Rahvastik › Kodakondsus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.07.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-19-1747 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vabariigi Valitsus palus 01.11.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kodakondsuse andmine korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule erandkorras on Vabariigi Valitsuse kaalutlusotsus. Kaebajat on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud tahtlike 2(9)

3-19-1747 kuritegude eest, mistõttu ei ole Vabariigi Valitsusel võimalik järeldada, et kaebaja vastab KodS § 6 p-s 6 toodud tingimusele. Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemisel hinnatakse, kas kõnealused kuriteod võimaldavad erandi tegemist ning kas kodakondsuse taotleja näitab selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. Süüdlase isikut arvesse võttes hindab vastustaja isiku seadusekuulekust ja tema süütegude kõiki asjaolusid. KodS § 21 lg 11 ei anna Eesti kodakondsuse saamise õigust kõikidele taotlejatele, kel on kuritegude eest karistused kustunud. Vabariigi Valitsus arvestas asjaoluga, et kaebajat on kahel korral karistatud varguse eest, tema toimepandud liikluskuriteod olid seotud alkoholi tarbimisega ja süütegude toimepanemine ei ole olnud juhuslikku laadi ning mootorsõiduki joobes juhtimine on raske liiklusrikkumine. Süstemaatiline ja korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab tõsist ohtu kaasliiklejate elule, tervisele ja varale ning ühiskonnale laiemalt. Kaebaja karistatuse kustumisest on küll möödunud üle seitsme aasta, kuid arvestades toimepandud kuritegude korduvust ja ohtlikkust, ei ole see veel piisav aeg, et otsustada XX-le kodakondsuse erandina andmine. Vabariigi Valitsus ei ole välistanud isikule kodakondsuse andmist tulevikus. Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on iga riigi suveräänne otsus. Vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega. KodS kohaselt ei ole kodakondsuse erandina andmise otsustamise menetluses tähtsust sellel, kus on kodakondsuse taotleja sündinud, mis rahvuskuuluvuses taotleja on või millise riigi kodakondsusega on tema sugulased. KodS mõttes ei oma Eesti kodanike keskmine karistatus kodakondsuse saamisel tähtsust. Kodakondsuse andmisel erandkorras vastavalt KodS § 21 lgle 11 võetakse arvesse konkreetselt isikut ja temaga seonduvaid asjaolusid kogumis. Raskemate ja süstemaatiliselt toime pandud kuritegude puhul on kodakondsuse erandina andmisel proportsionaalne hinnata isiku käitumist pikema aja jooksul. Ka isik ise on oma süütegusid toime pannud pika aja jooksul: perioodil 1994–2013. Kaebajale kodakondsuse andmisest keeldumine ei riiva tema õigust era- ja perekonnaelule, sest nende õiguste teostamiseks ei pea perekonnaliikmed olema sama kodakondsusega. Isik saab oma perega koos olla ka siis, kui ta elab Eestis elamisloa alusel. Karistusregistrist kustutatud süütegude arvestamine kodakondsuse andmisel on põhjendatud ja seaduse alusel lubatud. Riik peab hindama kodakondsuse andmise menetluses isiku poolt toime pandud kõiki varasemaid süütegusid, süütegude asjaolusid, süütegude arvu, toimepanemise aega, sealhulgas, kas ja millal on isiku karistusandmed kustutatud. Kui isikut on karistatud korduvalt kuritegude ja/või väärtegude eest, iseloomustab see muu hulgas süüdlase isikut ning tõendab, et isik ei täida Eesti seadusi. KodS § 13 ei oleks saanud kohalduda kaebaja suhtes, sest see kohaldub alla 15-aastaste isikute suhtes. Kaebaja suhtes ei laiene ka KodS § 363, sest selle sätte alusel said automaatselt kodakondsuse lapsed, kes olid 01.01.2016 alla 15-aastased. Kaebaja oli sel ajal üle 15-aastane.

3(9)

3-19-1747 Vabariigi Valitsusel on KodS § 21 lg 11 alusel kodakondsuse andmise otsustamisel suur kaalutlusruum (Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p 28). Seega saab kohus korralduse nr 192 õiguspärasust hinnates kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei saa hinnata otsuse otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kuna kaebajat on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, esineb kaebaja puhul KodS § 21 lg 1 p-s 4 sätestatud kodakondsuse andmisest keeldumise alus ning kaebajale oleks kodakondsuse andmine võimalik üksnes KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandkorras. Kaebajal puudub subjektiivne õigus kodakondsust saada. KodS § 21 lg 11 alusel erandi tegemine eeldab hinnangu andmist nii kodakondsust taotleva isiku toimepandud kuritegudele kui ka isikule endale ning sellele, kas isikut saab pidada õiguskuulekaks. Seadusemuudatuse seletuskirja kohaselt oli nimetatud sätte eesmärgiks välistada proportsionaalsuse nõude rikkumise oht, sest näiteks teatud tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju tänapäeva ühiskonnas võib olla märkimisväärselt vähenenud ja sellisel juhul võib kodakondsuse andmisest keeldumine olla ebaproportsionaalne. Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusõiguse teostamine annab võimaluse hinnata kuriteo ohtlikkust ja seadusega kaitstavaid väärtusi. Vabariigi Valitsus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel täitnud piisavalt põhjendamiskohustust. Vabariigi Valitsuse otsuse tegemise ajal oli kaebaja viimase kuriteo toimepanemisest möödas enam kui 11 aastat ja viimase karistuse kustumisest möödas enam kui 7 aastat, mida ei saa pidada õiguskuulekuse osas järelduste tegemiseks liialt lühikeseks ajaks. Kuigi seadus ei sätesta erandina kodakondsuse andmisel tähtaega, mille jooksul taotleja õiguskuulekust hinnata, on vastustajal kodakondsuse andmisest keeldumisel seda suurem põhjendamiskohustus, mida pikemat aega on isik kuritegude toimepanemisest hoidunud. Seejuures on Vabariigi Valitsuse varasema halduspraktika kohaselt reeglina võimalik kodakondsust erandina anda isikule, kes on toime pannud korduvalt raskeid kuritegusid, kui isiku karistatuse kustumisest on möödunud vähemalt viis aastat ja kõik muud asjaolud toetavad kodakondsuse andmist erandina (haldusasi nr 3-17-1866). Seega peaks juhul, kui isiku karistatuse kustumisest on möödunud enam kui viis aastat, Vabariigi Valitsuse kaalutluse põhjendused olema eriti põhjalikud ning ei piisa vaid sellest, et Vabariigi Valitsus nendib, milliseid kuritegusid kaebaja tahtlikult on toime pannud ning leiab, et korduvad kuriteod on ühiskonnale ohtlikud. Otsusest peab nähtuma, miks kuriteo toimepanemise asjaolud on praegu veel kaalukamad kui kaebajat positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ehkki kaebaja on varem toime pannud 7 kuritegu, tuleb lisaks kuritegude korduva toimepanemise faktile hinnata ka nende kuritegude asjaolusid. Kuigi kodakondsuse andmisest erandina ei saa keelduda väärtegude tõttu, saab taotleja isiku, sh tema õiguskuulekuse hindamisel arvestada ka kustunud väärteokaristusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233, p 11), kuid seejuures tuleb kaalumisel isiku osas hinnangu andmisel arvestada ka väärtegude toimepanemise asjaolusid. Arvestades, et kaebajale määrati vaatamata korduvatele kuritegudele vaid ühel korral karistuseks reaalne vangistus pikkusega 6 kuud, kuigi karistusseadustik oleks võimaldanud määrata ka kuni 3-aastase vangistuse, jääb selgusetuks, miks on vastustaja pidanud neid süütegusid kodakondsuse andmisel niivõrd kaalukateks. Süstemaatiline ja korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab ohtu kaasliiklejate elule, tervisele ja varale ning ühiskonnale laiemalt. Samas võttes arvesse, et kaebaja ei ole 11 aasta jooksul alkoholitarbimisega seotud süütegu toime pannud, peaksid Vabariigi Valitsuse otsusest nähtuma põhjalikumad kaalutlused, miks kaebaja teod on ka täna jätkuvalt ohtlikud. Kodakondsuse andmise üle otsustamisel tuleb hinnata taotleja isikuga seotud asjaolusid. Kaebaja on kodakondsuseta isik, kes on sündinud Eestis ja siin terve elu elanud. Eesti 4(9)

3-19-1747 Vabariigi põhiseadusest (PS) tulenevate põhiõiguste realiseerimine võib isiku õiguslikust staatusest tulenevalt olla piiratud. Kaebaja tõi kohtuistungil välja, et tulenevalt tema õiguslikust staatusest ei saa ta pangast korteri või maja ostmiseks laenu ega minna tööle välismaale, nt Soome. Seetõttu on tal raskendatud pere elatamine. Kaebajal on alaealised lapsed. Iseenesest on õige vastustaja esindajate kohtuistungil toodud väide, et kaebaja saab pereelu elada ka ilma kodakondsuseta, samas võivad kaebaja õiguslikust staatusest tulenevad kitsendused omada olulist negatiivset mõju tema toimetulekule ja seeläbi pereelule. Vastustaja esitatud põhjendused ei ole piisavalt kaalukad. Vaidlustatud otsus riivab kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Olukorras, kus kaebaja on pöördunud õiguskuulekale teele, on tema pikaks ajaks teadmatusse jätmine ‒ vastustaja ei ole välistanud kaebajale kodakondsuse andmist millalgi tulevikus ‒ probleemne ka põhiseaduslike väärtuste nagu õiguskindlus ja õiguspärane ootus seisukohast. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele (p 2.9), miks kaebaja ei omandanud kodakondsust sünniga vastavalt KodS § 13 lg-tele 4 ja 6. Kaebajat ei saa pidada sünnijärgseks Eesti kodanikuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1747 kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kaebaja on juhtinud sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades viiel korral. Kuna joobes juhtimine kui tahtlik tegu ning selle ohtlikkus ja mõju tänapäeva ühiskonnas ei ole vähenenud, on kodakondsuse andmisest keeldumine selliseid tegusid toimepannud isikule proportsionaalne ja põhjendatud. Halduskohus eksis HKMS § 158 lg 3 vastu. Leides, et kaalutlusotsuse tegemisel ei ole Vabariigi Valitsus piisavalt põhjendamiskohustust täitnud, asus halduskohus sisuliselt teostama kaalutlusõigust haldusorgani eest, kuna kohtuotsuse täitmine tähendaks, et kaebaja peaks kõiki teada olevaid asjaolusid arvestades saama kodakondsuse (haldusorganile ei ole teada muid asjaolusid, mille pinnalt täiendavaid põhjendusi esitada). Kaebaja poolt toime pandud kõikide süütegude asjaolud kogumis õigustavad tema käitumise hindamist pikema perioodi jooksul. Mida rohkem ja mida raskemaid süütegusid on taotleja toime pannud, seda pikema perioodi jooksul hinnatakse tema õiguskuulekust. Haldusorgan ei saa kaalutlusotsuse tegemisel ja halduspraktika kujundamisel paika panna selliseid jäiku reegleid, millest ei ole võimalik erandeid teha. Asjaolud kodakondsuse taotlemisel on erinevad, samuti on erinevad kuritegude toimepanemise asjaolud ja toimepandud kuritegude arv. Lisaks võib halduspraktika muutuda ka taotleja jaoks ebasoodsas suunas, kui selline muudatus on põhjendatud. KodS ei reguleeri (ega saagi lõpuni reguleerida), milliste kuritegude toimepanemise puhul ja kui pika aja möödudes karistatuse kustumisest võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule kodakondsuse anda, mistõttu haldusorgan peab teostama diskretsiooni. Nii võib haldusorgan otsustada, milliste kuritegude eest ei anta kodakondsust ja kui pikk periood peab olema möödunud karistatuse kustumisest, lähtudes sealjuures proportsionaalsuse ja võrdsuspõhiõiguse põhimõtetest. Kaebajal ei ole keelatud Eestis elada, seega on eksitav kaebaja arvamus, et kui ta kodakondsust ei saa, siis peaks ta elama teises riigis. Lähtudes KodS § 21 lg-st 11, ei pea olema kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks see, et on ületatud ohulävend. Kaebaja õiguslik staatus on olnud järjepidevalt määratlemata kodakondsusega isik ja Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine ei mõjuta tema õiguslikku staatust mitte kuidagi. Ehkki kaebajal on Eestis perekond, abikaasa ja kaks last, kes on Eesti kodanikud, ei riiva Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine kaebaja õigust era- ja perekonnaelule, sest nende õiguste teostamiseks ei pea perekonnaliikmed olema sama kodakondsusega. Eesti kodakondsuse omamine ei ole Eestis elamiseks ja töötamiseks hädavajalik ning kaebaja saab oma perega koos olla ka siis, kui ta elab Eestis elamisloa alusel. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine on praegusel juhul proportsionaalne ja põhjendatud. Kodakondsuse saamine ei ole selline põhiõigus, mille otsustamisel peaks arvesse võtma asjaolu, et inimene soovib saada pangalaenu või töötada välismaal.

6(9)

3-19-1747 diskrimineerival viisil. Kohtuistungil selgus, et välisriikide kodanikelt ei küsita mitte ühtegi dokumenti, millega oleks tõendatud varasem puhas karistusregister. Vabariigi Valitsus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel täitnud piisavalt põhjendamiskohustust. Vastustaja on tuginenud kustunud süütegudele. Korralduse nr 192 tegemise ajaks oli kaebaja viimase kuriteo toimepanemisest möödas enam kui 11 aastat ja viimasest väärteost 7 aastat. Korralduses on analüüsimata kuritegude toimepanemise asjaolud, laad jms iseloomustavad tegurid. Põhjendamatult on omistatud suurem kaal viimasele väärteole, millest on möödas 7 aastat ja mille eest sai kaebaja trahvi 12 eurot. Vabariigi Valitsus ei ole piisavalt põhjendanud, milles seisneb kaebaja ohtlikkus ning ohu tõsidus praegusel ajal. Kaebaja pani kuriteod toime noore ja kogenematuna, raskes olukorras ning omamata head haridust ja tööd. Kaebaja on muutunud, ta on eeskujuks paljudele Eesti kodanikele, seaduskuulekas ning teeb kõik endast oleneva, et pidada ülal perekonda, ta ei tarvita alkoholi. Korralduse põhjendused ei sisalda kaalutlusi kaebaja perekonna ja tervisliku seisundi kohta (kaebajale on määratud puue). Kaebaja kõneleb ja kirjutab perfektses eesti keeles. Kaebaja on elanud Eestis kogu oma elu ning on teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumiseks. Kaebaja abikaasa ja lapsed on Eesti kodanikud. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole kodakondsuse andmisest keeldumine proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-19-1747

3-19-1747 kavatsetakse keelduda kodakondsuse andmisest. Pigem võis sellest aru saada, et alus kaebajale erandi tegemiseks on olemas, kuna tema karistatus on kustunud. Sellises olukorras ei saa kaebajale ette heita seisukohtade esitamata jätmist. Kaebaja sooviavalduse uuel läbivaatamisel on vastustajal võimalik koguda kaebaja iseloomustamiseks (sh tema alkoholi tarbimise harjumuste kohta) täiendavaid andmeid (haldusmenetluse seaduse § 6) ning sellest tulenevalt hinnata uuesti kaebajaga seonduvaid riske.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.