Sergei Olari kaebus Kaitsepolitseiameti poolt 22.06.2017 kirja nr 67-6 kättetoimetamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Olar, esindaja adv. Andrei Matvejev Vastustaja – Kaitsepolitseiamet, esindaja Siim Jurkatam
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sergei Olari 27.04.2018 esitatud vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.06.2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas kinnipeetavana viibiv Sergei Olar esitas 12.05.2017 Teabeametile (nüüd Välisluureamet) pöördumise, milles väitis, et ta andis 2015. aasta sügisel Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) ametnikule nõusoleku teha koostööd ja hankida informatsiooni, kuid soovib nüüd teada, kas teda peetakse Venemaa Föderatsioonis kurjategijaks ja milline võib olla temale mõistetav võimalik karistus, kui ta Venemaa Föderatsiooni eriteenistuse poolt kinni peetakse.
3.KAPO vastas pöördumisele 22.06.2017 kirjaga nr 67-6 (kirjal märgitud ekslikult 76-6). Kirjas taasesitati S. Olari pöördumise sisu ja märgiti ära selle edastamine Teabeameti poolt KAPO-le. KAPO vastas pöördumisele järgnevalt: „Kaitsepolitseiametil puuduvad andmed, mis kinnitaksid teie poolt 12.05.2017 esitatud väiteid, mistõttu puudub meil ka võimalus sisuliselt teie taotlusele vastata“.
4.KAPO edastas kirja e-posti teel Tallinna Vanglale 26.06.2017 kell 9.41. Kaaskirjas oli märgitud, et saatvaks asutuseks on KAPO, tegemist on juurdepääsupiiranguga (asutusesiseseks 1(8)
kasutamiseks mõeldud) teabega ning edastatakse dokument registreerimisnumbriga 67-6. Kaaskirjale oli manusena lisatud digitaalselt allkirjastatud fail nimega „Vastuskiri Olari 12.05.17 taotlusele.bdoc“.
5.S. Olar esitas 04.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse KAPO tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja riigi õigusabi taotluse ning menetlusabi taotluse.
6.Kohus tegi 03.11.2017 määruse, millega rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning 03.11.2017 määruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest. Kohus rahuldas kaebaja riigi õigusabi taotluse ning määras talle riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebajale riigi õigusabi korras määrataval esindajal tuli hiljemalt 01.12.2017 esitada kaebuse lõplik versioon koos asjakohaste nõuetega.
Kaebaja esitas 15.12.2017 kohtule taotluse erinevatele asutustele järelepärimiste tegemiseks.
8.Kaebuse lõplik versioon esitati kohtule 22.12.2017. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks KAPO ja Tallinna Vangla tegu, mis seisnes 22.06.2017 KAPO poolt kirja avatud vormis esitamises ja Tallinna Vangla poolt kirja kaebajale esitamises sellisel viisil, et kirja sisu sai teatavaks teistele kinnipeetavatele. Lisaks palus kaebaja nimetatud teoga temale tekitatud mittevaralise kahju eest mõista vastustajatelt solidaarselt välja hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja esitas järgnevad taotlused: 1) kohustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri esitama andmed selle kohta, millal ja millises vormis kaebaja vaidlusalune pöördumine prokuratuuri poolt KAPO-le edastati ja kohustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri esitama kaaskiri, millega pöördumine KAPO-le esitati; 2) kohustada KAPO-t esitama 22.06.2017 kaebajale pöördumise vastuse koopia, kaaskirja koopia, samuti andmed selle kohta, millisel viisil oli vastus Tallinna Vanglale kätte toimetatud; 3) kohustada Tallinna Vanglat esitama andmed selle kohta, millisel viisil KAPO 22.06.2017 vastus kaebaja pöördumisele saabus Tallinna Vanglasse ja andmed selle kohta, mis viisil ja kelle poolt oli vastus toimetatud kaebajale kätte. Samuti kohustada Tallinna Vanglat esitama kõik dokumendid, millega oli vormistatud vastuse saabumine ja kaebajale kättetoimetamine.
9.Kohus tegi 17.01.2018 määruse, millega tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis KAPO 22.06.2017 kirja nr 67-6 kättetoimetamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt, sest kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest täies ulatuses ja võttis kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja nõuab KAPO 22.06.2017 kirja nr 67-6 kättetoimetamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist KAPO-lt.
10.Kohus määras 13.04.2018 määrusega asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ja lahendas kaebaja 15.12.2017 ja 22.12.2017 menetlusdokumentides esitatud taotlused. Kohus jättis kõik taotlused rahuldamata peale ühe ja kohustas KAPO-t esitama kohtule Tallinna Vanglasse saadetud KAPO 22.06.2017 kirja nr 67-6 kaaskirja (e-kirja).
11.KAPO teatas kohtule 26.04.2018, et ei saa nõutud kaaskirja esitada, kuna ametist välja saadetud kirjade kaaskirju üldjuhul ei säilitata. Kohus nõudis kaaskirja välja Tallinna Vanglalt.
12.Kaebaja esitas 27.04.2018 vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja põhiväiteks on see, et KAPO vastus kaebaja pöördumisele, mis oli esialgselt esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuurile, toimetati kaebajale kätte sellisel viisil, et KAPO vastuse üleandmisega said teised kinnipeetavad teada kaebaja väited, et ta oli seotud KAPO-ga ja tegutses temale inkrimineeritava süüteo toimepanemisel KAPO salakaastöölisena. Arvestades kinnipidamise kohas olemasoleva subkultuuri erisusi oli kinnipeetava arvamuse avaldamisega selle kohta, et ta on KAPO-ga seotud isik, loodud selline olukord, et kaebaja sai obstruktsiooni teiste kinnipeetavate poolt. Siinkohal kaebuse esitaja arvates omab tähtsust see, millisel viisil algusest peale menetleti tema pöördumist, mis lõpuks saabus vastamiseks KAPO-le. Nimelt ka see, kas algusest peale oli pöördumisele antud selline staatus, mis kohustab kõiki pöördumisele vastuse esitamise küsimusse asjasse puutuvaid isikuid 2(8)
tegeleda pöördumisega selliselt, et vältida pöördumise sisu avaldamist. Eeltoodud põhjenduste alusel peab kaebaja vajalikuks rahuldada rahuldamata jäänud tõendite väljanõudmise taotlused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja väidab, et ta oli värvatud agendina KAPO poolt ja tema töö KAPO kasuks pidi olema suunatud Venemaa vastu. Kaebaja valis tema suhtes menetletavas kriminaalasjas sellise kaitsetaktika, et hakkas viitama sellele, et ta oli värvatud KAPO poolt ja pani toime süüteo täites agendi ülesandeid. Kuna kaebaja arvamusel võiks antud situatsioon viia selleni, et Venemaa kaitseorganid algatavad kriminaalmenetluse kaebaja vastu ja kaebaja võib olla sellel põhjusel väljaantud Venemaale, pöördus kaebaja küsimusega oma olukorra kohta prokuratuuri poole. Prokuratuur edastas kaebaja pöördumise KAPO-le. KAPO esitas 22.06.2017 kirjaliku vastuse kaebaja järelepärimisele. KAPO vastus saabus Tallinna Vanglasse digitaalselt ja KAPO vastus oli toimetatud kaebaja kätte Tallinna Vangla poolt avatud vormis (väljatrükis). Antud moel tehtud vastuse kättetoimetamine tegi võimalikuks kirja sisuga tutvumise teiste kinnipeetavate poolt.
14.Kaebaja leiab, et tema esitatud pöördumise käsitlemist prokuratuuri, KAPO ja Tallinna Vangla poolt tuleb lugeda haldusmenetluseks. Haldusmenetluse seaduse § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Kaebaja arvamusel oli vastus tema pöördumisele välisteave. Kaebaja pöördumise edastamine KAPO-le toimus haldusorganite vahel ja sellega HMS § 7 lg-t 3 ei rikutud. Kuid esitades seisukoha tema suhetest KAPO-ga (sõltumatu sellest, et KAPO arvamusel kaebaja ei olnud kunagi KAPO agent), oli KAPO kohustatud tagama välisteabe saladuses hoidmist. KAPO-l oli Tallinna Vangla kaudu vastust edastades kohustus ära märkida, et vastus pöördumisele peab olema toimetatud ainult kaebaja kätte ja sellisel viisil, et tagada välisteabe saladuses hoidmist. Seadusest ei tulene otseselt, et isikule adresseeritud välisteabed peavad olema toimetatud temale otseselt ja sellisel viisil, mis välistab välisteabega tutvumist kolmanda isikute poolt, kuid vajadus toimetada teabed sellisel viisil, et nende sisu saaks teatavaks ainult adressadile tuleneb siiski haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg 3 sätestatust.
15.Siinjuures tuleb võtta arvesse ka seda, et isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 8 kohaselt andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist on delikaatsed isikuandmed. Kaebaja pöördumine oli põhjendatud sellega, et teda süüdistati süüteo toimepanemises ja seoses sellega on võimalik asuda seisukohale, et vastus pöördumisele sisaldas ka delikaatseid andmeid.
16.KAPO rikkus oma kohustusi sellega, et saatis välisteabe kaebajale digitaalselt, jättes märkimata, et välisteave peab olema kättetoimetatud kaebajale selliselt, et välistada teabe sisuga tutvumist kolmandate isikute poolt. Tallinna Vangla ei pööranud tähelepanu selle, et tegemist on kirjaga, mille avalikustamine või kolmandatele isikutele teatavaks saamine võib viia kaebaja obstruktsioonini ja kaebaja hingepiinadeni. KAPO tegevusega rikuti kaebajale adresseeritud sõnumi saladust, mis annab kaebajale õiguse nõuda sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
17.Eelvangistuses viibiv või vanglakaristust kandev isik omab nii põhiseaduse (PS) kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi samasugust õigust sõnumite saladusele kui isik, kelle vabadust ei ole piiratud. Sageli on kirjade kirjutamine ja saamine ning telefonikõned kinnipeetava ainus võimalus olla sidemetes oma lähedastega. Samuti võivad kinnipeetavad vahetada omavahel kirju. Kirjade sisu võib kontrollida ja telefonikõnesid pealt kuulata seaduses sätestatud juhtudel jälitustoimingutega. Kinnipeetavale või vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad avatakse vanglaametnike poolt kinnipeetava isiku juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine on vanglas keelatud, samuti on vanglateenistusel õigus registreerida, kellele kinnipeetav kirjutab ja kirja saatmise aeg. Selline kirjavahetuse kontroll ei hõlma kirja sisuga tutvumist. Juhul kui ümbriku avamise eesmärk on sellest keelatud asjade äravõtmine ning kirja adressaat viibib kirja 3(8)
avamise juures, siis sõnumite saladust ei riivata. Seadus keelab kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile.
18.Kaebaja arvates haldusorgan, eriti haldusorgan, mille tegevus on otseselt seotud riigi- ja muu saladuse kaitsmisega, peab eriti korralikult tagama kirjavahetuse saladuse. Olles väga hästi informeeritud sellest, et pöördumisele vastuse esitamine mul viisil, kui vahetult vastuse saajale, võivad olla kahjustatud vastuse saaja huvid, oli KAPO kohustatud vastust esitades märkima, et tegemist on andmetega, mis võivad kahjustada adressaadi huvisid.
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
20.Vastustaja ei ole avaldanud salastatud välisteavet. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 3 p 2 annab salastatud välisteabele kaks tunnust: teave kuulub algselt mõnele välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, ning teabe avaldaja on selle salastanud. Teiseks ütleb seaduse definitsioon, et salastatud välisteave on Eesti Vabariigi poolt välislepingu alusel täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. See tähendab, et ka Eestis saab luua salastatud välisteavet. Eesti Vabariigi loodud salastatud välisteave on praktikas valdavalt NATO või Euroopa Liidu teave. Kuna teave, mida vastustaja kajastas kaebajale saadetud vastuskirjas ei vasta ühelegi eespool kirjeldatud tunnusele, ei saa tegemist olla salastatud välisteabega.
21.Vastustaja ei ole avaldanud delikaatseid isikuandmeid. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 2 p 8 kohaselt on delikaatsed isikuandmed muuhulgas andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Vastuskiri ei sisaldanud teavet süüteo toimepanemise kohta. Vastuskiri taasesitab osaliselt kaebaja pöördumise sisu, sealhulgas seisukohta, et ta on andnud nõusoleku koguda teavet. Vastuskirjast ei selgu, kas ja millist teavet (sh kelle ja mille kohta) kaebaja kogus ning kuidas see on seotud kaebaja kartusega, et teda peetakse sellest tingituna Venemaa Föderatsioonis kurjategijaks. Faktiline töötamine KAPO-s või ametiga koostöö tegemine ei ole Venemaa Föderatsiooni seaduste kohaselt suure tõenäosusega süütegu. Riikide üldine praktika on kvalifitseerida süüteoks otsene riigivastane tegevus. Sellist teavet vastuskiri ei sisalda.
22.Teiseks, IKS § 4 lg 2 punktis 8 sätestatud isikuandmed on delikaatsed seni, kuni asja kohta pole võimalik saada informatsiooni muul moel või kuni asjas pole lõplikku selgust. Kaebuse põhjal jääb selgusetuks, millises kriminaalasjas on kaebaja valinud kaitsetaktikaks viidata, et ta on värvatud KAPO poolt. Kriminaalasjas, milles kaebajale on esitatud süüdistus karistusseadustiku § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 1 ja 3, § 4181 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi, tegi Riigikohus lõpliku otsuse 2017. aasta lõpus (kriminaalasi nr 1-16-1036). Kuna teave, mida vastustaja kajastas oma vastuskirjas ei sisaldanud andmeid süüteo toimepanemise kohta, ei saa tegemist olla delikaatsete isikuandmetega.
23.Vastuskiri sisaldas isikuandmeid ning tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) regulatsioonist on kiri ka vastavalt märgistatud. Vastuskiri on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel tähtajaga 75 aastat. AvTS-i kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Eeltoodust tulenevalt peavad kõik vastuskirja käitlevad osapooled tagama, et kolmandad isikud ei saaks juurdepääsu kirjas sisalduvale teabele. Vastustaja usub, et vanglas on sellise teabe käitlemisreeglid rangelt reglementeeritud ning teabe väärkasutamise võimalus viidud miinimumini.
24.Vastustaja käsitles kaebaja pöördumist selgitustaotlusena. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kohaselt vastatakse isikule üldjuhul kirjalikult ja vastus saadetakse selgitustaotluses esitatud aadressil. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul. Justiitsministri 4(8)
30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi vangla sisekorraeeskiri) § 50 lg 2 kohaselt antakse ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. VangS § 29 lg 1 eesmärk on võtta kinnipeetavale saadetud kirjast ära esemed, mille omamine on vanglas keelatud. Kui ümbriku avamise eesmärk on sellest keelatud asjade äravõtmine ning kirja adressaat viibib kirja avamise juures, siis sõnumite saladust ei riivata. Kuigi see on kohaldatav pigem eelkõige paberkandjal saadetud kirjale, siis samamoodi on töökorralduslikke meetmeid kasutades võimalik vanglas tagada kinnipeetavale saadetud e-kirjade käitlemine selliselt, et isiku sõnumisaladust selle käigus ei riivata.
25.Seadus ei sätesta, millisel kujul ja millist sidevahendit kasutades peab ametiasutus pidama kinnipeetavaga kirjavahetust. MSVS-i kohaselt on oluline, et vastus selgitustaotlusele on kirjalikus vormis. Vastustaja saatis vastuse elektroonilises vormis, digitaalselt allkirjastatuna, mis on seaduse kohaselt võrdsustatud kirjaliku vormiga. Kuna Välisluureameti edastatud kaebaja pöördumisel puudusid aadressi rekvisiidid ning vastuskiri ei sisaldanud teavet, mis vastustaja hinnangul oleks ilmtingimata eeldanud kirja saatmist paberkandjal, siis saatis vastustaja vastuse e-kirjaga vangla üldisele e-posti aadressile. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et ametil puudub võimalus kontrollida kirjavahetuse, sh e-kirjade, käitlemist vanglas, millest tulenevalt ei saa ametit pidada vastutavaks selle eest, kui kaebajale adresseeritud kirja sisu saab teatavaks teistele kinnipeetavatele. Sealjuures ei ole välistatud, et kirja sisu saab teatavaks teistele kinnipeetavatele tulenevalt adressaadi enda tegevusest. Lähtudes eeltoodust oli kaebaja pöördumisele e-kirja teel vastamine kooskõlas kehtiva õigusega.
26.Riigivastutuse seadus (RVastS) näeb üldise kahju hüvitamise nõude esmase eeldusena ette toimingu või haldusakti õigusvastasuse. Vastustaja on seisukohal, et tema tegevus seoses kaebaja pöördumisele vastamisega ei olnud õigusvastane. Nii kirjale vastanud ametnik kui ka amet üldiselt ei käitunud hooletult, sest kaebaja pöördumisele vastati kooskõlas kehtiva õigusega, sh oli edastatav teave nõuetekohaselt märgistatud. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Isegi olukorras, kus kaebajal oleks õigus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue RVastS § 9 lg 1 alusel, ei olnud ameti tegevusega kaasnenud väidetav kaebaja põhiõiguste riive sedavõrd intensiivne, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist rahas.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuses tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
28.Kaebaja esitas 27.04.2018 vastuväite Tallinna Halduskohtu 13.04.2018 määrusele osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused tõendite väljanõudmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurilt, KAPO-lt ja Tallinna Vanglalt. Kohus jääb 13.04.2018 määruse põhjenduste juurde ja jätab vastuväite rahuldamata.
29.Kohtu hinnangul ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuidas kaebaja pöördumist Põhja Ringkonnaprokuratuuris menetleti ja millistel asjaoludel pöördumine KAPO-le edastati. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördumine edastati KAPO-le hoopis tollase Teabeameti, mitte Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt. See nähtub ka KAPO 22.06.2017 kirjast nr 67-6. Sõltumata sellest, millistele asutustele kaebaja oma pöördumise esitas, enne kui see KAPO-ni jõudis, on käesolevas vaidluses oluline see, kuidas KAPO oma vastuse vormistas ja kaebajale kätte toimetas. Iga haldusorgan otsustab ise, millises vormis nad isikute pöördumistele vastavad. Kui seadus kohustab haldusorganit kindlas vormis vastama, tuleb lähtuda seadusest, mitte sellest, millise staatuse on isiku pöördumisele omistanud teine haldusorgan. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal, et Põhja Ringkonnaprokuratuurilt taotletavad tõendid ei oleks asjakohased ega saaks mõjutada asjas tehtavat lahendit.
5(8)
30.KAPO 22.06.2017 kirja nr 67-6 koopia on toimikus juba olemas ja KAPO on selgitanud, millisel viisil kiri Tallinna Vanglasse saadeti. Toimikus on koopia KAPO e-kirjast Tallinna Vanglale, millele on manusena lisatud digitaalselt allkirjastatud 22.06.2017 kiri nr 67-6 (faili nimi „Vastuskiri Olari 12.05.17 taotlusele.bdoc“). Kohus ei nõua välja tõendeid ega teavet, mis on kohtul juba olemas (HKMS § 62 lg 2).
31.Kuna kohus saab kaebuse lahendamisel kontrollida ainult KAPO tegevuse õiguspärasust kaebajale adresseeritud kirja vangla e-postile saatmisel, ei saa asja lahendamisel tähtsust omada andmed ja dokumendid selle kohta, kuidas Tallinna Vangla KAPO kirja kaebajale isiklikult kätte toimetas. Kaebaja 22.12.2017 esitatud kaebuse põhjendused on üles ehitatud loogikale, et KAPO vastutab kirja Tallinna Vanglale elektrooniliselt edastamise eest ja Tallinna Vangla vastutab kirja avatud vormis kaebajale isiklikult kättetoimetamise eest. Seetõttu nõudis kaebaja hüvitist mõlemalt vastustajalt solidaarselt. Kohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla vastu esitatud osas, sest kaebaja ei läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust enne Tallinna Vangla vastu kaebuse esitamist. Kuna Tallinna Vangla ei ole käesolevas asjas vastustaja, ei saa kohus kontrollida Tallinna Vangla tegevust, mistõttu ei oma Tallinna Vangla tegevusega seotud tõendid asjas tähtsust.
32.Kui kaebaja ei nõustu vastuväite rahuldamata jätmisega, saab ta soovi korral esitada oma vastuväited apellatsioonkaebuses. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
33.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
34.Pooled vaidlevad selle üle, millist liiki teavet KAPO 22.06.2017 kiri nr 67-6 sisaldas, kas selle edastamine Tallinna Vangla üldisele e-posti aadressile oli õigusvastane ja õigust sõnumi saladusele ebaproportsionaalselt riivav ning kas sellega tekitati kaebajale rahaliselt hüvitatavat mittevaralist kahju.
35.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt sõnumi saladuse rikkumise korral.
36.Enne, kui kohus asub analüüsima, kas mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, tuleb ära määratleda, milliseid andmeid KAPO 22.06.2017 kiri nr 67-6 sisaldas. Kirjas sisalduva teabe liigist sõltub, millistest õigusnormidest kohus vastustaja tegevuse õigusvastasuse kontrollimisel lähtuda saab. Kaebaja on menetluse kestel esitanud väite, et kiri sisaldas salastatud välisteavet ja delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 2 p 8 tähenduses ehk andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Vastustaja on vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, miks tema hinnangul ei sisaldanud vaidlusalune kiri salastatud välisteavet ega delikaatseid isikuandmeid. Kohus nõustub vastustaja selgitustega. KAPO 22.06.2017 kirjas nr 67-6 sisalduv teave ei vasta RSVS § 3 punktis 2 sätestatud salastatud välisteabe tunnustele. Kiri ei sisalda ka andmeid süüteo toimepanemise kohta, mistõttu ei saa väita, et kiri sisaldaks delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 2 p 8 tähenduses. Kuigi kaebaja esitas küsimuse selle kohta, kas teda peetakse Venemaa Föderatsioonis kurjategijaks, ei andnud KAPO sellele sisulist vastust, vaid märkis ainult seda, et neil puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebaja väidetavad koostööd KAPOga. Kaebaja ei ole selles osas vastustaja seisukohtadele vastuväiteid esitanud ja tugineb 27.04.2018 esitatud täiendavates seisukohtades põhiliselt sellele, et vastustaja rikkus kaebaja õigust sõnumi saladusele. Kohus leiab seega, et vaidlusalune KAPO kiri sisaldas isikuandmeid, kuid mitte delikaatseid isikuandmeid ega salastatud välisteavet.
37.HMS § 7 lg 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud 6(8)
teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata (AvTS § 38 lg 3). KAPO 22.06.2017 kirja nr 67-6 kaaskirja on märgitud, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega. Vastustaja täpsustas vastuses kaebusele, et vastuskiri tunnistati asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel tähtajaga 75 aastat (teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust). Kuna KAPO on Tallinna Vanglale 22.06.2017 saadetud e-kirjas ära märkinud, et selle manus sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, on KAPO omalt poolt Tallinna Vanglat teavitanud, et kolmandatel isikutel ei tohi saadetud dokumendile juurdepääsu olla.
38.Põhiseaduse (PS) § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
39.Vanglas viibiva isiku õigust sõnumi saladusele piirab teatud määral VangS-s sätestatud kirjavahetuse jälgimise regulatsioon. Kirjavahetuse jälgimist reguleerib VangS § 29, mille lõige 1 lubab vanglateenistuse ametnikel avada kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad kinnipeetava juuresolekul ning võtta sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Lõike 2 kohaselt võib kinnipeetava kirjavahetuse sisu kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku 31. peatükis ning VangS 2. peatüki 31. jaos sätestatud alustel ja korras. Lõige 4 sätestab, et keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Seega peab kirjavahetuse jälgimine tagama kinnipeetava õiguse sõnumi saladusele, võimaldades samas vanglal jälgida, kellega kinnipeetav suhtleb, et tagada vangla julgeolek.
40.VangS ei reguleeri Tallinna Vanglasse elektrooniliselt saadetud dokumentide kontrollimist ja kinnipeetavale kättetoimetamist. On küsitav, kas VangS § 29 regulatsiooni saab kohaldada elektrooniliselt vanglasse saabunud dokumentidele, kuna sellel ei ole füüsilist ümbrikut, mis võiks sisaldada vanglas keelatud esemeid. Lisaks on küsitav, kuidas peaks toimuma elektrooniliselt saabunud dokumendi avamine kinnipeetava juuresolekul. Samas ei saa sellest ebaselgusest järeldada, et KAPO poolt dokumendi elektrooniliselt edastamine oli õigusvastane. Haldusmenetluse seaduse §-s 27 on sätestatud võimalus toimetada dokument menetlusosalisele kätte elektrooniliselt. Vastustaja selgitas, et lähtus kaebajale vastamisel MSVS-st, sest käsitles kaebaja pöördumist selgitustaotlusena. MSVS § 5 lg 8 kohaselt vastatakse isikule selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. HMS § 5 lg 6 kohaselt on elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi. Digitaalallkirja ja e-templit kasutatakse haldusmenetluses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud korras. Ei ole õigusnormi, mis keelaks kinnipidamisasutuses viibivale isikule dokumente elektrooniliselt kätte toimetada. Seega puudub kohtul õiguslik alus pidada KAPO tegevust õigusvastaseks.
41.Kohus leiab, et VangS §-s 29 sätestatud kirjavahetuse jälgimise reeglid on mõeldud täitmiseks vanglateenistuse ametnikele, kuna ainult neil on otsene kontroll selle üle, kuidas kinnipeetavatele adresseeritud kirjad nende kätte jõuavad. Seega saab vastutus sõnumi saladuse õiguse riive eest olla ainult vanglal, mitte haldusorganil, kes vastab vanglas karistust kandva isiku pöördumisele. Kuna pole normi, mis keelaks kinnipeetava esitatud pöördumisele elektroonilises vormis vastama, ei saa KAPO tegevust pidada õigusvastaseks. Kuna KAPO-l puudub kontroll selle üle, kuidas vangla nende vastuskirja adressaadile lõplikult kätte toimetab, ei saa KAPO-t pidada vastutavaks võimaliku sõnumi saladuse õiguse riive eest, mis leiab aset Tallinna Vangla poolt kirja edasitoimetamisel. Tallinna Vangla ei ole käesolevas asjas vastustaja, mistõttu ei saa kohus 7(8)
kontrollida Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasust KAPO elektrooniliselt saabunud kirja käitlemisel.
42.Kuna asjas puudub vastustaja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, tuleb juba seetõttu jätta kaebus rahuldamata. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et ka siis, kui vastustaja tegevus oleks olnud mõne õigusnormiga vastuolus, oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Kaebaja on esitanud üldsõnalise väite, et teistel kinnipeetavatel oli võimalik kirjaga tutvuda ja see tekitas temale mittevaralist kahju. Isegi, kui see väide oleks tõestatav, ei saaks KAPO-t pidada vastutavaks selle eest, mis juhtus kirja Tallinna Vangla poolt edasitoimetamisel. KAPO tegevusel peaks olema otsene põhjuslik seos tekkinud tagajärjega, mida kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas olla, sest kinnipeetavad saavad ükskõik millisel viisil neile adresseeritud kirjad kätte ainult vangla vahendusel.
43.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldused ja seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
44.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.