Maksuõigus › Maksuotsused

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja hinnangul on maksuhaldur kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning on jätnud tähelepanuta selle, et antud juhul ei saa hinnata hoolsuskohustust tavapäraste standardite järgi. Seda põhjusel, et kõik tehingus osalenud isikud, nii müüjad kui ostjad, on allunud erinõuetele, mis muudavad hoolsuskohustuse sisu ning seda olulisel määral. Kaebaja on seisukohal, et kui tegemist on registreeringut omavate müüjatega, siis võib ostja eeldada, et tegemist on isikutega, kes tegutsevad reaalselt vedelkütuse valdkonnas ning müüvad kütust. Kaebaja rikuks hoolsuskohustust, kui ta ostaks kütust isikutelt, kellel puudub registreering ning ta ei fikseeriks ega tuvastaks täiendavalt kütuse müüjaga seonduvaid asjaolusid. Kaebaja on märkinud, et OÜ Net Oil on MTR-i andmetel omanud registreeringut (VKM000797) perioodil 20.06.2011. a kuni 05.12.2015. a. Seega oli isikul tehingute tegemise ajal registreering ning tegemist oli suhteliselt pikalt registreeringut omanud isikuga, millega tehingute tegemisel võib ka ostja arvestada, et sellist isikut on siiski kontrollitud. Samuti on OÜ Intrawest majandustegevuse registri ( MTR) andmetel omanud registreeringut (VKM000864) perioodil kuni 26.02.2015. a. Seega oli isikul tehingute tegemise ajal registreering (ka OÜ Intrawest oli tegutsenud vedelkütuse müügi valdkonnas tegelikult pikema aja jooksul ning kaebaja jaoks oli tegemist juba varasemast tuntud müüjaga). Seega oli müüjatel kehtiv registreering, mis viitab ka sellele, et nad täitsid kõiki vedelkütuseseadusest tulenevaid nõudeid sealhulgas ka tagatist puudutavaid nõudeid. Kaebaja jaoks ongi arusaamatu müüjatega seonduv, sest müüjad justkui maksuhalduri mõistes ei ole mingeid nõudeid täitnud. Kaebaja märgib, et kaebajale soovitakse panna maksuotsusega hoolsuskohustust, mis ei tulene ühestki õigusaktist. Samas puudub ostjal kohustus kontrollida vastavussertifikaadi andmeid täpsemalt, sealhulgas teha päringuid. Selleks puuduvad ka mõistlikud võimalused, sest puudub keskne andmebaas, samuti puudub kellelgi otseselt ka kohustus väljastada infot päringute tegemisel. Kaebaja leiab, et maksuotsuses on muuhulgas veel leitud, et müüjad ei ole ise kütust soetanud ning see on üks oluline asjaolu, mis viitab maksuhalduri arvates sellele, et kaebaja teadis, et OÜ Net Oil ja OÜ Intrawest ei ole diislikütuse müüjad. See ei ole siiski objektiivne asjaolu, mis viitab ostja teadlikkusele. Kaebaja leiab, et maksuotsuses on ebaõigesti leitud, et kirjalikud lepingud ei tõenda kütuse müüki, samuti on viidatud kontrollaktis lepingute vormistuse puudulikkusele ning ka sellele, et lepingud on üldsõnalised. Kaebaja märgib, et raamleping on praktikas tavapärane ja selline lepingute vormistus ei ole rikkunud hoolsuskohustuse nõudeid – samuti ei nõua kehtiv õigus kirjaliku lepingu sõlmimist kütuse ostmisel. Teiseks ei saa teha selliseid järeldusi lepingute vormistusest ja sellest, millised kontaktandmed on lepingutes. Kaebaja märgib, et mis puudutab OÜ-d Net Oil , et hoolimata võlast oli isikul olemas registreering (VKM000797), mis eeldab kas kindlustust või tagatisi ning ta oli registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tervikuna oli tegemist pikalt tegutsenud äriühinguga ning sellise ühingu puhul ei saa tekkida kahtlusi ühingu majandustegevuses. Ka OÜ Intrawest ei olnud kaebaja jaoks tundmatu müüja. Kontrollaktis ja maksuotsuses on viidatud, et tehingute tegemisel on välditud kütuse eest tasumist OÜ Net Oil pangakontodele. Kaebaja seisukohast on selline väide pahatahtlik ning kallutatud.

Kaebuses on märgitud, et maksuhaldur on teinud etteheiteid ka saatedokumentidele, mis kaebaja seisukohalt on nõuetele vastavalt vormistatud. Samuti on kütusevedajad tunnistanud, et nendel olid veokid olemas ja tunnistavad kütuse vedu sihtpunkti. Kaebaja on märkinud, et võib-olla tuleks käesolevas asjas küsida Euroopa Kohtult eelotsustust. Kaebaja on märkinud ka, et antud juhul on tehtud haldusaktist arusaamine ebamõistlikult keeruliseks , kuna adressaat peab korraga võrdlema kolme dokumenti ja suutma aru saama õiguslikest hinnangutest. Kaebaja on viidanud ka kaebuses Euroopa Kohtu lahenditele. Kaebaja on taotlenud tühistada Maksu- ja Tolliameti 06.03.2018 maksuotsus nr 12.2-3/03849031 ja mõista välja menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja hinnangul on antud asjas kaebajal ja vastustajal antud juhul erinev arusaam sellest, et kas maksuhalduril on õigus teha järeldusi ja anda hinnangut tõendikogumi ja elulise usutavuse pinnalt. Erinevalt kaebajast on vastustaja seisukohal, et maksumenetluses kogutud tõendeid tulebki hinnata kogumis ja vastastikuses seoses. Seetõttu ei oma tähtsust, kas üks või teine asjaolu või tõend eraldiseisvalt saaks olla piisavaks, et jõuda maksuotsuses toodud järeldusele. Antud juhul on maksuhaldur menetluse käigus kogutud tõendikogumi põhjal järeldanud, et OÜ Net Oil ja OÜ Intrawest arvetel näidatud suvise diislikütuse ostu-müügitehingud ei toimunud tegelikult kaebaja ja eelviidatud OÜ-de vahel ning et kaebaja oli teadlik sellest, et kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik (või isikud), kelle osas ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega. Vastustaja märgib, et kuigi üks või teine kontrollaktides ja maksuotsuses kajastatud asjaolu või tõend eraldivõetuna ei pruugi ilmtingimata OÜ-de Net Oil ja Intrawest arvete fiktiivsusele ja kaebaja sellest teadlikkusele viidata, on siiski tuvastatud asjaolud kogumis hinnatud, mis kajastuvad kontrollaktides ja maksuotsuses. Vastupidiselt kaebajale leiab vastustaja, et käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja kontrolli käigus on maksuhalduri poolt kogutud piisavalt tõendeid, mis põhjendavad kahtlust kaebaja poolt esitatud andmete õigsuses ning vaidlustatud maksuotsus on vastustaja hinnangul õiguspärane ja oma lõppjäreldustes igati õige. Vastustaja leiab, et sellisel juhul läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kes peab tõendama maksuhalduri seisukohtade ebaõigsust. Käesoleva hetke seisuga kaebaja seda vastustaja hinnangul teinud ei ole. Kokkuvõttes on vastustaja seisukohal, et kaebaja põhjendamatud etteheited ei saa olla tema kaebuse rahuldamise ning maksuhalduri õiguspärase ja põhjendatud maksuotsuse tühistamise aluseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2.Antud juhul on Maksu- ja Tolliamet teinud maksuotsuse 06.03.2018 nr 12.2-3/038490-31, millega on kohustatud Jalaka Grupp OÜ-d tasuma maksusumma 69 702,81 eurot. Maksuotsuse tegemise aluseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja MKS § 95 lg 1. Tulenevalt MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse

kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulenevalt MKS § 95 lg 1 kohaselt teeb tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuhaldur maksuotsuse. 3.Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et kontrollitaval perioodil on esitatud arvete (02.10.2015, 08.10.2015, 09.10.215, 27.10.2015 ja 28.10.2015) kohaselt ostetud OÜ-lt Net Oil diislikütust 183 600 liitrit ja arvetel märgitud käibemaks ( oktoober 2015) on arvestatud käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas (tl 10 verte, tabel 1). Arvete (02.11.2015, 04.11.2015, 06.11.2015, 11.11.2015, 12.11.2015 ja 20.11.2015) kohaselt on kontrollitaval perioodil ostetud OÜ-lt Intrawest 209 370 liitrit diislikütust ja arvetel märgitud käibemaks (november 2015) on arvestatud käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas (tl 20 verte , tabel 3). 4.Maksuhaldur on teostanud äriühingus kontrolli 07.11.2016 korralduse nr 12.2-3/038490-1 alusel perioodi kohta oktoober kuni november 2015, mis puudutab OÜ-s Jalaka Grupp maksude tasumise, maksude deklareerimise ja maksude arvestamise õigsust. 5.Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 18.10.2017 kontrollaktis nr 12.2-3/038490-27. 20.11.2017 esitas Jalaka Grupp OÜ eriarvamuse kontrollaktile. 10.01.2018 täiendas maksuhaldur täiendavate asjaolude ilmnemise tõttu 18.10.2017 kontrollakti nr 12.2-3/038490-27 kontrollakti täiendusega nr 12.2-3/038490-30. 18.01.2018 esitas Jalaka Grupp OÜ täiendava eriarvamuse kontrollaktile. 06.03.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/038490-31 kohustas maksuhaldur Jalaka Grupp OÜ-d tasuma maksusumma 69 702,81 eurot. 6.Kohtu hinnangul on kaevatav maksuotsus õiguspärane, antud selleks pädeva haldurogani poolt kehtiva õiguse alusel, maksuotsus on proportsionaalne, pole täheldatud kaalutlusvigu, haldusakt vastab vorminõuetele ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Samuti märgib kohus, et kuigi antud asjas on vormistatud kaks kontrollakti, mis on aluseks ja on koostoimes maksuotsusega, on olnud nende vormistamine vajalik ja kahe kontrollakti olemasolu ei saa kuidagi raskendada kaebaja arusaamist dokumentidest ega olla ebamõistlikult keeruline. 7.Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Net Oil kajastatud arvetel ei olnud diislikütuse müüjaks OÜ Neil Oil, vaid keegi tundmatu isik ning samuti ei ole maksuhaldur pidanud teiseks kütuse müüjaks, kelle poolt olid arved koostatud, äriühingut OÜ Intrawesti. Maksuhalduri seisukohalt oli kaebaja teadlik sellest, et nimetatud äriühingu ei olnud tegelikult kütuse müüjateks ning vormistatud tehingud on fiktiivsed. Antud juhul lasub kohtul kontroll selle üle , kas maksuhalduri poolt väljatoodud tõenditest ja asjaolude kogumist saab järeldada seda, et kaebaja oli teadlik sellest, et arvetel märgitud isikud ei olnud tegelikult kütuse müüjad ja kaebaja oli sellest teadlik. 8.Tehingud OÜ-ga Net Oil. Maksuhaldur on tuvastanud, et arvetel kajastatud diiselkütuse müüjaks ei ole olnud OÜ Net Oil ja kaebaja oli sellest teadlik, kütusemüüjaks on keegi tundmatu 3. isik. Arved on loetletud kontrollaktis tabel 1 (tl 10 verte). Maksuhaldur on võtnud seletuse OÜ Net Oil juhatuse liikmelt Juri Stronfelilt , kontrollimaks nimetatud äriühingu ja kaebaja vahelist tehingut oktoobris 2015, mille kohta olid esitatud arved diislikütuse ostmise kohta. OÜ Net Oil juhatuse liikme sõnutsi ei ole ta teadlik äriühingust Jalaka

Grupp OÜ ega tunne selle juhatuse liiget Ojar Kirsi. Maksuhaldur on märkinud, et on näidanud Juri Stronfelile ostu-müügitehingute aluseks olevaid raamatupidamise dokumente kontrollitava perioodi kohta, mille kohta J. Stronfel on kinnitanud, et ta ei ole neid arveid varem näinud ega koostanud ega kellelegi väljastanud. Juri Stronfel on andnud ka selgitusi, et ta pole nimetatud äriühinguga kunagi tegelenud, pole andnud allkirju ega koostanud dokumente. J. Stronfel ei tunne äriühinguid ega nende esindajaid. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et alates Juri Stronfeli juhatuse liikmeks olekuga puudub äriühingul kindel majandustegevus. Maksuhaldur on pidanud J. Stronfeli seletusi tõeseks, kuna tegemist on isikuga, kes pole seda valdkonda tundnud, ta on ilmselgete variisiku tunnustega isik ning tal puudub vajadus valeütlusi anda. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega ning lisaks märgib, et ka teine juhatuse liige Riho Kink ei ole osanud OÜ Net Oil majandustegevuse kohta selgitusi anda väites, et teda on tankistina äriühingus kasutatud, mispeale puudub kohtul vajadus muid tema poolt antud ütlusi analüüsida, kuna sellest piisab, et lugeda tõendatuks, et nimetatud isikud äritegevust ei juhtinud. Kaebaja on oma eriarvamuses märkinud, et Juri Stronfeli seletused ei ole usaldusväärsed ja tema ID –kaarti saadi kasutada tundmatute isikute poolt. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et Juri Stronfel sai uue ID-kaardi oktoobris 2015 ning pole teada mis viisil isik pöördus politsei poole uue ID kaardi saamiseks. Juri Stronfeli seletuste kohaselt on ta oma ID-kaardi andnud OÜ Net Oil eelmisele juhatuse liikmele (Jevgeni), kelle palvel ta nõustus hakkama juhatuse liikmeks ning pidi hakkama saama kuus 800 eurot palka.

Kohus märgib, et maksuhaldur on õigesti kindlaks teinud, et OÜ Net Oil juhatuse liige Juri Stronfeli näol on tegemist variisikuga, kes äriühingu juhtimisest midagi ei teadnud ning maksuhaldur pidas tema ütlusi usaldusväärseks erinevalt kaebajast. OÜ Net Oil omas vedelkütuse müügi tegevusluba alates 20.06.2011. Majandustegevuse registri (MTR) andmetel on asunud OÜ Net Oli tegevuskohad mitmetel aadressidel nii Tartus kui ka Tallinnas, kuid kontrolli momendil on tuvastatud, et äriühing ei asu aadressidel Lääne tn 4-36 Tartus ega Pirita tee 28a-45 Tallinnas. Ettevõte on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 21.01.2016. Kokkuvõttes puuduvad äriühingul majandustegevuse tunnused , mistõttu ei saanud olla OÜ Net Oil kontrollitaval perioodil kütuse müüja kaebajale. Ka kaebaja ja OÜ Net Oil vaheline vedelkütuse ostumüügileping (29062015) ei tõenda tehingu toimumist. Selleks, et lugeda tehingut toimunuks, peavad olema täidetud ka muud tingimused. Nagu näiteks puuduvad tõendid selle kohta, millised on pakkumised kütuse müügiks, puuduvad vajalikud raamatupidamisdokumendid (raamatupidamisseaduse § 12 lg 2). Samuti ei ole tõendatud, et OÜ Net Oil ise oleks kütust soetanud (sertifikaat VSD 24686). OÜ Analiit-AA poolt esitatud andmete alusel on vastavussertifikaadi 24686 tellijaks ja maksjaks AS Kroodi Terminal, kelle andmete kohaselt väljastas nimetatud sertifikaadiga diislikütuse OÜ-le ORLEN Eesti, kes edasi kütust OÜ-le Net Oli ei müünud. Maksuhaldur on tõendanud ka, et veokirjadel olevate sõidukite kasutamine pole OÜ Net Oil poolt aset leidnud. Kahtlust on tekitanud ka asjaolu, et tehingute eest on välditud tasu üle kanda OÜ Net Oil pangakontole, kütuse eest on raha üle kantud Walutaexpress SP.Z arvelduskontole (Poola äriühing).

Kohus märgib, et kuna on tõendatud, et kütuse soetamine ja selle müük OÜ Net Oil poolt kaebajale ei ole aset leidnud, puudub vajadus pikemalt peatuda sellel, et OÜ Net Oil ei ole kütusevedusid teostanud ega kütust hoiustanud saatelehtedel märgitud kohas.

Kohus märgib, et maksuhaldur on OÜ Net Oil majandustegevuse mittetoimumise ja selle, et OÜ Net Oil ei ole diislikütust vastavussertifikaadiga VSD 37760 soetanud ega saanud seda edasi müüa kaebajale, tõendanud ning õigesti järeldanud, et pole teada kütuse tegelik müüja ning seega ei ole täidetud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. Teadmata on kütuse tegelik müüja, et hinnata, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud, puudub ka õigus diislikütuse soetamisel tasutud käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maha arvata. 9.Tehingud OÜ-ga Intrawest. Maksuhaldur on tuvastanud, et arvetel kajastatud diislikütuse müüjaks ei ole olnud äriühing OÜ Intrawest ning kaebaja on olnud sellest teadlik, kütusemüüjaks on keegi tundmatu 3. isik. Arved on loetletud kontrollaktis tabel 3 (tl 20 verte). Samuti ei ole OÜ Intrawest tehingute olemasolu kinnitanud. Arvete põhjal pidid tehingud olema toimunud 2015 aasta novembris. Arvete koostajaks on märgitud Hasso Lepp (juhatuse liige OÜ-s Intrawest alates 12.10.2015). Hasso Lepp on andnud maksuhaldurile seletuse, et pole teadlik tehingutest Jalaka Grupp OÜ-ga ning ei ole kunagi koostanud mingeid pakkumisi, ei ole vormistanud arveid, ei ole koostanud saatelehti ega lepinguid. Hasso Lepp seletuste kohaselt on Ojar Kirs (Jalaka Grupp OÜ juhatuse liige) see, kes käskis allkirjastada OÜ Intrawest dokumente teda ähvardades. Hasso Lepp on oma seletuses maininud Ivar Šehtmani (endine juhatuse liige) nime, kelle korraldusel vormistati tehingud, kuid tema ei ole viibinud isiklikult mitte ühegi kütuse üleandmise vastuvõtmise juures. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ-l Intrawest puudub igasugune majandustegevus ning kaebaja ja OÜ Intrawest vahel sõlmitud vedelkütuse müügilepingus nr 1510112 puudub majanduslik sisu. Kohus märgib, et ainuüksi piisab H. Lepp seletustest asja kohta, tehingu tegemise ajal oli tema äriühingu juhatuse liige, et kütuse müüjaks ei olnud arvetel ja lepingus märgitud OÜ Intrawest ning tegelikult nende äriühingute vahel tehingut ei ole toimunud. H. Lepp ei ole osanud ka vastata küsimusele, et millised on kütuse müüja aruandluskohustused ega muud kütusemüügiga seonduvat. Maksuhaldur on tuvastanud, et diislikütuse (sertifikaat 112079) soetamine OÜ Intrawest poolt kontrollitaval perioodil ei ole aset leidnud ning kontrollitaval perioodil puudus äriühingus tavapärane majandustegevus. Kohus märgib, et põhjendatult on maksuhaldur pidanud Hasso Lepp seletusi usaldusväärseteks, kuna nimetatud isikul puudub isiklikult huvi seonduvalt OÜ-ga Intrawest ja Jalaka Grupp OÜ tehingutega. Maksuhaldur on tuvastanud, et keegi kolmas isik on allkirjastanud Hasso Lepp ID-kaardiga dokumente ajal, mil Hasso Lepp on 25.02.2015 seletuse võtmise ajal Pärnumaal kinnitanud maksuhaldurile, et tema ID-kaart on Tallinnas tema kodus. Seega ei saanud H. Lepp olla dokumentide allkirjastaja. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud OÜ Intrawest nimel väljastatud arvetel on märgitud, et arved on loovutatud Walutaexpress SP.Z-le faktooringlepingu alusel, kusjuures esitamata on faktooringlepingud. Kahtlust on tekitanud asjaolu, et arvete alusel oli vajalik tasuda samale Walutaexpress SP. Z ́le nagu OÜ Net Oil puhulgi. Kokkuvõttes ei ole OÜ Intrawest kinnitanud ka kütusevedude teostamist ning samas puudus äriühingul ka õigus üldse kütusevedu korraldada. Seega ei pea kohus vajalikuks sellel teemal rohkem peatuda, kuna tuvastatud on, et kaebaja ja OÜ Intrawest vahel pole kütusetehinguid

toimunud, seega ei saanud toimuda ka kütusevedu OÜ Intrawest poolt ega kütuse hoiustamist Pisisaare Naftabaasis. Tõendamist on leidnud asjaolu, et OÜ Intrawest endine juhatuse liige Ivar Šehtman oli kursis kontrollitaval perioodil (november 2015) toimunud tehingutega OÜ-ga Intrawest pangakontodel ning seotuse kaudu nimetatud isikuga oli teadlik ka Jalaka Grupp OÜ juhatuse liige Ojar Kirs, et OÜ Intrawest juhatuse liige Hasso Lepp isikus ei ole tegelik kütuse müüja. Seega saab öelda, et Jalaka Grupp OÜ oli teadlik, et OÜ Intrawest juhatuse liige oli vaidlusalusel perioodil Hasso Lepp, mitte Ivar Šehtman, ning kuna kaebaja ei ole vajalikuks pidanud enne väidetavate tehingute tegemist kontrollida tehingupartneri juhatuse liikme isikut ega temaga kohtuda, pidi kaebaja olema teadlik, et OÜ Intrawest ei ole tegelik kütuse müüja. Jalaka Grupp OÜ juhatuse liige on oma seletuses maininud, et ta on kontrollinud saatedokumentide nõuetekohasust, kuid midagi võis ka tähelepanuta jääda. Seega saab järeldada, et kui kaebaja ei pidanud vajalikuks teha korralikku kontrolli kütuse müüja üle ja leppis ilmnenud vastuoludega, millest saab järeldada, et äriühingu juhatuse liige ei täitnud hoolsuskohustust. 10.Kaebaja ei ole avaldanud maksuhaldurile tegelikku kütuse müüja nime. Asjaolud, mis on tuvastatud kütuse müümisega mõlema äriühingu poolt, on sarnased, mis viitab sellele, et tegemist on organiseeritud ja tahtliku teoga ja Ojar Kirs (Jalaka Grupp juhatuse liige, kütuse ostja) on tegelikest asjaoludest teadlik. Mõlemal äriühingul on juhatuse liikmeks variisik, mõlema lepingupartneri suhtes on tuvastatud, et tehinguid tegelikult ei toimunud, samuti pole tuvastatud, et äriühingud oleks ise kütust soetanud, et seda edasi müüa ning tõendamist ei ole leidnud ka kütuse hoiustamine saatelehtedel märgitud kohtades. Seega on kütuse müüjaks tundmatu isik, kelle osas ei ole põhjust eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane, sisendkäibemaks arvatakse maha käibemaksuseaduse (KMS) § 37 sätestatud nõuetele vastavate arvete alusel. Antud juhul ei ole tegemist nõuetekohaste arvetega ning kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud, puudub õigus diislikütuse soetamisel tasutud käibemaks enda sisendkäibemaksuna maha arvata. 11.Kuna Walutaekspress SP.Z ́le tehtud väljamaksete aluseks olevad OÜ Net Oil ja OÜ Intrawest arved ei ole nõuetele vastavad, siis on kohustus äriühingul deklareerida oktoobris ja novembris 2015 TSD-de lisadel 6 tulumaksu kogusummas 11 497,87 eurot ja tasuda see maksuhalduri pangakontole. 12.Kohus märgib, et vaidlusaluse 06.03.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038490-31 puhul on maksuhaldur omapoolse tõendamiskoormise täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis maksuhalduri seisukohta kinnitavad, seades Jalaka Grupp OÜ poolt esitatud andmete õigsuse kahtluse alla, võimaldades maksuhalduril seeläbi kaebajale määrata tasumisele kuuluv maksusumma. 06.03.2018 maksuotsus nr 12.2-3/038490-31 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti tühistamiseks puudub kohtul alus. Samuti ei ole haldusakt ja selle mõistmine ebamõistlikult keeruline nagu väidab kaebaja. 13.Asja materjalide kohaselt on kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused kohtu hinnangul vaidlusaluses 06.03.2018 maksuotsuses ning selle lahutamatuks osaks olevas 18.10.2017 kontrollaktis ja 10.01.2018 täiendavas kontrollaktis mõistlikult jälgitavad, on kaebaja poolt vaidlustatud maksuotsus seetõttu ka kontrollitav ja kohus nõustub maksuhalduriga, et maksuhaldur on seeläbi 06.03.2018 maksuotsuse puhul omapoolse tõendamiskoormise täitnud. Kuna maksuhaldur on piisavalt asjas

materjale kogunud ja põhjaliku analüüsi teinud, on õigus maksuhalduril ka omapoolsetele järeldustele. Maksuhaldur on õigesti kohaldanud nii materiaalõiguse norme kui ka protsessi läbiviimise norme, kaebaja on olnud ärakuulatud ning saanud omapoolseid selgitusi ja dokumente esitada. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja peaks täitma hoolsuskohustust selleks, et aidata maksuhalduril jõuda õigele järeldusele. Maksumenetlusest kõrvalehoidumine ja mitteõigete dokumentide esitamine viitab pahatahtlikkusele ja maksudest kõrvalehoidumisele. 14.Eeltoodust saab kohus teha järelduse, et maksuhaldur on igati õigesti toiminud ja andnud asjale õige hinnangu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et tehinguid äriühingutega OÜ Net Oil ja OÜ Intrawest vahel tegelikult ei ole toimunud, arvetel märgitud müüjad ei ole tegelikult kütuse müüjad, seni on teadmata kellelt tegelikult diislikütust osteti ning Jalaka Grupp OÜ-l oli teada, et arvetel märgitud müüjad ei ole tegelikult diislikütuse müüjad. 15.Ka kohtupraktikas on selgitatud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine ei laiene maksupettuses osalejatele. Fiktiivse tehingu kajastamine oma maksudeklaratsioonis on teadlikult ja tahtlikult pahausklik tegevus ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene pahausksele ostjale, kes osaleb maksupettuses. Kohus nõustub maksuhalduriga, et tõendeid tuleb hinnata kogumis ning seetõttu ei oma tähtsust, kas üks või teine asjaolu või tõend eraldiseisvalt saaks olla piisavaks, et jõuda maksuotsuses toodud järeldusele. Samuti ei pea hindama igat kaebaja väidet iseseisvalt, vaid kogumis kokkuvõtvalt koos teiste tõenditega. 16.Kaebaja on märkinud ka, et käesolevas asjas võiks olla vajalik eelotsustuse küsimine Euroopa Kohtult, mille kohta halduskohus märgib, et selleks puudub ilmselge vajadus, kuna siseriikliku õiguse ja kohtupraktika alusel saab kohus tuvastada vajalikud asjaolud ning antud juhul kohus ei leia, et liidu õiguse tõlgendamist oleks käesoleva kohtuotsuse tegemiseks vaja. Maksuhaldur on viidanud Euroopa Kohtu seisukohale, mille kohaselt liikmesriikidel on õigustatud huvi võtta ette oma finantshuvide kaitseks vajalikke meetmeid ja et maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning muude kuritarvituste vastane võitlus on kuuenda käibemaksudirektiivi tunnustatud ja julgustatud eesmärk (Axel Kittel v Belgian State and Belgian State v Recolta Recycling SPRL, Joined cases C-439/04 and C-440/04, ECJ, Judgment 06.07.2006, ECR (2006), I-06161, paragraph 54). 17.Kaebaja on viidanud ka kaebuses võimalike tunnistajate ülekuulamisele, kuid pole esitanud otsest sellekohast taotlust. Kohus on leidnud, et asja saab menetleda kirjalikus vormis ning kohtuotsuse aluseks saab võtta maksumenetluses kogutud tõendid koos ülekuulatud isikute seletustega. 18.Kaebaja hinnangul on maksuhaldur kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusenorme ja jätnud tähelepanuta selle, et antud juhul ei saa hinnata hoolsuskohustust tavapäraste standardite järgi. Kohus on kokkuvõtvalt andnud eespool seisukoha maksuhalduri poolt õigusnormide kohaldamise kohta ning hoolsuskohustuse täitmist saab eeldada iga maksumaksja poolt, kes on huvitatud asja õigest lahendamisest ning pole seotud fiktiivsete tehingutega. Maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1). 19.Kaebaja on märkinud, et tema poolt hoolsuskohustuse täitmiseks piisas sellest, et ta teadis, et diislikütuse müüjad tegutsevad reaalselt vedelkütuse valdkonnas , omavad registreeringut ja müüvad kütust. Kohus peab oluliseks märkida, et OÜ-de Net Oil ja OÜ Intrawest arvetel näidatud suvise diislikütuse ostu-müügitehinguid reaalselt ei toimunud tegelikult kaebaja ja eelviidatud OÜ-de vahel ning tuvastatud on , et kaebaja oli teadlik sellest, et kütuse müüjaks oli keegi

maksuhalduri poolt teadmata kolmas isik (või isikud), kelle osas ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega ning seega ei saa väita, et hoolsuskohustus oleks täidetud. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse põhimõtetest tulenevalt on äriühingu juhatuse liikme ühe põhikohustusena sätestatud hoolsuskohustus, mille kohaselt tuleb juhatuse liikmel oma kohustusi täita heas usus ja viisil ja täie hoolikusega.

20.Kaebaja on viidanud, et maksuhaldur eirab faktooringut ning on teinud etteheiteid saatedokumentidele. Kohtu arvates maksuhaldur ei ole faktooringlepingut eiranud. Maksuhaldur on vaid märkinud, et rahaline liikumine kütuse eest tasumisel ei ole jälgitav ning väidetavate müüjate pangakontodele ei ole raha liikunud. Mõlema tehingupartneri arvete alusel on raha kantud Poola finantsteenuseid osutava äriühingu kontole, mis viitab sellele, et pole tahetud raha kanda OÜ Net Oil ega OÜ Intrawest kontole, mis seab kahtluse alla tegeliku tehingu olemasolu. Mis puudutab saatedokumente, on maksuhaldur tuvastanud, et need ei ole usaldusväärsed ning märgitud äriühingud kütusevedusid ei ole teostanud, kumbki äriühing ei ole kinnitanud vedude toimumist. Kaebaja on selgitanud, et kütuse võttis vastu kolmas isik, kellele maksuhaldur ei ole tähelepanu pööranud. Kohus märgib, et maksumenetluses on tuvastatud, et varjatud on tegelikku kütusemüüjat ning pole teada, kust kütus pärines. Vedelkütuse seaduse § 6 lg 8 kohaselt peab saatedokumendile märgitud isik kontrollima saatedokumentide vastavust nõuetele ning hoolsuskohustuse sätestamisega määratakse vastutus kütuse vastuvõtjale. OÜ Jalaka Grupp juhatuse liige on märkinud mõlema äriühingu puhul, et kontrollis küll saatedokumente, kuid midagi võis jääda ka märkamata (28.09.2017 e-kiri). Seega ei ole põhjalikult kontrollitud, kas saatedokumentide andmed vastavad tegelikkusele, et võimalikke vastuolusid kõrvaldada, mis viitab sellele, et tegemist ei olnud arvetele märgitud kütusemüüjatega ja kaebaja oli sellest teadlik.

21.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kaebajal tuleb tasuda riigile maksuotsusega määratud maksusumma. Kohus märgib, et maksusumma tasumist on võimalik ajatada kui kaebaja esitab sellekohase taotluse maksuhaldurile. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskuludest Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.