3-16-2195/8 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur järeldusel, et kogu kauba ost-müük on organiseeritud käibemaksupettuse tunnustega ja eesmärgil taotleda läbi teise äriühingu deklareeritud käibemaksu enammakseid riigieelarvest tagasi. Maksuhaldur on seisukohal, et Spordi ja Töörõivad OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing ning tema nimel on koostatud fiktiivsed arved. Spordi ja Töörõivad OÜ on deklareerinud kauba ja teenuse müügi kohta arved käibemaksudeklaratsioonides jaanuar 2012 kuni juuli 2013, milleks puudus kaebajal õigus, kuna kaupa ja teenust tegelikult ei müüdud, arved ei vastanud käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele. Kaebajal on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja kaebajal on suurendatud tehingutelt tulumaksukohustust. Spordi ja Töörõivad OÜ on esitanud 02.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Maksu- ja Tolliameti 29.09.2016.a. maksuotsus nr 12.2-3/015630-42 ning panna kõik menetluskulud vastustaja kanda. 03.11.2016 kohtumäärusega on seonduvalt kohtualluvusega asi üle antud lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus on 07.12.2016 kohtumäärusega asja menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 2.Kaebaja vaidlustab maksuotsust täies ulatuses. Maksu määramisel on rikutud maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 tähtaega ja maksunõuded on aegunud. Maksuasja menetlemisel on rikutud menetlusnorme, maksuotsus on olulises osas motiveerimata ja põhineb ebaõigetele tõenditele, tehingute sisu on ebaõigesti hinnatud. Kaebaja viitab MKS § 98 lg 1 ja märgib, et maksusumma määramine on aegunud. Kontrollitud perioodi osas 2012 jaanuar – 2013 juuli osas on maksusumma määramise aegumistähtaeg 2016. aasta augustikuus. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, milles täpselt seisneb kaebaja tahtlik tegevus iga hulgimüügi tehingu puhul, siis ei saa maksukohustust määrata 5-aastase aegumistähtaja jooksul. Siit tulenevalt on maksuotsus hulgikauba ost-müük tehingute osas aegunud. Kaebaja viitab, et ka muude kaupade ja teenuste ning vara kasutamise maksustamise osas oli maksuotsuse tegemise ajaks möödunud 3-aastane tähtaeg. Tähtaeg möödus käibemaksu osas 20.08.2016 ja tulumaksu osas 10.08.2016. Antud juhul kohaldub 3 aastane aegumistähtaeg, kuna maksuotsuses puuduvad põhjendused tahtlikust rikkumisest ja seda ei saavat sisustada ka läbi kaebaja kaasaaitamiskohustuse rikkumise, sest see käib MKS § 64 lg 1 enese mittesüüstamise privileegi alla, mille kasutamine ei ole isiku süü vormi mõõdupuu. Vastustaja on ebaõigesti ja põhjendamatult lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed OÜ-le Leola Kinnisvara, Vintselle OÜ-le ja Polar Kinnisvara OÜ-le. Kaebaja märgib, et maksuotsusega on jäetud tähelepanuta kaebaja poolt kontrollaktile esitatud vastuväide, et Aleksander Piel poolt pangast kassasse võetud sularaha 2 020 400 eurot maksustamine tulumaksuga on topeltmaksustamine, kuivõrd PVMP-Elektika maksuotsusega on juba maksustatud raha, mis hiljem on Spordi ja Töörõivad OÜ seadusliku esindaja poolt sularahas pangast võetud. Kaebaja selgitab, et maksuhaldur on jätnud arvestamata kaebaja selgituse, et ta on sularahas tasunud Polar Tekstiil OÜ-lt võetud laenu, pangast võetud sularaha viidi Tallinn Tehnika tn. 16-2 korterisse, mis on Polar Tekstiil OÜ tegevuskoht. Polar Tekstiil OÜ ja Spordi ja Töörõivad OÜ

vahel on sõlmitud kaks laenulepingut ning kaebaja on rentinud Polar Tekstiil OÜ-lt mitmeid objekte., sealhulgas ka Tehnika 16-2 kontorit. Kaebaja on taotlenud tühistada Maksu- ja Tolliameti 29.09.20216.a. maksuotsus nr 12.23/015630-42 ning panna kõik menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.Vastustaja, olles analüüsinud kaebaja väiteid vaidlustatud maksuotsuse osas, märgib esmalt, et peab Spordi ja Töörõivad OÜ kaebust põhjendamatuks, olles veendunud, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik, põhjendatud ega ole aegunud. Kohaldatav on 5-aastane aegumistähtaeg. Kaebaja veendumus, et kohaldamisele kuulub 3-aastane aegumistähtaeg, on põhjendamatu. Tehingud on maksuotsuses grupeeritud teemade kaupa ja sellest lähtuvalt seostatud ka õiguslik ja faktiline alus, millest tulenevalt ei saa eitada maksuotsuses läbivalt järeldatud kaebaja teadliku ja tahtliku motiivi puudumist iga eraldiseisva tehingu episoodi osas. Vastusaja on maksuotsuse lahutamatu lisana käsitlenud ja viidanud kontrollakti p-des 2.1-2.2.2.2 (karuselltehingud s.t olid kriminaalmenetluse objektiks) ja p-des 2.2.2.3-2.7.3.1 (muud tehingud ei olnud kriminaalmenetluse objektiks) otseselt kaebaja teadlikkusele ja tahtlusele fiktiivsete tehingute sõlmimisel ja soovile neid oma maksuarvestuses kajastada, mis oma iseloomult saavad olla vaid üksnes tahtlikud, mistõttu on kaebuses väidetud MKS § 98 lg 1 sätestatud 3-aastase aegumistähtaja rikkumise väide alusetu. Prokuratuuri luba tõendite kasutamiseks oli maksuhalduril olemas ning sellise loa olemasolule on kaebaja ka ise oma kaebuses viidanud, seda kaebuse p-s 1.1.5-1.1.6 põhjendamatult kritiseerides materjalide uurimiseks kuluva ja kaebaja arvates ebapiisavast ajafaktorist (1 kuu ja 11 päeva) tulenevalt, kuigi KrMS § 214 sellist piirangut kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks ette ei näe, alahinnates põhjendamatult samas ka menetlusega tegelenud töörühma revidentide võimekust. Seega eksib kaebaja teadlikult väites, et maksuhaldur on tuginenud lubamatutele tõenditele ning et just seetõttu ei kohalduvat 5-aastast aegumistähtaeg. Kuna kaebust läbiv 3-aastase aegumisele tuginev põhiargument on väär, on põhjendamatud peaasjalikult ka kõik kaebuses vaid sellele põhiargumendile (kaebuse p-d 1.1.2-1.2.7) tuginevad vastuväited. Vastustaja märgib, et kaebaja varjas teadlikult oma õiget maksukohustust, mistõttu on ka kaebuses esitatud deklaratiivsed avaldused väidetavast topeltmaksustamisest või esitamata jäetud algdokumentide tähtsusetusest otsitud ja vaid ennast õigustavat laadi, mis ei kummuta maksuhalduri tõstatatud kahtlusi. Kaebaja võrdlus samadelt tehingutelt tulumaksu topelt nõudmise kohta on ekslik, sest PVMP-Elektika OÜ ei olnud kaebaja tehingupartner. Vastustaja ei jaga kaebaja arvamust, et maksuhaldur on rikkunud kaebaja õigust enese mittesüüstamisele ja on põhjendatult lugenud ettevõttega mitteseotud kuluks rendimaksed kolmele äriühingule, kuna tehingud olid mittevajalikud ettevõttele. Maksumenetluses kogutud tõendid seavad kahtluse alla kaebaja versiooni deklareeritud tehingute ahelast, mistõttu ei saa maksuhalduri kogutud tõenditest ja tõusetunud kahtlustest kõrvale vaadata ka kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamisluba eitaval argumendil. Kogutud tõendeid hinnates on maksuhaldur maksuotsuses seega õigustatult asunud seisukohale, et tegu on teadlikult organiseeritud maksupettuse tunnustele vastavate ja toimumata tehingute hulgaga. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud 29.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/015630-42 tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et

vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: 5.Maksu- ja Tolliamet on teinud maksuotsuse 29.09.2016 nr 12.2-3/015630-42, millega on kohustatud Spordi ja Töörõivad OÜ-d tasuma maksusumma 344 684,47 eurot. Maksuotsuse andmise õiguslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja 95 lg 1, mille kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse ja kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse. Maksukohustus puudutab nii käibemaksu kui ka tulumaksu. Mõlema maksu arvestuse metoodika on välja toodud maksuotsuse lisades. Käesolevas asjas on kontrollitud 31.05.2013 korralduse nr 12.2-3/15630-1 ja 02.02.2015 korralduse nr 12.2-3/015630-8 alusel Spordi ja Töörõivad OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2012 kuni juuli 2013. Maksuotsuses on viide kontrollaktile 31.05.2016 nr 12.2-3/15630-35, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Kontrollaktis on antud kaebajale võimalus eriarvamuse esitamiseks. 15.08.2016 on esitanud Spordi ja Töörõivad OÜ juhatuse liige Aleksander Piel eriarvamuse. 6.Esiteks on maksuhaldur käsitlenud kaebaja tehinguid Polar Tekstiil OÜ-ga, mis puudutab hulgikaupadega tehinguid (tekstiilitooted). Maksuhaldur on märkinud, et on analüüsinud kriminaalmenetluse materjale kui ka maksumenetluses kogutud tõendeid, jõuti järeldusele, et Spordi ja Töörõivad OÜ väljastas teadlikult Polar Tekstiil OÜ-le kauba müügiarved, mille alusel koostati Polar Tekstiil OÜ nimel edasi sama kauba müügiarved OÜ-le PVMP-Ex, kus näidati nende arvete alusel väidetavalt ostetud kauba müümist Glen Textile LLP-le, Textile Shippers LLP-le ja Grand Textile LLP-le, mis olid Lätis registreeritud maksukohustuslased. Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et Spordi ja Töörõivad OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing ning tema nimel on koostatud fiktiivsed arved. Kogu kauba ost-müük on vormistatud eesmärgiga taotleda läbi OÜ PVMP-Ex deklareeritud käibemaksu enammakseid riigieelarvest tagasi. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et Aleksander Piel, kes on äriühingu juhatuse liige, on võtnud Spordi ja Töörõivad OÜ pangakontolt välja sularaha summas 2 020 400 eurot, mis on laekunud sinna Polar Tekstiil OÜ-lt. Kuna tegemist on väga suure summaga ja selle kohta dokumendid puuduvad, ei ole kohtu arvates usutav, et seda summat kasutatakse ärilistes huvides. Maksuotsuses on välja toodud skeemid (skeem 1 ja skeem 2) rahade ja arvete liikumise kohta ja maksuhaldur on prokuröri loa alusel saadud kaebaja poolt väljastatud arvete Polar Tekstiil OÜ-le ja samuti Polar Tekstiil OÜ ja OÜ PVMP-Ex kontrollide käigus saadud teabe põhjal tuvastanud, et Spordi ja Töörõivad OÜ on varifirma, kuna tuvastatud on, et äriühingul puudus kaup mida müüa ja äriühing ei ole reaalselt tegutsev firma (kõik arved ja arvelduskontodel raha liikumine kajastub I kd tl 24-250+kriminaalasjas nr 13930000093 kogutud tõendid). Dokumendid kajastavad raha laekumisi, sularaha väljavõttu. Vastustaja on võtnud ka äriühingute esindajatelt

selgitusi, mille põhjal ei ole ülekuulatud isikud tunnistanud seda, et tehingud on äriühingute vahel reaalselt toimunud. Teatud asjaolusid ülekuulatud isikud ei mäletanud ning oma lepingupartnereid tuntakse ainult eesnime järgi. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja võetud seletused kajastuvad kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu osa, ning kohus ei pea vajalikuks neid ümber kirjutada. Kohus peab maksuhalduri poolt kogutud tõendeid usaldusväärseks ning ei sea neid kahtluse alla, kuna maksuhalduril ei ole mingit isiklikku huvi koguda mitteusaldusväärseid tõendeid või tõendeid moonutada. Kui analüüsida kontode vahelisi rahade liikumist, saab järeldada, et raha laekub koheselt ühe arvelt teisele ja samade isikute vahel toimub arvlemine ja kauba liikumine. Aleksander Piel (Spordi ja Töörõivad OÜ juhatuse liige), Alari Engman (OÜ PVMP-Ex juhatuse liige), Olga Tihhina (Polar Tekstiil OÜ juhatuse liige) on omavahel seotud nii ärialaselt kui ka isiklikult, mistõttu on omavahelised näilikud ja fiktiivsed tehingud usutavad ka sellepärast, et isikud tegutsevad ühises huvis. Ühine huvi on riigilt käibemaksu tagasi saamine. Kohus märgib, et ka ainuüksi dokumentide koostamine ei anna alust arvata, et tegemist on tõeliste tehingutega. Oluline on, et oleks tõendatud ka kauba olemasolu ja selle tegelik müük. Antud juhul on maksuhaldur õigesti tõendanud, et tegemist on näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses, kus tehingu eesmärgiks on sisendkäibemaksu tagasisaamise õiguse tekitamine skeemides osalenud äriühingule. Kohus peab usaldusväärseks maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid ja seisukohti, et majanduslik sisu puudus kaubavahetusel, see tähendab, et kaupade puhul on tegemist sümboolsete kaupadega, et tehingud tunduksid tõepärasena, mis seisnevad selles, et ahela esimene äriühing ostab tagasi selle, mis ta just müünud on, toimub nõndanimetatud karussellpettus (maksuhalduri termin) ja selle eesmärgiks on fiktiivsetel arvetel näidatud tehingud, et tekitada OÜ-le PVMP-Ex käibemaksu enammakse, mida soovitakse riigilt tagasi saada. Spordi ja Töörõivad OÜ ja Polar Tekstiil OÜ olid kaasatud näilike tehingute ringi. Spordi ja Töörõivad OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile ka ühtegi kuludokumenti ja pole täitnud seega MKS § 57 lg 3 nõuet (raamatupidamisarvestus) , et oleks võimalik aru saada tehingute toimumisest. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud kohtulahendis 3-3-1-65-13, et käibemaksukohustuse väljaselgitamisel lasub põhjendatud kahtluse korral täiendava tõendamise koormus maksukohustuslasel. Maksukohustuslane peab oma ettevõtlust korraldama nii, et põhjendatud kahtluseks poleks alust või sellise kahtluse tekkimisel oleks täiendavate tõendite esitamisega võimalik kahtlus hajutada või vähemalt näidata, et maksukohustuslane on järginud hoolsusnõudeid. Antud juhul pole maksukohustuslane nõudeid täitnud.

Maksuhaldur on viidanud tehtud käekirjaekspertiisile, mille kohaselt on tuvastatud 13.01.2014, et Läti äriühingutele esitatud arved ja pakkematerjalid on OÜ PVMP-EX poolt allkirjastanud O. Tihhina (Irina Podžuki nimel) , kes on fabritseerinud arved, mis kajastusid OÜ PVMP-Ex raamatupidamises. Kohus nõustub siinjuures maksuhalduriga, et kaebaja ei ole täitnud oma kohustust esitada maksuhaldurile deklareerides õiged andmed. Kuna maksuhaldur on tõendanud, et kaebaja tehingud on näilikud, ei võeta neid tehinguid tulenevalt MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse. Kaebaja on rikkunud ka käibemaksuseaduse (KMS) § 24 nõudeid, mille kohaselt peab isik, kes on käibemaksukohustuslane, täitma maksukohustusi. 7.Teiseks on välja toodud maksuhalduri poolt kaebaja tehingud Polar Tekstiil OÜ-ga (muude kaupade ja teenuste müük), milles on käsitletud kaebaja poolt esitatud dokumente Polar Tekstiil OÜ-le rõivakaupade, transporditeenuste, õmblemise, pappkastide, pakkimise, kangaste ja õmblusmasinate rendi eest ja arved muude teenuste ja kauba eest. Ka selles osas on maksuhaldur asunud samale seisukohale, et nimetatud kaupa ja teenust pole kaebaja osutanud ning müügiarved on fiktiivsed ja näilikud. Ka eelnimetatud teenuste osutamise ja müügi kohta pole esitatud dokumente, samuti ei ole esitatud väljavõetud sularaha kasutamise kohta ühtki dokumenti. Maksuhaldur on saanud dokumendid, mida ei saa tõeseks lugeda, nagu näiteks suuremahuline kaupade transport, mille kohta puuduvad transporditeenuse dokumendid, et Spordi ja Töörõivad OÜ oleks seda teenust osutanud Polar Tekstiil OÜ-le. Kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud veel, et ringles üks ja sama formaalne kaup, samuti oli pakkematerjal sama (pappkastid, õmblustoodete ümberpakkimine). Polar Tekstiil OÜ-ga on suhelnud ka transporditeenuste osutamisega seonduvalt teised äriühingud. Kuna arvetelt nähtuvalt on ka õmblusteenuse osutamise eest arve esitatud (särgid, püksid, joped), pidi äriühingus ka toimuma õmblemine, samuti pidi toimuma õmblusmasinate rent. Maksuhaldur on tuvastanud, et Spordi ja Töörõivad OÜ-s oli ainult üks töötaja – A. Piel, seega ei saa olla kuidagi mõeldav, et äriühingus toimus toodete valmistamine. Õmblusteenuseid pidi tegema mõni teine äriühing. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et kuna kaebaja ei ole ostnud ühtki õmblusmasinat, ei saa ta ka neid välja rentida, mistõttu on arved fiktiivsed, kuna tegelikult on tehingud toimumata. Samuti on võimatu ühel inimesel teha toodete ümberpakkimist suurtes kogustes. Seega on alusetult esitatud eelnimetatud arved Polar Tekstiil OÜ-le kaupade ja teenuste eest ja puudub alus arvestada selle kohta käibemaksutagastust. 8.Kolmandaks on maksuhaldur toonud välja tehingud OÜ-ga Leola Kinnisvara, tehingud Vintselle OÜ-ga, tehingud Polar Kinnisvara Eesti OÜ-ga, mis puudutavad nii käibemaksu kui tulumaksu arvestust. Kuna varasemalt on kindlaks tehtud, et majandustegevust kaebajal kontrollitaval perioodil ei toimunud, kuna läbiotsimiste käigus ei ole leitud ühtegi sellekohast dokumenti ning esitatud on ainult arved, on tegemist varifirmaga ja A. Piel ei olnud tegelik Spordi ja Töörõivad OÜ juht. Seega on tegemist olukorraga kus väljamaksed seonduvad eelkõige maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste osutamisega tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 4 tähenduses, sest ka kuludokumendil näidatud majandustehing ei ole reaalselt toimunud. Reaalselt ei ole kaupa ja teenust müüdud eelviidatud äriühingutele ning näilike tehingute tegemine ei saa olla KMS § 29 lg 1 mõistes kulu. Spordi ja Töörõivad OÜ on teinud kontrollitaval perioodil väljamakseid, kuid

pole esitanud selle kohta nõuetekohaseid algdokumente. Seega on suurenenud Spordi ja Töörõivad OÜ tulumaksukohustus ja täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ning puudub alus sisendkäibemaksu maha arvata. 9.Neljandaks on maksuhaldur käsitlenud kaebaja poolt esitatud andmeid sõidukiga seonduvate tehingute kohta. Maksuhaldur on kontrolli käigus asunud seisukohale, et sõidukit Toyota Land Cruiser reg nr 497MFD kasutajaks on olnud vaidlusalusel perioodil keegi Igor Stšerban, kellel ei olnud seost äriühing Spordi ja Töörõivad OÜ-ga. Samuti ei ole esitanud Spordi ja Töörõivad OÜ ühtki raamatupidamise algdokumenti ja andmeid Toyota Land Cruiser kasutamise kohta. Kuigi kaebaja on teinud sõiduki kulude kohta pangakontolt väljamakseid, ei anna see alust arvata, et sõidukit kasutati äriühingu heaks. See, et reaalselt pole nimetatud sõiduk arvetel näidatuid vedusid teinud, näitab see, et vormistatud on suuremahulised transporditeenused, mida sellise sõidukiga pole võimalik teostada ning teised veokid puudusid kaebajal. Kriminaalasja nr 13930000093 tõendite kohaselt on sõiduk olnud I. Stšerbani kasutuses ning isikute ülekuulamisel on täheldatud, et mingit kaupa, mida veoautoga pidi toodama, nähtud ei ole. Seega ei saa lugeda sõiduki kasutamist Spordi ja Töörõivad OÜ ettevõtluse eesmärgil ja arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Kontrolli tulemusena on muudetud Spordi ja Töörõivad deklareeritud tulumaksu ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt. Riigikohtu halduskolleegium on kohtulahendis 3-3-1-65-13 rõhutanud, et tulumaksu määramisel on oluline, kas ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui ostja oli teadlik, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, on tulumaksumääramine põhjendatud. Antud juhul kogutud tõendid ja maksuotsuses kajastatud asjaolud kogumis on piisavad näitamaks, et äris mõistlikult käituv isik pidi teadma, et arvetel märgitud äriühingute näol ei ole tegemist tegelike müüjate või teenuste osutajatega. 10.Viiendaks on käsitletud sularahas tehtud väljamakseid Aleksander Pielile (Spordi ja Töörõivad OÜ juhatuse liige). Toimiku I lk 240 nähtub A.Pielile väljamakstavad summad kassasse majanduskuludeks või kauba eest tasumiseks, millest ei nähtu mis otstarbeks on sularaha välja võetud. Seega ei ole tõendatud, et raha on välja võetud ettevõtluse huvides ja majandustegevuse arendamiseks. Sularahana väljavõetud summad perioodil 09.01.2012 kuni 31.07.2013 on üle 2 miljoni euro, mis on väga suur summa selleks, et pidada usutavaks, et äritegevuse organiseerimiseks on vajalik peaaegu igapäevaselt välja võtta sularahana üle 6000 euro. Kohus nõustub maksuhalduriga, et selline teguviis näitab seda, et tegelik majandustegevus äriühingus puudub ning raha on kiiresti vaja välja võtta ja see tagasi toimetada. Suur summa raha leiti Tehnika tänav 16-2 läbiotsimise käigus. Kriminaalasja nr 13930000093 raames kogutud tõenditega on tuvastatud, et Olga Tihhina (Polar Tekstiil OÜ juhataja ja OÜ PVMP-Ex endine töötaja) töökohaks oli Tehnika tn 16-2 Tallinnas. Kriminaalasja raames tehtud läbiotsimise käigus leiti O. Tihhina elutoast kööginišiga korterist köögi pliidi kohal olevast kubu sisse ehitatud peidikust raamatupidamise dokumendid ja vaatlusprotokollid. Kohus märgib, et kui tegemist on ausa raamatupidamisega, pole vajalik dokumente peita. Oluline on veel märkida, et kaebaja kontorit Tehnika tn 16-2 kasutasid peamiselt S. Podžuk ja O. Tihhina, kus nad organiseerisid tehinguid. Nimetatud kinnistu oli 07.09.2004-19.12.2012 Polar Kinnisvara Eesti OÜ omanduses ja sama ruumi on renditud nii Polar Tekstiil OÜ-le kui ka Spordi ja Töörõivad OÜ-le, seega on rendiarved topelt ja samade isikute vaheline kokkulepe, mis viitab tehingute näilikkusele.

11.Kohus märgib kokkuvõttes, et maksuhaldur on toiminud igati õiguspäraselt ning on teinud korrigeerivad arvestused nii käibemaksu kui ka tulumaksu kohta ja sotsiaalmaksu arvestuse kohta ja toonud välja erisoodustuselt tulu- ja käibemaksu. 12.Kohus märgib, et kohtul puuduvad kahtlused maksuhalduri poolt tehtavate arvtuste kohta ja tõendite kogumise ja hindamise kohta. Kohtu ülesanne on hinnata kogumis asjaolude tõendamist ja seda kas menetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Antud juhul see nii on. Vaidlusalune maksuotsus on motiveeritud põhjalikult ja viidatud on kontrollaktile, mis on lahutamatult seotud maksuotsusega, kaebaja on saanud esitada eriarvamuse kontrollaktile ja kaebaja väiteid on maksuhaldur põhjalikult analüüsinud. Kaebaja on saanud olla ärakuulatud, maksuhaldur on rakendanud uurimisprintsiipi ja kaalunud ka kriminaalasjas kogutud teavet ja läbiotsimise materjale. Maksuhaldur on saanud kriminaalasjas kogutud tõendite kasutamiseks prokuratuurilt loa 20.04.2016, seega on sealsetele tõenditele tehtud viited õiguspärased. Kohus leiab, et kaevatav maksuotsus on igati õiguspärane, tõendeid on hinnatud kogumis ja viidatud on nii faktilistele kui ka õiguslikele alustele. Haldusakt on antud pädeva isiku poolt ja kehtiva õiguse alusel. Seega on kaebaja väide, et maksuotsus on motiveerimata ja on tehtud õigusrikkumisega saadud tõenditel ning on sisult ebaõige, põhjendamatu. Kohus ei ole tuvastanud ka asja menetlemisel menetlusnormide rikkumist. 13.Lisaks märgib kohus, et nii A. Piel (Spordi ja Töörõivad OÜ), O. Tihhina ( Polar Tekstiil OÜ juhataja ja OÜ PVMP-Ex endine töötaja) kui ka S. Podžuk (Polar Tekstiil OÜ juhataja) ja E. Engman (OÜ PVMP Ex juhataja) on saanud olla tihedates sidemetes ja tegid omavahel kauaaegset koostööd ning nende isikute vahel on varjatud kokkulepped , et teha näilikke tehinguid, seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et maksuotsuses on rohkem viidatud teistele äriühingutele kui kaebajale. Kohus märgib, et maksuhaldur poleks saanud haldusakti anda ilma teiste äriühingute majandustegevust uurimata.

teo õigusvastasust. Kohus märgib, et kuna kaebust läbiv 3-aastasele aegumisele tuginev põhiargument on väär, on põhjendamatud ka kõik kaebuses vaid sellele põhiargumendile (kaebuse p-d 1.1.2-1.2.7 ja kaebuse täienduses) tuginevad vastuväited. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Muude kaupade ja teenuste osas leiab kaebaja samuti, et kohaldub 3 aastane aegumistähtaeg, kuna maksuotsuses puuduvad põhjendused tahtlikust rikkumisest ja seda ei saavat sisustada ka läbi kaebaja kaasaaitamiskohustuse rikkumise, sest see käib MKS § 64 lg 1 enese mittesüüstamise privileegi alla, mille kasutamine ei ole isiku süü vormi mõõdupuu. Kohus märgib, et antud asjas maksusumma määramine ei ole aegunud, kohus nõustub maksuhalduri kõigi seisukohtadega, mis selles osas on välja toodud. Ekslik on kaebuses esitatud veendumus, et enese mittesüüstamise privileeg laieneb mistahes tehingu või kaebaja tegevuse kohta, millega ta õigustas maksumenetluses teabe mitte andmist. Kohus leiab, et maksukohustuslasel lasub kohustus maksumenetlusele kaasa aidata, mitte seda takistada. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et enese mittesüüstamise privileegi kaitseala laieneb eelkõige vaid süüteomenetlustele, mitte maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele. Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja oleks esitanud tõendid koheselt ja esitanud õigeaegselt kõik oma dokumendid, millest eespool juttu on, kontrollimiseks ja poleks dokumente varjanud, saanuks maksuhaldur kergema vaevaga võtta vastu otsustuse. Tõendite ja dokumentide mitteesitamine ja näilike tehingute vormistamine saab olla ainult tahtlik ja ettekavatsetud tegu. Kaebaja varjas teadlikult oma õiget maksukohustust. Seega on antud asjas kohaldatav 5aastane aegumistähtaeg ning maksuotsuse tegemine 29.09.2016 on õiguspärane. 16.Tehingute tegelikul toimumisel annab korrektselt ja maksukuulekalt käitunud maksukohustuslane maksumenetluses asjakohased seletused ja esitab deklareeritud andmeid tõendavad algdokumente kontrollimiseks, sest tal poleks sellisel juhul midagi varjata, mida aga kaebaja suhtes antud juhul täheldada ei saa. Seega saab tõendite ja dokumentide mitte esitamine olla oma iseloomult vaid kaebaja teadlik ja tahtlik tegevus, mistõttu MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt ei saa maksuotsuse muutmist selle vähendamiseks uue asjaolu või tõendi alles kohtus esitamise tõttu nõuda. 17.Kohus toob välja, et maksuotsuses on tehingud märgitud osade kaupa ja sellest lähtuvalt seostatud ka nende õiguslik ja faktiline alus, millest tulenevalt ei saa eitada maksuotsuses läbivalt järeldatud kaebaja teadliku ja tahtliku motiivi puudumist iga eraldiseisva tehingu osas. Vastusaja on maksuotsuse lahutamatu lisana käsitlenud ja viidanud kontrollaktile ja kriminaalasjas kogutud tõenditele ning kohus peab maksuhalduri poolt kogutud tõendeid õiguspäraseks ning samuti maksuotsust õiguspäraseks ning nõustub maksuhalduriga, et tegu on teadlikult organiseeritud maksupettuse tunnustele vastavate ja toimumata tehingute jadaga. 18.Kaebuse täienduses on kaebaja taotlenud menetluskulude 750 euro väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja viitab veelkord aegumistähtajale ja kriminaalmenetlusele, mille kohta on vastustaja veelkord välja toonud, et kaebaja juhatuse liige A. Piel oli uuritud tegude ja maksumenetluses käsitletud asjaolude tõttu kahtlustatav ja esitas deklaratsioone kaebaja nimel, ei

veena aegumistähtaja peatamist. A. Pielil on õigus keelduda ütluste andmisest, mis teda ennast süüstavad. Kaebaja on välja toonud tulumaksu määramise Polar Tekstiil OÜ-le ja PVMP-Elektika OÜ-le, mille kohta on kohus ka eelnevalt seisukoha võtnud, et topeltmaksustamist ei saanud tekkida. Kaebaja puhul on dokumentaalselt tõendamata sularaha väljavõtt, mistõttu on säte, et ei saagi kaebaja tehingupartneri juures väidetavalt samu väljamakseid tulumaksuga maksustada. 19.Maksuhaldur on vastuse täienduses viidanud kõrgendatud tõendamiskoormusele. Maksuhaldur peab ebausutavaks ka seda, et A.Piel on sularaha väljavõttes tasunud laenu. Kohus nõustub vastustajaga, et asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on laenu sularahas tagastanud, kuna sularahas väljavõetava summa kohta ei ole selgitust, et tasutakse laenu; kokkuvõttes märgib kohus, et kõik pangakontolt väljavõetud summad ettevõtte kuludena on tõendamata. Samas ei ole usutav, et laenusaaja sooviks oleks laenu tagastada sularahas ilma seda tõendamata. 20.Kohus nõustub ka selles osas vastustajaga, et kaebajal on kaebus ja kaebuse täiendus üles ehitatud otsitud põhjustel ning ükski kaebaja väide ei kinnita seda, et maksuhaldur oleks asunud oma tõendamiskoormuse juures valele seisukohale, maksuotsus on põhjendatud, selge ja üheselt mõistetav, vastustaja on hinnanud tehingute sisu õigesti ning puudub õiguslik alus selle tühistamiseks (täiendus punktile 12 ). Maksuhaldur on tuginenud maksuotsust tehes kogutud tõenditele, kontrollaktile ja kontrollaktis kasutatud kriminaalasja nr 13930000093 tõenditele koos maksuhalduri seisukohtadega. 21.Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kaebus tervikuna tuleb jätta rahuldamata ning kohus lähtub otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.