Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 2. oktoober 2018, Tartu 3-16-2195
Haldusasi
Spordi ja Töörõivad OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. septembri 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/015630-42 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2017. a otsus Spordi ja Töörõivad OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Spordi ja Töörõivad OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2017. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. november 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 29. septembri 2016. a maksuotsusega kohustati Spordi ja Töörõivad OÜ-d tasuma maksusumma 344 684,47 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole Spordi ja Töörõivad OÜ reaalselt tegutsev äriühing, on väljastanud fiktiivseid arveid ning tegutses põhjendamatu käibemaksu enammakse tagasisaamiseks. Maksuotsusega tehti korrigeerivad arvestused nii käibe-, tulu-, sotsiaalmaksu kui ka erisoodustuste kohta.
Spordi ja Töörõivad OÜ esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on maksunõue aegunud, maksuotsus on motiveerimata ning põhineb ebaõigetel tõenditel ja hinnangutel.
3.Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Maksuotsuses on käsitletud esiteks kaebaja tehinguid Polar Tekstiil OÜ-ga. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et kaebaja väljastas teadlikult Polar Tekstiil OÜ-le kauba (tekstiilitooted) müügiarved, kes omakorda väljastas arved OÜ-le PVMP-Ex, kes omakorda näitas väidetavalt ostetud edasimüümist kolmele Läti äriühingule. Maksuhaldur leidis, et kaebaja ei ole reaalselt tegutsev äriühing, vaid on koostanud üksnes fiktiivseid müügiarveid, kauba ost-müük on vormistatud eesmärgiga taotleda läbi OÜ PVMP-Ex deklareeritud käibemaksu enammakseid riigieelarvest tagasi. Kaebaja juhatuse liiga A. Piel on võtnud kaebaja pangakontolt välja sularaha 2 020 400 eurot, mis on sinna laekunud Polar Tekstiil OÜ-lt. Kuna tegemist on väga suure summaga ja selle kohta dokumendid puuduvad, ei ole kohtu jaoks usutav, et seda summat kasutati ärilistes huvides.
3.2.Ülekuulatud isikud ei ole tunnistanud, et tehingud äriühingute vahel on reaalselt toimunud. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja võetud seletused kajastuvad kontrollaktis, mida kohus ei pea vajalikuks ümber kirjutada.
3.3.Kontodevahelisest rahade liikumisest saab järeldada, et raha laekus koheselt ühelt arvelt teisele ja samade isikute vahel toimus arveldamine ja kauba liikumine. A. Piel (kaebaja juhatuse liige), A. Engman (OÜ PVMP-Ex juhatuse liige), O. Tihhina (Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige) olid omavahel nii ärialaselt kui isiklikult seotud ja nende ühine huvi oli riigilt käibemaksu tagasisaamine.
3.4.Usutav on maksuhalduri seisukoht, et tehingud seisnesid selles, et ahela esimene äriühing ostab tagasi selle, mille ta just müünud on. Toimus nõndanimetatud karussellpettus ja selle eesmärgiks on fiktiivsete arvetega näidata tehingud, et tekitada OÜ-le PVMP-Ex käibemaksu enammakse, mida soovitakse riigilt tagasi saada. Maksuhaldur on asunud õigesti seisukohale, et kasutati sama kaupa, saates selle uuele ringile Eesti-Läti-Eesti. Seega kauba tegelikku müüki ei toimunud.
3.5.Teisena on maksuotsuses välja toodud kaebaja teised tehingud Polar Tekstiil OÜ-ga. Ka selles osas on maksuhaldur asunud seisukohale, et neid kaupu ja teenuseid (rõivakaubad, transporditeenus, õmblemisteenus, pakkimisteenus jm) ei ole kaebaja müünud. Nende teenuste osutamise ja müügi kohta pole esitatud dokumente. Suuremahulise kaupade transpordi kohta puuduvad dokumendid. Maksuhaldur on tuvastanud, et ringles üks ja sama formaalne kaup, sama oli ka pakkematerjal. Ehkki arvetelt nähtub ka õmblusteenuse osutamine, oli kaebajal vaid üks töötaja ja seega pidi õmblusteenuseid tegema mõni teine äriühing. Samuti on võimatu teha ühel inimesel toodete ümberpakkimist nii suurtes kogustes.
3.6.Kolmandana on välja toodud tehingud OÜ-dega Leola Kinnisvara, Vintselle ja Polar Kinnisvara Eesti. Reaalselt ei ole kaupa ja teenust neile äriühingutele müüdud. Näilike tehingute tegemine ei saa olla käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 mõistes kulu. Seega puudus alus sisendkäibemaksu maha arvata ja suurenes ka tulumaksukohustus.
3.7.Neljandaks on maksuhaldur käsitlenud sõidukiga Land Cruiser seonduvaid tehinguid. Maksuhaldur on tuvastanud, et selle kasutajaks oli vaidlusalusel perioodil keegi I. Štšerban, kellel pole kaebajaga mingit seost. Puuduvad raamatupidamise algdokumendid ja andmed sõiduki kasutamise kohta. Kuigi kaebaja on teinud sõiduki kulude kohta pangakontolt väljamakseid, ei ole alust arvata, et seda sõidukit kasutati kaebaja heaks. Seda, et reaalselt pole see sõiduk arvetel näidatud vedusid teinud, näitab ka see, et tegemist on suuremahuliste transporditeenustega, mida sellise sõidukiga pole võimalik teha.
3.8.Viiendana on käsitletud sularahaväljamakseid kaebaja juhatuse liikmele A. Pielile. Tõendatud pole raha väljavõtmine ettevõtluse huvides ja majandustegevuse arendamiseks. 9. jaanuarist 2012
kuni 31. juulini 2013 on välja võetud üle 2 miljoni euro. On ebausutav, et äritegevuse organiseerimiseks on vaja iga päev võtta sularahana välja üle 6000 euro. See näitab, et raha oli kiiresti vaja välja võtta ja see tagasi toimetada.
3.9.Maksuotsus on põhjalikult motiveeritud ja menetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Maksuhaldur on saanud kriminaalasjas kogutud tõendite kasutamiseks prokuratuurilt loa, seega on sealsetele tõenditele tehtud viited õiguspärased.
3.10.Kaebaja väited topeltmaksustamisest ei muuda otsustust. Väide tulumaksu topelt nõudmise kohta on ekslik, sest OÜ PVMP Ex ei olnud kaebaja tehingupartner ning kaebaja väidetava tehingupartneri Polar Tekstiil OÜ väljamakseid kaebajale ei ole maksustatud tulumaksuga.
3.11.Maksuotsus pole aegunud. Kaebaja väidab, et kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud ja viieaastast aegumistähtaega ei saa kohaldada, sest iga tehingu suhtes ei ole eraldi välja toodud teo õigusvastasust. Samuti leiab ta, et maksuotsuses puuduvad põhjendused tahtlikust rikkumisest ja seda ei saa sisustada ka läbi kaebaja kaasaaitamiskohustuse rikkumise, sest see käib maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegi alla. MKS § 98 lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Ekslik on kaebuses esitatud seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg laieneb mistahes tehingu või kaebaja tegevuse kohta, millega ta õigustas maksumenetluses teabe mitteandmist. Maksukohustuslasel on kohustus maksumenetlusele kaasa aidata, mitte seda takistada. Mittesüüstamise privileeg laieneb eelkõige vaid süüteomenetlustele.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Spordi ja Töörõivad OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
4.1.Kaebaja huviga kooskõlas on ka maksukohustuse arvestuslik kontroll ja sellest tulenev võimalik maksukohustuse vähendamine. Kohus eeldas maksuotsuse õigsust, aga ei kontrollinud seda. Samuti ei kontrollinud kohus tõendite lubatavust. Sellega rikkus kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-t 4.
4.2.MKS-s puudub lubav norm, mis võimaldaks ühe juriidilise isiku maksumenetluses kogutud andmeid kasutada teise juriidilise isiku maksumenetluses.
4.4.Ei nähtu tõendeid, millele tugineb kohtu väide, et A. Piel (kaebaja juhatuse liige), O. Tihhina (Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige ja OÜ PVMP-Ex endine töötaja) kui ka S. Podžuk (Polar Tekstiil OÜ juhataja) ja E. Engman (OÜ PVMP Ex juhataja) on saanud olla tihedates sidemetes ja tegid omavahel kauaaegset koostööd. Kohtuotsus on selles osas oletuslik.
4.5.Kohus pole piisavalt põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega enese mittesüüstamise privileegi kohta. Kohus sisustas siin ebaõigesti MKS § 64 lg 1 p-i 6. Kaebaja seaduslikul esindajal oli alus sellest normist tulenevalt kaasaaitamiskohustusest keelduda, kuna see oleks olnud kriminaalasja kohtueelse menetluse huvides ja võinuks viia A. Pieli karistusõigusliku vastutuse laienemiseni. Samuti pole kohus ümber lükanud kaebaja väidet, et iga tehingu osas tuleb iseseisvalt esile tuua, milles seisnes kaebaja tahtlus. Kaebaja tahtluse osas on maksuotsus täielikult motiveerimata.
4.6.Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks ei nõustuta kaebuse põhjendustega, kuidas ja miks olid ruumide üürilepingud seotud kaebaja majandustegevusega. Kaebaja poolt Polar Kinnisvara OÜ-lt äriruumide üürimist kinnitavad sellest äriruumist leitud kaebaja raamatupidamisdokumendid. Kaebaja poolt ruumide kasutamist ei välista asjaolu, et samas äriruumis tegutsesid ka teised juriidilised isikud. Maksuhaldur on erinevates maksumenetlustes lugenud kõnealust Tehnika 16-2 äriruumi erinevate isikute äriruumiks.
4.7.Kohus on jätnud kõrvale asjaolu, et kaebaja rentis Kadaka tee 44 asuvaid laoruume, kuigi see on kriminaalasjas tõendatud.
4.8.Kaebaja poolt on tagastatud sularahas Polar Tekstiil OÜ-le 356 000 eurot. See oli seotud kaebaja majandustegevusega ning seda summat ei saa tulumaksuga maksustada.
4.9.Maksuhaldur on kogu ulatuses maksustanud tulumaksuga PVMP-Ex poolt Polar Tekstiil OÜle tekstiili eest makstud 21 525 715 eurot ja 30 senti. Pärast seda, kui Polar Tekstiil OÜ on sellest summast 2 020 400 eurot kandnud edasi kaebajale, siis on see summa maksustatud uuesti tulumaksuga.
4.10.Kohus ei analüüsinud, kas maksu määramise aegumistähtaeg peatus kriminaalasja kohtueelse menetluse tõttu, nagu väitis maksuhaldur.
5.Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud.
5.2.Kaebaja möönab ise, et A. Piel viis sularaha pärast pangast väljavõtmist O. Tihhina ja S. Podžuki äriruumidesse.
5.3.Ekslik on seisukoht, et enese mittesüüstamise privileeg laieneb mistahes tehingu või apellandi tegevusele, millega ta õigustas maksumenetluses teabe esitamata jätmist. See laieneb eelkõige vaid süüteomenetlusele.
5.4.Grupeeritud tehingute eraldiseisvate tehingute kaupa analüüsimine oleks eesmärgipäratu, sest need on ajendatud samast motiivist. Toimumata tehingute maksuarvestuses kajastamine saab olla vaid tahtlik.
5.5.Tehnika tänava ruumidest dokumentide leidmine viitab pigem faktile, et arved koostasid ja haldasid apellanti kontrollinud isikud, ja tegemist polnud väidetava majandustegevuse iseseisva toimumisega neis ruumides. Arvestades seda, et kaebaja viis sinna tehingute organiseerijatele sularaha ja sai seal juhiseid edasiseks käitumiseks, ei ole see käsitatav ruumide kasutamisena ettevõtluse eesmärgil ja väidetava äriruumide üüriks makstud summade osas ei kuulunud kaebus rahuldamisele.
5.6.Polar Tekstiil OÜ poolt tehtud väljamaksed kaebajale ei ole maksustatud tulumaksuga. Tulumaksuga on maksustatud vaid apellandi poolt sularahas väljavõetud dokumentaalselt tõendamata kulutused. Seetõttu ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Maksustati üksnes ettevõtlusest kõrvaldatud vahendeid, st põhjendamatuid väljamakseid. Välja võetud summad ei saanud seega enam kontodel ringelda ja neid ei saanud enam maksustada.
5.7.Väited laenu tasumise kohta sularahas ei ole usutavad, kuna laenulepingu järgi tuli laenumaksed tasuda ülekannetega ning nii oligi tehtud. Ülekandega tasutud laenumakseid ei ole tulumaksuga maksustatud. Sularahas tasumine oleks olnud laenu teistkordne tasumine.
5.8.Maksuotsus ei ole aegunud, kolmeaastane aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Põhiliste asjaoludena, mis tingisid kaebajale perioodi jaanuar 2012 kuni juuli 2013 maksuotsuse tegemise, on maksuhaldur välja toonud järgmist:
7.1.Tekstiilikauba müügi kohta kaebajalt Polar Tekstiil OÜ-le ei ole esitatud ühtegi raamatupidamise algdokumenti. Sama kauba kohta koostas Polar Tekstiil OÜ müügiarved OÜ-le PVMP-Ex, ning edasi näidati sama kauba müümist Läti äriühingutele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ja Grand Textile LLP. See oli konspiratiivselt organiseeritud näilike tehingute jada ehk karussell – kaebaja koostatud müügiarvete eesmärk oli õigustada keti järgmiste lülide väidetavaid tehinguid. Kaebaja tegutses käibemaksutagastust taotlenud OÜ PVMP-Ex huvides, tekitades teadlikult käibemaksutagastuse õiguse. Tõenäoliselt ringles üks ja sama kaup, majanduslik sisu kaubavahetusel puudus (tl 7, kd I).
7.2.Kaebaja on variäriühing. Pärast OÜ PVMP-Ex suhtes algatatud kriminaalmenetluse avalikustamist jättis kaebaja deklaratsioonid esitamata. Äriregistrisse kantud aadressil kaebaja raamatupidamisdokumente ei leitud.
7.3.Kaebaja juhatuse liige A. Piel on võtnud kaebaja pangakontolt igakuiselt välja sularaha kokku 2 020 400 eurot. Maksuhaldurile ta infot ei andnud.
7.4.Kaebaja kohta saadud andmed ei kinnita üheltki isikult kaupade soetamist.
7.5.Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige O. Tihhina ja OÜ PVMP-Ex juhatuse liige A. Engman ei kinnita vaidlusaluseid ostu-müügitehinguid.
7.6.Käekirjaeksperdi hinnangul on OÜ PVMP-Ex poolt Läti äriühingutele esitatud arvetel ja dokumentidel olevad allkirjad kirjutanud tõenäoliselt O. Tihhina.
7.7.OÜ PVMP-Ex poolt müüdud kaupa on rohkem kui on ostetud (tl 7p-8, kd I).
7.8.OÜ PVMP-Ex juhatuse liige A. Engman ei osanud selgitada, millisele Läti äriühingule kaupa müüakse. Läti äriühingud olid mittetegutsevad ettevõtted (tl 8p, kd I) ning nemad väidetavale kauba müüjale OÜ PVMP-Ex kauba eest ei maksnud (tl 9, kd I).
7.9.Spordi ja Töörõivad OÜ pangakontolt kantakse osa raha edasi teise äriühingu (Ledyard Assets Ltd) pangakontole või võetakse sularahas välja. Teisele äriühingule kantud raha liigub veel läbi kahe erineva äriühingu, kuni jõuab tagasi OÜ PVMP-Ex pangakontole (tl 8p, kd I).
7.10.Kauba ja raha liikumise ahelas osalenud isikud A. Piel, A. Engman, O. Tihhina, S. Podžuk ja V. Raja olid omavahel tihedates ärialastes, sõprus- ja tutvussidemetes.
7.11.Aadressil Tallinn, Tehnika 16-2 vormistati O. Tihhina ja S. Podžuki poolt ning A. Pieli teadmisel äriühingute vahel majandusliku sisuta tekstiilitoodete ostu-müügilepinguid ja muid dokumente ning transporditi samu kaubaalustega kaste igakuiselt edasi-tagasi Eesti ja Läti vahel.
7.12.Puuduvad usaldusväärsed faktilised ja objektiivsed asjaolud, mis kinnitaksid majandustehingute tegelikku toimumist. Kaebaja tegutses ostja (Polar Tekstiil OÜ) kontrolli all ning eesmärgiks oli OÜ PVMP-Ex kaudu riigieelarvest enammakstud käibemaksu tagasisaamine (tl 9, kd I).
7.13.Muude kaupade ja teenuste (rõivakaubad, transporditeenus, õmblemine, pappkastid, pakkimise, kangaste ja õmblusmasinate rent) müügi kohta Polar Tekstiil OÜ-le puuduvad kaebajal samuti usaldusväärsed tõendid, mis viitaks isikule või ettevõttele, kellelt võinuks kaebaja kauba või teenuse ise osta. Kaebajal puudusid ka töötajad, kes oleks saanud üldse teenust osutada.
7.14.Kaebaja sõiduauto Toyota Land Cruiseriga ei saanud osutada suuremahulist transporditeenust, mis on kajastatud Polar Tekstiil OÜ-le esitatud arvetel. Kaebajal pole tõendeid ka sellele autole kütuse ostmise kohta ning selle kasutaja oli hoopiski I. Stšerban, kes ei saanud kaebajalt töötasu (tl 10, kd I). Ehkki kaebaja on teinud väljamakseid selle autoga seonduvate kulude eest, ei olnud alust nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna kulutused ei olnud tehtud kaebaja käibe tarbeks (tl 15, kd I).
7.15.Kuna ringles sama kaup, puudus vajadus osta juurde pappkaste ning õmblustoodete ümberpakkimise teenust. Kuna kaup müüdi pakendatuna, siis polnud vajadust pakkimismaterjale ja pakkimisteenust soetada.
7.16.Kaebaja juhatuse liikmel A. Pielil oli reaalselt võimatu vaidlusalusel perioodil ümber pakkida nii suurtes kogustes kaupa (nt 15 528 kasti). Vähetõenäoline on, et ta teostas sealjuures ka õmblusteenust. Muid töötajaid kaebajal polnud (tl 10p).
7.17.Kaebaja on tasunud väidetavalt ruumide üüri eest OÜ-le Leola Kinnisvara, ent kaebaja juhatuse liige A. Piel ei teadnud isegi seda, millisest uksest tuleb majja siseneda. Üürimisega püüti ilmselt vaid luua muljet tegutsevast ettevõttest (tl 11p, kd I).
7.18.Kaebaja on tasunud Vintselle OÜ-le väidetavalt laoruumide rentimise eest, ent see rent ei toimunud majandustegevuse arendamise eesmärgil, vaid näilike tehingute õigustamiseks (tl 12p, kd I).
7.19.Kaebaja on tasunud Polar Kinnisvara Eesti OÜ-le väidetavalt mitmete erinevate ruumide rentimise eest. Polar Kinnisvara Eesti OÜ poolt esitatud arvetel ei ole märgitud, mis objektide kohta on rendiarved esitatud, esitamata on lepingud, rendiarveid on esitatud samade ruumide osa
erinevatele, sama seltskonna kontrolli all olevatele äriühingutele. Osad arved kajastavad remonditöid, kuid ei kajasta konkreetset teenust ega materjalide mahtu (tl 13p).
7.20.Kaebaja juhatuse liige A. Piel võttis kaebaja pangakontolt vaidlusaluse perioodi jooksul välja 2 020 400 eurot. Ehkki tema väitel kasutati seda kauba ja transpordi eest tasumiseks ning laenu tagasimaksmiseks, ei nimetanud ta, kellele raha maksti. Pole ka kuludokumente, mis kinnitaks kauba või teenuse soetamist kaebaja poolt (tl 16). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud asjaolud, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks pole alust. Kokkuvõtlikult saab nende asjaolude põhjal väita, et kaebaja oli tegelikult variäriühing, kes osales karussellpettuses eesmärgiga luua sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus OÜ PVMP-Ex heaks.
8.Kaebaja leiab, et halduskohus oleks pidanud kontrollima ka maksuotsuse arvestuslikku õigsust. Ringkonnakohus mõistab seda seisukohta selliselt, et kaebaja arvates oleks halduskohus pidanud kontrollima seda, kas maksusummad on arvestatud õigesti. Samas ei nähtu kaebusest (tl 2-5, kd I), et seal oleks vaidlustatud maksuotsuses esitatud maksuarvestust ning ära näidatud, et mingi summa on arvestatud valesti. Kaebuse aluseks olid teised argumendid. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus peab kontrollima haldusakti õiguspärasust eeskätt kaebuses esitatud põhjendustest lähtudes ning ei saa nõuda, et kohus peaks kontrollima enda initsiatiivil täies ulatuses maksusummade arvestamise õigsust maksuotsuses. Sellist kohustust ei saa tuletada kohtule ka HKMS § 2 lg-st 4, sest maksuarvestuse õigsuse kontrollimine olukorras, kus kaebaja ise mingeid kahtlusi selles osas ei tõstata, ei ole asja lahendamiseks olulise küsimuse väljaselgitamine. Kohtumenetluse eesmärk maksuasjas ei ole maksuarvestuse dubleeriv täiemahuline kontrollimine kohtu enda initsiatiivil ka neis aspektides, mida kaebaja ei ole ise vaidlustanud. Ilmselgelt muudaks see kohtumenetluse oluliselt aeganõudvamaks ning oleks ka eesmärgipäratu, kuivõrd olukorras, kus kaebaja maksuarvestuses vigu välja ei too, ei ole alust oletada vigade esinemist ka kohtul ning sellisel juhul kogu maksuarvestuse õigsuse kontrollimine oleks ressursi raiskamine. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja selliseid vigu välja toonud. Kaebajat esindaval advokaadil on võimalik endal maksuarvestuse õigsust kontrollida ning kui ta leiab seal vigu, siis saab ta kaebuses selle välja tuua.
9.Kaebaja väitel puudub MKS-s norm, mis võimaldaks kasutada ühe juriidilise isiku maksumenetluses kogutud andmeid teise juriidilise isiku maksumenetluses. Seega leiab kaebaja, et nt PVMP-Ex (käibemaksutagastust taotlenud isik) maksumenetluses saadud tõendeid ei tohtinud kasutada tema suhtes läbi viidud maksumenetluses. Selline seisukoht ei tulene kehtivast õigusest. Asjaolust, et MKS näeb ette maksuhalduri õiguse kolmandatelt isikutelt teabe nõudmiseks, ei saa teha järeldust, et kolmandate isikutega seotud teavet tohib maksuhaldur teise isiku suhtes käivas maksumenetluses kasutada üksnes siis, kui see info on saadud kolmandatelt isikutelt MKS §-s 61 sätestatud teabenõude abil. Sisuliselt viiks see selleni, et kui kolmas isik teavet ei anna, siis ei saakski maksumenetlust lõpuni viia, hoolimata sellest, et vajalik teave on maksuhalduril juba varasemate tööülesannete täitmisest olemas. Ilmselgelt oleks selline tulemus ebamõistlik. Sellest, et puudub selgesõnaliselt sellise teabe kasutamist lubav norm, ei saa teha järeldust, et varem kogutud teabe kasutamine on keelatud. Haldusorganil juba olemas oleva teabe kasutamiseks hilisemas maksumenetluses annab piisava õigusliku aluse maksumenetluses ja haldusmenetluses laiemalt kehtiv uurimisprintsiip (MKS § 11, HMS § 6) ning nõue maksumenetluse kiireks ja efektiivseks läbiviimiseks ilma teistele isikutele üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamiseta (MKS § 10 lg 3, HMS § 5 lg 2).
Ringkonnakohus märgib ka, et ehkki kaebaja vaidleb teises maksumenetluses kogutud teabe kasutamisele vastu, ei viita ta ühelegi normile, mis sellise teabe kasutamise selgesõnaliselt keelaks või lubatava teabe hulgast välistaks. Sellise selgesõnalise keelava normi puudumisest saab järeldada, et niisuguse teabe kasutamine on lubatav, kuna see on kooskõlas eelnevalt viidatud uurimispõhimõtte ja kiire ning efektiivse maksumenetluse läbiviimise nõudega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et raske on näha ka põhjust, miks sellise varem kogutud teabe kasutamine peaks olema keelatud. See ei kahjusta kellegi õigusi, kuivõrd see teave on juba maksuhalduril olemas ning seda on teises maksumenetluses kasutatud. See, et kaebaja soovib sellise teabe kasutamist välistada seetõttu, et see on üheks asjaoluks, mis viib tema jaoks ebasoodsa maksuotsuse tegemiseni, ei ole alus sellise teabe kasutamise keelamiseks.
10.Kaebaja väitel on kohtuotsus oletuslik osas, milles viidatakse kaebaja juhatuse liikme A. Pieli ning teiste karussellpettuses osalenud äriühingutega seotud isikute (O. Tihhina, S. Podžuk ja A. Engman) tihedatele sidemetele. Maksumenetluses tehtud kontrollaktist nähtub sellele seosele viitavaid asjaolusid siiski piisavalt – nt on seal välja toodud, et nende suhtes on esitatud kriminaalasjas kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises (tl 280p, kd I). Samuti nähtub kontrollaktist, et nimetatud isikud keeldusid valdavalt maksumenetluses teabe andmisest (vt nt tl 279p-280, kd I) ning seega ei ole need isikud küll otsesõnu omavahelisi tihedaid sidemeid omaks võtnud, kuid eelnevalt välja toodud asjaolud, mis viitavad karussellpettuse toimepanemisele nende isikute juhitud äriühingute poolt, kinnitavad piisavalt ka seda, et nende isikute vahel pidid tihedad sidemed olema.
11.Kaebaja arutleb apellatsioonkaebuses jätkuvalt enese mittesüüstamise privileegi üle ning leiab, et MKS § 64 lg 1 p 6 järgi oli tal õigus ütluste andmistest maksumenetluses keelduda. Esiteks märgib ringkonnakohus siinkohal, et küsimus, kas kaebajal oli õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel ütluste andmisest keelduda või mitte, ei oma asjas määravat tähtsust. Kaebaja on küll välja toonud, et maksuhaldur tegi sellest, et kaebaja kasutas enda mittesüüstamise privileegi ja ei andnud maksumenetluses seletusi, järelduse, et kaebaja varjas tahtlikult maksukohustust. Seetõttu lähtus maksuhaldur omakorda pikemast, viieaastasest maksukohustuse aegumistähtajast (MKS § 98 lg 1 ls 2). Ringkonnakohtu arvates ei ole see siiski ainuke ega ka mitte määravaim asjaolu, mille alusel luges maksuhaldur kaebaja käitumise tahtlikuks. Eeskätt lähtus maksuhaldur kaebaja tegevuse tahtlikuks lugemisel eeldusest, et toimumata tehingute maksuarvestuses kajastamine saab olla vaid tahtlik tegevus (vt ülal p 5.4). Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Karussellpettuses osalemine pidi olema kaebaja poolt teadlik ja tahtlik tegevus. Ehkki kahetsusväärselt ei ole maksuotsuses kaebaja tahtlust kõige reljeefsemalt käsitletud, ei ole asjaolusid arvestades selle olemasolus kahtlust ning haldusmenetluse seaduse §-i 58 arvestades ei ole see mõningane vormipuudus käesoleval juhul maksuotsuse tühistamise aluseks. Samuti nõustub ringkonnakohus siinkohal maksuhalduri seisukohaga, et MKS § 64 lg 1 p 6, mis sätestab, et teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist, on kohaldatav eeskätt süüteomenetluses. See tuleneb juba sätte sõnastusest, mis räägib õigusrikkumisest ja süüditunnistamisest ning mis on eeskätt karistusõiguslikud kategooriad. Maksumenetluses ei tunnistata isikut õigusrikkumises süüdi, vaid tehakse tema suhtes maksuotsus.
12.Kaebaja leiab, et Polar Kinnisvara OÜ-lt äriruumide üürimist kinnitavad sellest äriruumist leitud kaebaja raamatupidamisdokumendid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et need raamatupidamisdokumendid olid kõnealusel aadressil Tehnika 16-2 peidetud köögiventilaatorisse koos teiste äriühingutega seonduvate dokumentidega (tl 21p, kd I). On ilmselge, et tegelikkuses seal kaebaja äritegevust ei toimunud ning korterit kasutati vaid seal viibinud isikute poolt (S.
Podžuk ja O. Tihhina) dokumentide vormistamiseks ning kaebaja äritegevuse usutavuse tõstmiseks. Selle ja teiste ruumide rentimise osas nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et kuivõrd kaebajal majandustegevus tegelikult puudus, ei olnud tehtud kulutused vajalikud tema ettevõtluseks ning kuuluvad maksustamisele.
13.Kaebaja leiab, et kuivõrd tema juhatuse liige A. Piel viis pärast kontolt sularaha väljavõtmist aadressile Tehnika 16-2 ning seal tegutses ka Polar Tekstiil OÜ (kes oli varem väidetavalt andnud kaebajale laenu 356 000 eurot) juhatuse liige O. Tihhina, siis tuleb lugeda vähemalt 356 000 euro ulatuses sularaha väljavõtmine laenu tagasimakseks. Maksuhaldur on selgitanud vastuses apellatsioonkaebusele (lk 9), et laenulepingu järgi tuli laenumakseid tasuda ülekannetega ning pangakontode kaudu tasutud summasid ei olegi maksuhaldur maksustanud. Maksuhaldur pole sularahas väidetavalt tasutud summasid arvesse võtnud seetõttu, et need summad olid juba ülekannete teel tasutud ning järelikult ei saanud sama summat tasuda teistkordselt sularahas. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga.
14.Topeltmaksustamise väite osas on maksuhaldur selgitanud, et kaebaja puhul maksustati vaid sularahas väljavõetud summad ning need summad ei saanud enam kontodel ringelda ega olla uuesti maksustamise objektiks. Samuti on ta selgitanud, et PVMP-Ex OÜ-le määrati maksukohustus hindamise teel ja seega on kaebajale ja PVMP Ex OÜ-le määratud tulumaksukohustus erinev. Ka ringkonnakohtu arvates ei saa üksnes asjaolust, et PVMP Ex OÜ suhtes on samuti tehtud maksuotsus, teha järeldust, et tegemist on topeltmaksustamisega. Lisaks ei müünud kaebaja kaupu otse PVMP Ex OÜ-le, vaid kõigepealt Polar Tekstiil OÜ-le, kellele ei ole tulumaksukohustust määratud. Seetõttu puudub alus väiteks, et tegemist on ühe ja sama tulu mitmekordse maksustamisega.
15.Kuna maksusumma määramisele kohaldus kaebaja tahtluse tõttu MKS § 98 lg 1 ls 2 järgi viieaastane aegumistähtaeg, ei ole määravat tähendust sellel, kas aegumine vahepeal OÜ PVMP Ex suhtes läbiidava kriminaalmenetluse tõttu peatus või mitte. Seetõttu ringkonnakohus sel küsimusel pikemalt ei peatu. Vaidlusalune 29. septembri 2016. a maksuotsus on tehtud perioodi jaanuar 2012 – juuli 2013 kohta ning seega ei ületa aegumistähtaega.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu 1254 eurot jääb HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.