Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1353
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-1353 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.
15.03.2017 koostatud iseloomustus ei sisalda kaebajat halvustavat ja solvavat teavet. Iseloomustusest nähtub, et seoses alkoholiga risk ja ohtlikkus puuduvad. Kohtu andmetel oli kaebaja alkoholijoobes 22.10.1984 röövimise käigus grupis, vestluses kaebaja joobes olekut eitas. Edaspidised andmed alkoholi liigtarvitamise kohta puuduvad. Isiku sõnul on ta tarvitanud alkoholi vähesel määral ja harva, nt šampust või koorelikööri. Iseloomustuses ei ole märgitud, et XX on alkohoolik. Fakti väljatoomine, et varasema kuriteo toimepanemise ajal oli kaebaja alkoholijoobes, ei ole käsitatav solvanguna. Kaebaja võib küll eitada 2(5)
3-17-1353 alkoholijoobes olekut, kuid kohtuotsuses märgitud faktide õiguspärasuses vastustaja ei kahtle. Tallinna Vangla on teinud kohtule ettepaneku määrata käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamise keeld, kuid käitumiskontrollile allutamise ja katseajaks kohustuste määramise pädevus on maakohtul. Käitumiskontrolli tegevuste valikul tuleb arvestada kaebaja toimepandud kuritegusid ja seda on vastustaja ettepanekut tehes ka arvestanud. Iseloomustusest nähtuvalt on XX väitnud, et on alkoholi tarvitanud harva ja vähesel määral. Isikule, kes alkoholi minimaalselt tarbib, ei rakendunuks alkoholi tarvitamise keeld ilmselt olulise piiranguna. Samas olnuks see tõhus meede ka sõltuvusprobleemide tekkimise ennetamiseks. Kaebaja on alates 07.08.2017 pensioniealine ning töötamise kohustust tal ei ole. Vastav teave kajastub ka 15.03.2017 iseloomustuses. Pensionikka jõudmine ei välista töötamist. Arvestades, et kaebaja kuriteod on olnud varavastased ja toimepandud rahalise kasu saamise eesmärgil, on majanduslik toimetulek oluline asjaolu, millega tuleb ennetähtaegse vangistusest vabanemise otsustamisel arvestada. Püsiva sissetuleku omamine aitab ennetada majanduslikke probleeme. Kahtlemata on ka pension püsiv sissetulek, kuid mida suurem on sissetulek, seda suurem on majanduslik kindlustatus ja parem toimetulek ning väiksem risk uue kuriteo toimepanemiseks. XX-l puudub täna ka vanglas pensioniea tõttu töötamise kohustus, kuid vaatamata sellele on ta soovinud edasi töötada. Riiklikus kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registris (kinnipeeturegister) on kajastatud 16.02.2017 töötukassaga toimunud kohtumise kokkuvõte, mille kohaselt avaldas XX kindlat soovi vabanemisjärgselt täiskoormusega tööle asuda, sest tunneb endas soovi ja jaksu tegutsemiseks. Seega ei ole pensionieas töötamises kaebaja jaoks midagi solvavat ja alaväärset olnud. 15.03.2017 iseloomustuses tööga seonduv ettepanek oli tehtud riskide maandamiseks kaebaja soove silmas pidades, mitte eesmärgiga sundida töötama isikut, kellel selleks kohustus puudub. Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga erandlike ja raskete rikkumiste korral. Kaebaja viitab solvumisele, kuid muid üleelamisi vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ja halduskohtule esitatud kaebuses välja ei too. Kaebaja ei väida ja ei ole leidnud kinnitust, et kaebaja oleks tundnud alandust, hirmu, nördimust, muret, kaotusvalu või kahjustunuks tema tervis. Kuna Harju Maakohtu 24.04.2017 kohtumäärusega nr 1-07-5502 jäeti XX ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, ei kohaldatud talle käitumiskontrolli ega määratud iseloomustuses soovitatud tegevusi. Seega ei ole kaasnenud ka mingeid reaalseid tagajärgi. Kahtlemata võisid vangla ettepanekud tegevuste osas kaebajas nördimust tekitada, kuid rääkida ei saa tahtlikust solvamisest ega soovist kaebajat alavääristada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajale tekkinud mittevaralist kahju, mille hüvitamise nõue oleks põhjendatud.
3-17-1353 toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et fakti väljatoomine iseloomustuses ei ole käsitatav solvanguna. Kaebaja võib küll eitada alkoholijoovet, kuid faktipõhise asjaolu väljatoomisega ei ole vangla kaebaja õigusi rikkunud ega teda solvanud. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg-st 1 tulenevalt on vanglal kohustus kaebaja katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks koostada kinnipeetava iseloomustus, milles muuhulgas antakse hinnang ka käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja suhtes. Vanglal on võimalik teha üksnes ettepanek kohustuste määramiseks, kohustuste määramise tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral otsustab kohus. Iseloomustuses märgitud ettepanek kohustuste määramiseks ei saa kaebaja õigusi rikkuda, kuna vanglal puudub pädevus kaebajale kõnealuseid kohustusi määrata. Töötukassaga 16.02.2017 toimunud kohtumise kokkuvõtte kohaselt soovib kaebaja pärast vanglast vabanemist asuda täiskoormusega tööle. Kuna kaebaja on varasemalt avaldanud sellekohast soovi, siis ei saa pärast vanglast vabanemist ühe kuu jooksul töökoha leidmise kohustuse ettepanek rikkuda kaebaja õigusi. Vangla ei otsusta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle, vaid seda teeb kohus. Tallinna Vangla on täitnud seaduses sätestatud kohustust ega ole tegutsenud õigusvastaselt. Vastustaja ei ole kaebaja suhtes koostatud iseloomustuses rikkunud kaebaja õigusi ega teotanud tema au ja head nime. Kaebaja suhtes koostatud iseloomustus ei ole kaebajat solvav, vaid tugineb kriminaalhooldusametniku arvamusele ja kaebaja kriminogeensetele riskidele antud hinnangule. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 24.04.2017 määrusega nr 107-5502 jäetud kaebaja ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Seega ei ole kaebajale määratud ka kohustusi, mille kohta tehti ettepanek 15.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(5)
3-17-1353 Halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud. Kaebaja etteheide, et kohus on arvestanud üksnes vastustaja vastuväiteid ja tõendeid, on põhjendamata. Halduskohus on kõiki kaebaja väiteid analüüsinud piisava põhjalikkusega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alus selle rahuldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.