K. P. kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00646-12 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – K. P., lepingulised esindajad vandeadvokaat Sven Veltmann ja jurist Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamise vorm
30.05.2018, avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta K. P. kaebus rahuldamata.
2.Rahuldada K. P. menetluskulude väljamõistmise taotlus seoses menetluse osalise lõpetamisega ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud summas 859,66 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.07.2018. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 25.02.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026778-5 Tramorin OÜ-le (endine ärinimi OÜ Holikos) täiendava maksukohustuse kokku summas 50 252,44 eurot, sh käibemaksu 23 518,23 eurot maksustamisperioodide märts kuni august 2014 eest ning tulumaksu 26 734,17 eurot maksustamisperioodide mai kuni august 2014 eest. Maksuotsuses põhjendatakse maksusumma määramist peamiselt järgmiselt:
1.1.MTA väljastas 09.07.2014 Tramorin OÜ-le ettevõtluse kontrolli raames korralduse raamatupidamisdokumentide esitamiseks. Samal ajal alustas MTA ettevõtluse kontrolli ka Temporin OÜ ja Osaühing Promantes suhtes. Eelpoolnimetatud äriühinguid omas ja nende tegevust juhtis K. P. Viimane lükkas korduvalt dokumentide esitamiseks antud korralduste täitmist edasi ning seejärel võõrandas Tramorin OÜ ja Temporin OÜ vahetult enne kokkulepitud suuliste selgituste andmise aega, andes uuele omanikule üle ka kõik dokumendid. Seega ei esitanud K. P. MTA-le ühtegi korralduses nõutud dokumenti. Mõlemad äriühingud võõrandas K. P. samale
isikule, K. N. MTA nõudis dokumentide esitamist ka K. N. (Tramorin OÜ omanik alates 19.08.2014 ja juhatuse liige alates 01.09.2014), kuid K. N. dokumente ei esitanud. Samuti ei esitanud dokumente N. I., kes omandas Tramorin OÜ 28.11.2014 ja oli juhatuse liige alates 03.12.2014. On põhjendatud arvata, et K. P. võõrandas äriühingud seoses alanud kontrollimenetlusega, eesmärgiga takistada maksukohustuse tuvastamist ja seeläbi vabaneda vastutusest. Sellele viitab ka K. P. käitumismuster erinevate äriühingute asutamisel ja võõrandamisel peale maksuhalduri kontrollide alustamist. Märkimisväärne on ka, et peale Tramorin OÜ ja Temporin OÜ võõrandamist asutas K. P. uued äriühingud OÜ SYNOSE ja OÜ KEROSE, mis jätkasid samal tegevusalal tegutsemist nagu olid seda teinud võõrandatud äriühingud.
1.2.Kuivõrd MTA-le ei esitatud ühtegi Tramorin OÜ raamatupidamise dokumenti, asus MTA seisukohale, et äriühingu käibedeklaratsioonidel perioodil märts kuni august 2014 kajastatud sisendkäibemaksu maha arvamine on toimunud alusetult. Sisendkäibemaksu maha arvamine on lubatud üksnes seaduse nõuetele vastavate arvete olemasolul, mida aga MTA-le äriühing ei esitanud. MTA vähendas käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-le 1, § 29 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1 tuginedes Tramorin OÜ sisendkäibemaksu summas 23 518,26 euro võrra, mis tõi kaasa kohustuse tasuda samas summas täiendavalt käibemaksu.
1.3.Kontrollimenetluse käigus tuvastas MTA, et Tramorin OÜ arvelduskontolt on kontrollitaval perioodil tehtud K. P. väljamakseid selgitusega „laenu tagastus“ summas 104 766,41 eurot. samas nähtub arvelduskontolt, et K. P. poolt on tehtud äriühingule makseid selgitusega „laen“ vaid 4195 euro ulauses. Kuivõrd äriühing ei esitanud MTA-le raamatupidamise dokumente, mis kinnitaks K. P. poolt laenu andmist, asus MTA seisukohale, et Kalev Prottenile tehtud väljamaksetelt kokku summas 100 571,41 eurot tuleb tasuda tulumaksu tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
2.OÜ Tramorin maksuotsusega täiendavalt määratud maksukohustust ei tasunud. MTA alustas 18.01.2016 taotlusega nr 13-7/00646-1 K. P. suhtes juhatuse liikme vastutusele suunatud maksumenetlust seoses Tramorin OÜ maksuvõlaga. Menetluse tulemusel väljastas MTA 18.09.2017 K. P. vastutusotsuse projekti ning andis tähtaja eriarvamuse esitamiseks. K. P. esitas 04.10.2017 eriarvamuse. MTA eriarvamusega ei nõustunud ja väljastas Kalev Prottenile 26.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00646-12, millega kohustas K. P. solidaarselt Tramorin OÜ-ga tasuma viimase maksuvõlga kokku 26 734,17 eurot seoses tulumaksukohustusega maksustamisperioodide mai kuni august 2014 eest. Tramorin OÜ-le eelnevalt MTA poolt määratud täiendavat käibemaksukohustust vastutusotsus ei käsitle. Vastutusotsuse põhendused olid järgmised:
2.1.MTA 25.02.2015 maksuotsusega on määratud Tramorin OÜ-le tulumaksu 26 734,17 eurot põhjusel, et äriühing tegi perioodil mai kuni august 2014 K. P. väljamakseid, mille kohta ei ole esitatud dokumente, mis tõendavad väljamaksete seotust ettevõtlusega. K. P., olles äriühingu juhatuse liige perioodil 06.01.2014 kuni 01.09.2014 ja korraldades äriühingu raamatupidamist, jättis talle tehtud väljamaksetelt äriühingu nimel tulumaksu deklareerimata ja tasumata. Äriühingu nimel tulumaksu deklareerimata ja tasumata jätmisel rikkus K. P. tahtlikult äriühingu juhatuse liikme kohustusi.
2.2.Menetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et K. P. võõrandas Tramorin OÜ kohe peale ettevõtluskontrolli alustamist MTA poolt, olles samal ajal dokumentide esitamise tähtaega mitmel korral edasi lükanud. Isik, kellele äriühing võõrandati, on MTA andmetel variisik, kes tegelikult ei tegele äriühingu juhtimisega ega täida juhatuse liikme kohustusi. K. P. poolt antud selgitused dokumentide üleandmise kohta uutele juhatuse liikmetele on ebaloogilised, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. K. P. on kasutanud sarnast tegutsemismustrit ka teiste temale kuulunud äriühingute puhul, võõrandades äriühingud vahetult peale MTA poolt kontrolli alustamist. Samuti on K. P. peale võõrandamist asutanud uued äriühingud, mis asuvad tegutsema samadel tegevusaladel, samas kui võõrandatud äriühingud oma tegevuse lõpetavad. 2(12)
2.3.K. P. selgitused Tramorin OÜ-le väidetavalt antud laenu osas on üldsõnalised ega tõenda laenu andmist. Ka vastutusmenetluses esitatud dokumentide (laenuleping, orderi kviitungid ja äriühingu raamatupidamiskonto) analüüs ei kinnita laenu andmist Tramorin OÜ-le. K. P. ei ole veenvalt tõendanud, milliste rahaliste vahendite arvelt oli tal võimalik kokku 104 766,41 euro suuruse laenu andmine äriühingule. K. P. on küll esitanud andmed, millest nähtub, et 2006.a oli tal sellises ulatuses rahalisi vahendeid arvelduskontol, kuid vastavad andmed puuduvad 2014.a kohta. Selgitused, et sellist summat hoidis K. P. kodus sularahas, ei ole usutavad. Ka ei ole kinnitust leidnud 2006. aastast hoiustatud Eesti kroonide vahetamine eurodeks. K. P. on juba 2006.a lõpus võtnud laenu, mille tagamiseks seati hüpteek tema kaasomandis olevale kinnistule summas 120 473,46 eurot. Arusaamatu on laenu võtmine olukorras, kus isikul on väidetavalt olemas märkimisväärsed rahalised vahendid.
2.4.Juhatuse liige, kes teostab kulutusi, mis ei ole ettevõtlusega seotud ja viib raha ettevõtlusest välja ning jätab selle deklareerimata, on tahtlikult kajastanud maksudeklaratsioonides valeandmeid. Eelpooltoodule tuginedes on alust arvata, et K. P. jättis Tramorin OÜ juhatuse liikmena tahtlikult deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Seeläbi on jäänud täitmata ka maksu tasumise kohustus. Seega esineb põhjuslik seos juhatuse liikme käitumise ja äriühingu maksukohustuste täitmata jätmise vahel.
3.K. P. esitas 27.11.2017 MTA-le vaide, milles taotluse vasutusotsuse tühistamist ja vastutusotsuse täitmise peatamist. MTA jättis 28.12.2017 vaideotsusega nr 6-1/3930-5 K. P. vaide rahuldamata.
4.Seejärel esitas K. P. 25.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00646-12 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus võttis 26.01.2018 kaebuse menetlusse.
5.MTA tühistas 26.02.2018 otsusega nr 13-7/00646-13 vaidlustatud vastutusotsuse osaliselt, täpsemalt osas, milles MTA nõudis kaebajalt maksustamisperioodi august 2014 erijuhtude tulumaksukohustusega seotud maksuvõla tasumist summas 11 103,05 eurot. Peale menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamist lõpetas kohus 11.04.2018 määrusega selles osas haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega on vaidlusaluseks vastutuskohustuse suuruseks 15 631,12 eurot.
6.Kaebaja on eelnevalt taotlenud kohtult ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2018 määrusega haldusjas nr 3-17-2623 on esialgse õiguskaitse abinõuna peatatud MTA 26.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00646-12 täitmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. MTA-l on lubatud siiski teha maksukorralduse seaduses (MKS) § 130 lg 1 p-des 1–2 ja 4–5 sätestatud täitetoiminguid.
7.Tallinna Halduskohus määras 11.04.2018 kohtumäärusega istungimenetluses. Kohtuistung asja läbivaatamiseks toimus 30.05.2018.
asja
lahendamiseks
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebuse põhiseisukohad on järgmised: 1) vastutusotsus on formaalselt õigusvastane, kuna MTA on puudulikult kohaldanud uurimispõhimõtet ja otsust on puudulikult põhjendatud; 2) vastutusotsus on ka materiaalselt õigusvastane, MTA ei ole tuvastanud selgelt vastutusotsuse tegemiseks kohustuslikke asjaolusid.
9.Vastustaja on vastutusotsusega nõutava maksusumma tuvastanud põhimõtteliselt valesti.
9.1.Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et äriühing võõrandati variisikule. Üksnes maksuhalduri andmebaaside andmetele tuginemisega ei saa sellist väidet põhjendada, pealegi ei sisaldu maksutoimikus sellekohaseid väljavõtteid MTA andmebaasidest, tegemist on MTA hinnangulise väitega. 3(12)
9.2.Tramorin OÜ dokumentide üleandmise kohta K. N. 19.08.2014 on MTA-le esitatud dokumentaalsed tõendid. K. Nergi palvel on dokumendid 14.04.2015 saadetud Venemaale kahel CD-l. Kaebaja ei nõustu ka MTA seisukohaga, mille kohaselt ei ole dokumentide üleandmine kaebaja poolt eluliselt usutav. MTA on uurimispõhimõtet eirates jätnud küsitlemata hilisemad Tramorin OÜ juhatuse liikmed K. N., N. I., ja kuller E. A. (viimase telefoninumbri esitas kaebaja koos vaidega). Sellega oleks saanud likvideerida küsimused, mis on maksuhalduril dokumentide üleandmise osas tekkinud.
9.3.Tramorin OÜ-ga sõlmitud krediidilepinguga seoses on kaebaja vastutusmenetluses teabe esitanud ja selgitanud sellega seonduvaid asjaolusid. Teave on antud maksimaalses mahus (esitanud Tramorin OÜ-ga seotud krediidilepingu, orderi kviitungid ja Tramorin OÜ raamatupidamiskonto väljavõtte), mida kaebajal on võimalik esitada, arvestades raamatupidamise algdokumentide puudumist. MTA on need tõendid jätnud põhjendamatult tähelepanuta, viidates üksnes „elulise usutavuse“ kriteeriumile. Kaebajale on arusaamatu, millised on need täiendavad tõendid, mida kaebaja peaks esitama. Seda on kaebaja ka korduvalt küsinud, kuid ei ole saanud ammendavat vastust.
9.4.Kaebajal olid olemas rahalised vahendid (mida tõendavad arvelduskonto väljavõtted 01.04.2005–31.12.2006) ja äriühingul oli majanduslik vajadus raha järele. Kaebaja andis äriühingule krediiti ja hiljem toimus laenu tagasimaksmine. Maksuhaldur on ise tuvastanud, et kaebaja on aastatel 2005 ja 2006 võtnud oma arvelduskontolt välja sularaha 5 316 750 krooni, 192 485 eurot ja 5 400 USA dollarit (kokku seega ca 537 687 eurot), millest jätkus nii kulutamiseks, säästmiseks kui ka äriühingutele krediidi andmiseks. MTA järeldused selle kohta, et tõendatud ei ole raha vahetamine kroonidest eurodeks, ei ole õiged. Kaebajal on see raha sularahas olnud kodus olemas ning aktiivses kasutuses, see on eurodeks konverteeritud erinevates tehingutes, mis on pika aja jooksul tehtud, sh osaliselt pangakontol. MTA väite kummutamiseks peaks kaebaja esitama tehingute detailse kronoloogilise väljavõtte üle 10-aastase ajaloo kohta. Sellise tõendi nõudmine kaebajalt on aga tervikuna ebamõistlik. Kui maksuhaldurit ei rahuldanud kaebaja selgitused, oli MTA-l võimalik ise pöörduda krediidiasutuste poole andmete saamiseks, seda ei ole MTA teinud.
9.5.Tramorin OÜ arvelduskonto ja raamatupidamisdokumentide ning äriühingu majandustegevuse analüüs on maksuhalduri poolt olnud puudulik, puudub igasugune finantsanalüüs või ekspertiis. Ilma eeltooduta ei ole äriühingu krediidivajadust ja kaebajalt saadud rahaliste vahendite kasutust võimalik üldse hinnata. Samas ei ole MTA seadnud kahtluse alla, et Tramorin OÜ ei oleks olnud tegutsev äriühing, vastupidi, MTA on viidanud konkreetsetele sissetulekutele.
10.Kaebaja leiab, et vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole tema suhtes täidetud. Kaebaja ei ole vastutav Tramorin OÜ-le maksumenetluses määratud maksuvõla eest. Puudub ka põhjuslik seos kaebaja ja äriühingu maksuvõla vahel.
10.1.Kaebaja ei saa aru, kuidas on vastutusotsusega tuvastatud kaebajale üle kantud maksukohustus. MTA viitab küll maksuotsusele, kuid ei ole arusaadav, et kui maksuotsuses on maksuhaldur Tramorin OÜ-le määranud nii käibemaksu kui tulumaksu, siis miks on maksuhaldur vastutusotsuse koostanud ainult tulumaksu osas.
10.2.Vastutuostuses määratletud maksusumma on määratud ebaõigesti, sest maksuhaldurile ei ole kättesaadavad olnud Tramorin OÜ raamatupidamise algdokumendid. Olukorras, kus MTA viib läbi maksumenetluse üksnes kolmandate iskute käest saadud info vahendusel, ei taga maksukohustuse korrekset tuvastamist. Selline maksukohustuse panemine äriühingule võib olla õigustatud, kuid sellise metoodikaga ei saa tuvastada endise juhatuse liikme vastutust vastutusmenetluses, sest maksuvõla ja juhatuse liikme vahel peab olema vahetu seos.
10.3.Vastutusotsuses ei ole arusaadavalt tuvastatud ka juhatuse liikme tahtlik kohustuste rikkumine ja maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamine. Ajal, mil kaebaja oli juhatuse liige 4(12)
(06.01.2014 kuni 01.09.2014), esitati kõik maksudeklaratsioonid õigete andmetega, tuginedes raamatupidamise algdokumentidele, mis kõik olid olemas. Äriühingu endise juhatuse liikme lünklik teave ei ole vastutusmenetluses etteheidetav raamatupidamise algdokumentide puudumise tõttu. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on kõik kohustused täidetud tähtaegselt.
10.4.Mis puudutab MTA viidet, et kaebaja tegevuses esineb teatud muster, siis selgitab kaebaja, et tegutseb äriühingute võõrandamisel ärilisel ja majandusliku huvi eesmärgil. Kui MTA soovib seda väidet ümber lükata, siis peaks vaidlustatud otsuses sisalduma vastav finantseksperdi analüüs.
10.5.Kaebajale ei saa süüks panna seda, et äriühingu uus juhatus, kellele kaebaja raamatupidamisdokumendid üle andis, on maksuhaldurit maksumenetluses väidetavalt eiranud. Kui äriühingu uus juhatus jättis oma kohustused täitmata, siis on eelkõige selline tegevus seotud täiendava maksukohustuse tekkimisega äriühingule, mille eest ei saa vastutada kaebaja. Isikule ei saa ette heita raamatupidamisdokumentide esitamata jätmist, kui tema juhatuse liikme volitused olid lõppenud.
10.6.Vastutusotsuses rakendatud tõendamisstandard on selgelt kaebaja õigusi eirav. Asjaolude tuvastamisel ei piisa üksnes kahtlusest, vaid esitatud peaks olema konkreetsed tõendid, mille alusel saab konkreetse asjaolu olemasolu tuvastada. Tõendamiskohustus selles asjas ei ole kaebajale üle läinud. Maksuhalduril puudub vastutusmenetluses õigus kasutada negatiivset tõendamiskoormust.
10.7.Kaebaja on seisukohal, et tema tegevuses puudub süü võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 toodud tähenduses. Varasemas kohtupraktikas on rõhutatud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega, milleks on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg 8 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustust. Kaebaja soovi kohustusi rikkuda ei ole vastutusotsuses tuvastatud ega tõendatud. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vaidlusalune vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Käesolevas asjas seisneb vaidlus maksuvõla olemasolu üle ning selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü, mis on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Nimetatust sõltub, kas kaebaja vastutab Tramorin OÜ maksuvõla eest, s.t kas kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus on õiguspärane.
12.Vastutusotsusega kohustati kaebajat MKS § 8 lg-le 1, MKS § 85 lg-le 4 ja MKS § 105 lg-le 1 ja TuMS § 51 lg 2 p-le 3 tuginedes tasuma Tramorin OÜ maksuvõlga, kuna Tramorin OÜ arvelduskontolt on tehtud kaebajale väljamakseid kokku summas 100 571,41 eurot, mille kohta ei ole esitatud nõuetele vastavaid algdokumente ning mille puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega.
12.1.Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 3 ja selle alapunktides a-i tuvastanud, et kaebaja võõrandas Tramorin OÜ kohe peale ettevõtluskontrolli alustamist variisikule, eesmärgiga mitte esitada raamatupidamisdokumente ning äriühingute võõrandamise eesmärgiks oli soov varjata võõrandatud äriühingutes toimepandud maksuõigusrikkumisi ja takistada maksukohustuste väljaselgitamist. Selgitused Tramorin OÜ dokumentide üleandmise kohta uutele juhatuse liikmetele on ebaloogilised, vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et Tramorin OÜ müük ei toimunud juhuslikult, vaid teadlikult sooviti varjata võõrandatud äriühingus toime pandud maksuõigusrikkumisi ja takistada maksukohustuste väljaselgitamist, sest kaebaja on teisigi äriühinguid, mille suhtes on alustatud maksumenetlust, võõrandanud. Temporin OÜ majandustegevust puudutavate dokumentide maksuhaldurile esitamata jätmine ning väidetavalt Venemaale saatmise tegelikuks eesmärgiks oli olukorra tekitamine, kus maksuhalduril ei oleks võimalik tuvastada, kas dokumendid olid üldse olemas. 5(12)
12.2.Kaebaja seletused Tramorin OÜ-le väidetavalt antud laenu osas on üldsõnalised ega kinnita laenu vajadust ja saamist ning vastutusmenetluses esitatud dokumentide analüüsi tulemus ei kinnita kaebaja poolt laenu andmist Tramorin OÜ-le. Kaebaja isikliku arvelduskonto väljavõte aastast 2006 ei tõenda, et kaebajal olid olemas rahalised vahendid laenu andmiseks 2014.a. Kinnitust ei ole leidnud aastast 2006 hoiustatud Eesti kroonide vahetamine eurodeks. Tramorin OÜ tegevusala, milleks oli õmblusteenuse pakkumine, ei eeldanud viie kuu jooksul vahendeid suurusjärgus 104 766,41 eurot. Samuti on kaebaja poolt krediidilepinguga seoses antud ütlused vastuolulised. Tagantjärgi krediidilepingute sõlmimine nii Tramorin OÜ kui ka teiste kaebaja juhitud äriühingutega nagu Temporin OÜ, Promantes OÜ ja Sömery OÜ viitab selgelt, et Tramorin OÜ arvelduskontolt kaebaja arvelduskontole laekunud summad ei ole ettevõtlusega seotud ning need tuleb maksustada tulumaksuga.
12.3.Maksuhaldur on tuvastanud, et Tramorin OÜ hilisemad juhatuse liikmed K. N. ja N. I. olid variisikud. Mõlemad isikud jätsid maksuhalduri korraldused täitmata. K. N. on seos 23 äriühinguga. N. I., kelle elukoht on Venemaal, omab äriregistri andmetel seoseid 12 äriühingus. Üldjuhul ei ole ettevõtte müük variisikule juhuslik. Tallinna Ringkonnakohtu praktikast tuleneb, et äriühingu võõrandamine pärast maksuvõlgade tekkima hakkamist võib viidata soovile vältida maksukohustuse täitmist.
12.4.Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimiskohustust K. N., N. I. ja E. A./A. küsitlemata jättes. Vastutusotsuses on MTA selgitatud, et K. N. ja N. I., olles Tramorin OÜ juhatuse liikmed, ei täitnud kontrollimenetluse käigus maksuhalduri korraldusi, mistõttu vastutusmenetluse raames nende kui variisikute poole pöördumine ei olnud otstarbekas. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-14-51339 leidnud, et kui äriühingu esindaja ei ole mõistlike pingutustega kättesaadav, siis ei ole alust maksuhaldurile heita ette uurimiskohustuse rikkumist. E. A. osas on maksuhaldur vastutusotsuses märkinud, et rahvastikuregistri andmetel isikut nimega E. A. ei eksisteeri. Kuna E. A. nimi nähtus kaebaja poolt esitatud dokumentide üleandmise aktist, siis ei saa maksuhaldurile ette heita vastutusmenetluses uurimiskohustuse rikkumist.
12.5.Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vastuolulisi tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja otsustada, millised tõendid on veenvad ja tuleb otsuse tegemisel aluseks võtta ning millised tõendid jätta asja lahendamisel kõrvale kui ebausaldusväärsed, tehtud valikut seejuures ka ratsionaalselt põhjendades. Muu hulgas on kõrgem kohus rõhutanud vajadust ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus. MTA leiab, et maksuhaldur on kõiki tõendeid kogumis hinnanud. Maksuhalduri poolt vastutusotsuses tuvastatud asjaolusid ja maksuhalduri järeldusi on kohtupraktikas aktsepteeritud isikute seletuste usaldusväärsuse, elulise usutavuse ning tehingute reaalse toimumise kindlakstegemisel. Seega ei ole vastutusotsuses tegemist maksuhalduri subjektiivse arvamusega. Maksuhaldur on vastutusotsuses arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist ja kaebaja pole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksuvõla kindlakstegemisel.
13.Deklareerimiskohustuse rikkumisega seoses on vastutusotsuses märgitud, et Tramorin OÜ arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et Tramorin OÜ arvelduskontolt on tehtud kaebaja arvelduskontole väljamakseid, mille puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis kuuluvad maksustamisele vastavalt TuMS § 51 lg 2 p-le 3. Kaebaja on seega rikkunud MKS § 85 lg-d 4 koostoimes TuMS § 51 lg 2 p-ga 3, sest jättis Tramorin OÜ maksudeklaratsioonides kajastamata väljamaksed, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid ning jättis nimetatud väljamaksetelt arvestamata tulumaksukohustuse.
14.Lisaks deklareerimiskohustuse rikkumisele on vastutusotsuses kaebajale ette heidetud ka tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumist. Tasumiskohustusega seoses on maksuhaldur vastutusotsuses märkinud, et Tramorin OÜ tasumiskohustuse rikkumine on saanud võimalikuks 6(12)
muuhulgas äriühingust raha väljaviimise läbi. Kaebaja juhatuse ainuliikmeks oleku ajal on Tramorin OÜ-st välja viidud rahalisi vahendeid summas 100 571,41 eurot, mille arvelt oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustusi. Viies äriühingust põhjendamatult välja rahalised vahendid ning põhjustades sellega teadlikult ja tahtlikult äriühingu suutmatuse maksukohustusi täita on kaebaja äriühingu juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust.
15.Kohtupraktikast tuleneb, et äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemisel on maksuhalduril kohustus tuvastada iga juhatuse liikme kohustuste rikkumise individuaalne süü ja selle vorm ning esitada vastutusotsuses sellekohane sisuline ja piisav motivatsioon. MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peab juhatuse liige olema rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Lahendites nr 3-3-1-37-13 ja nr 3-3-1-17-13 on Riigikohus märkinud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega - teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-23-12 leidnud, et kui kaebaja on äriühingu ainus vastutav seaduslik esindaja, siis seaduslik esindaja sellises olukorras mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.
15.1.Kaebaja süülist käitumist on maksuhaldur vastutusotsuses põhjalikult analüüsinud (lk 5 - 21). Kaebaja juhtis ainuisikuliselt Tramorin OÜ majandustegevust ja esitas raamatupidajale raamatupidamise algdokumente. Maksudeklaratsioone esitas kas raamatupidaja või kaebaja. Kaebaja oli juhatuse liikmena teadlik, et ettevõtlusega mitteseotud kulud jäävad deklareerimata ning kaebaja teadlikult rikub maksude deklareerimiskohustust. Äriühingu ainsale ning ettevõtluses kogenud juhatuse liikmele ei saa olla teadmata kohustus deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Samuti pidi kaebaja teadma nende deklareerimata jätmise õigusvastasusest.
15.2.Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on Tramorin OÜ-st välja viidud rahalised vahendid, mille arvelt oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustusi. Raha äriühingust väljaviimine ajal, mil talle oli teada, et Tramorin OÜ-l tekivad maksukohustused, on käsiteldav tahtliku tasumiskohustuse rikkumisena.
15.3.Samuti viitab tahtlusele kaebaja poolt Tramorin OÜ võõrandamine koheselt peale maksumenetluse alustamist, seda sarnaselt teistele temale kuuluvatele äriühingutele. Variisikutele võõrandamise eesmärgiks oli maksukohustuste tuvastamise takistamine ning toimepandud maksuõigusrikkumiste varjamine võõrandatud äriühingutes.
16.Kaebaja tahtliku tegevuse ning Tramorin OÜ-le maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Menetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja rikkus tahtlikult deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust ning seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, mille tulemusel on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Kui kaebaja oleks äriühingu seadusliku esindajana ja äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna korrektselt deklareerinud, täitnud ja taganud maksukohustusi, ei oleks Tramorin OÜ-l tekkinud maksuvõlga.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.MTA tühistas 26.02.2018 otsusega nr 13-7/00646-13 vaidlustatud vastutusotsuse osaliselt, täpsemalt osas, milles MTA nõudis kaebajalt maksustamisperioodi august 2014 erijuhtude tulumaksukohustusega seotud maksuvõla tasumist summas 11 103,05 eurot. Peale menetlusosaliste seisukohtade ärakuulamist lõpetas kohus 11.04.2018 määrusega selles osas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega on vaidlusaluseks vastutuskohustuse suuruseks käesoleval hetkel 15 631,12 eurot.
18.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane, põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 7(12)
19.Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kaebaja vastutab Tramorin OÜ endise juhatuse liikmena äriühingu maksuvõla eest. Juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemise aluseks olevad maksukorralduse seaduse sätted on järgnevad: MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.
20.Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka kuulub näiteks vastutusotsusega nõutava maksuvõla olemasolu kontroll (vastutusotsuse vaidlustamisel on vastutusotsuse adressaadil võimalik esitada vastuväited ka maksuotsusele, millega maksuvõlg tuvastati - vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 25), samuti MKS § 96 lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras võlgnikult endalt).
21.Kaebaja vaidlustab MTA 26.10.2017 vastutusotsust peamiselt kahel asjaolul. Esiteks on kaebaja esitanud vastuväited MTA 25.02.2015 maksuotsusega Tramorin OÜ-le määratud täiendavale maksusummale, mida temalt sisse nõutakse. Teiseks leiab kaebaja, et vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole tema suhtes täidetud, sest tuvastatud ei ole tema kui juhatuse liikme tahtlik kohustuste rikkumine (süü) ning seega ei saa olla ka põhjuslikku seost juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel.
22.Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajalt maksuvõla tasumist, mis koosneb MTA 25.02.2015 maksuotsusega Tramorin OÜ-le määratud tulumaksusummast. Leian, et MTA on nii maksuotsuses kui vaidlustatud vastutusotsuses õigesti tuvastanud maksuvõla olemasolu.
22.1.Maksuotsuses on MTA asunud seisukohale, et Tramorin OÜ arvelduskontolt Kalev Prottenile tehtud väljamaksed kokku 100 571,41 euro ulatuses tuleb maksustada tulumaksuga TMS § 51 lg lg 2 p 3 alusel kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, mille kohta puudub nõuetekohane algdokument. MTA viitab maksuotsuses, et Tramorin OÜ pangakontolt nähtuvalt on K. P. teinud Tramorin OÜ-le makseid selgitusega „laen“ kokku summas 4195 eurot, samas kui äriühing on K. P. teinud makseid selgitusega „laenu tagastus“ kokku 104 766,41 eurot. Kuivõrd maksumenetluse käigus ei esitatud MTA-le dokumente, millest nähtuks K. P. poolt äriühingule laenu andmine kogu väljamakstud summa ulatuses, määras MTA äriühingule tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 26 734,18 eurot ((104 766,41-4195)*21/79).
22.2.Vastutusmenetluse käigus esitas K. P. maksuhaldurile enda ja Tramorin OÜ vahelise krediidilepingu, Tramorin OÜ orderi kviitungid äriühingule tehtud sularaha maksete kohta kokku summas 100 571,41 eurot ja Tramorin OÜ raamatupidamiskonto, kus on kajastatud K. P. poolt antud laenud ja temale tagasimakstud summad. MTA leiab, et pelgalt nende tõendite esitamine ei muuda varasemalt maksuotsues toodud järeldusi äriühingu maksukohustuse osas. Nõustun siinkohal maksuhalduri seisukohtadega.
22.3.Esmalt on oluline viidata, et ehkki K. P. oli võimalik esitada vastavad tõendid juba esialgse, Tramorin OÜ suhtes algatatud maksumenetluse käigus, ei esitanud kaebaja neid tõendeid ning väitis kindlalt, et temal ühtegi raamatupidamisdokumenti ei ole. Seejuures on tähelepanuväärne, et kaebaja lükkas korduvalt edasi MTA poolt antud tähtaegu raamatupidamisdokumentide esitamiseks 8(12)
ning võõrandas äriühingu vaid loetud päevad enne seda, kui oli ise leppinud kokku tähtaja selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks MTA-s. Seejuures andis K. Protten äriühingu võõrandamisel väidetavalt üle kõik tema valduses olnud raamatupidamisdokumendid, tehes sellega võimatuks dokumentide esitamise MTA-le tema enda poolt kokkulepitud tähtajal. Kaebaja, kui varasema ettevõtluskogemusega isiku puhul on selline käitumine mõistetamatu ning ebaloogiline.
22.4.Tähelepanuväärne on ka see, et K. P. võõrandas äriühingu ning andis kõik dokumendid üle isikule, kes tegutseb nn variisikuna. Kaebaja väide, et tegemist on üksnes MTA andmebaasidest tuleneva infoga ning tema ei pidanud teadma, et tegemist on variisikuga, on ebaadekvaatne. Ainuüksi äriregistri päringutest nähtub, et K. N. on olnud ja on kümnete äriühingute juhatuse liige, millest enamik on kas äriregistrist kustutatud või saanud kustutamishoiatuse (sh on vähemalt 19 äriühingu kustutamiskanne tehtud enne Tramorin OÜ võõrandamistehingut). Ei ole usutav, et K. P. ei tundud kordagi huvi isiku vastu, kellele ta äriühingu võõrandas ja kellele kõik dokumendid üle andis, eriti olukorras, kus K. P. oli teada MTA huvi äriühingu raamatupidamisdokumentide vastu. Ka ei ole kaebaja senini suutnud selgitada, kuidas Tramorin OÜ võõrandamistehing täpsemalt aset leidis. Näiteks ei osanud K. P. ka kohtuistungil öelda, kuidas K. N. ja viimase ostusoov üldse temani jõudis ja kuidas tehing täpsemalt toimus. Kaebaja üldsõnaline selgitus, et tehing tehti „ärilistel kaalutlustel“ ei ole käesoleva asja valguses piisav.
22.5.Maksumenetluses kogutud andmetest nähtuvalt võõrandas K. N. Tramorin OÜ Venemaa elanikule N. I. 28.11.2014, kes sai äriühingu juhatuse liikmeks 03.12.2014. Seejuures on K. P. esitanud maksuhaldurile dokumendid, millest nähtub, et ta on 14.04.2015 saatnud Venemaale kaks CD plaati Tramorin OÜ raamatupidamise dokumentidega. Seega on kaebaja valduses olnud Tramorin OÜ raamatupidamisdokumente ka peale äriühingu võõrandamist K. Nergile. Vaatamata nimetatud asjaolule, ei pidanud kaebaja vajalikuks ka seekord äriühingu raamatupidamisdokumente enda tarbeks säilitada, ehkki oli teadlik, et maksuhalduril on dokumentide vastu huvi. Lisaks on kaebaja andnud dokumentide edastamise osas vastuolulisi selgitusi. Nätieks on ta teise temale kuulunud äriühingu (Temporin OÜ) kontrollimenetluse käigus viidanud, et dokumendid saadeti Venemaale hoopis kulleriga 16.12.2014. Seega on MTA põhjendatult leidnud, et K. P. selgitused dokumentide üleandmise osas on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid K. P. poolt laenu andmist Tramorin OÜ-le ning kaebaja ei ole nende tõendite leidmisele ka kuidagi kaasa aidanud.
22.6.Lisaks eeltoodule on MTA vastutusotsuses analüüsinud ka seda, kas K. P. oli reaalselt võimalik sellises summas äriühingule laenu anda. Nõustun MTA seisukohaga, et tõendatud ei ole sellises ulatuses rahaliste vahendite olemasolu. Kaebaja viited sellele, et tema 2006.a pangakonto väljavõtetest nähtuvad laekumised, mis võimaldasid Tramorin OÜ-le laenu andmist, ei tõenda kuidagi selliste rahaliste vahendite olemasolu ka aastal 2014. Ka ei ole veenvad kaebaja selgitused, et ta hoidis sellises koguses sularaha kodus, mitte pangakontol. Maksuhaldur on siinkohal põhjendatult viidanud, et sellisel juhul peaks olema vähemalt tõendid selle kohta, kuidas Eesti kroonides hoiustatud sularaha on ümber vahetatud eurodeks, kuid ka selliseid tõendeid kaebaja esitandud ei ole. Kaebaja viitab küll, et raha ümbervahetamine eurodeks on toimunud üksikute tehingute kaupa või summa-summa haaval välismaal, kuid ei ole esitanud ka nende väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Kaebajal kui füüsilisel isikul puudub küll põhjalik arvepidamise ja dokumentide säilitamise kohustus, kuid siiski ei ole usutav, et kaebaja ei ole võimeline nimetama ühtki konkreetset tehingut või perioodi, mil raha vahetamine toimus.
22.7.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et MTA pidanuks läbi viima kaebaja pangakontode põhjaliku finantsanalüüsi, analüüsimaks, kas kaebajal oli reaalselt võimalik Tramorin OÜ-le laenu anda. Seda esmalt seetõttu, et kaebaja kinnitusel toimusid laenumaksed sularahas, seega ei oleks pangakontode finatntsanalüüs siinkohal asjakohane. Teiseks on kaebaja ise menetluse käigus jätkuvalt rõhutanud, et temal kui füüsilisel isikul ei ole raamatupidamise kohustust, mistõttu ei 9(12)
pidanud ta tehingute üle arvestust ega säilitanud dokumente. Seega jääb arusaamatuks, milliseid andmeid maksuhaldur pidanuks analüüsima, et tuvastada rahaliste vahendite olemasolu kaebajal. Ehkki kaebajale pidi hiljemalt vastutusotsuse projekti saamisel olema selge, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus rahaliste vahendite olemasolus, ei ole ta esitanud ühtki dokumenti ega viidet konkreetsetele tehingutele, mis võinuks viidata vähemasti võimalusele, et kaebajal olid vastavad rahalised vahendid olemas ka peale 2006. aastat ning mida maksuhalduril oleks võimalik kontrollida. Seejuures on tähelepanuväärne, et ehkki kaebajal oli väidetavalt olemas rahalised vahendid laenu andmiseks, on ta 2006.a lõpus ja hilisemalt võtnud pangast laenu, mis tähendab lisakulutusi tehingutasude ja intresside näol. Leian, et hinnates kõiki neid asjaolusid kogumis, on MTA põhjendatult leidnud, et laenu andmist võimaldatavate rahaliste vahendite olemasolu ei ole tõendatud.
22.8.MTA on viidanud ka asjaolule, et selge ei ole, milleks Tramorin OÜ sellises ulatuses krediiti vajas. Kaebaja leiab, et MTA pidanuks nimetatud asjaolu tuvastamiseks läbi viima finantsanalüüsi, kuid jätab arvestamata, et kaebaja tegevuse tulemusel ei ole maksuhaldurini jõudnud rohkem äriühingu raamatupidamisdokumente, kui kaebaja poolt esitatud laenuga seotud dokumendid ja äriühingu pangakonto andmed. Kuivõrd aga väidetavad krediidisummad on antud sularahas, ei ole arusaadav, milliseid andmeid pidanuks ja saanuks maksuhaldur krediidivajaduse hindamisel analüüsida. Siinkohal märgin ka, et kohtuistungil ei osanud kaebaja nimetada konkreetselt ühegi tehingupartneri nime, kellele tasuti saadud kauba eest sularahas, seda vaatamata asjaolule, et kaebajalt on nii selle kui teiste maksumenetluste raames neid asjaolusid korduvalt küsitud.
22.9.Seega on MTA õigesti asunud seisukohale, et laenu andmine K. P poolt Temporin OÜ-le kokku 100 571,41 euro ulatuses ei ole tõendatud ning äriühingul tulnuks selles ulatuses K. P. tehtud väljamaksed deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning tasuda tulumaks. Kaebaja ei ole maksumenetluse ega vastutusmenetluse käigus esitanud tõendeid, mis annaksid alust maksuhalduri seisukohtade ümber lükkamiseks. Sellest tulenevalt on MTA õigesti tuvastanud, et K. P., olles Tramorin OÜ ainus juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik, on rikkunud MKS-st ja TuMS-st tulenevaid kohustusi, jättes äriühingu nimel deklareerimata ja tasumata tulumaksu maksustamisperioodide mai kuni juuli 2014 eest. Sellise tegevuse tagajärjel on Tramorin OÜ-l tekkinud maksuvõlg.
23.Eeltoodust tulenevalt on selge, et käesolevas asjas on MTA õigesti tuvastanud kahe vastutuskohustuse aluseks oleva materiaalse eelduse olemasolu: maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse rikkumise ning põhjusliku seose maksuvõla tekkimise vahel. Leian, et käesolevas asjas esineb ka kolmas vastutuskohutuse tekkimise eeldus. MTA on põhjendatult asunud seisukohale, et K. P. on eelpoolviidatud rikkumised toime pannud tahtlikult.
23.1.Esmalt märgin, et kaebaja viide sellele, et ajal, kui tema oli äriühingu juhatuse liige (06.01.2014 – 01.09.2014) ei olnud Tramorin OÜ-l maksuvõlga, on põhjendamatu ning asjakohatu. 25.02.2015 maksuotsuses on MTA tuvastanud äriühingu poolt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemise maksustamisperioodidel mai kuni august 2014, mis pidanuks olema nõuetekohaselt deklareeritud ja maksustatud. Seega järeldub maksumenetluse käigus kogutud andmetest, et äriühing ei deklareerinud ega tasunud korrektselt tulumaksu perioodil, mil K. P. oli juhatuse liige. Asjaolu, et maksuhaldur määras tasumisele kuuluva tulumaksu maksuotsusega, mis kannab kuupäeva 25.02.2015, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige, ei oma antud juhul tähendust, kuivõrd tulenevalt TuMS-e sätetest on tulumaksu tasumise ja deklareerimise tähtajaks väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev. Seega on maksuotsuses ja vaideotsuses kirjeldatud rikkumised toimunud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal (täpsustuseks olgu viidatud, et perioodi august 2014 eest maksukohustuse osas, mille deklareerimise ja tasumise tähteg on 10.09 2014, on MTA vastutusotsuse tühistanud).
23.2.MTA on põhjendatult leidnud, et kaebaja on ülalnimetatud kohustusi rikkunud tahtlikult. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et maksuõigussuhtes on seadusliku esindaja 10(12)
vastutuse sisustamisel võimalik lähtuda VÕS § 104 regulatsioonist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-23-12 p 14). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Asjaolud, millest tulenevalt on MTA leidnud, et K. P. tegevus maksuseaduste rikkumisel oli tahtlik, on kirjeldatud vastutuostuse punktis 3.2 (vastutusotsuse lk 5 - 16) ja need on lühidalt järgmised: 1) K.P. võõrandas Tramorin OÜ kohe peale ettevõtluskontrolli alustamist variisikule; 2) selgitused äriühingu dokumentide üleandmise kohta uutele juhatuse liikmetele on ebaloogilised, vastuolulised ja ebausaldusväärsed; 3) äriühingute võõrandamise eesmärgiks oli soov vältida raamatupidamise dokumentide esitamist ja seeläbi varjata toimepandud maksuõigusrikkumisi; 4) K. P. ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad laenu andmist ja äriühingu vajadust laenu saada; 5) kinnitust ei ole leidnud ka laenu andmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu K. P. Neist asjaoludest tulenevalt leiab MTA, et K. P. on äriühingu juhatuse liikmena teadlikult ja tahtlikult jätnud deklareerimata endale tehtud väljamaksed, millelt oleks pidanud tasuma tulumaksu ning tegutses eesmärgiga takistada maksuhalduril maksukohustuse väljaselgitamist. Leian, et eeltoodust tulenevalt on MTA piisava põhjalikkusega analüüsinud kaebaja süü olemasolu Tramorin OÜ juhatuse liikmena ning neist asjaoludest kogumis on võimalik teha järeldus, et kaebaja tegevus MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel, oli tahtlik.
23.3.Täiendavalt tuleb ära märkida, et vastutusotsuses on MTA viidanud asjaolule, et K. P. on sarnast tegutsemismustrit kasutanud ka teiste temale kuulunud äriühingute (Temporin OÜ ja Sömery OÜ) puhul. Ka need äriühingud on teinud kaebajale väidetavaid laenu tagasimakseid. K. P. on võõrandanud äriühingud ning kõik dokumendid on üle antud vahetult peale seda, kui maksuhaldur on nõudnud raamatupidamisdokumentide esitamist. Peale äriühingute võõrandamist lõpetavad varasemalt aktiivselt tegutsenud äriühingud sisuliselt majandustegevuse ja maksuhaldurile raamatupidamise dokumente ei esitata. MTA on kaebajale esitanud vastutusotsused ka nende äriühingute maksuvõlaga seoses. Vastutusotsused on kaebaja poolt kohtus vaidlustatud (haldusasjad 3-17-1042 ja 3-17-608).
23.4.Kaebaja etteheide, et vastutusotsus on õigusavastane ka seetõttu, et MTA on oma järeldused paljuski rajanud kaudsetele tõenditele ning hinnangulistele etteheidetele, mille kohta puuduvad tõendid, ei ole põhjendatud. MTA on vastutusotsuses põhjalikult selgitanud, millistele argumentidele maksuhaldur vastutusotsuses tugineb ning viidanud, et MTA järeldus tugineb tõendite kogumis hindamisel. Varasemast kohtupraktikast tuleneb, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tulebki maksuhalduril sageli lähtuda tõendite kogumist ja usutavuse kriteeriumist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12 p 20). Seda eriti olukorras, kus kaebaja ise ei ole aidanud kaasa asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele. Leian, et heauskse käitumise korral oleks kaebaja pidanud äriühingute võõrandamisel siiski arvestama talle teada oleva maksuhalduri huviga dokumentide esitamise osas, seda eriti olukorras, kus äriühing on teinud suures ulatuses väljamakseid temale endale.
24.Vastutusotsuse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et kuigi maksuotsuses on MTA Tramorin OÜ-le määranud nii käibemaksu kui tulumaksu, puudutab vastutusotsus vaid tulumaksuvõla tasumist. Kaebaja leiab, et seetõttu on temale arusaamatu, kuidas on tuvastatud vastutusotsusega temale üle kantud maksukohustus. Möönan, et nimetatud osas ei ole MTA kohtumenetluse käigus tõepoolest põhjendusi esitanud ning ka kohtuistungil ei osanud maksuhalduri esindaja sellekohaseid selgitusi tuua. Samas ei ole ainuüksi selline asjaolu aluseks vastutusotsuse tühistamiseks, kuivõrd vastutusotsuses on maksuhaldur vastutuskohustuse aluseks olevaid asjaolusid põhjalikult analüüsinud ja vastutusotsus on nõuetekohaselt põhjendatud.
25.Käeoslevas asjas on täidetud ka kõik muud tingimused vastutusotsuse tegemiseks kaebajale. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132), seda ei ole kustutatud (MKS § 114) ning vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud viieaastane maksu määramise tähtaeg tahtliku rikkumise korral (MKS § 98 lg 1). Maksuvõla eelnev sissenõudmine Tramorin OÜ-lt ei ole 11(12)
õnnestunud ja äriühing on vastutusotsuse tegemise hetkeks sisuliselt maksejõuetu. Seega jätan kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud K. P. kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
26.1.Küll aga tuleb lahendada menetluskulude kandmise küsimus osas, mis puudutab varasemat menetluse osalist lõpetamist. Nimelt MTA tunnistas 26.02.2018 otsusega kehtetuks vastutusotsuse 2014 augustikuu tulumaksu kohustust puudutavas osas (kokku 11 103,05 euro ulatuses). Seega kohus lõpetas 11.04.2018 kohtumäärusega menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.
26.2.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastutaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
26.3.Ülalmärgituga seonduvalt on kaebaja esitanud taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja selgitab, et kuivõrd MTA tunnistas vastutusotsuse kehtetuks 11 103,05 eurot puudutavas osas, moodustab see 41,53% kogu vastutusotsusega nõutavast summast (26 734,71 eruot) ning sellest tulenevalt taotleb kaebaja menetluse lõpetamise hetkeks kantud menetluskuludest 41,53% väljamõistmist. Kaebaja poolt menetluse lõpetamise aja seisuga kantud menetluskulud koosnevad õigusabikulust kokku 1320 eurot, millest 41,53% on 548,20 eurot. Lisaks taotleb kaebaja kaebuselt tasutud riigilõivust 41,53% väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot, millest 41,53% moodustab 311,46 eurot. Kokku taotleb kaebaja menetluse osalise lõpetamisega seonduvalt menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 859,66 eurot.
26.4.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Taotlusele on lisatud nõuetekohased kuludokumendid. Minu hinnangul on õigusabile kulunud aeg mõistlik ja asjakohane. Seega leian, et kaebaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks 548,20 euro ulatuses vastustajalt on põhjendatud. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv summas 311,46 eurot. Vastustajal tuleb kaebajale hüvitada menetluskulu kokku summas 859,66 eurot (548,20+311,46). Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.