Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-355
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba OÜ P suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2019. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kert Võlli Puudutatud isik – OÜ P, esindaja v.adv Sven Veltmann
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ P määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-355 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2019 taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest OÜ P arvelduskontole Swedbank AS-s ja edaspidi Eesti krediidiasutustes avatavatele arvelduskontodele 32 721,79 euro ulatuses. Maksuhaldur kontrollib OÜ P käibemaksu, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2018. a juuni kuni detsember. Kontrollimenetluse tõenäoliseks tulemuseks on OÜ-le P rahalise kohustuse määramine kogusummas 32 721,79 eurot (sh käibemaks 19 608,04 eurot ja tulumaks 13 113,75 eurot). Kontrolli tulemusena on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ P on jätnud 20% maksustatava käibe osaliselt deklareerimata ja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. OÜ P tegevuskohtades (Haapsalus Tallinna mnt 1; Keilas Paldiski mnt 19; Rakveres Laada tn 9; Rakveres F. G. Adoffi tn 11; Pärnus Lai tn 11), kus müüakse P kaubamärgiga tooteid, kasutatakse lisaks OÜ P makseterminalidele ka kolmandate äriühingute (A OÜ, A OÜ, B OÜ,
3-19-355 K OÜ, K OÜ) makseterminale. Kõigi nende äriühingute juhatuse liikmeks on PP, kes on ka OÜ P juhatuse liige. Sellest võib järeldada, et kõik eelnimetatud äriühingud on ühe isiku kontrolli all. Samuti on K OÜ, A OÜ ja K OÜ osanikeks PP-ga seotud isikud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et OÜ P kasutab A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ pangakontosid enda 20% maksustatava käibe varjamiseks, s.o kolmandate äriühingute käibe puhul on tegemist OÜ P käibemaksuga maksustatava käibega. Ükski kolmandatest äriühingutest ei ole käibemaksukohustuslane ja nende pangakontodelt ei nähtu iseseisvat majandustegevust (neile laekub raha üksnes OÜ P riidepoodides asuvate makseterminalide kaudu). Kolmandate äriühingute pangakontodelt kantakse sinna laekunud raha osaliselt OÜ P pangakontole (selgitusega „laen“), osaliselt PP isiklikule pangakontole ja ülejäänud osas võetakse sularahas välja. Seega on OÜ P jätnud deklareerimata käibe summas 98 040,18 eurot, millelt määratava täiendava käibemaksukohustuse suuruseks on 19 608,4 eurot. Samuti on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et OÜ P pangakontolt perioodil 01.06.2018–31.12.2018 välja võetud sularaha 50 455 eurot ei ole seotud OÜ P majandustegevusega ja seetõttu kuuluvad sularahaväljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Täiendava tulumaksukohustuse eeldatav suurus on 13 113,75 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Taotluse esitamise hetkel on OÜ-l P maksuvõlg 37 773,34 eurot. Lisaks on PP varasemalt olnud mitmete äriühingute juhatuse liige, mis on pärast maksukohustuse tekkimist tema poolt maksuvõlgadega maha jäetud ja mille uuteks juhatuse liikmeteks on saanud variisiku tunnustega isikud. Maksuhalduril puudub täpne teave OÜ P arvelduskontodel olevate vabade vahendite kohta, kuid 09.01.2019 seisuga oli äriühingu arvelduskontol Swedbank AS-s raha 3252,34 eurot. OÜ P ettemaksukontol raha puudub, äriühing ei oma registervara ega väärtpaberkontosid. Seetõttu on ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p 3 alusel 32 721,79 euro ulatuses aresti seadmine äriühingu olemasolevale arvelduskontole ja samuti tulevikus Eesti krediidiasutustes avatavatele arvelduskontodele. Kuigi arvelduskonto arestimise näol on tegemist ettevõtlust tugevalt piirava toiminguga, siis arvestades, et OÜ P on pannud teadlikult toime maksupettuse, suunates enda rahavood kolmandatele äriühingutele eesmärgiga vältida käibemaksu tasumist, ei pruugi OÜ P majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis võimaldaks tagada maksusumma sissenõudmise pärast maksuotsuse väljastamist. Ka PP varasem maksukäitumine annab põhjust uskuda, et maksusumma sissenõudmine võib ilma täitmist tagava toiminguta osutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt täitetoimingu juhul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ P on esitanud tagatise väärtusega 32 721,79 eurot.
2.Tallinna Halduskohus andis 28.02.2019 määrusega MTA-le loa taotleda aresti seadmist OÜ P arvelduskontole Swedbank AS-s ja tulevikus Eesti krediidiasutustes avatavatele arvelduskontodele 32 721,79 euro ulatuses. MTA taotlus on põhjendatud ja vastab seaduses sätestatud nõuetele. MTA viib OÜ P suhtes läbi maksumenetlust, mille tõenäoliseks tulemiks on äriühingule vähemalt 32 721,79 euro suuruse rahalise nõude määramine. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et OÜ P kasutas kontrolliperioodil Haapsalus, Keilas, Rakveres ja Pärnus asuvates kauplustes enda makseterminalide kõrval ka teiste PP kontrolli all olevate äriühingute makseterminale ja pangakontosid, et osaliselt varjata oma maksustatavat käivet. Kolmandad äriühingud ei ole käibemaksukohustuslased ega oma MTA hinnangul iseseisvat majandustegevust, vaid kõik nende pangakontodele laekuvad summad kantakse edasi OÜ P või PP kontodele või võetakse sularahas välja. MTA tuvastatud asjaolud viitavad võimalusele, et kolmandatele äriühingutele laekuvate summade näol on sisuliselt tegemist hoopis OÜ P maksustatava käibega, millelt tuleb tasuda käibemaksu. Sellega seoses on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus, et OÜ P arveldusarvelt sularahas välja võetud summad ei ole seotud OÜ P ettevõtlusega, mis toob omakorda kaasa võimaliku tulumaksukohustuse. 2(6)
3-19-355 Maksuhalduri põhjendused annavad ka alust arvata, et OÜ-le P tõenäoliselt esitatav maksunõue võib jääda täitmata ning selle sissenõudmine ei pruugi olla tulemuslik. Sellist kahtlust kinnitab esmalt äriühingu enda tegevus, mis seisneb võimalikus käibe varjamises. Lisaks on äriühingul juba olemasolev maksuvõlg 37 773,34 eurot ja tal puudub registervara. Nii OÜ P kui ka kolmandate äriühingute tegevust kontrollib PP, kelle varasem käitumine (vt haldusasjad nr 317-608, 3-17-1042, 3-17-2623) viitab võimalusele, et pärast maksukontrolli alustamist viiakse tegevus üle teise äriühingusse, muutes eelnevad äriühingud varatuks. Seega on alust arvata, et OÜ P võib maksunõude saamise korral asuda maksude tasumise kohustust vältima. Kuigi pangakontode arestimine on äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede, ei ole maksukohustuse täitmise tagamiseks praegusel juhul võimalik rakendada ühtegi alternatiivset täitetoimingut. Kuna maksuhalduri kahtlused maksupettuse toimepanemisest on esitatud asjaolude pinnalt usutavad, on äriühingu arvelduskontode arestimine proportsionaalne meede. MKS § 131 lg 4 kohaselt on äriühingul võimalik MTA loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt ning tagatise esitamisega saab ta aidata kaasa ka pangakontode aresti alt vabastamisele. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast toimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemist või MKS §-s 122 nimetatud tagatise esitamist 32 721,79 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.OÜ P palub 19.03.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub OÜ P anda MTA-le luba äriühingu arvelduskontole aresti seadmiseks selliselt, et tagatud oleks mõistlikus mahus äriühingu jooksvate kohustuste teenindamine. Äriühingu arvelduskonto arestimine juba enne maksukohustuse määramist on ekstreemne meede, mille rakendamisel tuleb arvestada OÜ P majandustegevuse seiskumise võimalusega. MTA taotluse põhjal ei ole võimalike maksunõuete õiguslikud alused piisavalt selged ega määratletud. MTA on meelevaldselt ja sisulise põhjenduseta lugenud erinevate kolmandate äriühingute mittemaksustatava käibe OÜ P maksustatavaks käibeks. Sularahakäibe osas ei ole MTA põhjendanud, mille alusel saab seda lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Maksuhalduri ja halduskohtu järeldused on täielikult ümber lükatud OÜ P esindaja poolt maksumenetluses esitatud 13.03.2019 suuliste seletustega, mille kohaselt on OÜ P ja kolmandad äriühingud loonud seaduse piires lubatud skeemi, mille kohaselt müüvad OÜ P ja kolmandad äriühingud täiesti erinevat kaupa ning alla 40 000 euro suuruse käibega väikeettevõtted ei registreeri end käibemaksukohustuslastena. Kolmandad äriühingud müüvad ilma käibemaksuta sellist kaupa, mis ostetakse sularaha eest sisse teistelt eraisikutelt. OÜ P tegevuskohtades on kassas kaks erinevat makseterminali ning müüjad on teadlikud sellest, milliste kaubaartiklite eest tasutakse kindla äriühingu kontole. Sisuliselt annavad kolmandad äriühingud oma kaubaartiklid OÜ-le P hoiule, kes seejärel teeb oma kauplustes võimalikuks nende kaubaartiklite müügi. OÜ P ja kolmandate äriühingute vahel liikuva raha puhul on tegemist laenudega (nt tööjõumaksude tasumise eesmärgil), mille kohta on sõlmitud lepingud. Poodides töötavad korraga kahe erineva äriühingu töötajad, kes müüvad mõlema äriühingu tooteid ning vajadusel asendavad üksteist. Töötajad saavad palka ettevõttest, kelle juurde on nad töötajana registreeritud ning töötasu jagamist ei toimu. Seega on täiesti alusetud MTA väited, et kolmandatel äriühingutel puudub iseseisev majandustegevus. Kõigi äriühingute palgal on töötajad, kellele makstakse töötasu, mille pealt tasutakse omakorda tööjõumakse. Asjaolu, et äriühingul puudub registervara, ei tähenda, et tema arvelduskonto arestimine oleks proportsionaalne meede. Kohus on väljunud MTA taotluse piiridest ja otsinud täiendavaid kaalutlusi, millega MTA taotlust põhjendada. Puudub alus väita, et PP kontrollib kõigi asjaomaste äriühingute tegevust ning pangakontode arestimist ei saa põhjendada haldusasjades 3(6)
3-19-355 nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623 kajastatuga, mis ei seondunud OÜ P tegevusega. Kontode arestimise korral peab OÜ P oma majandustegevuse lõpetama ja kuna selle tagajärjeks on äriühingu suutmatus täita finantskohustusi, toob see kaasa äriühingu pankroti. Sellisel juhul jääks riigil saamata ka võimalik maksuvõlg, sest selle täitmine oleks võimalik üksnes äriühingu majandustegevusest laekuvatest vahenditest. OÜ-l P on 7 töötajat, kellele makstakse igakuiselt palka kokku ca 2041 eurot ja sellelt tasutakse ka tööjõumaksud. Samuti on OÜ-l P igakuised kulutused kokku ca 4500 eurot kaupluste rendile, kommunaalkuludele ja teenindavatele sõidukitele. OÜ-l P on kohustused erinevate tehingupartnerite ees, mille täitmata jätmine võib viia sundtäitmiseni. MTA ega halduskohus ei ole analüüsinud seda, et OÜ P on tegutsev ettevõtte, mis ei plaani majandustegevust lõpetada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330).
4.Maksu- ja Tolliamet palub 05.04.2019 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTA taotluses on võimalike maksunõuete õiguslikku alust piisavalt põhjendatud ja halduskohus seda ka kontrollinud. MKS § 84 võimaldab maksuhalduril lähtuda tehingute maksustamisel nende tegelikust majanduslikust sisust. MTA on põhjendanud, et OÜ P müügitegevusest saadav raha on laekunud kolmandate äriühingute pangakontodele, kelle juhatuse liikmeks on kõigil PP, OÜ P võtab neilt kolmandatelt äriühingutelt samaaegselt laenu ning kolmandatel isikutel puudub iseseisev majandustegevus. Need asjaolud koos OÜ P esindaja 13.03.2019 seletustega viitavad selgelt, et määruskaebuse esitaja on püüdnud jätta muljet, justkui oleks tema tegevus jaotatud mitme äriühingu vahel. Tegelikult on eesmärgiks olnud üksnes maksudest kõrvalehoidumine, vältimaks OÜ-l P käibemaksukohustuse tekkimist ning võimaldamaks võtta OÜ P kontolt sularaha välja tulumaksuvabalt. Kuna PP juhitud äriühingute puhul on ka varasemalt tekkinud küsimus, kas kontolt välja võetud sularaha näol on tegemist ettevõtlusega seotud kuludega või mitte, siis esineb MTA-l selline kahtlus ka praeguses asjas. Kuna maksumenetlus OÜ P suhtes veel kestab, siis on esindaja 13.03.2019 seletustes esitatud väited alles kontrollimisel. Täitmist tagavateks toiminguteks loa taotlemise hetkeks ei pea MTA väited olema ka täie kindlusega tõendatud, vaid piisab põhjendatud kahtlusest. PP 13.03.2019 seletuste pinnalt tundub, et OÜ P tegevuse eesmärgiks on siiski olnud maksudest kõrvalehoidumine, sest seletustest nähtuvalt püütakse erinevate äriühingute tegevusi hoida lahus, kuid samas pole äriühingute töötajatel vahet, kelle kaupa nad müüvad, mingit töötasu jagamist ei toimu, arveid teise äriühingu töötajate töö eest ei esitata, kauba toob kõigile ettevõtetele sama isik (PP) ning palkade maksmiseks kannab OÜ P raha kolmandate äriühingute kontodele. Samuti ei nähtu kolmandate äriühingute kontodelt tasumisi telefoniarvete, ruumide rendi ja kommunaalarvete eest. Seega, isegi kui kassaarvestuse, toodete märgistamise ja töötajate tegevusega püütakse näidata, et igal äriühingul on eraldiseisev majandustegevus, siis moodustavad OÜ P ja kolmandad äriühingud tegelikkuses ühtse ja tervikliku majandusüksuse. Halduskohus ei ole väljunud taotluse piiridest ega otsinud täiendavaid kaalutlusi selle põhjendamiseks. Kuna halduskohus oli haldusasjadest nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623 teadlik, võis ta MTA väidete kontrollimisel neile tugineda. Praeguseks lõppenud haldusasjas nr 3-17-608 leidis kinnitust, et OÜ P tegevust kontrolliv PP on ka varem äriühinguid varatuks muutnud. Kuigi haldusasjade nr 3-17-1042 ja 3-17-2623 menetlus ei ole veel lõppenud ja need ei puuduta otseselt OÜ-d P, iseloomustab neis kirjeldatu OÜ P juhatuse liikme PP varasemat pahatahtlikku käitumist. Halduskohus on hinnanud valitud meetme proportsionaalust ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määruses nr 3-15-2330 toodud seisukoht ei ole praeguses asjas kohaldatav, sest kaasuste asjaolud on erinevad. Viidatud asjas ei olnud kohtul alust arvata, et äriühing võib oma majandustegevuse lõpetada, kuid praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et OÜ P ei pruugi majandustegevust jätkata ja äriühing on maksuotsuse tegemise ajaks muutunud varatuks. OÜ-l P on pikemat aega olnud maksuvõlad ning võlgade tasumise asemel võetakse laekunud summad äriühingu arvelduskontolt sularahas välja või antakse laenudena 4(6)
3-19-355 edasi kolmandatele isikutele. Selline käitumine viitab, et PP soovib võlgadega tegutseda seni, kuni maksuhaldur jõuab teha maksuotsuse, ning seejärel äriühingu tegevus lõpetatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et OÜ P määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
6.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline.
7.Praegusel juhul on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ P ja kolmandate äriühingute (OÜ K – asutatud 07.07.2017; OÜ A – asutatud 18.01.2018; OÜ K – asutatud 18.07.2018; OÜ A – asutatud 20.07.2018; OÜ B – asutatud 23.07.2018) tegevuse eesmärk on osaliselt vältida OÜ-l P 20% määraga maksustatava käibe tekkimist ja viia äriühingust maksuvabalt raha välja ning väited kolmandate äriühingute tegevuse iseseisvusest ei kajasta tegelikku olukorda, vaid kõik äriühingud on PP kontrolli all ja moodustavad sisuliselt ühe majandusüksuse. Kuigi MTA 25.02.2019 taotluses ei ole selgelt välja toodud õiguslikku alust, mis võimaldab maksuhalduril äriühingute vahelised tehingud ümber kvalifitseerida, on kajastatud asjaolude ja neist tehtud järelduste põhjal siiski ilmne, et selliseks õiguslikuks aluseks oleks MKS § 83 lg 4 või § 84. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kolmandatel äriühingutel puudub iseseisev majandustegevus, need on PP kontrolli all (mh on PP kõigi äriühingute ainus juhatuse liige) ja neid kasutatakse maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Seda järeldust ei lükka kuidagi ümber ka PP 13.03.2019 seletused maksumenetluses, sest seni kogutud muude tõendite valguses ei saa neis kajastatud väiteid äriühingute majandustegevuse lahushoidmisest pidada usutavaks, vaid tõenäoliselt on üksnes kunstlikult püütud sellist muljet luua. Olukorras, kus samad töötajad müüvad samades tegevuskohtades sarnast kaupa läbisegi erinevate äriühingute nimel, ilma et sellist töökorraldust oleks kuidagi täpsemalt reguleeritud; kõigile äriühingutele hangib kaubad PP; kolmandatele äriühingutele laekunud summad võetakse sularahas välja või need liiguvad edasi OÜ-le P või PPle isiklikult; kolmandatel äriühingutel puuduvad tavapärased majandustegevusega seotud püsikulutused ja töötajatele makstakse palkasid OÜ-lt P saadud laenude arvelt, ei saa meelevaldseks pidada maksuhalduri hinnangut, et kõik äriühingud moodustavad tegelikkuses ühe majandusüksuse. Ka PP 13.03.2019 seletuste kohaselt kasutatakse kolmandaid äriühinguid seni, kuni nende aastakäive ei ületa 40 000 eurot, kuid erinevalt määruskaebuse esitaja seisukohast ei saa sellist skeemi pidada õiguspäraseks, vaid käibemaksusüsteemi
5(6)
3-19-355 kuritarvitamiseks, sest kolmandatel äriühingutel puudub tegelikkuses iseseisev majandustegevus ja nende kasutamise eesmärgiks on varjata OÜ P enda maksustatavat käivet.
8.Määruskaebuse esitaja ei ole millegagi ümber lükanud ka maksuhalduri kahtlust, et OÜ P pangakontolt ajavahemikul 01.06.2018–31.12.2018 sularahas välja võetud 52 455 eurot ei ole seotud OÜ P ettevõtlusega, mistõttu on tõenäoline äriühingule 13 113,75 euro suuruse tulumaksukohustuse määramine. Ehkki maksuhaldur ei ole sellekohast kahtlust üksikasjalikult põhjendanud, vaid see näib tuginevat PP juhitud äriühingute puhul varasemalt tuvastatud (nt haldusasi nr 3-17-608) käitumismustrile, ei ole ka määruskaebuses esitatud mingeid mõistlikke selgitusi või dokumente, mis võiksid kinnitada väljavõetud sularaha kasutamist OÜ P ettevõtluse tarbeks.
9.Kuna äriühingu arvelduskonto arestimine on äärmiselt piirava iseloomuga meede, saab see reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku äriühingu puhul olla õigustatud eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et maksukohustuslane võib hakata oma tegevust lõpetama ja muutma end varatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330, p 11; 29.05.2017 määrus nr 3-17-380, p 10). Maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb tungiv avalik huvi (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksusumma laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu seadusliku esindaja tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks.
10.OÜ-l P puudub registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust hiljem täita, samuti on äriühingul juba varasemast 37 773,34 euro suurune ajatamata maksuvõlg. Kuigi määruskaebuse esitaja kinnitusel puudub tal kavatsus oma tegevust lõpetada, ei saa sellist võimalust ringkonnakohtu hinnangul siiski välistada. MTA on taotluses piisavalt põhjendanud, et PP osas varasemalt tuvastatud (vt haldusasjad nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623) käitumismustrist (s.o võlgades äriühingute maha jätmine ja tegevuse üleviimine järgmistesse äriühingutesse) lähtuvalt esineb kahtlus, et ta võib viia OÜ P tegevuse üle mõnda teise äriühingusse ja võimalikult määratava maksusumma hilisem sissenõudmine OÜ-lt P ei oleks seetõttu enam tulemuslik. Sellises olukorras kaalub avalik huvi võimaliku juurde määratava maksukohustuse hilisema täitmise tagamise vastu üles äriühingu huvi pangakontol olevate ja sinna laekuvate vahendite käsutamiseks. MKS § 131 lg 4 kohaselt on OÜ-l P võimalik maksuhalduri loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt ning ringkonnakohtul puudub alus arvata, et MTA keelduks põhjendamatult äriühingu majandustegevuse jätkumiseks ja seeläbi maksusumma hilisemat täitmist võimaldava tulu teenimiseks vältimatult vajalike väljamaksete (sh töötasude ja arvete maksmine) lubamisest.
11.Eelneva põhjal jääb OÜ P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.