Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-1948 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1948 kontrollakti nr 12.2-3/035715-5, millele TLVA esitas 28.04.2016 eriarvamuse. TLVA edastas 20.06.2016 maksuhaldurile RMI seisukoha ning 07.07.2016 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ koostatud eksperthinnangu koos taotlusega leida uus ehitise soetusmaksumus ja uus ehitise parenduskulude piirsumma.

3-16-1948 eurot, mis on tasutud kohtulike kompromisside alusel selleks, et ennetähtaegselt lõpetada kinnistut seni koormanud üürileping OÜ-ga Gustoso ja operaatorleping OÜ-ga Riverside Club. Selline kulutus tehti aga tavapärase äritegevuse käigus, mitte kinnisvarainvesteeringuna, mistõttu ei saa seda arvestada ka soetusmaksumuse hulka (vt RTJ 6, p 28). Soetusmaksumuseks KMS § 16 lg 2 p 3 kontekstis on üksnes kulud, mis on olnud vara soetamiseks hädavajalikud (nt riigilõiv ja notaritasu). MTA seisukoht, et Kloostri tee 6 ehitise soetusmaksumuse saab kaudselt tuletada Kloostri tee 6 kinnistu turuväärtuse (hinnanguliselt 2 000 000 eurot) kaudu (nn tulumeetod), ei ole kooskõlas KMS § 16 lg 2 p-ga 3, mille kohaselt tuleks lähtuda otseselt soetustehingu maksumusest. Parenduskuludena KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses tuleb arvestada Kloostri tee 6 ehitise parenduskulutusi summas 135 046 eurot ja kompromissi sõlmimisega seotud kulusid summas 142 605 eurot. Viimati nimetatud summa parenduskulude seast väljaarvamine viitega kinnistu kasutuses olekule ja selle arvamine hoopis soetusmaksumuse hulka ei ole põhjendatud. RMI tellimusel tegi OÜ Messiehitus Kloostri tee 6 kinnistul ehitustöid kogusummas 1 415 702,17 eurot (ilma käibemaksuta), millest 124 626,06 eurot on jäetud parenduskulude arvestusest välja. Kaebaja nõustub nn üldkulu ja väliskulude vähendamisega 76 243,71 euro võrra, kuid mitte sellest suuremas ulatuses. Seega on parenduskulud kokku olnud 1 617 109,46 eurot (s.o 1 415 702,17 – 76 243,71 + 135 046 + 142 605 = 1 617 109,46). Ehitise soetusmaksumuse leidmiseks lahutas maksuhaldur kinnistu soetusmaksumusest maha maa hinna, võttes aluseks viimasel korralisel hindamisel määratud maa väärtuse. Kaebaja hinnangul tuleb aluseks võtta maatüki harilik väärtus, sest viimane korraline maa hindamine toimus 2001. a-l. Kloostri tee 6 hoonestamata maa turuväärtus 28.11.2012 seisuga on eksperthinnangu kohaselt 240 000 eurot. Seega on Kloostri tee 6 ehitise soetusmaksumus 825 225 eurot (s.o 1 065 225 – 240 000). Seega on KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud oluliste parenduskulude 110% piirsumma 907 747,5 eurot (825 225 + 10%) ning kuna Kloostri tee 6 ehitise parenduskulud olid 1 617 109,46 eurot, siis tuleb RMI poolt TLVA-le müüdud Kloostri tee 6 kinnistu lugeda oluliselt parendatud ehitist hõlmavaks kinnisasjaks, mille võõrandamisel oli käibemaksu lisamine KMS § 16 lg 2 p 3 järgi kohustuslik.

3-16-1948 mahaarvamise õigust. RMI on rakendanud erikorda õigesti. Kui algselt esitatud arve ei vasta tehingu tegelikule sisule, siis on maksukohustuslane kohustatud esitama sellele kreeditarve ja väljastama tehingu sisule vastava nõuetekohase arve. Olenemata sellest, kas RMI teade oli nõuetekohane või mitte, taandub põhiküsimus sellele, kas kinnistul asuvat ehitist saab lugeda oluliselt parendatuks või mitte, sest viimasel juhul olnuks käive kindlasti maksuvaba. Samas ei ole iga minetus KMS § 16 lg-s 3 sätestatud kirjaliku teavituse edastamisel vältimatult käsitatav teavitamata jätmisena (vt Riigikohtu 12.06.2014 otsus nr 3-3-1-25-14, p 22). Väär on seisukoht, et soetusmaksumuse saab KMS § 16 lg 2 p 3 kontekstis määrata üksnes võõrandamistehingu alusel. Kuna soetusmaksumuse määramist ei ole KMS-s reguleeritud, on põhjendatud lähtuda raamatupidamislikust metoodikast. AS Rootsi Mööbel andis osa oma varast üle RMI-le, kellel tekkis kohustus jätkata selle kajastamist oma raamatupidamises sama soetusmaksumusega (1 200 271 eurot). Põhjendatud ei ole arvestada AS Rootsi Mööbel poolt enne jagunemist tehtud parenduskulusid (135 046 eurot) ja kohtulike kompromisside alusel RMI poolt välja makstud summasid (142 605 eurot) vaidlusaluse vahetustehinguga seotud parenduskulude koosseisu. Kuna Kloostri tee 6 kinnistu oli kuni 31.07.2014 koormatud OÜ-ga Gustoso sõlmitud üürilepinguga (tähtajaga 28.08.2017) ja OÜ-ga Riverside Club sõlmitud operaatorlepinguga (tähtajaga 01.09.2020), siis on ehitist pärast 2012. a-l tehtud parendusi kasutatud, mistõttu ei ole need KMS § 16 lg 2 p 3 kontekstis arvestatavad. RMI kantud kulud koormavatest üürilepingutest ennetähtaegselt vabanemiseks lisatakse RTJ 6 p 28 kohaselt soetusmaksumusele, sest need osalevad tõenäoliselt tulevikus majandusliku kasu tekkimisel. Ilma neid kulusid kandmata ei oleks Tallinna linnaga müügitehingu sõlmimine olnud võimalik ja RMI poleks saanud alustada ka ehitustöödega. Soetusmaksumusele lisatud kulud ei pea puudutama üksnes vahetult ostutehingut. Parenduskulud on hoone remondiga seotud kulud, mis kantakse raamatupidamislikult hoone maksumusse. Elektriajamiga kardinad, garderoobi lisastange, klaasriiulid, kätekuivatid ja valgustablood on küll ühendatud ehitise seina külge, kuid neid saab ehitist kahjustamata sellest ka eraldada. Samuti ei seondu need hoone remondiga ega tõsta ehitise raamatupidamislikku väärtust. Garaažiesise asfalteerimine, jõeäärse trepi ehitus, lipuplatsi ehitus, prügimaja- ja eraldussaare ehitus, välispiiride puhastamine ja haljastusega seonduvad kulud tuleb samuti parenduskulude summast välja arvata, sest kinnistule juurdepääsu loomine ei ole asjakohane. Ehitise väärtusega ei ole olemuslikult seotud ka kulutused väljaspool Kloostri tee 6 kinnistu piire asuvatele rajatistele, välispiiride puhastamisele ja haljastusele. Parenduskulude hulka ei saa arvestada ka AS Rootsi Mööbel poolt 2012. a-l teostatud parenduste kulusid ja RMI poolt 2014. a-l kohtulike kompromisside alusel välja makstud summasid. RMI kajastas Kloostri tee 6 kinnistut (s.o kinnisvarainvesteeringut) oma raamatupidamises õiglase väärtuse meetodil, võttes aluseks OÜ Domus Kinnisvara 06.02.2015 eksperthinnangus leitud turuväärtuse (2 000 000 eurot), millest arvas maha väärtuspäevale eelneval perioodil teostatud ehitustööde maksumus (494 920 eurot) ja leidis seeläbi kinnistu õiglase väärtuse (1 505 080 eurot). Algselt võeti kinnisvarainvesteering arvele küll soetusmaksumuse meetodil, kuid sellest loobumine oli õiguspärane, sest soetusmaksumuse meetodit soovitatakse kasutada pigem piiratud turuga (eriotstarbeliste) vara korral, mille puhul reaalset turgu ei eksisteeri ja õiglase väärtuse määramine on keeruline. Lisaks ei pruugi soetusmaksumus vara soetamise ajast ja tingimustest tulenevalt kajastada vara väätust objektiivselt. Alates 06.02.2015 ei ole varasem soetusmaksumuse meetodil leitud väärtus enam maksunduslikult määrav. MTA tugines maa hinna määratlemisel RMI raamatupidamises kajastatud andmetele, milles lähtuti maa maksustamishinnast. Kuna RMI kajastas kinnistu soetusmaksumust õiglases turuväärtuses, aktsepteeriks MTA ka maa hinda turuväärtuses, sest arvestuse alused oleksid võrdsed. Seega võib MTA arvestada Tallinna linna esitatud eksperthinnangus kajastatud hoonestamata maa 5(14)

3-16-1948 turuväärtusega (240 000 eurot) ning arvutada ehitise soetusmaksumuse ja ehitise parenduskulude piirsumma uuesti. Kloostri tee 6 maa turuväärtuse arvessevõtmine ei mõjuta samas MTA lõppjäreldusi.

3-16-1948 Maksuotsuse kohaselt (kontrollakti p 1.1.2.3, maksuotsuse p-d 4 ja 5) soetas RMI Kloostri tee 6 kinnistu 2011. a-l enampakkumisel hinnaga 1 055 000 eurot (lisandus käibemaks). RMI kajastas samas summas kinnistu soetusmaksumust ka enda 2011. a majandusaasta aruandes (võttis kinnistu raamatupidamises kinnisvarainvesteeringuna arvele soetusmaksumuse meetodil). RMI võõrandas samal aastal kinnistu hinnaga 1 055 000 eurot (lisandus käibemaks) AS-le Rootsi Mööbel. AS Rootsi Mööbel kajastas enda 2011. a majandusaasta aruandes kinnistu soetusmaksumusena 1 065 225 eurot (s.o müügihinnale lisandusid riigilõiv ja notari tasu 10 225 eurot). 2012. a majandusaasta aruandes kajastas AS Rootsi Mööbel kinnistu soetusmaksumusena 1 200 271 eurot (s.o eelneva aasta soetusmaksumusele lisandusid parenduskulud 135 046 eurot). Jagunemise tulemusena kinnistu 2012. a-l omandanud RMI kajastas kinnistu soetusmaksumusena enda 2012. a majandusaasta aruandes samuti 1 200 271 eurot. RMI 2014. a pearaamatu andmetel loeti soetusmaksumuseks 1 342 876 eurot (s.o senisele soetusmaksumusele lisandus kinnistut koormanud kasutuslepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks tasutud kohtulike kompromisside summa 142 605 eurot). Alates 2015. a-st võttis RMI Kloostri tee 6 kinnistu raamatupidamises arvele õiglase väärtuse meetodil. Nimelt tellis RMI 2015. a-l OÜ-lt Domus Kinnisvara Kloostri tee 6 kinnistu väärtuse hindamise ning kinnistu turuväärtuseks hinnati 2 000 000 eurot. Kinnistu soetusmaksumuse arvestamiseks lahutati sellest 2014.−2015. a parenduskulud 494 920 eurot ning kinnistu soetusmaksumuseks saadi 1 505 080 eurot. Kinnistul asuva ehitise soetusmaksumuse leidmiseks arvestas maksuhaldur kinnistu soetusmaksumusest maha hoonestamata maa turuväärtuse 240 000 eurot ning sai kokkuvõttes Kloostri tee 6 kinnistu ehitise soetusmaksumuseks 1 265 080 eurot. Kaebaja hinnangul tuleb kinnistu soetusmaksumuseks lugeda 825 225 eurot, sest RMI jaoks oli Kloostri tee 6 kinnistu soetusmaksumuseks 2011. a ostutehingust tekkinud 1 065 225 eurot, millest tuleb maha arvata maa turuväärtus 240 000 eurot. Kaebaja leiab, et soetusmaksumus saab muutuda üksnes ostu-müügi tehingu korral (mitte jagunemise kaudu omandi üleminekul) ning kinnisvarainvesteeringu kajastamise praktika muutmine RMI poolt (õiglasest väärtuses lähtumine) ei muuda kinnisvarainvesteeringu esmase arvelevõtmise põhimõtet, mis baseerus soetusmaksumuse põhimõttel. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et soetusmaksumus saab muutuda üksnes ostu-müügi tehingu korral, kuid samas ei ole põhjendatud ka MTA seisukoht, et Kloostri tee 6 kinnistu soetusmaksumuse arvestamisel tuli lähtuda RMI poolt alates 2015. ast aluseks võetud õiglase väärtuse meetodist. MTA 12.04.2016 kontrollaktis (p 1.1.2.3 alap-d a ja l) on märgitud, et soetusmaksumuse mõiste tuleneb tulumaksuseaduse (TuMS) § 38 lg-st 1 ning RMI on Kloostri tee 6 kinnistu soetusmaksumuse leidmisel õiguspäraselt lähtunud juhendist RTJ 6. KMS muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu X koosseisu 740 SE) seletuskirja ja Rahandusministeeriumi KMS kommentaaride kohaselt on oluliselt parendatud ehk renoveeritud ehitise sätte (KMS § 16 lg 2 p 3) sõnastamisel lähtutud raamatupidamises kasutusel olevatest mõistetest, et sätte rakendamisel oleks võimalik lähtuda raamatupidamiskäsitlusest. RTJ 6 sisustab kinnisvarainvesteeringu, õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse mõisted ning selgitab nende kajastamist raamatupidamises. Kõrvutades kinnisasjade käibemaksuga maksustamise põhimõtteid ning TuMS olemust (TuMS § 38 lg 1) ja RTJ 6 olemust (kinnisvarainvesteeringud), tuleb soetusmaksumusena KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses mõista kinnisasja omandamise maksumust/väärtust. Ostu-müügi puhul tähendab kinnisasja omandamise maksumus/väärtus eelkõige tehingu osapoolte kokkulepet kinnistu väärtuse osas, samuti omandamisega kaasnevaid muid vältimatuid kulutusi. Ka muul viisil omandi ülemineku korral (nt äriühingu jagunemisel) puudub alus välistada see KMS § 16 lg 2 p 3 kohaldamisalast ja/või lähtuda soetusmaksumuse tuvastamisel muudest kaalutlustest. Seejuures peab tehingu osapoolte kokkulepe tehingu väärtuse osas vastama kahtlemata poolte tegelikule tahtele / tehingu 7(14)

3-16-1948 tegelikule majanduslikule sisule (st ei tohi sisaldada kuritarvitust), kuid seda nii ostu-müügi kui muul viisil omandi ülemineku korral. Seega peab Kloostri tee 6 soetusmaksumuse tuvastamiseks esmajärjekorras kontrollima, kas ja millises suuruses sisustavad Kloostri tee 6 soetusmaksumust kinnistu omandi ülemineku tehingu osalised. Kinnistusraamatust nähtuvalt omandas Tallinna linn Kloostri tee 6 kinnistu 30.09.2015 RMI-lt, kes oli kinnistu omakorda omandanud 09.11.2012 AS-lt Rootsi Mööbel. Kaebaja on esitanud kohtule 18.09.2012 notariaalse kokkuleppe AS Rootsi Mööbel (jagunev ühing) ja RMI (omandav ühing) vahel 13.08.2010 sõlmitud jagunemislepingu muutmiseks selliselt, et üleantava vara hulka loetakse Kloostri tee 6 kinnistu. Nimetatud kokkulepe ei kajasta üleantava Kloostri tee 6 kinnistu väärtust, kuid samas on nii AS Rootsi Mööbel kui ka RMI kajastanud Kloostri tee 6 kinnistut enda raamatupidamises ja 2012. a majandusaasta aruannetes kinnisvarainvesteeringuna ning võtnud selle kooskõlas juhendiga RTJ 6 arvele soetusmaksumuses (1 200 271 eurot, mis sisaldab põhjendatult ka AS Rootsi Mööbel poolt 2012. a-l kinnistu tarbeks tehtud parenduskulusid 135 046 eurot). Soetusmaksumuse hulka on põhjendatud lugeda ka koormavatest kasutuslepingutest vabanemiseks sõlmitud kohtulike kompromisside raames RMI poolt 2014. a tasutud 142 605 eurot, sest tegemist ei ole kinnistu (ehitise) parendamise kuludega (vt ka RTJ 6 p 28 ja maksuotsuse p 3.2, lk 8). Kokkuvõttes tuleks Kloostri tee 6 kinnistu soetusmaksumuseks RMI jaoks lugeda 1 342 876 eurot, nagu seda on esmalt leidnud ka MTA (vt kontrollakti p 1.1.2.3 alap b), kuigi asus hiljem seisukohale, et alates 06.02.2015 toimunud Kloostri tee 6 kinnistu õiglase väärtuse meetodil arvele võtmisest ei ole soetusmaksumuse meetodi kajastamine enam maksunduslikult määrav (vt kontrollakti p 1.1.2.3 alap l, maksuotsuse p 5). MTA sellise tõlgendusega ei saa nõustuda. RMI poolt 2015. a-l Kloostri tee 6 kinnistu (kinnisvarainvesteeringu) arvele võtmine selle õiglases väärtuses toimus küll kooskõlas RTJ 6 p-ga 15, kuid seda ei saa pidada kinnistu soetusmaksumuse muutumiseks. KMS § 16 lg 2 p 3 sisustamisel on oluline arvestada RTJ 6 olemust (kinnisvarainvesteeringud) ning õiglast väärtust ei seosta soetusmaksumusega ka RTJ 6 sõnastus (sh kontrollakti p 1.1.2.3 alap-s l joonealuse märkusena viidatud p-d 12, 15, 22 ja 25). Kloostri tee 6 kinnistu õiglane väärtus (turuhind) võis 2015. a-l olla küll 1 505 080 eurot, kuid sellest ei saa järeldada, et RMI raamatupidamises varasemalt kajastatud soetusmaksumus 1 342 876 eurot olnuks ebaõige. Kinnistu õiglane väärtus kinnistu omandamisele järgnevatel maksustamisperioodidel ei kajasta kinnistu soetusmaksumuse muutumist, vaid kinnistu (kinnisvarainvesteeringu) raamatupidamislikku väärtust (turuväärtust) konkreetse ajahetke seisuga, mis võibki erineda kinnistu soetusmaksumusest. Õiglase väärtuse ja senise soetusmaksumuse vahe on raamatupidamislikult käsitatav kasumi või kahjumina kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutumisest, mitte osana soetusmaksumusest (vt RTJ 6 p 17 näide). Erinevaks järelduseks ei anna alust ka maksuotsuses viidatud äriseadustiku § 143 lg 2 ja § 460. Seisukohta, et kinnistu turuväärtuse hindamine 2015. a-l ei saanud muuta selle soetusmaksumust KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses, toetab seegi, et KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt lähtutakse soetusmaksumusest enne parendamist, kuid OÜ Domus Kinnisvara hindas kinnistu väärtust seisuga 06.02.2015, mil renoveerimistööd olid pooleli. Kloostri tee 6 kinnistu soetusmaksumusest Kloostri tee 6 ehitise soetusmaksumuse leidmiseks on MTA lahutanud kinnistu soetusmaksumusest maa hinna. Kontrollaktis (p 1.1.2.3 alap k) lähtuti maa maksustamishinnast 112 120 eurot, kuid maksuotsuses (p 4 alap-d f ja g) arvestati kaebaja poolt esitatud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnangut, mille kohaselt oli maa turuväärtuseks 28.11.2012 seisuga 240 000 eurot. Ehkki maksuotsuses on maa hinna turuväärtuses arvestamise aktsepteerimist seostatud üksnes sellega, et RMI kajastab alates 2015. a-st raamatupidamises kinnistu õiglast väärtust, tuleb eksperthinnangut arvestada ka kinnistu soetusmaksumuse teistsuguse arvestuse puhul. MTA ei ole eksperthinnangus 8(14)

3-16-1948 nimetatud summa osas sisulisi vastuväiteid esitanud ning jääb arusaamatuks, miks tuleks ehitise soetusmaksumuse leidmiseks lahutada kinnistu soetusmaksumusest maa maksustamishind, mitte maa tegelik turuväärtus (sõltumata sellest, millise metoodika alusel on tuvastatav kinnistu soetusmaksumus). Kokkuvõttes on Kloostri tee 6 ehitise soetusmaksumuseks põhjendatud lugeda 1 102 876 eurot (s.o 1 342 876 − 240 000). MTA on maksumenetluses aktsepteerinud Kloostri tee 6 kinnistu (ehitise) parenduskulusid kogusummas 1 291 076 eurot (kontrollakti p 1.1.2.3 alap-d j ja l, maksuotsuse p 5), mis ületab KMS § 16 lg 2 p-s 3 nimetatud piirmäära (s.o 1 102 876 eurot + 10% = 1 213 164 eurot). Kuna parenduskulude piirsumma on ületatud sellest olenemata, kas nende hulgast välistada nn üldkulu ja väliskulud (kogusummas 48 382,35 eurot), puudub vajadus seda aspekti eraldi analüüsida. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud maksuotsuse järeldused, et Tallinna linnale Kloostri tee 6 kinnistu võõrandanud RMI suhtes ei rakendunud KMS § 16 lg 2 p 3 ning kõnealuse tehingu osas rakendus KMS §-st 411 tulenev erikord (pöördmaksustamine). MTA 30.08.2016 maksuotsusega on ebaõigesti suurendatud Tallinna linna 2015. a septembri käivet 1 570 000 eurot ja käibelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 314 000 eurot ning nõutud alusetult tagasi TLVA ettemaksukontole täidetud tagastusnõue 314 000 eurot. Maksuotsuse tühistamise tõttu puudub vajadus analüüsida, kas kõnealuse tehingu puhul sai rakenduda KMS §-st 411 tulenev erikord.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RMI-l ei olnud kohustust tellida maa hinna arvestamiseks eksperthinnangut;

−

RMI sai 2015. a septembris kinnistu müügil ja parenduskulude arvestamisel võtta aluseks üksnes temale teadaoleva maa maksustamishinna;

−

RMI ei saanud 15.10.2014 korteriomandi ja kinnisasja vahetuslepingu sõlmimisel ega 30.09.2015 asjaõiguslepingu sõlmimisel ja seejärel arvete väljastamisel teada, et TLVA asub 10 kuud hiljem RMI raamatupidamise andmeid ümber hindama;

−

kaebaja poolt 2016. a juunis tellitud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnang on tehtud võrdlusmeetodil, samas kui RMI poolt tellitud (ja tema raamatupidamises arvesse võetud) OÜ Domus Kinnisvara eksperthinnang on tehtud tulumeetodil. 9(14)

3-16-1948 Kuna halduskohus ei ole analüüsinud KMS §-st 411 tuleneva erikorra rakendumist ega Kloostri tee 6 kinnistu parendamise kulude hulgast nn üldkulu ja väliskulude välistamise põhjendatust, kordab apellant selles osas lühidalt oma varasemaid seisukohti. RMI-l ei olnud kohustust lepingupartnerile 19.10.2015 õiendit saata, kuid nimetatud õiendiga anti TLVA-le juba enne 2015. a septembri KMD esitamise tähtpäeva teada, et korrigeerimine tuleb ja seda ei saa teha ilma kreeditarvet (KMS § 29 lg 7) väljastamata. RMI väljastatud kreeditarvel on ka viide krediteerimisele kuuluvale konkreetsele arvele. KMS ei reguleeri eraldi seda, kuidas toimub maksuarvestuse korrigeerimine siis, kui kauba käibe tekkimise maksustamisperioodi KMD on veel esitamata. Kuna TLVA sai kreeditarve 23.10.2015, siis oli tal kohustus viia korrigeerimine sisse 2015. a oktoobri kohta esitatavasse KMD-sse ning lähtuda ei saa sellest, kas teavitamine oli õigeaegne või mitte. Arve on ostjale kohustuslik ka ilma teavitamata ning maksustamise seisukohalt ei ole arve ebaolulised vormivead määravad. Ainuüksi vorminõude rikkumine ei tähenda, et tegemist ei oleks raamatupidamisarvestuse algdokumendiga. Kuigi kreeditarvele olnuks korrektne märkida selle tegelik koostamise kuupäev, ei ole siiski tegemist niivõrd olulise rikkumisega, mis muudaks maksustamise aluseid. Vajaduse korral saanuks TLVA nõuda RMIlt korrektse arve väljastamist. Kreeditarve ja uue arve mitteaktsepteerimist ei saa põhjendada ka väidetava lepingute rikkumisega. Seejuures ei ole sõlmitud lepingutes märgitud, et RMI võtab kohustuse müüa kinnisasi KMS § 16 lg 2 p-le 3 tuginedes, samuti ei saanud tegelik parenduskulude ja soetusmaksumuse võrdlus olla 2014. a oktoobris lepingupooltele veel teada, vaid neil oli võimalik lähtuda vaid prognoosidest. Seega võttis kaebaja ise teadlikult riski, et kokkuvõttes võib rakenduda KMS §-s 411 sätestatud erikord ning tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. MTA jääb vaidlustatud maksuotsuses väljendatud seisukoha juurde, et kui käive pidanuks olema maksuvaba, kuid müüja lisas arvele käibemaksu, aga on jätnud maksuhaldurile kirjaliku teate esitamata, siis puudub tal õigus käibemaksu arvele märkida. Seejuures ei saa ka ostja käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Olenemata sellest, kas teade oli esitatud õigeaegselt / nõuetekohaselt või mitte, taandub põhiküsimus sellele, kas kinnistul asuvat ehitist saab lugeda oluliselt parendatuks või mitte. MTA on kontrollaktis (p 1.1.2.3 alap l) asunud seisukohale, et Kloostri tee 6 ehitist ei ole KMS § 16 lg 2 p 3 tähenduses oluliselt parendatud. Maksuhaldur on lähtunud eelkõige RMI peetud raamatupidamisarvestusest. Tegemist on sisuliselt TLVA ja RMI vahelise tsiviilõigusliku vaidlusega ning tähtsust ei oma asjaolu, et RMI suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, sest kaebajal oli võimalik ka pärast maksuotsuse kättesaamist esitada RMI likvideerimismenetluses nõue 314 000 euro hüvitamiseks, kuid puuduvad andmed, et TLVA oleks teinud mingeid toiminguid võlanõude kättesaamiseks RMI-lt. Igal juhul lasus KMS §-st 411 tulenevalt TLVA-l kohustus deklareerida tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana. Kloostri tee 6 ehitise parenduskulude osas jääb apellant kontrollaktis ja maksuotsuses (lk 8-10) esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja viidatud Riigikohtu 17.12.2012 otsus nr 3-3-1-51-12 ei ole selles osas asjakohane, sest praegusel juhul oleks kinnistuväliseid töid võimalik koos maaga tasu eest võõrandada ka iseseisvalt.

3-16-1948 arvestamise lubatavust. Kui ringkonnakohus peab vajalikuks neid küsimusi siiski eraldi analüüsida, jääb kaebaja oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt olevatki maksuhaldur lähtunud kinnistu soetusmaksumuse arvutamisel soetusmaksumuse metoodikast, mitte kinnistu õiglasest väärtusest ehitustööde väliselt. Halduskohus luges Kloostri tee 6 kinnistu soetusmaksumuseks 1 342 876 eurot, kuid maksuhaldur lähtus maksumenetluses õiglase väärtuse meetodist ja hindas kinnistu soetusmaksumuseks 1 505 080 eurot (s.o OÜ Domus Kinnisvara 06.02.2015 eksperthinnangus määratud kinnistu turuväärtus 2 000 000 eurot, millest on maha arvatud 2014.−2015. a ehitustööde maksumus 494 920 eurot). Apellatsioonkaebuse väited on selles osas vastuolus maksuotsuse p-s 5 märgituga (lk 12 esimene lõik). Halduskohus on õigesti leidnud, et MTA lähtus KMS § 16 lg 2 p 3 kohaldamise tarbeks ebaõigest kinnistu soetusmaksumuse arvutamise metoodikast. Maa hinna arvestamise küsimuses on Tallinna linn olnud maksu- ja kohtumenetluses seisukohal, et aluseks tuleb võtta maatüki harilik väärtus, sest viimane korraline maa hindamine toimus juba 2001. a-l. TLVA tellis Kloostri tee 6 hoonestamata maa turuväärtuse hindamise seisuga 28.11.2012 (s.o RMI jagunemisjärgselt omanikuna kinnistusraamatusse kandmise hetke seisuga) ning 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnangu nr 0886/0616H kohaselt oli maa turuväärtus 240 000 eurot (MTA ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud). Halduskohus on andnud maa hinna küsimuses ammendava, arusaadava ja põhjendatud selgituse. Maksustamishinnast lähtumine tekitaks maatükil asuva ehitise soetusmaksumusest moonutatud pildi, sest kinnistu soetusmaksumusest lahutataks väiksem summa, kui oleks põhjendatud maha arvata. Maksuhalduri põhjendused maksustamishinnast lähtumiseks on otsitud. Olukorras, kus Tallinna linna lähtumine maa turuväärtusest on olnud MTA-le kogu aeg teada, ei saanud halduskohtu seisukohad olla maksuhaldurile üllatuslikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1948 tehnilist või muud sarnast laadi parendustega, on tõenäoline, et need osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ehk suurendavad kinnistu turuväärtust (vt ka RTJ 6, p 28).

3-16-1948

13(14)

3-16-1948 Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga iseenesest selles, et maksukohustuslasel ei ole õigust valida, millist arvet oma raamatupidamisarvestuses kajastada ja millist mitte ning tal puudub KMS § 29 lg-st 7, § 36 lg 1 p-st 1 ja § 37 lg-st 4 tulenevalt õigus jätta tähelepanuta oma raamatupidamisarvestuses varasemalt kajastatud arve kohta hiljem väljastatud kreeditarvet ja seejärel temale esitatud korrigeeritud arvet (kui arve on puudustega, tuleks arve väljastajalt nõuda KMS § 24 lg 1 alusel selle parandamist), kuid olukorras, kus maksumenetluses leiab tuvastamist, et maksukohustuslase raamatupidamisarvestus on sisuliselt õige, puudub siiski tegelik vajadus asuda tema maksuarvestust tagantjärele korrigeerima.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.