lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1478/41

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1478/41
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1478

Haldusasi

Viirpuu OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. juuni 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/036132-16 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Viirpuu OÜ, volitatud esindajad v.adv-d Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viirpuu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viirpuu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-1478 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kantud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 26. septembril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1478 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 19.02.2016 korraldusega nr 12.2-3/036132-1 alustati Viirpuu OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli tehingutes Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S Transport OÜ-ga perioodil 2014 juuli – 2015 august.
2.MTA 14.06.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/036132-16 nõuti Viirpuu OÜ-lt tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud või pangakontole tagastatud tagastusnõuded 45 848,42 eurot ning kohustati Viirpuu OÜ-d tasuma maksusumma 94 446,75 eurot. 1) Viirpuu OÜ kajastas kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonidel (KMD) sisendkäibemaksu hulgas Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ arvete alusel käibemaksu kokku 140 295,17 eurot (kontrollakti lisa 1). Arvetelt nähtuvalt on soetatud saematerjali ja puidust detaile. Maksuhaldur ei sea kahtluse alla kauba olemasolu, kuid selle müüjateks ei olnud arvetel kajastatud Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ega V.S. Transport OÜ. 2) Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgnevale: Viirpuu OÜ loobus Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ-ga vormistatud tehingute kohta selgituste andmisest (kontrollakt p 2.2.2.1); raamatupidamises kajastatud Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ nimel koostatud dokumendid ei kajasta tegelikke tehinguid (kontrollakti p 2.2.2.2); Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ, V.S. Transport OÜ nimel koostatud aktspetsifikatsioonidel kajastatud puidu vedajad ei kinnita puidu vedu (kontrollakti p 2.2.2.3 alapunktid a kuni e); V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ nimel koostatud CMR-d on fiktiivsed ning nendel kajastatud puidu mahalaadimise koht ei vasta tegelikkusele (kontrollakti p 2.2.2.4 alapunktid a kuni c); Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ juhatuse liikmed ja volitatud isikud ei kinnita reaalsete majandustehingute toimumist (kontrollakti p 2.2.2.5). 3) Viirpuu OÜ soetas Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ arvetel märgitud puidu ise Leedu äriühingutelt (kontrollakti p 2.2.3). Kriminaalmenetluses on andnud tunnistajatena ütlusi Leedu puiduettevõtete juhid (kontrollakti p-d 2.2.3.1–2.2.3.5), kelle ütlustest nähtuvalt tegutsesid V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ R S juhtimisel ning Viirpuu OÜ huvides. Läbirääkimised puidu müügiga seotud küsimustes toimusid üksnes RSga, mitte V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ juhatuse liikmetega. 4) Viirpuu OÜ oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik: Viirpuu OÜ esindaja RS oli V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ esindajaks, puidu tellijaks ja puidu transpordi organiseerijaks Leedust Viirpuu OÜ tegevuskohta Katla 5, Kehtna (kontrollakti p 2.2.3); Viirpuu OÜ esindaja ning Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ esindajad on omavahel tihedalt seotud (kontrollakti p 2.2.4 alapunkt b); Viirpuu OÜ poolt Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ arvete eest tasutud summad jõudsid tagasi RS-ni (kontrollakti p 2.2.4 alapunkt c). 5) Tegemist on näilike tehingutega, mis on tehtud teise tehingu varjamiseks (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4). Tehingud vormistati eesmärgiga arvata maha Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud sisendkäibemaks. 2(14)

3-17-1478 Kuna tegelikult olid kauba müüjateks Leedu äriühingud, ei ole kaup soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seetõttu ei ole käibemaksuarvestuses kajastatud nõuetekohaseid arveid.

3.Viirpuu OÜ esitas 14.07.2017 kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tühistada MTA 14.06.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/036132-16. 1) Maksuhaldur ei ole kaebaja eriarvamuses esitatud argumente hinnanud, eriarvamust on käsitletud pinnapealselt, taotletud täiendavaid uurimistoiminguid ei ole tehtud ning vastuolusid ei ole kõrvaldatud. Ärakuulamisõiguse andmine on olnud formaalne. 2) MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud õiguse kasutamine ei anna alust järelduseks, et maksumaksja ei kinnita tehinguid. Viirpuu OÜ osas on algatatud kriminaalmenetlus nr 15930000064, mis kattub täielikult korralduses toodud perioodi ja tehingupartnerite osas. Seega oli Viirpuu OÜ-l olemas alus tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6. Tegu on erandiga MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustusest. 3) Viirpuu OÜ tehingute toimumist kinnitavad tehingute kajastamine KMD-del, raamatupidamisarvestuses ja muudes arvestustes. Nende tõendite arvestamata jätmist ei ole maksuhaldur põhjendanud. Tehingute kohta koostatud dokumente ei muuda fiktiivseks asjaolu, et akt-spetsifikatsioonidel ei ole kauba liikumise andmeid. Maksuhaldur on maksuotsuses nõustunud, et akt-spetsifikatsioon ei ole transpordi saateleht. Samuti ei muuda aktspetsifikatsioone fiktiivseks asjaolu, et neil on Viirpuu OÜ töötaja RI allkiri. Maksuhaldur on RI seletusi hinnanud kontekstiväliselt ning moonutatult. Ebaõige on kontrollakti p 2.2.2.2 alapunktides d ja e esitatud väide, et akt-spetsifikatsioonid on tagantjärgi esitatud RI-le allkirjastamiseks ja RI ei kontrollinud akt-spetsifikatsioonidel kajastatud puidu koguse vastavust tegelikkusele. Akt-spetsifikatsioon tuli pärast kauba saabumist, kui oli selge, mis kaubaga on tegemist. Viirpuu OÜ ei andnud korraldust, et Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ nimel tulnud puitu ei tuleks kontrollida. Kontrollaktis väidetu, et kogu Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ arvetel kajastatud puit pärineb Leedu ettevõtetelt, ei ole tõendatud. Seetõttu ei ole Viirpuu OÜle üle läinud tõendamiskoormus. Maksuhaldur väidab, et üheksast kauba ostu-müügiahelas osalenud isikust viis kinnitasid, et kaup liikus Leedust otse Viirpuu OÜ tegevuskohta ning analüüsides teisi asjas kogutud tõendeid, on piisavalt põhjendatud kahtlus, et Viirpuu OÜ ei soetanud kaupa arvetel märgitud isikutelt, vaid soetas selle ise otse Leedust. Maksu määramine ei saa tugineda üldistustele. Lisaks ei ole maksuhaldur võrrelnud, kas nende viie Leedu ettevõtte kaudu saabunud puit moodustas kogu tarnitud puidu. MTA poolt kogutud andmete põhjal ei ole välistatud, et Eesti ettevõtted võisid edasi müüa ka muudest allikatest tulnud puitu. Vastustaja ei ole tõendanud täiendavate uurimistoimingute tegemist kontrollimenetluses ega ole põhjendanud, miks tal ei õnnestunud koguda tõendeid ülejäänud Leedu ettevõtetelt (Praslas UAB, Tamsa UAB, Medmega UAB, Ajai UAB). 4) Maksuhaldur ei ole RI küsitlemisel välja selgitanud, kes ja mis eesmärgil jättis V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ pitsatid Katla 7 territooriumile. Viirpuu OÜ rentis Dreicon Estonia OÜ-le, V.S. Transport OÜ-le ja Raamos Puit OÜ-le laopinda ning territooriumile saabus neile ettevõtetele ladustamiseks ka teistele ettevõtetele mõeldud kaup ning veo korraldas müüja, mitte kaebaja. Eelnevaga on ümber lükatud maksuhalduri järeldus, et Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ ei teinud iseseisvalt puidutehinguid. Kuna kaup tarniti Eestisse, on tegemist ühendusesisese soetamisega ning õigusvastane ei ole see, kui kaup

3(14)

3-17-1478 liigub Eesti siseselt tarnija teisele tarneaadressile. Müüjatel oli Eestis mitu tarneasukohta: Raigastes, Rõngus ja Kehtnas. 5) Vedajatelt saadud informatsioon on puudulik. CMR-d ei ole fiktiivsed, sest nende alusel on kaup saabunud. Kontrollaktist ei nähtu, miks MTA küsitles vaid UAB Scantrans OÜ veokijuhte. Puudub ülevaade, millised olid kriminaalmenetluses Viirpuu OÜ-lt äravõetud V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ nimel koostatud CMR-d ning mis andmetega olid ülejäänud CMR-d. Kontrollakti lisa 1 järgi on Eesti äriühingud esitanud kaubatarnete kohta arveid 53 erineval päeval. Seega ei saanud tarned piirduda üksnes 12 veoga. 6) Ebaõige on MTA seisukoht, et JP on kõigi kolme firma esindaja. JP esindas Raamos Puit OÜ-d alates 06.10.2015; VT-lt sai ta volituse esindada Dreicon Estonia OÜ-d alates 10.12.2014 ja V.S. Transport OÜ-d alates 19.12.2014. Seega ei olnud JP-l kõigi kolme äriühingu esindusõigust kogu kontrolliperioodi vältel. Dreicon Estonia OÜ esindusõigusliku isiku MD küsitlemise kohta andmed puuduvad. Lisaks ei ole maksuhaldur arvestanud asjaoluga, et JP andis 29.09.2015 ja 30.09.2015 ülekuulamisel ütlusi kahtlustatavana, kellel ei ole kohustust anda menetlejale tõeseid ütlusi. Seega ei ole need ütlused usaldusväärsed. Lisaks ei nimeta JP 30.09.2015 kahtlustatavana antud ütlustes ühegi Leedu ettevõtte nime. Viirpuu OÜ koostööl Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ-ga olid majanduslikud põhjused, sest Viirpuu OÜ-l puudusid laenutagatised, mistõttu lepiti kokku, et kõik tehingud kauba ostmisel Leedust, Lätist, Valgevenest ja Ukrainast tarnib MD firma, mis krediteerib Viirpuu OÜ-d. 7) MTA ei ole tõendanud, et Viirpuu OÜ soetas vaidlusaluse kauba ise Leedu äriühingutelt. Vältimaks praakkauba tarnimist, käis Viirpuu OÜ juhatuse liige Leedus kauba kvaliteeti kontrollimas. Samuti on MD ja JP korduvalt käinud tarnijatega Leedus kohtumas. Maksuhalduri poolt väidetavalt tuvastatu, et Viirpuu OÜ poolt Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ arvete eest tasutud summad jõudsid tagasi RS kätte, on vastuolus sellega, et nimetatud ettevõtted on ise tasunud Leedu äriühingutele. Maksuhalduri väide tundmatust kolmandast isikust ei ole asjakohane, kuna kontrollaktis on algsed kauba müüjad välja toodud. 8) Maksumenetluse materjalide hulgast puuduvad Leedu ettevõtete tehinguid puudutavad arved Eesti äriühingutele. Maksuhaldur ei ole analüüsinud kolme Eesti äriühingu pangakontodel toimunud liikumisi. 9) MKS § 83 lg 4 kohaldamine on võimalik siis, kui maksuhaldurile on selge, et tehtud on näilik tehing, millega on varjatud teist tehingut. Need eeldused ei ole täidetud. Lisaks on tõendamata maksueelise saamine ja selle suurus. 10) RI kohtuistungil antud ütlusega on tõendatud, et puidu saabumisel on sellega kaasas dokument, mille alusel RI tegi pistelise kontrolli käigus märkmeid, mida hiljem võrdles aktspetsifikatsioonide andmetega. Akt-spetsifikatsioonid andis talle RS, kes sai need tarnijatelt. RI kinnitas, et ta on Katla tn 5 võtnud puitu vastu ka teiste ettevõtete nimel ning vaidlusalused äriühingud ladustasid Katla tn 5 asukohas puitu ning see kaup ei olnud alati mõeldud Viirpuu OÜ-le.

4.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

4(14)

3-17-1478 1) Maksuhaldur on tuvastanud varjatud tehingu – Viirpuu OÜ ei soetanud kontrolliperioodil puitu Dreicon Estonia OÜ-lt, V.S. Transport OÜ-lt ja Raamos Puit OÜ-lt, vaid erinevatelt Leedu äriühingutelt. Seejuures teadis Viirpuu OÜ, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja (maksuotsuse p 2.2). 2) Maksuhaldur võttis asja materjalide juurde kõik kriminaalmenetluses kogutud selgitused, mis puudutasid maksuotsuses käsitletud perioodil vaidlusaluste tehingupartneritega vormistatud tehinguid. Hoolimata sellest, miks kriminaalmenetluses just sellisel hulgal tõendeid koguti, hindas maksuhaldur saadud materjale, tegi täiendavaid toiminguid ja asus seisukohale, et arvestades kõiki asjas kogutud tõendeid, on usutav, et tehingud arvetel näidatud viisil ei toimunud. Kaebaja ei ole maksumenetluses kogutud tõenditest tehtud järeldusi ümber lükanud ega enda väidete kinnituseks tõendeid esitanud. 3) Koostatud dokumentatsioon ei kinnita tehingute toimumist arvetel kajastatud viisil (kontrollakti p 2.2.2.2). Kaubaga liikusid väidetavalt kaasas CMR-d, millel kajastuvad kauba transporti, sh müüja isikut puudutavad andmed, ning akt-spetsifikatsioonid, millele lisati ostja ja müüja andmed, transport ning tarneaadress. RI ütlustest nähtub, et reeglina edastati talle aktspetsifikatsioonid allkirjastamiseks tagantjärele, pärast kauba saabumist RS poolt ning CMRdele lõi müüja templi RI. Selline käitumine ei ole tavapärane. 4) Akt-spetsifikatsioonidel kajastatud Eesti veokite omanikud ei kinnita tehingute toimumist arvetel kajastatud viisil (kontrollakti p 2.2.2.3). Ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid arvetel näidatud isikute vahel, kui mitte ükski nimetatud isikutest vaidlusalustes tehingutes osalemist ei kinnita. CMR-del kajastatud kauba mahalaadimise koht ei vasta tegelikkusele (kontrollakti p 2.2.2.4). Hoolimata asjaolust, et osadel CMR-del oli kauba mahalaadimise kohaks märgitud Raigaste, Rõngu vald, liikus kaup vedajate sõnul tegelikult Leedust otse kaebaja territooriumile (Katla 5, Kehtna). Eelnev kinnitab, et CMR-del kajastatu ei vasta alati tõele ja kaup liikus Leedust otse kaebajani. 5) JP kinnitas, et arvetel näidatud tehingud olid näilikud (kontrollakti p 2.2.2.5). Olukorras, kus kaebaja juhatuse liige ja MD keeldusid maksuhaldurile ütluste andmisest, kuid MM kinnitas, et tegutses J (P) ja R (S) juhiste järgi ning VT esindanud JP kinnitas vormistatud tehingute näilikkust, ei ole võimalik asuda maksuotsuses kajastatuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole JP antud ütlused usaldusväärsed. Samuti on usutav, et JP poolt mainitud raha tagastamine RS-le puudutas käibemaksu osa. 6) Leedu puiduettevõtjad kinnitavad, et tegelikult oli V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ esindajaks ning puidu tellijaks oli kaebaja (kontrollakti p 2.2.3). Kaebaja krediidivõimet puudutav on tõendamata (maksuotsuse p 3 alapunkt c). Kaebusele lisatud e-kirjavahetus ei anna ammendavat ülevaadet kaebaja krediidivõimekusest ega ole tõendina lubatav. Isegi kui kaebajal oleks olnud probleeme krediidi saamisel, oleks olnud mõistlik raha laenamine, mitte näiliku tehinguahela loomine. 7) Kriminaalmenetluses küsitleti üheksast müüjana tegutsenud Leedu äriühingust viite, kes kõik kinnitasid, et tegelik suhtlus käis kaebaja esindaja RS-ga. Küsitletud on Leedu tarnijatest enamus ja kuna kaebaja möönab soetusprotsessi sekkumist ka ise, puudub alus isikute öeldus kahelda. Seega kinnitab tõendite kogum kaebaja juhatuse liikme RS aktiivset rolli näilikus tehinguteahelas ja kaebaja teadmist tehingute tegelikest asjaoludest (kontrollakti p 2.2.4). Arvestades asjas kogutud tõendeid, kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ja maksumenetluses kehtivat tõendamise standardit, on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et kogu

5(14)

3-17-1478 Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ vaidlusalustel arvetel kajastatud puit soetati erinevatelt Leedu äriühingutelt. 8) Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et arvel näidatud müüjad polnud tegelikud müüjad ja ostja oli sellest teadlik, ei pea ilmtingimata tegeliku müüja isikut (varjatud tehingut) tuvastama (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 15; 02.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-50-03, p 10). Sellisel juhul lähtutakse eeldusest, et tegelikuks müüjaks oli tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei saa eeldada, et tegemist oleks käibemaksukohustuslasega (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.0211 otsus asjas nr 3-3-1-7310, p 10). Seega, hoolimata asjaolust, kas tegeliku müüja isik on praegu ammendavalt tuvastatud või mitte, puudub kaebajal õigus arvetel märgitud käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maha arvata.

5.Tallinna Halduskohtu 11.12.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Maksuhaldur on tõendanud asjaolude esinemise, mille põhjal saab järeldada, et arvete esitajad polnud tegelikud tehingupartnerid ning kaebaja oli sellest teadlik. Maksuhaldur on oma seisukohti piisavalt põhjendanud kontrollaktis. Maksuotsuse aluseks on kriminaalasjas 15930000064 kogutud materjalid ja ütlused, kus JP ja MM kinnitasid Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ osalemist Viirpuu OÜ maksupettuses, mille eesmärgiks oli koostada reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid saematerjali soetamise kohta, et Viirpuu OÜ saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu. 2) Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend Weh vs Austria (08.07.2004 nr 38544/97) põhimõtteliselt võimaldab ka süüdistatava vaikimisest järelduste tegemist (p 46), ei ole maksuhaldur praegusel juhul siiski kaebaja vaikimisõigusele tuginedes leidnud, et tehingute toimumine on tõendamata. Maksuhaldur on nentinud, et äriühing ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks leida, et maksuotsuse aluseks olevad tehingud oleksid tegelikult aset leidnud raamatupidamises kajastatud viisil. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, nagu välistaks MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõiguse kasutamine maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. MKS § 64 lg 1 p 6 ei võta maksukohustuslaselt tõendamiskoormust maksuõigussuhte aluseks olevate asjaolude suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2011 otsus asjas nr 3-11-495, p 19; 29.04.2016 otsus asjas nr 3-14-50138, p 14; 15.11.2013 otsus asjas nr 3-11-2695, p 25). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele (Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2011 otsus asjas nr 3-11495, p 19). Lisaks nähtub kaebaja 03.03.2016 kirjast, et kontrolliperioodiga seotud dokumendid on Viirpuu OÜ-lt juba MTA poolt valdavalt ära võetud (maksuhalduri lisa 2). Seega ei saa isik keelduda MKS § 64 lg 1 p 6 alusel igasuguste dokumentide ja selgituste andmisest. 3) MKS § 83 lg-st 4 ning §-st 84 tulenevalt lähtutakse maksustamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Neist sätetest tulenevalt on maksuhalduril õigus maksukohustuslas(t)e poolt vormistatud tehing ümber kvalifitseerida. Kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid. MKS § 92 lg 1 p-d 2 ja 3 annavad õigusliku aluse maksu määramiseks maksuhalduri poolt juhul, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt seadusele, või tema poolt arvutatud tagasimaksmisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast maksusummast. Maksuhaldur on maksukohustuse tekkimise õigusliku 6(14)

3-17-1478 alusena viidanud KMS § 29 lg-tele 1 ja 3, mis sätestavad käibemaksusumma määramise aluse olukorras, kus puidu ostjaks Leedust on kaebaja, ning maksuotsuse resolutsioonis näidanud, millisel moel tehingu tegelikku majanduslikku sisu arvestades oleks see tulnud deklareerida. 4) Maksuhaldur on põhjendatult lugenud Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ aktspetsifikatsioonid fiktiivseteks. Nii Leedu puiduettevõtete juhtide (maksuhalduri seisukoha lisad 77–80) kui ka JP ütlused (MTA seisukoha lisad 74–76) ja MM ütlused (MTA seisukoha lisa 73) kriminaalmenetluses tõendavad, et V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ ei ole ajavahemikul oktoober 2014 kuni august 2015 Viirpuu OÜ-le puitu müünud, mistõttu on eelviidatud äriühingute arved näilikud ning nende eesmärgiks oli varjata Viirpuu OÜ poolt puidu soetamist vahetult Leedu puiduettevõtetelt. Seda järeldust õigustab ka asjaolu, et aktspetsifikatsioonidel kajastatud Eesti vedajad ei kinnita puidu vedu (MTA seisukoha lisad 61– 69) ning Leedu autojuhid kinnitavad puidu vedamist otse Viirpuu OÜ tegevuskohta (MTA seisukoha lisad 70–72). JP kinnitas, et nii Raamos Puit OÜ kui ka V.S. Transport OÜ arved on näilikud, need ei vasta tegelikkusele ning on koostatud tema enda, MD ja RS soovil ja Viirpuu OÜ käibemaksu vähendamise eesmärgil. Kuigi JP ei olnud sel ajal Raamos Puit OÜ või V.S. Transport OÜ juhatuse liikmeks, nähtub RL ütlustest (MTA seisukoha lisa 59), et SO-ga sai ta tuttavaks läbi J ning Raamos Puit OÜ administratiivpool pidi olema J-l (vastus küsimusele 3), sh tegi J ülekandeid ning omas äriühingu pangakaarti (vastus küsimusele 4). Seejuures kinnitas RL, et kõik kokkulepped sõlmiti RS-ga ning arveid koostati R esitatud akt-spetsifikatsioonide alusel. Samuti märkis JP 29.09.2015 ütlustes, et esitas deklaratsioone SO nimelt. JP ütlused kriminaalmenetluses on olnud järjepidevad ning isik on temale ette heidetud süü omaks võtnud. Samuti on isiku ütlused kooskõlas MM ja Leedu äriühingu juhtide ütlustega. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid või oma versiooni tegelikult toimunud asjaoludest, mis võiks maksuhalduri järeldused ümber lükata. 5) Iseenesest võib nõustuda kaebajaga, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses tõenditena kogunud nt Dreicon Estonia OÜ pangakontode väljavõtteid või KMD-sid ega võtnud ühendust kõikide Leedu firmadega. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, sh tehingute tegeliku majandusliku sisu ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Sellist järeldust peab maksuhaldur põhjendama, kuid maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses (Riigikohtu 04.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 10). Samuti tuleb arvestada, et kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine ei pane maksuhaldurile kohustust täiendavaks asjaolude uurimiseks, kuna vaikimisõiguse kasutamisega ei saa maksukohustuslane nõuda endale paremat positsiooni tõendamiskoormuse osas maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. Samuti ei ole vaikimisõigust kasutanud menetlusosalisel õigust nõuda, et maksuhaldur koguks täiendavaid tõendeid (MKS § 10 lg 3). Arvestades kriminaalmenetluses kogutud tõendeid, mis on maksumenetluse aluseks, on eksimused ja vasturääkivused tehingu dokumentides niivõrd kaalukad, et ainuüksi nende dokumentide pinnalt tekib põhjendatud kahtlus, et tehingud ei toimunud kaebaja raamatupidamises kajastatud viisil. 6) Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohtadele, et tehinguid Dreicon Estonia OÜ-ga ei toimunud kaebaja raamatupidamises märgitud viisil. Sarnaselt Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ-le ei kinnitanud Eesti vedajad puidu vedu akt-spetsifikatsioonidel kajastatud viisil. Akt-spetsifikatsioonide kohaselt on Dreicon Estonia OÜ kauba igakordseks üleandjaks MD ning vastuvõtjaks RI. Samas kinnitas RI (MTA seisukoha lisa 48), et allkirjastas aktspetsifikatsioone ka siis, kui puidu vastuvõtjaks oli RS või FÕ (küsimus 19) ning aktspetsifikatsioone isikuliselt ei kontrollinud (küsimus 17). Lisaks märkis RI, et Viirpuu OÜ 7(14)

3-17-1478 tegevuskohta tuli CMR-dega puitu V.S. Transport OÜ, Raamos Puit OÜ ja Dreicon Estonia OÜ nimele ning RS ütluste kohaselt oli see vajalik selleks, et nemad finantseerivad puidu ostmist (küsimus 11). RI 09.09.2016 ütlusi ei muuda isiku kohtumenetluses antud ütlused. Leedu äriühingud kinnitasid puidu vedu Tartumaa asemel Kehtnasse. Kohtule ei nähtu asjaolusid, miks pidada vedajate selgitusi ebausaldusväärseks. 7) Lisaks on Viirpuu OÜ, Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ esindajad omavahel tihedalt seotud. RI märkis, et kasutas Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ pitsateid kauba vastuvõtmisel, kuid küsimusele, kas need teised äriühingud tasusid ka selle töö eest, vastas RI, et tema tööandja (Viirpuu OÜ) tasustas selle eest (kohtuistungi helisalvestis 11:45:05). JP (kes oli alates 10.12.2014 Dreicon Estonia OÜ juhatuse liikmeks saanud VT volitatud isik) ütluste kohaselt tegutseti kahtlustuses märgitud viisil juba alates 2014. a kevadest. Samuti omavad Dreicon Estonia OÜ tehingute juures tähendust JP ütlused, mis annavad täiendava aluse maksuhalduri seisukohaga nõustumiseks (vt JP 29.09.2015 ja 30.09.2015 antud ütlused). 8) Maksumenetluses ei ole rikutud ärakuulamis- või uurimispõhimõtet. Kaebaja on saanud oma seisukohti väljendada ning tal oli maksumenetluses vandeadvokaadist esindaja. Enese mittesüüstamise privileegile tuginemine oli kaebaja teadlik valik ning seejuures ei esitanud kaebaja maksumenetluses ka selliseid tõendeid, mille alusel oleks maksuhaldur võinud jõuda maksuotsuses toodust vastupidisele järeldusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6.Viirpuu OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.12.2017 otsus ning uue otsusega rahuldada kaebus. 1) Maksuotsuse õiguspärasuseks ei piisa, kui osa sellest on põhjendatud. Kuna kaebaja vaidlustas maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja tõendite hindamise (kontrollakti p-d 2.2.2.4 ja 2.2.3), pidi halduskohus kontrollima, kas maksuotsuse põhjendused vastavas osas on piisavad. Halduskohus ei ole seda teinud. Tõendamiskoormuse üleminek ei tähenda, et maksukohustuslane peaks maksusumma vaidlustamise korral esitama täiendavaid tõendeid. Maksusumma määramisel tehtud eksimusi on võimalik tõendada mh viisil, et maksukohustuslane juhib tähelepanu maksuhalduri vigadele maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-27-14, p 14). 2) Kontrollakti p-s 2.2.2.4 on viidatud UAB Scantrans kolme veoki juhi ütlustele. Leedust tulnud kauba veo kohta on maksumenetluses 12 CMR-i, millest omakorda kaks CMR-i on UAB-lt Tamsa ja neli CMR-I UAB-lt Praslas. Nende äriühingute poole pole maksuhaldur pöördunud. Kontrollakti lisa 1 järgi on Eesti äriühingud esitanud kaubatarnete kohta arveid 53 erineval päeval. Seega ei saanud kauba tarned piirduda kaheteistkümne veoga. Asjaolu, et Leedust tulnud kauba mahalaadimise tegelik koht erines CMR-le märgitud mahalaadimise kohast, ei kinnita, et arvetel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Kuna kaup tarniti Eestisse, on tegemist ühendusesisese soetamisega ning ei ole vahet, kui kaup liigub Eesti siseselt tarnija teisele tarneaadressile. Müüjatel võib Eestis olla mitu tarneasukohta – Raigastes, Rõngus ja Kehtnas. 3) Kontrollakti p-s 2.2.3 märgitud viie Leedu ettevõtja ütlustega ei saa lugeda tuvastatuks asjaolusid, mis puudutavad ülejäänud Leedu äriühinguid ning Eesti ettevõtete ülejäänud majandustehinguid. Lisaks ei ole nende Leedu ettevõtete osas välja selgitatud, kui suur oli 8(14)

3-17-1478 tehingute maht. Maksuhaldur ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei saanud teavet koguda kõikidelt Leedu tarnijatelt (vt MKS § 11 lg 1). 4) Halduskohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses ega kontrollaktis väitnud, et tehinguahelas on tegelikud müüjad tundmatud isikud. Maksuhaldur tõi välja, et Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ arvetega varjatakse Viirpuu OÜ poolt puidu soetamist otse Leedu äriühingutelt. Olukorras, kus kontrollaktis (p 2.2.3) on väidetavad algsed müüjad osaliselt välja toodud, ei saa müüja isik samaaegselt olla tundmatu. 5) Halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud JP ja MM kriminaalmenetluses antud ütlusi. JP ei nimeta 30.09.2015 antud ütlustes ühegi Leedu ettevõtte nime. Seega ei ole tema ütlustega tõendatav, milliste Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ või Raamos Puit OÜ arvetega millist tehingut väidetavalt varjati. 6) Ebaõige on MTA väide, et JP on kõigi kolme arvetel näidatud äriühingu juhtfiguur. JP esindas Raamos Puit OÜ-d alates 06.10.2015; VT-lt sai ta volituse esindada Dreicon Estonia OÜ-d alates 10.12.2014 ja V.S. Transport OÜ-d alates 19.12.2014. Dreicon Estonia OÜ esindusõigusliku isiku MD küsitlemise kohta andmed puuduvad. MM on 30.09.2015 ütlustes küll kinnitatud maksupettusele kaasaaitamist, kuid tema ütlustest ilmneb, et ta on V.S. Transport OÜ-s allkirjastanud mõne üksiku lepingu ja teinud mõned ülekanded ega tea tehingutest midagi. 7) Maksumenetlusest puuduvad Leedu äriühingute arved Eesti äriühingutele. Seega ei ole võimalik kontrollida, kas Eesti äriühingute poolt edasimüüdud puit pärineb tervikuna Leedust. Kontrollaktis nimetatud viie Leedu ettevõtte juhid nimetavad tehinguid firmadega V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ, kuid Viirpuu OÜ-le esitas kõige suuremas mahus arveid Dreicon Estonia OÜ. Maksuhaldur ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid hinnata, kas Dreicon Estonia OÜ poolt müüdud puit pärines Leedust. Kontrollaktis ega maksuotsuses ei ole maksuhaldur Dreicon Estonia OÜ, V.S Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ majandustegevust ja deklareeritud andmeid kahtluse alla seadnud. 8) Viirpuu OÜ esitas 19.05.2017 eriarvamuses (p 2.3 alapunkt b) vastuväited aktspetsifikatsioonides kajastatud vedudega seotud tõendite hindamisele. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur neid vastuväiteid analüüsinud. Tõenditest, mis on kogutud Eesti vedajatelt, ei saa teha kontrollakti p-s 2.2.2.3 tehtud järeldusi. 9) Kontrollakti p-s 2.3 ja maksuotsuse p-s 2.2 on maksuhaldur viidanud MKS § 83 lg-le 4, mida saab kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, on maksu määramiseks vaja tuvastada maksueelis (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.01.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4611, p-d 18–20). Seega eeldab varjatud tehingu MKS § 83 lg 4 alusel maksustamine seda, et varjatud tehinguga saavutatakse võrreldes näiliku tehinguga soodsam maksustamine. Kui varjatud tehinguga maksueelist ei saada, puudub maksuhalduril alus MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2017 otsus nr 3-15-1303/37, p 9). Maksuhaldur ei ole tuvastanud varjatud tehingut. Esitatud on üksnes kahtlus, mida ei ole nõutaval määral põhjendatud. Maksueelise saamine on tõendamata.

7.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

9(14)

3-17-1478 1) Maksuhaldur tuvastas varjatud tehingu – Viirpuu OÜ ei soetanud kontrolliperioodil puitu Dreicon Estonia OÜ-lt, V.S. Transport OÜ-lt ja Raamos Puit OÜ-lt, vaid erinevatelt Leedu äriühingutelt. Viirpuu OÜ teadis, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja (maksuotsuse p 2.2). 2) Maksuhaldur võttis asja materjalide juurde kõik kriminaalmenetluses kogutud selgitused, mis puudutasid maksuotsuses käsitletud perioodil vaidlusaluste tehingupartneritega vormistatud tehinguid. Hoolimata sellest, miks kriminaalmenetluses just sellisel hulgal tõendeid koguti, hindas maksuhaldur saadud materjale, tegi täiendavaid toiminguid ja asus seisukohale, et arvestades kõiki asjas kogutud tõendeid, on usutav, et tehingud arvetel näidatud viisil ei toimunud. Kaebaja ei ole maksuotsuse alusel kogutud tõendeid ümber lükanud ega enda väidete kinnituseks tõendeid esitanud. 3) Koostatud dokumentatsioon ei kinnita tehingute toimumist arvetel kajastatud viisil (kontrollakti p 2.2.2.2). Kaubaga liikusid väidetavalt kaasa CMR-d, millel kajastuvad kauba transporti, sh müüja isikut puudutavad andmed ning akt-spetsifikatsioonid, millele lisati ostja ja müüja andmed, transport ning tarneaadress. RI ütlustest nähtub, et reeglina edastati talle aktspetsifikatsioonid RS poolt allkirjastamiseks tagantjärele, pärast kauba saabumist ning CMRdele lõi müüja templi RI. Selline käitumine ei ole tavapärane. 4) Akt-spetsifikatsioonidel kajastatud Eesti veokite omanikud ei kinnita tehingute toimumist arvetel kajastatud viisil (kontrollakti p 2.2.2.3). Ei ole eluliselt usutav, et ükski nimetatud isikutest vaidlusalustes tehingutes osalemist ei kinnitanud. Seega ei vasta Eesti äriühingute nimel koostatud akt-spetsifikatsioonidel kajastatud info tegelikkusele. CMR-del kajastatud kauba mahalaadimise koht ei vasta tegelikkusele (kontrollakti p 2.2.2.4). Hoolimata asjaolust, et osadel CMR-del oli kauba mahalaadimise kohaks märgitud Raigaste, Rõngu vald, liikus kaup vedajate sõnul tegelikult Leedust otse kaebaja territooriumile (Katla tn 5, Kehtna). Eelnev kinnitab, et CMR-del kajastatu ei vasta alati tõele ja kaup liikus Leedust otse kaebajani. Maksuotsuses kajastamata CMR-del sisalduvad andmed ei oma tähtsust olukorras, kus on tõendatud, et CMR-d ei pruugi kajastada tegelikkust. Viimast asjaolu kinnitavad kõik UAB Scantrans autojuhid. 5) JP kinnitas, et arvetel näidatud tehingud olid näilikud (kontrollakti p 2.2.2.5). Olukorras, kus kaebaja juhatuse liige ja MD keeldusid maksuhaldurile ütluste andmisest, kuid MM kinnitas, et tegutses J (P) ja R (S) juhiste järgi ning VT esindanud JP kinnitas vormistatud tehingute näilikkust, puuduvad tõendid, mille pinnalt oleks võimalik asuda maksuotsuses kajastatuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 6) Leedu puiduettevõtted kinnitavad, et tegelikult oli V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ esindajaks ning puidu tellijaks kaebaja (kontrollakti p 2.2.3). Kaebaja krediidivõimet puudutav on tõendamata (maksuotsuse p 3 alapunkt c). Kaebusele lisatud e-kirjavahetus ei anna ammendavat ülevaadet kaebaja krediidivõimekusest ega ole tõendina lubatav. 7) Kriminaalmenetluses küsitleti üheksast müüjana tegutsenud Leedu äriühingust viite, kes kinnitasid, et tegelik suhtlus käis kaebaja esindaja RS-ga. Kuna kaebaja möönab soetusprotsessi sekkumist ka ise, puudub alus isikute poolt öeldus kahelda. Seega kinnitab tõendite kogum kaebaja juhatuse liikme RS aktiivset rolli näilikus tehinguteahelas ja kaebaja teadmist tehingute tegelikest asjaoludest (kontrollakti p 2.2.4). Lisaks on halduskohus vaidlustatud otsuse p-s 7 selgitanud, et kogu kaup pärines Leedust.

10(14)

3-17-1478 8) Maksuhaldur on tuvastanud saadava maksueelise. Kontrollakti p-s 2.3 ja maksuotsuse p-s 2.2 on selgitatud, et juhul, kui Viirpuu OÜ oleks deklareerinud puidu soetamist ühendusesiseselt, pidanuks ta puidu soetuse pöördmaksustama, st deklareerima lisaks sisendkäibemaksule ka puidu maksumuse müüja eest 20% määraga maksustatava käibena ja arvestama sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Selline pöördmaksustamise metoodika ei võimaldaks maha arvata vaid sisendkäibemaksu, mistõttu oligi Viirpuu OÜ-l motiiv kasutada võltsarveid, mille alusel tekkis Viirpuu OÜ-l võimalus maha arvata sisendkäibemaksu pöördmaksustamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Viirpuu OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.12.2017 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
9.Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla väidetavas tehingute ahelas tarnitud puidu olemasolu, kuid heidab kaebajale ette seda, et kaupa ei tarnitud sellises tehingute ahelas, mille arveid on Viirpuu OÜ kajastanud oma sisendkäibemaksuarvestuses. Kontrollaktist nähtub, et maksuhaldur on põhjendatud kahtluse tõendamiseks peaasjalikult analüüsinud kriminaalasjas nr 15930000064 kogutud materjale, sh isikute kriminaalmenetluses antud ütlusi, väidetavate tehingute toimumise kohta väljastatud akt-spetsifikatsioone ning CMR-e ja Eesti veokijuhtide selgitusi (kontrollakti p-d 2.2.1–2.2.3).
10.Kaebajaga tuleb küll iseenesest nõustuda, et tõendamiskoormuse MKS § 150 lg 1 alusel maksukohustuslasele üleminek ei tähenda, et maksukohustuslane peaks maksusumma vaidlustamise korral esitama tingimata täiendavaid tõendeid ning maksusumma määramisel tehtud eksimusi on võimalik tõendada muu hulgas viisil, et maksukohustuslane juhib tähelepanu maksuhalduri vigadele maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel. Maksuotsus võib olla õigusvastane ka seetõttu, et selles pole põhjendatud kahtlust tehingute tegeliku toimumise osas veenvalt põhjendatud, sh võivad olla maksuhalduri põhjendused vastuolulised. Ringkonnakohus ei jaga siiski kaebaja seisukohta, et Viirpuu OÜ ongi praegusel juhul veenvalt näidanud, et maksuhalduri kahtlus on põhjendamata.
11.Olukorras, kus maksuhaldur on veenvalt seadnud kahtluse alla tehingute toimumise selliselt, nagu seda on kajastatud kaebaja sisendkäibemaksuarvestuses, ei lükka neid kahtlusi ümber üksnes väljastatud arved, KMD-l esitatud andmed ning kaebaja kinnitused tehingute toimumise kohta. Seejuures on maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja kohtule otseseid tõendeid rikkumise kohta. Maksuotsusele hinnangu andmisel tuleb koos isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustega hinnata ka asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus asjas nr 3-15-2356, p 11; 21.01.2016 otsus asjas nr 3-14-50517, p 12). Seda on maksuhaldur teinud.
12.Maksuhalduri vastuse lisa 82 sisaldab 12 CMR-i, mille kohaselt transporditi kaupa erinevatelt Leedu äriühingutelt (UAB Vako Wood, UAB Deimera, UAB Tamsa, UAB Praslas) Raamos Puit OÜ-le ja V.S Transport OÜ-le. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur põhjendamatult jätnud kõigilt kauba saatjateks olnud Leedu äriühingutelt selgitused võtmata. Maksuhaldur on hinnanud CMR-del märgitud transpordifirma UAB Scantrans veokijuhtide antud ütlusi (kontrollakti p 2.2.2.4), kes selgitasid, et veod ei toimunud nii, nagu on märgitud CMR-del, vaid kaup tarniti iga kord aadressile Katla tn 5, Kehtna (sõltumata sellest, mis aadress oli CMR-le märgitud; MTA vastuse lisad 70–72). Kriminaalmenetluses on ütlusi andnud UAB Deimera 11(14)

3-17-1478 direktor, kelle ütlustest nähtub, et Raamos Puit OÜ-ga tehingute tegemisel suhtles äriühing R-ga ning JP nimi talle tuttav ei ole. Samuti kinnitas tunnistaja, et kauba transpordi koos transpordifirma tellimisega organiseeris ostja (20.04.2016 ütlused (MTA vastuse lisa 80); sama kinnitasid UAB Good Wood direktor Aurimas Gromavicius (MTA vastuse lisa 79), UAB Vako Wood direktor VK (MTA vastuse lisa 78), UAB Egrika direktor ŽC (MTA lisa 77)). Selliselt transpordi organiseerimine võimaldas saavutada olukorra, kus vaidlusalune kaup tarnitakse tegelikkuses otse Viirpuu OÜ lattu. UAB Good Wood direktor AG selgitas lisaks, et Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ esindajana tegutses RS, kellega lepiti kokku puidu hinnas, kvaliteedis, kohale toimetamises jm (20.04.2016 ütlused; sama nähtub ka UAB Vako Wood direktori VK 20.04.2016 ütlustest ja UAB Egrika direktori ŽC 19.04.2016 ütlustest). Usutavaks võib küll pidada seda, et enne puidu edasimüüki suheldakse puidu lõppostjaga kauba kvaliteedi jms osas, kuid viidatud ütlustest nähtuvalt väljus tunnistajate poolt kirjeldatud suhtlus iseseisvalt tegutsevate äriühingute tavapärasest igapäevasest majandustegevusest. Võttes seejuures arvesse JP kriminaalmenetluses antud ütlusi (MTA vastuse lisad 74 ja 75), milles ta kinnitas, et kauba tellimine V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ vahendusel oli näilik ning tegelikkuses telliti puit RS poolt Viirpuu OÜ huvides, on piisavalt tõendatud maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlus.

13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et CMR-l märgitud kauba mahalaadimise koht ei olnud oluline. Maksukohustuslasel tuleb oma äritegevus korraldada nii, et vajaduse korral on tal hilisemas maksumenetluses võimalik tõendada tehingute toimumist. Selleks peavad tehingute toimumist tõendama vajadusel lisaks väljastatud arvetele ka muud dokumendid, sh kauba saatedokumendid. Kuigi eluliselt võib usutavaks pidada mõne üksiku ebakõla olemasolu kauba saatedokumentidel, nähtuvad asja materjalidest järjepidevad ebakõlad sellises mahus, mis seavad kahtluse alla tehingute olemasolu. Ka juhul, kui äriühingul on mitu tarnekohta – nagu viitab kaebaja apellatsioonkaebuse p-s 5.3 –, on oluline, et konkreetse kauba tarnimisel oleks tarnedokumentidel märgitud õige tarneaadress. Praeguses maksumenetluses kogutud CMR-de puhul ei olnud need tingimused täidetud.
14.Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks on JP kahtlustatavana antud ütlused ebausaldusväärsed. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja ühtegi konkreetset argumenti, mis annaks selliseks kahtluseks aluse. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka ringkonnakohtule. JP on nii 29.09.2015 kui ka 30.09.2015 ütlustes põhjalikult kirjeldanud, kuidas toimis vaidlusalune näilike tehingute ahel. Need ütlused toetavad MTA põhjendatud kahtlust, et Viirpuu OÜ osales teadlikult maksupettuses. JP ütlusi kinnitavad ka MM kriminaalmenetluses antud ütlused (MTA vastuse lisa 73).
15.Maksuotsuse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et maksuhaldur ei ole maksutoimikusse lisanud Leedu puiduettevõtjate väljastatud arveid, sest praeguses asjas on vaidluse all Viirpuu OÜ väidetavad tehingud Dreicon Estonia OÜ, V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ-ga. JP 29.09.2015 ja 30.09.2015 ütlustest nähtub, et Leetu raha ülekandmise all pidas ta silmas äriühinguid, kellega Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ väidetavalt tehinguid tegid. Seejuures on 29.09.2015 protokollis viidatud ka nimeliselt Leedu äriühingutele. Samuti on JP 30.09.2015 ütlustes selgitanud, et tegi ülekandeid Leedu firmadele vastavalt arvetele, mis saabusid tema käsutuses olnud e-postkasti. Kriminaalmenetluses üle kuulatud Leedu äriühingute esindajad on kinnitanud, et saatsid arveid Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ e-posti aadressidele. Seega on ringkonnakohtu hinnangul nii Leedu äriühingute esindajate kui ka JP ütluste omavahelisel seostamisel piisavalt tõendatud, milliseid konkreetseid tehinguid Leedu äriühingutega sooviti varjata.

12(14)

3-17-1478

16.JP selgitas 30.09.2015 ütlustes, et V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ arveid Dreicon Estonia OÜ-le koostas tema. 29.09.2015 antud ütlustes selgitas ta, et tema ülesandeks oli kanda raha sellele äriühingule, kellelt arve tuli ning ta esitas V.S. Transport OÜ ja Raamos Puit OÜ deklaratsioone. Lisaks on JP seonduvalt Viirpuu OÜ tehingutega Dreicon Estonia OÜ-ga selgitanud, et ta teadis, et tegelikult soetab saematerjali Leedust Viirpuu OÜ ning sellega seonduvalt koostas Dreicon Estonia OÜ Viirpuu OÜ-le arveid. Seega oli JP tegelikkuses teadlik kõigi kolme firma tegevusest. Seda asjaolu on põhjalikult selgitanud ka halduskohus otsuse p-s
13.MD aga kasutas maksumenetluses vaikimisõigust, mitte MTA ei jätnud teda üle kuulamata (MTA vastuse lisa 57).
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheidetega Eesti transpordifirmade esitatud vastuste osas (apellatsioonkaebuse p 5.8). Undi Teenused OÜ selgitas, et ei oma Viirpuu OÜ-ga mingit kokkupuudet (MTA vastuse lisa 67). Seega ei oma tähtsust, kas MTA küsimused on liiga üldised või mitte, sest Viirpuu OÜ-le ei ole transporditeenust osutatud. Kriminaalmenetluses edastati KMT Transport OÜ-le päring, milles paluti selgitada, kas vaidlusalusel perioodil juuli 2014 – august 2015 teostati vedusid Viirpuu OÜ tegevuskohta (MTA vastuse lisa 68). Seega oli KMT Transport OÜ teadlik, millise perioodi kohta tuleb transpordiarved esitada ning asjaolu, et arved esitati üksnes perioodi 01.07.2014–01.08.2015 osas, viitab sellele, et 2015. a augustikuus rohkem teenust ei osutatud (MTA vastuse lisa 69). Haldusasja lahendamisel ei ole määrav, et maksuhaldur ei ole OÜ Oerzen poole pöördunud. OÜ Lognet TR kinnitas küll vedude teostamist OÜ Oerzen tellimusel Viirpuu OÜ lattu (MTA vastuse lisa 65), kuid maksuhaldur on seadnud kahtluse alla veod, mille tellijateks olid Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ. Kaebaja ei ole viidanud asjaoludele, mis annaks alust arvata, et vedusid teostati tegelikkuses läbi kolmanda äriühingu. Kvon OÜ ning Ispo Transport OÜ on selgelt märkinud, et ei ole firmadele Viirpuu OÜ, Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ vedusid teostanud (MTA vastuse lisad 61 ja 63). Puudub alus nendes väidetes kahelda.
18.Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõenditega veenvalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses. Uurimiskohustust ei ole rikutud määral, et see tooks kaasa maksuotsuse tühistamise.
19.Seonduvalt näilike tehingute ja maksueelisega selgitab ringkonnakohus järgmist. Nii maksuhaldur kui ka halduskohus on õigesti selgitanud, et ühendusesisese soetuse korral pidanuks Viirpuu OÜ soetuse pöördmaksustama, st deklareerima lisaks sisendkäibemaksule ka puidu maksumuse müüja eest 20% määraga maksustatava käibena ja arvestama sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Selline pöördmaksustamise metoodika ei võimaldaks maha arvata vaid sisendkäibemaksu (vt kontrollakti p 2.3 ja halduskohtu otsuse p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel määrav, et maksuhaldur ei ole analüüsinud iga konkreetset Leedu äriühingute poolt tehtud tehingut, sest maksumenetluses on tõendatud, et Dreicon Estonia OÜ, Raamos Puit OÜ ja V.S. Transport OÜ olid kaasatud tehingutesse üksnes Viirpuu OÜ-le maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise) ning nende äriühingute esitatud arvete alusel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 31 lg 1 järgi lubatav, sest arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p 2 nõuetele (st need ei sisalda tegeliku müüja andmeid). Lisaks on maksuhaldur põhjendanud kahtlust, et tegelikkuses soetas kaebaja vaidlusaluse kauba ise Leedu äriühingutelt. Seega ei saanud kaebaja sisendkäibemaksu arvestada viisil, nagu ta kajastas seda oma maksuarvestuses perioodil 2014. a juuli – 2015. a august. Eelnevast nähtuvalt on maksuhaldur piisava põhjalikkusega tuvastanud nii näilikud tehingud, mille tegemist varjati, kui ka kaebaja poolt maksueelise saamise.

13(14)

3-17-1478

20.Viirpuu OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja