuleks igal konkreetsel juhul kaaluda. NĂ”nda selgitas ka ringkonnakohus viidatud otsuse p-s 20, millisel juhul ei saa HD-s nĂ”utud dokumentide tagantjĂ€rele esitamist pidada lubatavaks (vt ka RHS seletuskiri SE 450, § 46, lk 59). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hankemenetluse formaliseerituse ning vĂ”rdse kohtlemise pĂ”himĂ”tete rakendamisel vĂ”tta muu hulgas arvesse ka seda, kuidas olid sĂ€testatud hanketingimused ning kas pakkujale pidi jÀÀma mĂ”istlik alus kahtluseks, milliseid dokumente tuleb pakkumuse lisana esitada.
20.Pakkumuse vormi lisa 1 p-s 2 on selgelt mĂ€rgitud, et arsti pĂ€devushindamise osas hindab Eesti Haigekassa pakkumust tervishoiutöötajate registri andmete ja pakkumuses esitatud dokumentide alusel. HD-st nĂ€htub, et hankija jaoks oli oluline, et arstid oleksid lĂ€binud pĂ€devushindamise ning see asjaolu oleks kontrollitav. Puudub vaidlus, et kaebaja pakkumuses mĂ€rgitud arstid on pĂ€devushindamise lĂ€binud, ent hankija sĂ€testatud tingimuste kohaselt pidi hankijal temale sobivate andmete alusel olema vĂ”imalus pĂ€devushindamise lĂ€bimist kontrollida ning ĂŒksnes pĂ€devushindamise lĂ€bimise kuupĂ€eva mĂ€rkimisest pakkumuse vormil ei piisanud. Asjaolu, et ESMF oli varasemalt edastanud Eesti Haigekassale info pĂ€devushindamise kohta (Rein Kuiki 06.04.2018 e-kiri) ning pakkumuses mĂ€rgitud arstide nimed kajastusid ka ESMF veebilehel, ei muuda seda seisukohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebajal HD-d, sh pakkumuse vormi lugedes tekkida mĂ”istlikku alust arvamuseks, et ESMF varasema e-kirja tĂ”ttu ei pea kaebaja pakkumuses nĂ”utud dokumente esitama. Selliseks jĂ€relduseks ei anna alust ĂŒkski hanke alusdokument, sest noorsportlase terviseuuringu hanget puudutavas osas on pakkumuse vormil selgelt mĂ€rgitud, et pĂ€devushindamise teostamise vĂ”i residentuuri lĂ€bimise tĂ”endamiseks tuleb esitada dokumentaalne tĂ”end vĂ”i see asjaolu peab olema kontrollitav tervishoiutöötajate registrist. Seda seisukohta ei muuda ka vaidlustusmenetluses esitatud 10.07.2018 ESMF juhatuse liikme kinnituskiri ega 28.08.2018 hindamisprotokoll nr 6, sest 8(10)
3-18-1619 vaidlustusmenetluses esitatud tĂ”enditega ei ole vĂ”imalik kĂ”rvaldada pakkumuses esinevaid puudusi. Lisaks oleks sertifikaatide tagantjĂ€rele kĂŒsimine andnud kaebajale eelise, sest pakkumuste jĂ€rjestusel pĂ€rast nende hindamist oli mÀÀravaks asjaolu, mitu teenust osutavat arsti on lĂ€binud pĂ€devushindamise. Olukorras, kus hankija oleks vastavat infot kĂŒsinud, oleks see vĂ”imaldanud kaebajal saavutada parema koha pakkumuste tabelis. Lisaks, nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, hindas hankija pĂ€devushindamise lĂ€bimise nĂ”ude kontrollitavust alles pakkumuste hindamise faasis ning vaidlusaluste dokumentide esitamata jĂ€tmine ei olnud pakkumuste tagasilĂŒkkamise aluseks.
21.Hankijal oli Ă”igus ise otsustada, milliste dokumentide esitamist ta pakkujatelt nĂ”uab. Asjaolu, kas arstide pĂ€devuse hindamiseks oleks piisanud ka ĂŒksnes ESMF veebilehel olevast teabest, ei saa hanke praeguses menetlusfaasis enam vaidluse all olla. HD, sh pakkumuste esitamise vormi koostas hankija pĂ€rast vastava teabe saamist ESMF-lt, mistĂ”ttu oli hankija teadlik sellise teabe olemasolust, ent otsustas pakkumuse vormi koostada nii, et ESMF veebilehel olevast teabest ei piisa ning esitada tuleb tĂ€iendavad dokumendid vĂ”i kajastada vastav teave tervishoiutöötajate registris. Pakkumuse vormil mĂ€rgitud nĂ”ue ei saanud olla kaebajale raskesti mĂ”istetav vĂ”i ĂŒleliia koormav, mis oleks andnud mĂ”istliku aluse jĂ€tta vajalikud dokumendid esitamata. HT avaldati e-riigihangete registris 06.05.2018 ning pakkumus tuli esitada 29.05.2018 kell
14.00.Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal piisavalt aega tagamaks, et nimetatud arstide andmed tervishoiutöötajate registris kajastaksid ka pÀdevushindamise teostamise andmeid, mistÔttu ka juhul, kui neile pÀdevushindamise tÔendit ei vÀljastatud (millele viitab 10.07.2018 kinnitus), oleks kaebajal ikkagi olnud vÔimalus tagada pakkumuses nÔutavate tingimuste tÀitmine. Samas ei ole kaebaja ka vÀitnud, et tal endal ei olnud olemas nÔutavat sertifikaati. Samuti oleks kaebajal olnud vÔimalus esitada hankijale selgitusnÔue, kas pakkumuses viidatud dokumendina kvalifitseerub ka 28.02.2018 hindamise lÀbiviimise protokoll nr 6. Kaebaja seda ei teinud.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud Eesti Haigekassale otsuse nr 12 p-st 11.1 kohustust koguda ise tĂ€iendavaid andmeid, sh vaidlusaluse pĂ€devushindamise kohta. Viidatud punktis on tĂ”epoolest mĂ€rgitud, et esitatud pakkumust hinnatakse pakkumuses esitatud andmete ja dokumentide ja/vĂ”i Eesti Haigekassa poolt kogutud andmete alusel. Hankija on aga Ă”igesti viidanud sellele, et otsus nr 12 on rakendatav kĂ”igi erinevate teenuste pakkumuste hindamisel, mitte ĂŒksnes vaidlusaluse hindamise teostamisel. Hanke raames telliti mitmeid erinevaid teenuseid, millest iga osas on sĂ€testatud omakorda erinevad hindamiskriteeriumid, sh osakaalud ja nĂ”uded. Seega ei saa ĂŒksnes otsuse nr 12 p-st 11.1 tuletada, et hankijal oli ilmtingimata kohustus koguda ise andmeid ka vaidlusalusel juhul. Pigem tuleb otsuse nr 12 p-i 11.1 mĂ”ista nii, et hankija jĂ€ttis endale iga konkreetse osa hindamistingimuste sĂ€testamisel vĂ”imaluse, kas nĂ”uda vajalike dokumentide esitamist pakkujalt vĂ”i koguda neid ise. Vaidlusalusel juhul ei olnud tĂ€iendavate dokumentide kogumise (v.a tervishoiutöötajate registri vĂ€ljavĂ”te) kohustust hankijale ette nĂ€htud. Tervishoiutöötajate registrist on apellant andmeid ise kogunud.
23.Eelnevast tulenevalt tĂŒhistab ringkonnakohus HKMS § 200 p 3 alusel halduskohtu 05.09.2018 otsuse ning teeb uue otsuse, millega jĂ€tab kaebuse rahuldamata.
24.Kui kÔrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit vÔi teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jÀtab kaebuse rahuldamata, jÀÀvad kaebaja esimese astme menetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja
9(10)
3-18-1619 ega kolmas isik ei ole esimese astme menetluses menetluskulude kandmist vÀitnud, mistÔttu jÀÀvad ka nende esimese astme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jÀÀvad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude kandmist vÀitnud, mistÔttu jÀÀvad ka nende vÔimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.