3-16-2420 I.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.10.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00666-13 tühistamise nõudes
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja –I.V., esindaja Peeter Malve Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK
1.I. V. Projekt OÜ registreeriti äriregistris 01.07.2004 ja selle põhitegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus ning muu ehitiste viimistlus. I. V. Projekt OÜ juhatuse liikme kohustusi on täitnud 01.07.2004 - 27.03.2014 I.V. ja 27.03.2014 kuni käesoleva ajani A. L.
2.I.V. Projekt OÜ maksuvõlg 31.10.2016 seisuga on 74 287,42 eurot, millest põhivõlg moodustab 48 776,2 eurot ning intressivõlg 25 511,22 eurot. I. V. Projekt OÜ maksu põhivõlg koosneb äriühingule 21.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021692-17 määratud käibemaksukohustusest kokku summas 21 550,24 eurot ning tulumaksukohustusest ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 27 225,96 eurot.
3.6.04.2016 Tallinna Halduskohtule esitatud täitmist tagavate toimingute taotlusega algatas maksuhaldur I. V. Projekt OÜ endise juhatuse liikme I.V. suhtes vastutusmenetluse. 8.04.2016 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-16-677 rahuldas halduskohus maksuhalduri taotluse, millega anti luba seada kohtulikud hüpoteegid I.V. omandis olevale kinnistule registriosa nr 630232 summas 43 000 eurot ning kaasomandis olevale osale kinnistust registriosa nr 144801 summas 39 830,42 eurot.
1(7)
4.Maksu - ja Tolliameti (MTA) 31.10.2016 vastutusotsusega nr 13-7/00666-13 kohustati I.V.t tasuma solidaarselt I.V. Projekt OÜ maksuvõlga summas 74 287,42 eurot. Vastutusotsuse kohaselt on maksuhaldur teinud I. V. Projekt OÜ maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil kõik võimalikud toimingud, kuid edutult. Äriühingul puudub piisav vara ja raha, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik maksuvõlga tasuda. Alates 4.05.2014 on I. V. Projekt OÜ kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist maksukorralduse seaduse (MKS) § 22 lg 3 ́ alusel. Maksuhalduri hinnangul ei ole I. V. Projekt OÜ tegutsev äriühing, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus põhimaksu- ja intressivõla sissenõudmiseks I. V. Projekt OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Kuivõrd I. V. Projekt OÜ maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit, on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40 lg 1 alusel.
5.I.V. Projekt OÜ peamiseks tegevusalaks perioodil veebruar kuni oktoober 2013 oli ehitus. Maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud dokumentidest selgus, et juuli- ja oktoobrikuu 2013 käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas kajastuvad muuhulgas Krantz OÜ arved kokku summas 21 550,24 eurot. Kontrolli- ning vastutusmenetluse käigus kogutud tõendite ning faktiliste asjaolude põhjal jõudis maksuhaldur järeldusele, et I. V. Projekt OÜ ei soetanud Krantz OÜ-lt arvetel näidatud teenuseid ja materjale järgmiste asjaolude tõttu: - 29.04.2013 ei olnud äriregistrisse Krantz OÜ nimelist ettevõtet kantud. Krantz OÜ tekkis alles 20.06.2013 kui Kaidrino OÜ vahetas oma ärinime Krants OÜ vastu, seega ei saanud kaebaja 29.04.2013 sõlmida Krantz OÜ-ga töövõtulepingut. - U.K., kes allkirjastas 29.04.13 Krantz OÜ esindajana lepingu, sai juhatuse liikmeks alles 20.06.2013, st tal polnud õigust äriühingut esindada enne seda kuupäeva. - M. K. on maksuhaldurile kinnitanud, et ajal kui tema oli Krantz OÜ juhatuses, ei ole ta I.V.Projektist ja kaebajast midagi kuulnud ning Krantz OÜ ei ole I.V.Projektiga mingeid tehinguid teinud vähemalt kuni juunini 2013. Sellega on I. V. Projekt OÜ esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu Krantz OÜ arvetel näidatud ulatuses. Lisaks on I. V. Projekt OÜ teinud Krantz OÜ poolt tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel väljamakseid, mis on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuludena, millelt on jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaks.
6.I.V. oli I. V. Projekt OÜ ainus juhatuse liige ja juhtis maksuvõla kujunemise perioodil äriühingu majandustegevust ainuisikuliselt. Maksuhaldur leiab, et I.V. on jätnud täitmata juhatuse liikmele MKS § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused. I.V. tegevuse tulemusel sisestati I. V. Projekt OÜ maksudeklaratsioonidesse ebaõigeid andmeid ning ta on seeläbi rikkunud MKS § 85 lg-t 4 koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1. I. V. Projekt OÜ-l puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Krantz OÜ poolt väljastatud arvete alusel ning vaatamata sellele deklareeris I.V. I. V. Projekt OÜ juhatuse liikmena tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arveid äriühingu sisendkäibemaksu arvestuses summas 21 550,24 eurot ning selle tagajärjel jäi riigile käibemaks selles osas tasumata.
7.Lisaks on I.V. I. V. Projekt OÜ juhatuse liikmena teinud alusetult väljamakseid Krantz OÜle kokku summas 102 421,45 eurot, kes polnud tegelik kauba ja teenuste müüja ja jätnud tasumata eelnimetatud tehingutelt tulumaksu summas 27 225,96 eurot. Kui I.V. I. V. Projekt OÜ juhatuse liikmena ei oleks alusetult väljastatud arvete alusel teinud väljamakseid Krantz OÜ-le, oleks äriühingul olnud raha maksuotsusega määratud maksuvõla tasumiseks. I. V. Projekt OÜ oli kohustatud arvestama ja tasuma intressi maksuotsusega määratud tasumata maksukohustustelt, mida I.V. I. V. Projekt OÜ juhatuse liikmena ei ole taganud. I.V. on tahtlikult tekitanud I. V. Projekt OÜ maksuvõla ning seejärel tekitanud äriühingu maksejõuetuse, võttes välja I. V. Projekt OÜ pangakontodelt raha kokku 23 368 eurot. Seejärel müüs I.V. äriühingu 2(7)
ning korraldas juhatuse liikmete vahetuse selliselt, et uueks juhatuse liikmeks sai variisik, kellel puudus võimalus täita äriühingu kohustusi. I.V. Projekt OÜ maksuotsusest tulenev maksuvõlg on otseses põhjuslikus seoses I.V. tegevusega. Samuti on põhjuslik seos ka intressivõla tekkimise ja I.V. süülise kohustuse rikkumise vahel.
8.Vastutusotsus puudutab I. V. Projekt OÜ 21.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021692-17 määratud maksusummasid, millega seotud maksudeklaratsioonide esitamise tähtpäevad olid ajavahemikul 20.08.2013 kuni 10.12.2013. Ajaliselt varaseima maksusumma aegumistähtpäev saabub 20.08.2018. Samuti ei ole möödunud ka intressikohustuse sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lg 3 alusel.
9.Tallinna Halduskohtule saabus 28.11.2016 I.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.10.2016 vastutusotsuse nr 13-7/00666-13 tühistamise nõudes, osas milles kohustati I.V.t tasuma solidaarselt I.V. Projekt OÜ maksuvõlga summas 74 287,42 eurot.
KAEBUS JA NÕUE
10.Kaebaja leiab, et tema suhtes 31.10.2016 tehtud vastutusotsus nr 13-7/00666-13 on nii faktiliselt kui ka õiguslikult alusetu ning kuulub tühistamisele. Vastutusotsuses sisalduv väide, et kaebaja on MKS § 40 lg 1 mõistes rikkunud I. V. Projekt OÜ juhatuse liikmena MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, on alusetu ja tõendamata. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tuvastatud asjaoludele omistanud sellist tõenduslikku tähtsust, milliseid neil kohtupraktika kohaselt olla ei saa. Samas on MTA jätnud kogumata tõendid, mis tõendaks asjassepuutuvalt kaebaja konkreetseid tegusid ja tahtlust juhatuse liikme kohustuste ja maksuseaduste rikkumisel. Vastutusotsuses on tuginetud ehitusalaselt ebaprofessionaalsetele väidetele ning kõik tõendamist vajavad lüngad on täidetud pelgalt oletustega.
11.Kaebaja ei ole eitanud, et ta ei kontrollinud registrist OÜ Krantz olemasolu ja tema juhatuse liikmena esinenud U.K. volitusi, kuna vastavalt töövõtulepingule ei makstud Krantz OÜ-le midagi ettemaksuna, vaid aktiga kinnitatud tööetappide kaupa. Maksuhalduri uurimine Krantz OÜ suhtes on olnud pealiskaudne, st vastutusotsuse tegemisel on piirdutud vaid Krantz OÜ endise juhatuse liikme M. K. ütlustega, kes U.K. tegemisest ei teadnud või vähemalt soovis jätta sellist muljet. Teisi juhatuse liikmeid maksuhaldur kätte ei saanud, mistõttu sellega I. V. Projekt OÜ ja Krantz OÜ tehinguga seotud isikute ringi küsitlemine piirduski. Esimese raha ülekande päevaks (13.08.2013) ei olnud M. K. enam juhatuse liige. Ka oli Krantz OÜ selleks ajaks juba äriregistrisse kantud. Samuti oli Krantz OÜ juhatuse liige sama isik, kellega kaebaja sõlmis töövõtulepingu. Kuivõrd edasiselt ei tekkinud kaebajal I. V. Projekti juhatuse liikmena ka ühtegi tõrget raha ülekande tegemisega, siis ei pidanud tal tekkima ka mõistlikke kahtlusi oma tehingupartneri suhtes. Asjaolu, millal U.K. kanti äriregistrisse OÜ Krantz juhatuse liikmena, ei muuda kehtetuks tema poolt 20.04.2013 sõlmitud töövõtulepingut, sest puudub alus arvata, et U.K.l ei olnud õigust Krantz OÜ-d esindada. Maksuotsuses puuduvad viited selle kohta, millal U.K. osaniku otsusel OÜ Krantz juhatuse liikmeks määrati ja kuidas U.K. juba 20.04.2013 teadis, et ta nimetatakse 20.06.2013 sellise äriühingu juhatusse, mille ärinimi saab kahe kuu pärast olema Krantz OÜ. Fakt, et U.K. oli sellel ajal vanglas, ei muuda kaebaja jaoks midagi, sest kes iganes see isik ka ei olnud, kellega ta asju ajas, pidi tal olema Kaidrino-Krantz OÜ juhatusega hea läbisaamine ja volitused.
13.Maksuhaldur ei ole tõendanud, et konkreetselt samad ehitusmaterjalid, mida vaid Nõva objektil kasutati, olid soetatud mitte Krantz OÜ kaudu vaid I.V.Projekti OÜ poolt kolmandatelt äriühingutelt ning kantud I.V.Projekti kuludesse. Kuivõrd kaebaja ei vastuta Krantz OÜ raamatupidamise eest, ei saa tema süü tõendamisel tugineda asjaolule, et Krantz OÜ majandustegevuses on jäänud Nõva objektil kasutatud materjalide ostud kajastamata. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et kuivõrd I.V.Projekti põhitegevuseks oli ehitamine ja paljudel 3(7)
ehitusobjektidel kasutatakse ühesuguseid ehitusmaterjale, mistõttu ei saanud maksuhaldur üksnes I.V.Projekti ostuarvete ja Nõva ehitusobjekti visuaalse vaatlusega tuvastada, et ostetud materjale on kasutatud just sellel objektil. Maksuhaldur ei ole kunagi küsinud kaebajalt aruannet, millistele objektidele ta ühte või teist ehitusmaterjali soetas. I.V.Projekt OÜ üüris kaebajalt Nõval Karli kinnistut. Vastavalt rendilepingule ei saanud kaebaja üüri. Kasutustasu maksmine oli asendatud kohustusega teha üürniku kulul vajalikke parandus- ja ehitustöid. Seda kinnistut kasutati ehitusmaterjalide vaheladustamiseks-hoidmiseks ning seal oli aeg ajalt vaja teha mõningaid parandus- ehitustöid. Vaidlusalune pinnasetihendaja võeti selle kinnistu tarvis, sellepärast on tööriista rendipaberil märge „Nõva objekt“. Nõval oli objekte mitu ja maksuhalduri järeldused ei ole objektiivsed.
14.Väide, et kaebaja kandis I.V.Projekt OÜ arveldusarved enne võõrandamist tühjaks, on meelevaldne ega tulene raamatupidamise andmetest. I.V.Projekt OÜ oli kaebajale võlgu ning enne võõrandamist võlad tasuti. I.V.Projekt OÜ netovara oli osakute võõrandamise hetkel positiivne, kuna ettevõtte omandisse jäi registervara (Buss, ATV, FORD, RESPO haagis) väärtusega vähemalt 22 000 eurot. Maksuhaldur ei ole kontrollinud, mis sai Krantz OÜ-le ülekantud rahast ning kas ja mil moel võis kaebaja väidetavatest fiktiivsetest tehingutest ka isiklikku kasu saada. Kaebaja ei ole tulumaksukohustust tahtlikult deklareerimata jätnud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vaidlustatud vastutusotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärane ning maksuhaldur jääb vastutusotsuses toodud põhjenduste juurde. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on maksuhalduri poolne uurimine Krantz OÜ-ga seoses olnud pealiskaudne. Maksuhaldur on teinud kõik võimaliku, et Krantz OÜ-lt ja selle juhatuse liikmetelt teavet saada. Krantz OÜ on kõik maksuhalduri korraldused jätnud täitmata. Ettevõtte muutmine maksuhaldurile kättesaamatuks seab vaidlusaluste tehingute toimumise kaebaja ja Krantz OÜ vahel kahtluse alla. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mida maksuhaldur veel oleks pidanud Krantz OÜ-lt teabe saamiseks tegema.
16.Tehes tehingu tundmatu isikuga kontrollib mõistlik ostja edasiste probleemide vältimiseks lepingupoole esindaja isikusamasust ja volitusi teha äriühingu nimel tehinguid. Kui kaebaja oleks uurinud Krantz OÜ tausta, oleks äriregistri B kaardi andmetest selgunud, et U.K. ei ole Krantz OÜ juhatuse liige ja tal puudub õigus esindada OÜ-d Krantz nii hinnapakkumise esitamise kui väidetava objekti ülevaatamise ja esmase kontakti loomise ajal. Kui kaebaja aktsepteeris väidetavalt U.K. poolt esitatud hinnapakkumist ja allkirjastas Krantz OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu uurimata teenuse osutamist pakkuva osaühingu tausta, näitab kaebaja teadlikkust, et reaalseid tehinguid Krantz OÜ rekvisiitidega dokumentide alusel toimunud ei ole.
17.Krantz OÜ tekkis alles 20.06.2013, mil muutus Kaidrino OÜ ärinimi ja juriidiline aadress. Seega ei olnud ei veebruaris ega aprillis 2013 (hinnapakkumise nr 12/02/2013 ja töövõtulepingu kuupäevad) võimalik vormistada dokumente Krantz OÜ nimele. Lisaks viibis U.K. karistusregistri andmetel 25.10.2012 - 25.04.2013 Tallinna Vanglas. Järelikult ei olnud I.V.l jaanuaris-veebruaris 2013 võimalik U.K.ga rääkida ega kohtuda, Nõva objekti üle vaadata ega temalt hinnapakkumist saada. U.K. sai Krantz OÜ juhatuse liikmeks 20.06.2013. Seega puudusid tal igasugused õigused esindada äriühingut veebruaris, märtsis ja aprillis 2013.
18.Krantz OÜ juhatuse liige M. K. (juhatuse liige perioodil, mil väidetavalt toimusid I. V. Projekt OÜ ja Krantz OÜ vahelised läbirääkimised) kinnitas 04.03.2014 maksuhaldurile, et ei ole teinud volitusi mitte ühelegi isikule ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse liige. I. V. Projekt OÜ-st ei ole M. K. midagi kuulnud ega tunne ka I.V.t. Seega ei saanud kaebaja sõlmida mingeid kokkuleppeid jaanuarist kuni juunini 2013 Krantz OÜ-ga, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli 4(7)
M. K. Kaebaja ei ole selgitanud, millest tulenes U.K.l õigus Krantz OÜ-d esindada. Kaebaja ei ole esitanud ka vastavat volikirja, millest taoline õigus võiks tuleneda. U.K.l puudus enne Krantz OÜ juhatuse liikmeks saamist antud äriühinguga igasugune muu seos, millest oleks võinud ettevõtte esindamise vajadus tingitud olla. Vastustaja nõustub, et 29.04.2013 sõlmitud töölepingut kaebaja ja Krantz OÜ vahel ei muuda kehtetuks asjaolu, et U. K. ei olnud lepingu sõlmimise ajal Krantz OÜ juhatuse liige. Küll aga on maksuhaldur tõendanud, et selle lepingu alusel ei ole töid Krantz OÜ poolt kaebajale tehtud.
19.Tõsiasi, et Krantz OÜ ei kajasta oma käibedeklaratsioonides kauba ja teenuse müüki I.V. Projekt OÜ poolt maksuhaldurile esitatud arvete summades, on vaid üks asjaolu kogumist, mille pinnalt maksuhaldur on jõudnud järelduseni, et vaidlusaluseid tehinguid Krantz OÜ ja I.V. Projekt OÜ vahel toimunud ei ole. Kaebaja süü on tuvastatud kõigi vastutusotsuse p-s 5.2 toodud asjaolude pinnalt. Vastutusotsuse tegemiseks ei pea maksuhaldur ära näitama, kuidas sai kaebaja fiktiivsetest tehingutest isiklikku kasu või mis sai edasi Krantz OÜ-le kantud rahast.
20.I.V.Projekt OÜ poolt soetatud kaubad ei vasta OÜ-dele Elrem, I45, Uno Auto, Värvikeskuse Grupp, Optime, EstPak Plastik AS-le ja Lasteaiale Mooniõied osutatud teenuste jaoks vajaminevale kauba iseloomule. Samuti on väidetavalt tehtud enam kui 2 korda teenitud müügitulust suuremad. Kokku esitati arveid eelnimetatud äriühingutele 20 620 euro eest, aga kulutusi kaupadele ja teenustele on tehtud kokku 52 041,02 euro ulatuses. Seega on maksuhaldur järeldanud, et kulutusi ei ole tehtud vaid eelnimetatud tehingupartnerite objektide tarvis, vaid ka Nõva objekti jaoks. Maksuhalduri seisukohta toetab ka asjaolu, et 14.01.2014 Nõva objektil toimunud vaatluse käigus tuvastas maksuhaldur, et I.V.Projekt poolt tehtud eelnimetatud kulusid saab üheselt seostada Nõva objektil teostatud töödega. Ei ole usutav, et kaebaja oleks kontrolliperioodil tehtud investeeringud edasi müünud kontrolliperioodile järgnevatel kuudel. I.V. Projekt OÜ deklareerib perioodil november-detsember 2013 ja jaanuar 2014 maksustatavat käivet kokku 3 392,4 eurot. Müügikäive on (v.a arved Kulbikeerutaja OÜ-le) kontrollitaval perioodil ja peale kontrollitavat perioodi kokku 24 012,4 eurot, seega ületavad kulud endiselt tulu rohkem kui kaks korda. Seega on kontrollakti tabelites 5-12 kajastatud kulud tehtud Nõva objekti tarbeks ning Nõva objektil tegi tööd ja kandis kulud I.V Projekt ise. Kaebaja ei ole maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamiseks ka välja toonud, milliste konkreetsete objektide tarbeks siis vaidlusaluseid kulutusi tehti. Juuni-, septembri- ja oktoobrikuus 2013, mil I.V. Projekt OÜ ise kellelegi teenuseid ei osutanud, kajastuvad raamatupidamises mitmeid ehitustööriistade rendikulud ning materjalide kulud. Ramirent Baltic AS-lt renditud pinnasetihendaja talla rendi puhul on arvel ehitusobjektiks nimetatud Nõva küla. Ka see näitab, et töid Nõva objektil teostas I.V. Projekt OÜ ise, mitte Krantz OÜ. Samas ei nähtu Krantz OÜ pangakontodel ka ehitusmaterjalide soetust tõendavaid väljaminekuid.
21.Kaebaja kandis enda kontole kogu I. V. Projekt OÜ kontol oleva raha: - Swedbank AS 20.10.2016 kirja kohaselt oli äriühingu konto ainukeseks allkirjaõiguslikuks isikuks ja internetipanga kasutajaks I.V.. Pangakonto väljavõtte kohaselt tehti 19.03.2014 27.03.2014 väljamaksed I.V. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx kokku 12 434 euro ulatuses. Seega viidi kontolt välja kogu raha ning peale 27.03.2014 raha liikumisi kontol enam ei toimunud. - SEB Pank AS 18.20.2016 vastuse kohaselt oli I. V. Projekt OÜ konto kasutajaks I.V.. Pangakonto väljavõtte kohaselt tehti 20.01.2014 - 25.03.2014 väljamaksed I.V. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx kokku 10 934 euro ulatuses. Peale 25.03.2014 raha liikumisi SEB Pank AS kontol ei nähtu.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA on vaidlustatud 31.10.2016 vastutusotsuses nr 13-7/00666-13 piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, 5(7)
kuidas kujunes I.V. Projekt OÜ maksuvõlg ja miks see I.V.lt välja mõisteti. MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Kohus analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vastutusotsuses välja toodud asjaolusid, kuna vastutusotsus on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega, vastutusotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa vastutusotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust. Kohus viitab siinkohal HKMS 165 lg 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
23.Vaidlust ei ole selles, et Krantz OÜ väidetav esindaja U.K. viibis 25.10.2012 - 25.04.2013 Tallinna Vanglas. Järelikult ei olnud I.V.l jaanuaris-veebruaris 2013 võimalik U.K.ga rääkida ega kohtuda, Nõva objekti üle vaadata ega temalt hinnapakkumist saada. U.K. sai Krantz OÜ juhatuse liikmeks 20.06.2013. Seega puudusid tal igasugused õigused ja ka faktiline võimalus esindada äriühingut veebruaris, märtsis ja aprillis 2013. Samuti ei ole vaidlust selles, et 29.04.2013 ei eksisteerinud veel Krantz OÜ-d äriregistris. Krantz OÜ tekkis alles 20.06.2013 kui Kaidrino OÜ vahetas oma ärinime Krants OÜ vastu, seega ei saanud kaebaja 29.04.2013 sõlmida Krantz OÜ-ga töövõtulepingut. U.K., kes allkirjastas 29.04.2013 (4 päeva peale vangistusest vabanemist) Krantz OÜ esindajana lepingu, sai juhatuse liikmeks alles 20.06.2013, st tal polnud õigust äriühingut esindada enne seda kuupäeva. Kaebaja ei ole näidanud ära, millest oleks tulnud U.K. esindusõigus 29.04.2013 lepingu sõlmimiseks ja kuidas teati kaks kuud enne Krantz OÜ nime registreerimist äriregistris märkida juba see nimi lepingule. Nende asjaolude koostoimest on maksuhaldur õieti järeldanud, et 29.04.2013 leping ei ole tegelik ja on koostatud ka ilmselt peale 29.04.2013.
24.Kaebaja on vaielnud vastu, et ta ei ole soetatud kaupu Nõva objektil ise kasutanud, samas ei ole ta näidanud ära, kus ta neid kaupu tegelikult kasutas. Sellises olukorras on alusetu süüdistada maksuhaldurit selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, kuhu neid kaupu teoreetiliselt kasutada oleks saanud. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et kaubad kasutas I.V. Projekt OÜ ise Nõva objekti tarbeks.
25.Kohus nõustub maksuhalduriga, et vaidlusaluste arvete raamatupidamises kajastamise eesmärk oli saada maksueelist (eelkõige alusetult tagasi saadud sisendkäibemaks, aga ka võimalus raha maksuvabalt äriühingust välja viia). Ei ole eluliselt usutav, et ilma sellise eeliseta oleks äriühing kajastanud oma raamatupidamises tehinguid, mille kohta ta pidi igal juhul mõistma, et neid tegelikult arvetel näidatud isikuga ei toimunud. Seega pidi olema arvete raamatupidamises kajastamine juhatuse liikme I.V. tahtlik tegevus ja ta pidi teadma, et arved ei vasta tegelikkusele. Siinkohal saabki vaid piirduda formuleeringuga „pidi teadma“, kuna otseseid tõendeid tema teadmise kohta ei ole, ent mitmed asjas kogutud tõendid kinnitavad seda kaudselt kogumis. Riigikohtu halduskolleegium on 24.01.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15) ja 12.12.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-12, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja "elulise usutavuse" kriteeriumist.
6(7)
26.Seoses määratud tulumaksukohustusega ei ole tõsiseltvõetavad kaebaja argumendid, et ta jättis tulumaksukohustuse täitmata tahtmatult. Kui kaebaja kandis I.V. Projekt arveldusarvetelt rahasummad enda isiklikult arvele (vt otsuse p 21) ilma, et mingeid kuludokumente oleks olnud, siis saab see olla ainult tahtlik tegevus.
27.I.V. tegevuse ja I.V. Projekt OÜ maksuvõla vahel oli otsene põhjuslik seos, sest kui äriühingu raamatupidamisarvestuses oleks maksukohustusi korrektselt deklareeritud ja täidetud ega oleks osaletud maksupettuses, siis ei oleks tekkinud maksuvõlga, mida I.V. Projekt OÜ tasuda ei suutnud. I.V. Projekt OÜ maksuvõlg tekkis sellest, et äriühing vähendas nõuetele mittevastaval arvel märgitud sisendkäibemaksu võrra lubamatult tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ja tegi väljamakseid ilma kohaste algdokumentideta.
28.Kokkuvõtlikult on maksuhaldur tuvastanud, et I.V. teadlik ja eesmärgipärane tegevus oli suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele ja maksuvõlgade tasumata jätmisele. I.V. on tahtlikult tekitanud I. V. Projekt OÜ maksuvõla ja maksejõuetuse, võttes välja I. V. Projekt OÜ pangakontodelt raha kokku 23 368 eurot. Seejärel müüs I.V. äriühingu ning korraldas juhatuse liikmete vahetuse selliselt, et uuel juhatuse liikmel puudus võimalus täita äriühingu kohustusi. Kaebuses märgitud registervara ei ole kohtutäituril täitemenetluse raames olnud võimalik realiseerida. Seega oli vastutusotsuse kaebajale tegemine põhjendatud ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ei kaebajad ega vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lähtudes toodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.