Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. august 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1866
Haldusasi
XX kaebus Vabariigi Valitsuse korralduse nr 225 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, nõustaja RM Vastustaja – Vabariigi Valitsus (siseministri kaudu), volitatud esindaja Monika Silvet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. aprilli 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 14. augustil 2018
27. juuli 2017. a
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.09.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-1866 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Vabariigi Valitsus palus jätta kaebus rahuldamata. 2(5)
3-17-1866
Vabariigi Valitsus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Vastustaja teostas kaalutlusõigust eesmärgipäraselt ja kooskõlas volituse piiridega. KodS § 21 lg 11 alusel erandina kodakondsuse andmise otsustamisel on riigil õigus hinnata muu hulgas taotleja õiguskuulekust, sest kodakondsus loob riigile kohustusi. XX poolt toime pandud kuriteod olid rasked ja ohustasid teiste isikute tervist ning avalikku korda, seetõttu tuleb tema õiguskuulekat käitumist hinnata pikema aja jooksul. Vastustaja võttis arvesse ka asjaolu, et välismaalasel ei ole põhiõigust Eesti kodakondsusele, samuti seda, et kaebaja käitumine on nüüdseks muutunud ja seetõttu on tal tulevikus lootust saada erandina Eesti kodakondsus. Korduv karistatus tähendab, et isikut on kriminaalkorras karistatud rohkem kui ühel korral, seega ei saa sõna „korduv“ kasutamist pidada eelarvamuslikuks. Selline sõnastus tuleneb seaduse tekstist. Pole määravat tähtsust, kui pikk oli vahe kahe süüdimõistmise vahel. Fakt, et kaebajat on karistatud kahel korral, näitab, et tegemist ei olnud juhuslike eksimustega ja isik ei võtnud varasemast karistusest õppust. Lisaks karistati kaebajat mõlemal korral süstemaatilise tegevuse eest narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel. Täisealine isik vastutab täiel määral oma tegude eest, seetõttu ei ole tähtis, kui vana kaebaja kuritegude toimepanemise ajal oli. Eesti keele omandamine ei ole samuti KodS § 21 lg 11 kohaldamisel määrav, sest see on kodakondsuse saamise eeltingimus (KodS § 6 p 3). Kaebaja ei viidanud halduskohtus ebavõrdsele kohtlemisele, seetõttu ei pidanud kohtuotsuses analüüsima konkreetseid juhtumeid varasemast halduspraktikast.
3(5)
3-17-1866
3-17-1866 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.