Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2420
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 31. oktoobri 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00666-13 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Peeter Malve Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. mai 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
2.aprillil 2018. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. mai 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2420 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 24.05.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.MTA 21.01.2015 otsusega nr 12.2-3/021692-17 määrati I. V. Projekt OÜ-le tasumiseks täiendav maksukohustus, mis koosnes käibemaksukohustusest 21 550,24 eurot ning tulumaksukohustusest ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 27 225,96 eurot. I. V. Projekt OÜ maksuvõlg 31.10.2016 seisuga oli 74 287,42 eurot, millest põhivõlg moodustas 48 776,20 eurot ja intressivõlg 25 511,22 eurot (08.03.2016 intressinõue nr 13-3/35771).
2.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 31.10.2016 vastutusotsusega nr 13-7/00666-13 kohustati XX tasuma solidaarselt I. V. Projekt OÜ-ga viimase maksuvõlg summas 74 287,42 eurot. 1) I. V. Projekt OÜ juuli- ja oktoobrikuu 2013. a käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas kajastuvad Krantz OÜ arved summas 21 550,24 eurot. Maksuhalduri hinnangul ei soetanud I. V. Projekt OÜ Krantz OÜ-lt arvetel näidatud teenuseid ja materjale. Krantz OÜ nimel koostatud arvetel puudus reaalne majanduslik sisu. Sellega on I. V. Projekt OÜ esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid. Maksuhaldur ei kahtle materjali olemasolus ega ehitusteenuste osutamises, kuid on seisukohal, et tegelikult soetas Nõva vallas asuvale ehitusobjektile materjalid ning tegi ehitustöid I. V. Projekt OÜ ise. 2) I. V. Projekt OÜ juhatuse liige XX ja Krantz OÜ juhatuse liige YY sõlmisid 29.04.2013 töövõtulepingu, mille kohaselt Krantz OÜ teeb ehitustöid I. V. Projekt OÜ-le vastavalt 12.02.2013 hinnapakkumisele. Töövõtulepingust tulenevalt on objekti aadressiks Tuulemaa, Nõva vald, Läänemaa. Äriühing Krantz OÜ tekkis 20.06.2013, mil muutus Kaidrino OÜ ärinimi ja juriidiline aadress. Seega ei olnud veebruaris ega aprillis 2013 võimalik vormistada dokumente Krantz OÜ nimele. Karistusregistri andmetel viibis YY perioodil 25.10.2012– 25.04.2013 Tallinna Vanglas. Järelikult ei olnud XX-l jaanuaris ja veebruaris 2013 võimalik YY-ga kohtuda, Nõva objekti üle vaadata ega hinnapakkumist saada. YY sai Krantz OÜ juhatuse liikmeks 20.06.2013. Seega puudusid tal õigused esindada äriühingut perioodil veebruar – aprill 2013. Juulis 2013 deklareeris Krantz OÜ 20% määraga käivet 3882,46 eurot ning oktoobris 2013 summas 1811,36 eurot. Krantz OÜ puhul on tegemist reaalselt mittetegutseva ettevõttega: töötasu on deklareeritud vaid perioodil juuli – oktoober 2013 summas 125,01 eurot YY-le; perioodidel november – detsember 2013 ja jaanuar – märts 2014 jättis Krantz OÜ deklaratsioonid esitamata; kontrollimenetluse ajal ei olnud Krantz OÜ kättesaadav; Krantz OÜ arvelduskontolt ei kajastu perioodil 01.02.2013–31.10.2013 kulud, mis iseloomustaksid ehitusmaterjalide soetust. 3) Perioodil, mil väidetavalt Krantz OÜ Nõva objektil tööd tegi, ei osutanud I. V. Projekt OÜ ise mingeid teenuseid. 14.01.2014 vaatluse käigus tuvastas maksuhaldur, et Kulbikeerutaja OÜ hoone vastavasse seisukorda viimine eeldab kulutusi, mis kajastuvad I. V. Projekt OÜ raamatupidamises kontrollitaval perioodil. Näiteks kajastuvad raamatupidamises mitmed ehitustööriistade rendikulud ning materjalide kulud. Ramirent Baltic AS-lt renditud pinnasetihendaja talla rendi puhul on arvel ehitusobjektiks nimetatud Nõva küla. Seega tegi töid Kulbikeerutaja OÜ objektil I. V. Projekt OÜ. Objekti jaoks vajalikud ehitusmaterjalid soetati teiste äriühingute käest. I. V. Projekt OÜ teadis, et Krantz OÜ ei olnud tegelik kaupade ja teenuste müüja ning kaupade ja teenuste eest väljastatud arved ei kajasta tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Krantz OÜ arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud ning tuleb maksustada tulumaksuga. 4) 30.03.2015 seisuga oli AS-s Swedbank äriühingu pangakonto jääk 1,75 eurot, AS-s SEB Pank 1,16 eurot ja AS-s LHV Pank 0 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt on I. V. Projekt OÜ nimele registreeritud haagis Respo (734GF); traktor-liikurmasin Kawasaki KVF650 (6128TA); sõiduk Opel Vivaro (981BAF); kaubik Ford Tourneo Connect (449THT). 2(13)
3-16-2420 Kuni praeguse ajani ei ole täitemenetluse raames suudetud sõidukeid realiseerida, kuna kohtutäiturile pole sõidukite asukoht teada. Maksuhaldur väljastas I. V. Projekt OÜ-le 08.03.2016 intressinõude nr 13-3/35771 summas 25 511,22 eurot. I. V. Projekt OÜ ei tasunud intressivõlga. Alates 04.05.2014 on I. V. Projekt OÜ kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, mistõttu puudub võimalus võla sissenõudmiseks majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 5) XX oli I. V. Projekt OÜ juhatuse liikmeks perioodil 01.07.2004–27.03.2014 ning juhtis ainuisikuliselt äriühingu majandustegevust. Raamatupidaja koostas arveid ning esitas maksudeklaratsioone XX poolt saadetud dokumentide alusel. Maksudeklaratsioonidest tulenevaid makse tasus raamatupidaja saadetud andmete alusel XX. Ligipääs kassas olevatele vahenditele ning ülekannete tegemise õigus olid ainult XX-l. I. V. Projekt OÜ deklareeris Krantz OÜ nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 21 550,24 eurot, mille mahaarvamisõigust äriühingul ei olnud. Seega on XX rikkunud juhatuse liikme kohustusi, esitades deklaratsioonides valeandmeid. Selle tulemusena jäi käibemaks riigile laekumata. Äriühingu juhatuse liige peab tagama, et äriühing esitaks deklaratsioonid õigeaegselt ning nendes oleks kajastatud õiged andmed. XX korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et hoiduda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksude tasumisest, kasutades selleks Krantz OÜ-d ning jättis ettevõtlusega mitteseotud kulud deklareerimata. Rikkudes maksude tasumise kohustust, oli XX teadlik, et tähtaegselt tasumata jäetud põhivõlalt kuulub tasumisele intress. 6) XX võttis Krantz OÜ-lt hinnapakkumise, sõlmis temaga töövõtulepingu ning väidetavalt võttis ise Krantz OÜ poolt tehtud tööd vastu. Seega oli tehingute tegemine XX kontrolli all ning maksukohustuse täitmata jätmine on toimunud teadlikult. Krantz OÜ esindusõigusliku isiku tuvastamise hoolsusnõuete eiramine viitab sellele, et isik aktsepteeris asjaolu, et teenuse osutajaks võib olla muu isik kui arvetel näidatud tehingupartner. Lisaks kinnitavad XX teadlikkust tema ebausaldusväärsed selgitused Krantz OÜ väidetava esindaja YY-ga suhtlemise ning kohtumise osas. Kui isik teadis tehingu tegelikest asjaoludest, kuid kajastas dokumenti maksukohustust vähendavana maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. XX tegevus oli otseselt kantud eesmärgist saavutada maksueelis. 7) XX müüs oma osaluse I. V. Projekt OÜ-s 27.03.2014, s.o kohe pärast I. V. Projekt OÜ kontrollimenetluse alustamisest teadasaamist. Uueks äriühingu juhatuse liikmeks sai AA ning uueks osanikuks Sixfold Productions OÜ, mille juhatuse liikmeks on variisik MH. Alates veebruarist 2014 puudus I. V. Projekt OÜ-l maksustatav käive ning I. V. Projekt OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates 05.05.2014. AA selgitas, et tema oli äriühingusse värvatud variisikuna MH poolt ega ole ühtegi dokumenti näinud ning ei tea äriühingu varast midagi. I. V. Projekt OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt olid perioodil 19.03.2014–27.03.2014 tehtud väljamaksed XX arvelduskontole summas 12 434 eurot. Seega olid kontolt viidud välja kõik rahalised vahendid ning pärast 27.03.2014 raha liikumisi kontol ei toimunud. SEB Pank AS pangakonto väljavõtte kohaselt olid perioodil 20.01.2014–25.03.2014 tehtud väljamaksed XX pangakontole summas 10 934 eurot. Pärast 25.03.2014 raha liikumisi kontol ei nähtu. XX teadlik ja eesmärgipärane tegevus oli suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele ja maksuvõla tasumata jätmisele. XX müüs äriühingu ning korraldas juhatuse liikmete vahetuse selliselt, et uueks juhatuse liikmeks sai variisik, kellel puudus võimalus täita äriühingu kohustusi. Arvestades eeltoodut, saab ka intressivõla tekkimise osas jaatada XX tahtlust.
3(13)
3-16-2420 8) XX tegevuse ja I. V. Projekt OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Juhul, kui XX oleks korrektselt deklareerinud ja täitnud maksukohustusi, ei oleks tekkinud maksuvõlga. I. V. Projekt OÜ ja Krantz OÜ vahel puudus tegelik tahe tehingut teha ning pooled soovisid tehingu tegemisega tekitada õigusnäivust. XX rikkumise ja maksuvõla tasumata jätmise vahel on põhjuslik seos. Vastutusotsuse tegemisel rakendub viieaastane aegumistähtaeg. Ajaliselt varaseim maksusumma pärineb 2013. a juulikuust, mille deklareerimise ja tasumise tähtpäev oli 20.08.2013. Seega ei ole vastutusotsuse tegemine aegunud. 08.03.2016 intressinõue nr 133/35771 on esitatud tähtaegselt.
3.XX esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 31.10.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00666-13 tühistamiseks. 1) Kaebaja ei kontrollinud registrist OÜ Krantz olemasolu ja tema juhatuse liikmena esinenud YY volitusi, sest vastavalt töövõtulepingule ei makstud Krantz OÜ-le ettemaksu, vaid Krantz OÜ sai tasu alles siis, kui konkreetne tööetapp oli valmis ja kaebaja oli töö aktiga vastu võtnud. Maksuhalduril oli võimalik tutvuda kogu töövõttu puudutava informatsiooniga. I. V. Projekt OÜ tasus kõik arved ülekannetega Krantz OÜ arveldusarvele. Maksuhalduri uurimine Krantz OÜ suhtes on olnud pealiskaudne. Juhatuse liikmeid ei saanud maksuhaldur kätte ning vastutusotsus tehti isikule, kes oli maksuhaldurile kättesaadav. 2) Maksuhaldur ei ole kontrollinud Krantz OÜ-le tehtud ülekannetega seonduvat. Esimese ülekande päevaks (13.08.2013) oli Krantz OÜ äriregistrisse kantud. Samuti oli äriühing juhatuse liige sama isik, kellega kaebaja sõlmis töövõtulepingu. Seega ei pidanud kaebajal tekkima mõistlikke kahtlusi tehingupartneri suhtes. I. V. Projekt OÜ-d esindades usaldas kaebaja tehingupartnerit niivõrd, kui see oli antud juhul mõistlik. YY hilisem kandmine äriregistrisse OÜ Krantz juhatuse liikmena ei muuda kehtetuks 20.04.2013 sõlmitud töövõtulepingut. Puudub alus arvata, et YY-l ei olnud õigust Krantz OÜ-d esindada. Samas ei saa kaebaja olla kindel, et ta suhtles just YY-ga. Asjaolu, et YY oli sellel ajal vanglas, ei muuda seda, et isikul, kellega ta asju ajas, pidi olema Kaidrino OÜ ja Krantz OÜ juhatuse volitused, sest ta teadis, et juhatus kavatseb muuta juunis ärinime. Maksuhaldur ei ole selgitanud, kuidas YY juba 20.04.2013 teadis, et tema nimetatakse 20.06.2013 äriühingu juhatusse, mille ärinimeks saab Krantz OÜ. Pigem räägib fakt, et alltöövõtt vormistati Krantz OÜ nimelise ettevõttega, kaebaja kasuks, sest kaebaja ei pidanud veebruaris teadma, et firma nimi muudetakse ca 4 kuu pärast Krantz OÜ-ks. Maksuhaldur ei ole kontrollinud, mis sai Krantz OÜ-le üle kantud rahast ning kuidas sai kaebaja väidetavatest fiktiivsetest tehingutest isiklikku kasu. 3) Kaebaja süü tõendamisel ei saa tugineda asjaolule, et Krantz OÜ majandustegevuses on jäänud Nõva objektil kasutatud materjalide ostud kajastamata. I. V. Projekt OÜ põhitegevuseks oli ehitamine ja paljudel ehitusobjektidel kasutatakse ühesuguseid ehitusmaterjale, mistõttu ei saa üksnes I. V. Projekt OÜ ostuarvete ja Nõva objekti visuaalse vaatlusega tuvastada, et ostetud materjale on kasutatud just sellel objektil. I. V. Projekt OÜ ostis materjalid välja enne seda, kui neid konkreetsel ehitusobjektil kasutati. Kaebaja on kinnitanud, et tegeles korraga mitmel ehitusobjektil. Maksuhaldur ei ole vastupidist tõendanud. Kulbikeerutaja OÜ objektil betoneeriti uus põrand vana betoonpõranda peale, st pinnast polnud vaja tihendada. Maksuhaldur pidanuks kindlaks tegema, kas pinnasetihendajat saab seostada Kulbikeerutaja OÜ objektiga. Lisaks üüris I. V. Projekt OÜ kaebajalt Nõval Karli kinnistut. Vastavalt rendilepingule oli kasutustasu maksmine asendatud kohustusega teha üürniku kulul vajalikke parandus- ja ehitustöid. Pinnasetihendaja võeti kasutusse selle kinnistu tarvis. Maksuhaldur ei ole küsinud kaebajalt, milliste objektide tarbeks ta ehitusmaterjale soetas.
4(13)
3-16-2420 4) I. V. Projekt OÜ oli kaebajale võlgu ja sellest tulenevalt tasuti enne äriühingu võõrandamist võlad. I. V. Projekt OÜ netovara oli osakute võõrandamise hetkel positiivne, sest ettevõtte omandisse jäi registervara väärtusega ca 22 000 eurot. Kaebaja ei ole jätnud tahtlikult tulumaksukohustust deklareerimata. 5) Maksuhaldur esitas kohtule Krantz OÜ-d puudutavad vastused SEB Pank AS-st ja Swedbank AS-st, mida kaebajale ei näidatud, viidates maksusaladusele. Kaebajal on õigus nende dokumentidega tutvuda.
4.MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Mõistlik ostja, tehes tehingu tundmatu isikuga, kontrollib edasiste probleemide vältimiseks teist poolt esindava isiku samasust, volitusi ning äriühingu tausta. Kui kaebaja oleks uurinud Krantz OÜ tausta, oleks äriregistri andmetest selgunud, et YY ei ole Krantz OÜ juhatuse liige ja tal puudub õigus äriühingut esindada. Asjaolu, et kaebaja aktsepteeris väidetavalt YY poolt esitatud hinnapakkumist ja allkirjastas Krantz OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu, viitab sellele, et ta teadis, et reaalseid tehinguid Krantz OÜ-ga toimunud ei ole. 2) Krantz OÜ tekkis 20.06.2013, seega ei olnud veebruaris ega aprillis 2013 võimalik vormistada dokumente Krantz OÜ nimele. Lisaks viibis YY perioodil 25.10.2012–25.04.2013 Tallinna Vanglas. Järelikult ei olnud XX-l jaanuaris ja veebruaris 2013 võimalik YY-ga kohtuda ega hinnapakkumist saada. YY sai Krantz OÜ juhatuse liikmeks 20.06.2013. Seega puudusid tal enne seda õigused esindada äriühingut. Kaebaja ei ole esitanud volikirja, millest tulenes YY-le õigus Krantz OÜ-d esindada. YYl puudus enne Krantz OÜ juhatuse liikmeks saamist äriühinguga muu seos. Iseenesest ei muuda 29.04.2013 lepingut kehtetuks asjaolu, et YY ei olnud lepingu sõlmimise ajal Krantz OÜ juhatuse liige, küll aga on maksuhaldur tõendanud, et vastava lepingu alusel ei ole töid Krantz OÜ poolt tehtud (vastutusotsuse p 4.1.1 alap-d 2–5). 3) Maksumenetluse käigus Krantz OÜ-lt ega Kulbikeerutaja OÜ-lt teavet saada ei õnnestunud. 07.01.2014 alustas maksuhaldur Krantz OÜ suhtes ettevõtluse olemasolu kontrolli. Krantz OÜ jättis korralduse täitmata. Ettevõtte muutmine maksuhaldurile kättesaamatuks seab kahtluse alla vaidlusaluste tehingute toimumise. 4) Maksuhaldur ei pidanud ära näitama, kuidas sai kaebaja fiktiivsetest tehingutest isiklikku kasu või mis sai edasi Krantz OÜ-le kantud rahast. Maksuhaldur on vastutusotsuses tuvastanud kaebaja süü maksuvõla tekkimise osas. Asjaolu, et Krantz OÜ ei kajasta oma käibedeklaratsioonides kauba ja teenuse müüki I. V. Projekt OÜ poolt esitatud arvete summades, on vaid üks asjaolu, mille pinnalt maksuhaldur on järeldanud, et vaidlusaluseid tehinguid ei toimunud. Samuti ei ole vastustaja kaebaja süü tuvastamisel lähtunud vaid asjaolust, et Krantz OÜ ei ole deklareerinud müüki I. V. Projekt OÜ-le (vt vastutusotsuse p 5.2). 5) OÜ-le Elrem, OÜ-le I45, OÜ-le Uno Auto, OÜ-le Värvikeskuse Grupp, OÜ-le Optime, EstPak Plastik AS-le ja lasteaiale Mooniõied osutatud teenuse sisu ei vasta I. V. Projekt OÜ kulude iseloomule. Samuti on nimetatud tehingupartnerite objektidel väidetavalt tehtud kulud suuremad teenitud müügitulust. Kokku esitati arveid summas 20 620 eurot, kuid kulutusi, mis väidetavalt ei läinud Kulbikeerutaja OÜ objektile, on tehtud summas 52 041,02 eurot. 14.01.2014 Nõva objektil toimunud vaatluse käigus tuvastas maksuhaldur, et I. V. Projekt OÜ poolt tehtud kulusid saab seostada Nõva objektil teostatud töödega. Lisaks ei ole usutav, et kaebaja oleks kontrolliperioodil tehtud kulud edasi müünud järgnevatel kuudel. I. V. Projekt 5(13)
3-16-2420 OÜ deklareeris perioodil november ja detsember 2013 ning jaanuar 2014 maksustatavat käivet kokku summas 3392,4 eurot. Seega on müügikäive (v.a arved Kulbikeerutaja OÜ-le) kontrollitaval perioodil ja pärast kontrollitavat perioodi kokku summas 24 012,4 eurot ning kulud ületasid endiselt tulu rohkem kui kaks korda. Juuni-, septembri- ja oktoobrikuus 2013, mil I. V. Projekt OÜ ise kellelegi teenuseid ei osutanud, kajastuvad raamatupidamises mitmed ehitustööriistade rendikulud ning materjalide kulud. Ramirent Baltic AS-lt renditud pinnasetihendaja talla rendi puhul on arvel objektiks nimetatud Nõva küla. Lisaks ei nähtu Krantz OÜ pangakontodel ehitusmaterjalide soetust tõendavaid väljaminekuid. 6) Perioodil 19.03.2014–27.03.2014 tehti Swedbank AS arvelduskontolt väljamaksed XX arvelduskontole summas 12 434 eurot ning pärast 27.03.2014 raha liikumisi kontol ei toimunud. Perioodil 20.01.2014–25.03.2014 tehti AS SEB Pank arvelduskontolt väljamaksed XX pangakontole summas 10 934 eurot ning pärast 25.03.2014 raha liikumisi kontol ei nähtu. Seega oli XX teadlik ja eesmärgipärane tegevus suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele ja maksuvõlgade tasumata jätmisele. XX müüs äriühingu ning korraldas juhatuse liikmete vahetuse selliselt, et uueks juhatuse liikmeks sai variisik, kellel puudus võimalus täita äriühingu kohustusi. Registervara ei ole kohtutäituril täitemenetluse raames olnud võimalik realiseerida. Kaebaja 06.05.2016 antud selgituste kohaselt asuvad sõidukid tema valduses. Maksuhaldur palus kaebajal sõidukite asukohta kinnitada, kuid kaebaja seda ei teinud ning märkis, et sõidukite realiseerimisega tahtis tegeleda I. V. Projekt OÜ uus juhatuse liige. Seega ei ole registervara asukoht maksuhaldurile ega kohtutäiturile teada.
5.Tallinna Halduskohtu 29.05.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. 1) MTA on 31.10.2016 vastutusotsuses piisavalt põhjendanud, kuidas kujunes I. V. Projekt OÜ maksuvõlg ja miks see XX-lt välja mõisteti. Halduskohus nõustus vastutusotsuse põhjendustega ega korranud neid. 2) YY viibis 25.10.2012–25.04.2013 Tallinna Vanglas. Järelikult ei olnud XX-l jaanuaris ja veebruaris 2013 võimalik YY-ga rääkida ega kohtuda. Krantz OÜ tekkis 20.06.2013, kui Kaidrino OÜ vahetas ärinime. Seega ei saanud kaebaja 29.04.2013 sõlmida Krantz OÜ-ga töövõtulepingut. YY, kes allkirjastas 29.04.2013 (neli päeva pärast vangistusest vabanemist) Krantz OÜ esindajana lepingu, sai juhatuse liikmeks alles 20.06.2013. Kaebaja ei ole näidanud, millest oleks tulnud YY esindusõigus 29.04.2013 lepingu sõlmimiseks ja kuidas teati kaks kuud enne Krantz OÜ nime registreerimist äriregistris märkida see nimi lepingule. Nende asjaolude koostoimes on maksuhaldur õigesti järeldanud, et 29.04.2013 leping ei ole tegelik ja on koostatud ilmselt tagantjärele. 3) Kaebaja ei ole näidanud, kus ta soetatud kaupu tegelikult kasutas. Sellises olukorras on alusetu heita maksuhaldurile ette, et ta ei ole tuvastanud, kuhu neid kaupu teoreetiliselt kasutada oleks saanud. Halduskohus nõustus maksuhalduri järeldusega, et kaupu kasutas I. V. Projekt OÜ ise Nõva objekti tarbeks. 4) Vaidlusaluste arvete raamatupidamises kajastamise eesmärk oli saada maksueelis. Ei ole eluliselt usutav, et ilma sellise eeliseta oleks äriühing kajastanud oma raamatupidamises tehinguid, mille kohta ta pidi igal juhul teadma, et neid tegelikult arvetel näidatud isikuga ei toimunud. Seega oli arvete raamatupidamises kajastamine juhatuse liikme XX tahtlik tegevus ja ta pidi teadma, et arved ei vasta tegelikkusele. Riigikohtu halduskolleegium on 24.01.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-73-10 leidnud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid 6(13)
3-16-2420 kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses (p 15), ja 12.12.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-23-12, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. 5) Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja argumendid, et ta jättis tulumaksukohustuse täitmata tahtmatult. Kui kaebaja kandis I. V. Projekt OÜ arveldusarvetelt rahasummad enda isiklikule arvele ilma, et mingeid kuludokumente oleks olnud, saab see olla ainult tahtlik tegevus. 6) XX tegevuse ja I. V. Projekt OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui äriühingu raamatupidamisarvestuses oleks maksukohustusi korrektselt deklareeritud ja täidetud ega oleks osaletud maksupettuses, ei oleks tekkinud maksuvõlga, mida I. V. Projekt OÜ tasuda ei suutnud. XX on tahtlikult tekitanud I. V. Projekt OÜ maksuvõla ja maksejõuetuse, võttes välja pangakontodelt raha kokku 23 368 eurot. Seejärel müüs kaebaja äriühingu ning korraldas juhatuse liikmete vahetuse selliselt, et uuel juhatuse liikmel puudus võimalus täita äriühingu kohustusi. Kaebuses märgitud registervara ei ole kohtutäituril olnud võimalik realiseerida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.05.2017 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kohtuotsuse põhjendamata jätmine viitega HKMS § 165 lg-le 2 ei olnud lubatud, sest kaebuses esitati selliseid väiteid, mida kohtueelses menetluses ei käsitletud. Halduskohtu otsus ei sisalda poolte väidete ja seisukohtade analüüsi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2015 lahend nr 3-3-1-76-14, p 24). Halduskohus on jätnud otsuses käsitlemata kõik kaebaja 23.01.2017 esitatud vastuväited (tl 147–148, kd II). 2) Kohus on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, jättes istungi korraldamata, millega võttis temalt võimaluse esitada selgitusi. HKMS § 131 lg 1 p-le 2 tuginemine ei olnud piisav istungist keeldumiseks. Viidatud säte annab kohtule võimaluse kaaluda sobivat menetlusvormi juhul, kui pooled vaidlevad üksnes õiguslike küsimuste üle, mida antud vaidluse puhul väita ei saa. Halduskohus ei ole istungi korraldamisest keeldumist määruses põhjendanud. Halduskohus pidi istungi korraldama juba sel põhjusel, et maksuvaidluste keerukust ja erisusi arvestades tuli välja selgitada kõik vaidlusalused asjaolud, jagada tõendamiskoormis ning teha pooltele ettepanekud konkreetsete asjaolude tõendamiseks. Halduskohus on rikkunud menetlusõigust ka sellega, et jättis rahuldamata kaebaja taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Vaidlustatud maksuotsuses oli tuginetud kaebaja maksumenetlustes antud ütlustele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2015 lahend nr 3-3-1-76-14, p 21). 3) Maksuhaldur on alusetult jätnud arvestamata I. V. Projekt OÜ poolt pärast kontrollitavat perioodi Kulbikeerutaja OÜ-le esitatud arved. 14.03.2014 esitas I. V. Projekt OÜ arve Kulbikeerutaja OÜ-le seoses sauna ehitamisega summas 5157 eurot (ilma käibemaksuta) ning 26.03.2014 arve ehitusmaterjalide ja tööde eest summas 5333 eurot (ilma käibemaksuta). Kulbikeerutaja OÜ-le müüdud sauna soetas I. V. Projekt OÜ 3960 euro (ilma käibemaksuta) eest. Lisaks ostis I. V. Projekt OÜ samal ajal sõiduauto Ford Torneo 6250 euro (ilma käibemaksuta) eest. 4) Kaebaja ei ole kohustatud näitama, millise volituse alusel YY 29.04.2013 töövõtulepingule alla kirjutas ja kuidas ta teadis, et Kaidrino OÜ muutub Krantz OÜ-ks. Lisaks ei muuda see 7(13)
3-16-2420 asjaolu 29.04.2013 sõlmitud töövõtulepingu kehtivust. Halduskohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta leidis, et töövõtuleping on sõlmitud hiljem ja YY-l ei võinud olla volitust (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 118 lg 2). Kaebaja ei pidanud kirjalikku volikirja küsima. Arvestades Krantz OÜ-d esindanud isiku konkreetsust ja asjatundlikkust, võis kaebaja esindusõiguse olemasolu eeldada. Ei ole tuvastatud, et töövõtulepingul ei ole YY allkirja või et leping oleks sõlmitud hiljem. Läbirääkimisi alustati enne YY vanglast vabanemist ja Kaidrino OÜ ärinime muutmist, mistõttu ei pidanud pooled lepingu sõlmimisega ootama kuni ärinime muutmiseni. Kuna hiljem ärinimi muudetigi Krantz OÜ-ks ning selle juhatajaks sai YY, on mõistlik eeldada kokkuleppeid Kaidrino OÜ osanike ja juhatusega enne läbirääkimisele asumist I. V. Projekt OÜ-ga (YY vanglas viibimise ajal). Seega saab eeldada, et YY-l oli Kaidrino OÜ osanike ja juhatusega kokkulepe. Kohus ei ole arvestanud võimalusega, et Kaidrino OÜ osanik(ud) võis(id) enne 29.04.2013 kokku leppida ettevõtte müümises YY--le. Asjaolu, et YY viibis vanglas, ei anna alust väita, et ta ei oleks saanud seal olles äriasju ajada ja ettevõtet juhtida usaldusisikute kaudu. Kaebaja seisukohalt oli piisav teadmine, et töövõtulepingu kohaselt tuli tehtud töö eest tasuda üleandmis-vastuvõtmisaktiga kinnitatud tööetappide valmimise järel ja tasumine toimus pangaülekannetega. Seega ei pidanud kaebaja hakkama riske maandama täiendava taustakontrolliga. Kui Krantz OÜ ei oleks töövõtulepingut täitnud ja töid kokkuleppe kohaselt teostanud, ei oleks kaebaja neile raha üle kandnud. 5) Maksuhaldur ei ole tõendanud, et I. V. Projekt OÜ poolt oleks soetatud ehitusmaterjale sellisel hulgal, millest oleks jätkunud nii Karli kui ka Kulbikeerutaja OÜ objektile (lisaks oli kaebajal ka teisi pooleliolevaid objekte). Maksuhaldur ei arvestanud, et I.V. Projekt OÜ tegeles samal ajal Nõval teise ehitusobjektiga, kus oli vaja pinnasetihendajat, mida Kulbikeerutaja OÜ objektil vaja ei läinud. 6) Kaebajal ei olnud kohustust I. V. Projekt OÜ arveldusarvelt laekunud summadelt tulumaksu tasuda. I. V. Projekt OÜ oli kaebajale võlgu. Võla tasumisel ei olnud kohustust kuludokumente raamatupidamisele esitada. Kaebaja võttis I. V. Projekt OÜ-st raha välja üksnes nii palju, kui viimane talle võlgnes. 7) Kui raha on tasutud OÜ Krantz arveldusarvele, pidi kohus tuvastama, mis rahast edasi sai. Kaebaja ei pidanud teadma, kust ja milliste vahendite eest Krantz OÜ soetab Kulbikeerutaja OÜ objektile vajalikku ehitusmaterjali. Kui Krantz OÜ arveldusarvelt nähtub, et I. V. Projekt OÜ-lt laekunud summad võeti sularahas välja, jääb võimalus, et selle eest osteti ehitusmaterjale. Kaebajale ei ole Krantz OÜ pangakonto väljavõtteid näidatud.
7.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus on lisaks HKMS § 165 lg-le 2 tuginemisele põhjendanud otsust eeldustega, mis on vastutusotsuse tegemise aluseks ja millega kaebaja väited esimeses kohtuastmes taandusid. Kohtuotsus on arusaadav ning ülevaatlik ja selles on käsitletud kõiki kaebaja põhiseisukohti. Kui asjas on kogutud piisaval määral tõendeid, mille abil on võimalik faktilised ja õiguslikud asjaolud välja selgitada, ei teki kohustust istungit korraldada. Kaebaja on saanud seisukohad esitada kirjalikult. 2) Puudub mõistlik selgitus, miks I. V. Projekt OÜ kajastas enda jaoks tundmatu äriühingu nime raamatupidamis- ning maksuarvestuses, suutmata esitada tõendeid täpsemate läbirääkimiste olemuse, aja ja viisi osas, arvestades nii Krantz OÜ loomise hetke, YY vanglas viibimist kui ka juhatuse liikmeks hakkamist. Kui tehingut ei ole tegelikkuses toimunud, ei saa 8(13)
3-16-2420 arve olla nõuetekohaseks algdokumendiks, mistõttu sellega seonduva raha väljaviimine on maksustatav tulumaksuga (tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3). I. V. Projekt OÜ võõrandati koheselt kontrollimenetlusest teadasaamisel. Seega on isik oma tegevusega loonud tehingust Krantz OÜ-ga sedavõrd ebaratsionaalse mulje, et seda saab pidada tahtlikuks sooviks rikkuda juhatuse liikme kohustusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.05.2017 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). I
9.Kaebaja heidab halduskohtule ette menetlusnormide rikkumist, mis seisneb selles, et halduskohus, viidates otsuses HKMS § 165 lg-le 2, jättis analüüsimata mitmed kaebaja väited. Samuti keeldus halduskohus põhjendamatult istungi korraldamisest, mis võttis kaebajalt ära võimaluse maksuhalduri väidetele vastu vaielda, sh võimaluse kuulata kaebaja vande all üle.
10.Olukorras, kus vaidlustatud maksuotsus on piisavalt põhjendatud, ei kujuta viide HKMS § 165 lg-le 2 endast kohtu põhjendamiskohustuse rikkumist. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 22 selgitanud, et analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuses väljatoodud asjaolusid. Seejärel on halduskohus otsuse p-des 23– 28 andnud omapoolse hinnangu kaebaja vastutuse aluseks olevatele asjaoludele. See, et halduskohus ei ole viidanud konkreetselt igale kaebaja väitele, mida ta hindab, ei tähenda, et halduskohus oleks kaebuses esitatud väited jätnud tähelepanuta. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on halduskohus jõudnud kokkuvõtvalt õigele järeldusele kaebuse rahuldamata jätmise osas. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav.
11.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kuna maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 alusel läks tõendamiskoormis üle kaebajale, rikkus kohus istungi korraldamata jätmise ja kaebaja vande all üle kuulamata jätmisega tema ärakuulamisõigust. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 131 lg-s 1 nimetatud eeldused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses puudusid. Kaebaja jaoks on kaalul olulised õigused, arvestades vastutusotsusega nõutava summa suurust ja seda, et vaidlus puudutab paljude tõendite hindamist ega ole üksnes õigusküsimustes (õiguse tõlgendamise üle). See rikkumine ei too aga praegusel juhul kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu ei jäänud halduskohtul kogumata tõendid. Vaatamata kohtuistungi korraldamata jätmisele on halduskohus lõpptulemusel hinnanud tõendeid õigesti.
12.HKMS § 64 lg 1 alusel ei saa menetlusosaline üldjuhul taotleda enda vande all ülekuulamist. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et halduskohus oleks rikkunud menetlusnorme sellega, et ei kaalunud kaebaja vande all ülekuulamist omaalgatuslikult. Kohtu enda algatusel saab menetlusosalist HKMS alusel üle kuulata, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav (HKMS § 64 lg 2; D. Liiv, § 64, lk 259 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013). Kaebaja on kaebuse lk-l 5 toonud välja punktid, mille osas ta soovis kohtuistungil ütlusi anda (tl 5, kd I). Neid asjaolusid – Krantz OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimine; teiste võimalike ehitusobjektidega seonduv; ehitustööde tegemise maht; I. V. Projekt OÜ müümise ning maksueelise saamisega seonduv – sai kaebaja selgitada ka kirjalikus 9(13)
3-16-2420 menetluses ning vajadusel esitada täiendavaid tõendeid. Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 23.01.2017 menetlusdokumendis. Lisaks on kaebaja korduvalt üle kuulatud maksumenetluses, kus kaebajal oli samuti võimalus viidatud asjaolude kohta selgitusi anda ning tõendeid esitada. Kaebaja ülekuulamine ei olnud põhjendatud ka HKMS § 65 lg 2 alusel. Kohtupraktikas on peetud põhjendatuks taotluse rahuldamata jätmist näiteks põhjendusel, et kuna eelnevalt on korduvalt antud ja protokollitud seletused nii kriminaal- kui ka maksumenetluses, saab asja lahendamisel lähtuda kogutud kirjalikest tõenditest ja esitatud seisukohtadest (S. Kaljumäe, § 65, lk 265 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013). See seisukoht on asjakohane ka praeguses asjas. Halduskohus määras 07.02.2017 määrusega asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (p 1) ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks (p 2). Hiljemalt selleks ajaks pidi kaebajal olema selge, et haldusasja ei vaadata läbi istungimenetluses ning kaebajal tuleb soovi korral esitada täiendavad selgitused kirjalikult või vastuväide kohtu tegevusele seonduvalt istungi korraldamata jätmisega (HKMS § 90 lg 1). Pärast 07.02.2017 määrust kaebaja halduskohtule täiendavaid dokumente ei esitanud. Kaebaja poolt viidatud 17.03.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-76-14 on Riigikohus käsitlenud HKMS §-ga 65 seonduvalt tunnistajate ülekuulamist, mille puhul on ülekuulamisest keeldumise võimalused piiratumad. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.
13.Ringkonnakohtule ei nähtu muid asjaolusid, mis oleksid vältimatult kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise seetõttu, et halduskohus ei korraldanud asjas kohtuistungit. Esitatud tõendeid oli halduskohtul võimalik uurida kirjalikus menetluses. Kaebajat esindab halduskohtus õigusteadmistega isik, kellele tõendamiskoormise selgitamiseks ei ole istungi pidamine vajalik. Kaebaja esindajale pidi olema arusaadav, et menetlusosalisel tuleb oma väidete tõendamiseks esitada asjakohased tõendid (HKMS § 59 lg 1).
14.Krantz OÜ pangakonto väljavõtete sisu varjamine ei too kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist. Kohus võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda dokumendiga (HKMS § 79 lg 1 p 5). Selline kohtumäärus on edasikaevatav ning kontrollitav väljaspool apellatsioonimenetlust. II
15.Kaebajale vastutusotsuse koostamise aluseks on I. V. Projekt OÜ põhivõlg tulenevalt MTA 21.01.2015 maksuotsusest nr 12.2-3/021692-17 ning tasumata maksusummalt arvestatud intress (vastutusotsuse p 4). Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et I. V. Projekt OÜ on ebaõigesti deklareerinud sisendkäibemaksu ning jätnud deklareerimata tulumaksukohustuse (MKS § 96 lg 1).
16.Ringkonnakohus on 15.12.2017 otsuse asjas nr 3-14-52593 p-s 10 selgitanud, et olukorras, kus maksuhaldur on veenvalt seadnud tehingute toimumise kahtluse alla, ei lükka neid kahtlusi ümber üksnes väljastatud arved, tasumine pangaülekannetega ning tehinguosaliste kinnitused tehingute toimumise kohta. Seejuures ei ole maksuhalduril keelatud toetuda kaudsetele tõenditele. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksuotsusele hinnangu andmisel tuleb koos isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustega hinnata ka asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus asjas nr 3-15-2356, p 11; 21.01.2016 otsus asjas nr 3-14-50517, p 12). Seejuures ei ole määravat tähtsust asjaolul, et eraldivõetuna ei pruugi vastuolud olla olulised, kui need annavad siiski kogumis muude asjaoludega täiendava aluse maksupettuse kahtluseks ning kahtluseks, et kaebaja osales 10(13)
3-16-2420 selles. Olukorras, kus objektiivselt leiab tõendamist, et mahaarvamisõigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega, tuleb keelduda mahaarvamise lubamisest (Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 otsus asjas nr 3-15-1885, p 13 ja seal viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-3015, p 18, ning Euroopa Kohtu praktika). Riigikohtu praktikast tulenevalt piisab maksuõigussuhetes madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 11; 27.01.2016 otsus asjas nr 3-31-30-15, p 19; 05.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 11; 11.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-6514, p 9).
17.Maksuhaldur on veenvalt seadnud kahtluse alla XX väited koostöö alustamise ja lepingu sõlmimise kohta Krantz OÜ-ga. XX on selgitanud, et ta ei kontrollinud YY-ga tehingute tegemisel tema esindusõigust ega isikusamasust (tl 131p, kd I). Apellatsioonkaebuses on kaebaja selgitanud, et võis esindusõiguse olemasolu eeldada (TsÜS § 118 lg 2) ega pidanud YY isikusamasust täiendavalt kontrollima, sest ei võtnud töövõtulepingu sõlmimisega endale täiendavaid riske. Need väited ei lükka maksuhalduri järeldusi ümber. Talumisvolitus tuleb eelkõige kõne alla majandus- või kutsetegevuses kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ning täidetavaid ülesandeid arvesse võttes võib mõistlikult eeldada, et isikule on volitus antud (M. Käerdi, § 118, lk 356 – P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn 2010). Praegusel juhul ei olnud põhjendatud sellisest eeldusest lähtumine. XX on selgitanud, et YY ta varem ei teadnud (tl 119p, kd I) ning alles sõlmitud töövõtulepingul nägi ta, et isiku perekonnanimi on Kesküla (tl 44, kd I). Olukorras, kus äriühing teeb teise äriühinguga esmakordselt koostööd, võtab juhatuse liige teise isiku esindusõiguse kontrollimata jätmisega ebamõistlikult ja -usutavalt suure riski, et hiljem ei ole võimalik tehingu tegemise asjaolusid nõuetekohaselt tõendada. Samuti ei saa äritegevuses pidada tavapäraseks, et juhatuse liige sõlmib esmakordse koostöö raames lepingu äriühinguga, kelle puhul ta teab väidetavalt üksnes esindaja eesnime. Lisaks oleks hoolas juhatuse liige pidanud vähemalt kontrollima, kas äriühing (Krantz OÜ), kellega leping sõlmitakse, on tegev. Selle kontrollimisel oleks XX saanud kindlaks teha, et töövõtulepingu sõlmimise ajal ei olnud Krantz OÜ nimelist äriühingut äriregistrisse kantud. Alltöövõtu korras ehitusteenuste osutamisel annab alltöövõtja tehtud tööd tellijale üle ning nende tööde kvaliteedi eest vastustab tellija omakorda peatöövõtja ees. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et töövõtulepingu sõlmimine oli talle riskivaba. Jättes kontrollimata alltöövõtja tausta, riskis kaebaja võimaliku vastutusega peatöövõtja ees. Enne lepingu sõlmimist ei saanud kaebajale olla teada, kas Krantz OÜ teostab tellitud tööd õigeaegselt ja kvaliteetselt.
18.Apellatsioonkaebuses ei pidanud kaebaja ebatavaliseks seda, et YY võis tegelda äriühingu asjade ajamisega juba vanglas viibimise ajal enda volitatud esindajate kaudu. Need väited ei ole eluliselt usutavad. Kaebaja ei ole eelnevas menetluses väitnud, et ta oleks enne töövõtulepingu sõlmimist leppinud selle tingimustes kokku YY volitatud esindajatega. Vastupidi, kaebaja on korduvalt selgitanud, et Krantz OÜ-st suhtles ta YY-ga peamiselt telefoni teel ning suhtlus algas 2013. aasta alguses. Koos YY-ga käidi jaanuaris ja veebruaris 2013 tutvumas Nõva objektiga ning seejärel koostas YY hinnapakkumise (tl 119p; 130p, kd I). YY viibis väidetavate kohtumiste ajal veebruaris ja märtsis 2013 Tallinna Vanglas (tl 149–151p, kd I). Samuti on äriregistri väljavõttega tõendatud, et YY sai Krantz OÜ juhatuse liikmeks alles 20.06.2013, mil Krantz OÜ kanti äriregistrisse. Äritegevuses ei saa pidada tavapäraseks, et äriühing sõlmib võimalikke töövõtulepinguid enda nimel juba enne seda, kui äriühingu uus nimi 11(13)
3-16-2420 on kantud äriregistrisse ning juhatuse liige on saanud vastavad volitused. Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks eellepinguga, vaid on kinnitanud, et väidetavalt 29.04.2013 sõlmitud lepingut enam hiljem ei muudetud (tl 131, kd I).
19.Maksuhaldur on õigesti hinnanud Krantz OÜ majandustegevusega seonduvat. Juhul kui on põhjendatud alus arvata, et osutatud teenused võisid olla näilikud ning Krantz OÜ ei saanud teenust osutada, seab see ka I. V. Projekt OÜ tegevuse ja väited kahtluse alla. Maksuhalduril ei õnnestunud Krantz OÜ-lt väidetavate tehingute tegemise kohta kinnitust saada (vt vastutusotsuse p 4.1.1). Maksuhalduri korraldused jättis äriühing täitmata. Ettevõtluse olemasolu kontrolli raames Krantz OÜ nõutud teavet ei esitanud (tl 142–142p, kd I). Seega ei olnud maksuhalduril võimalik äriühinguga kontakti saada, et leida kinnitust I. V. Projekt OÜle osutatud võimalike teenuste kohta. Maksuhaldur ei pidanud tuvastama, mis sai Krantz OÜle kantud rahast edasi, sest ainuüksi see asjaolu ei oleks tõendanud väidetavate teenuste osutamist. Krantz OÜ käibedeklaratsioon vahemikus jaanuar – oktoober 2013 teenuste osutamist ei kinnita (tl 147, kd I).
20.Kaebaja ei ole suutnud kõrvaldada põhjendatud kahtlust, et juulis ja oktoobris 2013 tellitud renditeenused olid soetatud eesmärgiga teostada töid Nõva kinnistul. Toimiku materjalidest nähtub Betoonimeister AS 29.07.2013 arve mikseri ja pumi kasutamise kohta, millel on märgitud objektiks Nõva (tl 42p, kd I) ning Ramirent Baltic AS 15.10.2013 arve käsilifti rendi kohta, millel on objekti asukohaks märgitud Nõva küla (tl 115, kd II). Kaebaja on 23.01.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et Kulbikeerutaja OÜ objektil betoneeriti uus põrand vana betoonpõranda peale. Stroman OÜ 31.07.2013 arve betoonisiluri ja silumistaldriku rendi kohta (tl 44p, kd II) toetab seisukohta, et I. V. Projekt OÜ teostas tööd Nõva objektil ise, sest Krantz OÜ 09.07.2013 arvel oli märgitud ka järelhooldus (tl 115, kd I), mille puhul on põhjendatud alus arvata, et see seondus betoonpõrandatega, mille tarvis oli vaja kasutada betoonsilurit. Kaebaja selgitas alles 23.01.2017 menetlusdokumendis, et kontrolliperioodil oli tal Nõval väidetavalt veel teinegi kinnistu, kus tehti ehitustöid. Kaebaja väited seal ehitustööde tegemise kohta on tõendamata. Maksuhaldur on 04.12.2014 kontrollakti (seonduvalt I. V. Projekt OÜ maksumenetlusega) pdes 2 ja 3 põhjalikult analüüsinud I. V. Projekt OÜ kulusid ja tulusid ning veenvalt selgitanud, miks on selle põhjal alust järeldada, et I. V. Projekt OÜ tegi ise ehitustöid Nõva kinnistul. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust nende seisukohtade ümberhindamiseks. Sauna ehitamist Kulbikeerutaja OÜ-le on kaebaja väitnud alles apellatsioonkaebuses. Sõiduauto ostmine ei seondu maksumenetluse aluseks olevate asjaoludega (apellatsioonkaebuse p 30; tl 159p, kd II).
21.Kaebaja väited selle kohta, et I. V. Projekt OÜ oli talle võlgu, on tõendamata. Seega ei lükka need ümber maksuhalduri järeldusi, et kaebaja viis ajavahemikul 19.03.2014–27.03.2014 põhjendamatult ettevõttest raha välja. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et äriühingu juhatuse liikmele laenu andmise korral ei ole kohustust kuludokumente esitada. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega seotud kulu mh väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Laenumaksed on maksuvabad üksnes juhul, kui laenu saamine on dokumentaalselt tõendatud. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et väidetavalt tehtud ehitustöid ei teinud mitte Krantz OÜ, vaid I. V. Projekt OÜ ise. TuMS § 51 lg 2 p-i 3 on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks mh juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja teadis seda või pidi seda teadma (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.02.2012 otsus asjas nr 3-3-160-11, p 25). Seega ei olnud Krantz OÜ-le üle kantud raha seotud I. V. Projekt OÜ ettevõtlusega ning maksuotsusega on õigesti määratud ka tulumaksukohustus. 12(13)
3-16-2420
22.MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt peab maksuhaldur vastutusotsuses näitama ära juhatuse liikme süü vormi – kas tahtluse või raske hooletuse. XX on selgitanud, et tema täitis ainuisikuliselt juhatuse liikme kohustusi ning temalt saadud andmete põhjal esitas raamatupidaja maksudeklaratsioone (tl 43p; tl 130, kd I). Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-23-12, p 15). Kaebaja rikkus äriühingu juhatuse liikmena MKS § 85 lg-t 4 (deklaratsioonis õigete andmete esitamise kohustus) koostoimes TuMS § 51 lg-ga 1 ja lg 2 pga 3 ning § 54 lg-ga 2. Jättes tasumata käibe- ja tulumaksu ning intressi, rikkus kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada esindatava tasumiskohustus. Kaebajale kui äriühingu ainsale juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata kohustus deklareerida ning tasuda käibe- ja tulumaksu ning intressi. Samuti pidi kaebaja teadma, et nende deklareerimata ja tasumata jätmine on õigusvastane.
23.Põhjusliku seose tuvastamise osas nõustub ringkonnakohus vastutusotsuse p-s 5.3 tooduga (MKS § 40 lg 1). Maksusumma on määratud aegumistähtaja jooksul (MKS § 98 lg 1), I. V. Projekt OÜ-lt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (vt vastutusotsuse p 3) ning I. V. Projekt OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Eelnevast tulenevalt on XX-le vastutusotsuse koostamise eeldused täidetud. III
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.