Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2275
Haldusasi
MTÜ Eesti Metsa Abiks ja seltsingu Inimsõbralik Nursipalu kaebus Keskkonnaameti 25. oktoobri 2017. a registrikannetele metsaressursi arvestuse riiklikus registris, millega lubati metsateatistega kavandatud raadamist Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja alal
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – MTÜ Eesti Metsa Abiks, esindajad Martin Luiga ja Sven Anton seltsing Inimsõbralik Nursipalu, esindaja Aare Vumba Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Metsa Abiks määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada MTÜ Eesti Metsa Abiks määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-172275 MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saata MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus halduskohtule menetlusse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas Keskkonnaametile 21.10.2017 ja 24.10.2017 metsateatised riigimetsas kavandatava raadamise kohta Võrumaal Rõuge ja 1(8)
3-17-2275 Sõmerpalu valdades kokku 94,23 ha ulatuses. Raadamise metsateatiste esitamine seondus Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja arendamisega, mille käigus tekib lage ala pindalaga ca 70,71 ha (kaudtulerelvade sihtmärgiala), samuti laiendatakse olemasolevaid kraavide ja teede trasse ning rajatakse muid väiksemaid alasid (lõhkamisala, miinipilduja positsioon).
2.Keskkonnaamet registreeris 25.10.2017 otsusega nr 13-4/17/6583 metsaseaduse (MS) § 32 lg 1 ja lg 2 p 4 ning § 41 lg 7 alusel metsaressursi riiklikus registris 21.10.2017 ja 24.10.2017 esitatud metsateatistega kavandatavat raadamised kvartalitel SP156. SP157, SP238, SP239, SP240, SP253, SP254, SP300, RG248, RG239, SP241, SP255, RG228 ja RG229. Ühtlasi seadis Keskkonnaamet looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 ning § 55 lg-te 6 ja 61 alusel kõrvaltingimused, mille kohaselt on kavandatav raie kvartali SP238 eraldisel 16, kvartali SP239 eraldisel 7, 13, 14 ja 15, kvartali SP252 eraldisel 24 ja 25 ning SP253 eraldisel 20, 21 ja 22 laanerähni elupaigas on keelatud ajavahemikul 1. aprillist kuni 15. juulini. Otsuse kohaselt on kavandatav raadamine kehtestatud kõrvaltingimusi järgides kooskõlas õigusaktide nõuetega. Raadamise alusdokumentideks MS § 32 lg 2 p 4 tähenduses on Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldus nr 79 ja kaitseministri 18.03.2014 käskkiri nr 98, millega on vastavalt asutatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli Võru maakonnas Sõmerpalu ja Rõuge valdades (pindala 3134 ha) ning kinnitatud arendusprogramm, milles on sätestatud Nursipalu harjutusvälja arendamise põhimõtted (sh harjutusvälja objektide lühiiseloomustus, nende kasutamise põhimõtted ja ehitiste asukohad). Kõik raadamisele kavandatavad eraldised jäävad Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korralduse nr 79 lisaks oleval skeemil piiritletud Nursipalu harjutusvälja alale, kuid ei hõlma kogu harjutusvälja ala. Kaitseväe harjutusväli on maa-või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Harjutusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine. Keskkonnaameti hinnangul on raadamise metsateatiste esitamine eeltoodud dokumentides määratud ala kohta lubatav. Kavandatav raadamine jääb osaliselt projekteeritavatele kaitstavatele aladele (Keretü looduskaitseala ja Lükkä kanakulli püsielupaik) või nendega piirnevatele aladele. Muus osas toimub raadamine majandusmetsas (st väljaspool olemasolevaid või kavandatavaid kaitstavaid alasid). Raadamine ei oma olulist negatiivset mõju kaitstavatele liikidele (metsis, kanakull), sest see ei vähenda vana metsa osakaalu alla kriitilise piiri. Negatiivne mõju raadamise alalt väljapoole jäävatele loodusobjektidele (Nursipalu harjutusvälja alale, kuid väljapoole metsateatistega hõlmatud ala jääb kokku kaheksa juba moodustatud püsielupaika, millega kaitstakse merikotka, kalakotka, must-toonekure, metsise ja kanakulli elupaiku) on samuti väheoluline ja leevendavaks meetmeks on ulatuslikuma Keretü looduskaitseala moodustamine. Kuna kavandatav raadamine hõlmab 94,23 ha ehk alla 100 ha, siis ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 311 kohaselt nõutav. II kaitsekategooria linnuliigi laanerähni piiritletud elupaiga kaitseks seadis Keskkonnaamet haldusaktile kõrvaltingimuse, et laanerähni elupaigas kavandatavad raied tuleb teostada väljaspool liigi pesitsusperioodi.
3.MTÜ Eesti Metsa Abiks ja seltsing Inimsõbralik Nursipalu esitasid 03.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 25.10.2017 otsuse nr 13-4/17/6583 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajatele teadaolevalt alustati raadamisega 26.10.2017 ja see on kaebuse esitamise ajaks juba lõpule viidud. Samas oli raadamise lubamine õigusvastane, sest selleks puudus MS § 32 lg 2 p 4 kohane alusdokument. Raadamise eesmärk oli hakata senist maatulundusmaa sihtotstarbega maad kasutama riigikaitselisel otstarbel (sh riigikaitseliste ehitiste rajamiseks). Kohaseks alusdokumendiks saanuks olla üksnes riigi eriplaneering (vt ehitusseadustiku § 117 ja planeerimisseaduse § 27 lg-d 1 ja 2). Raadamise lubamine ei olnud 2(8)
3-17-2275 õiguspärane ka põhjusel, et seda tehti juba enne Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti osas 22.06.2016 algatatud KMH menetluse lõppu. See on vastuolus KeHJS § 11 lg-ga 11 ja § 24 lgga 1. Kaebajatel on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2 tulenevalt asjas kaebeõigus, sest MTÜ Eesti Metsa Abiks on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses ning seltsing Inimsõbralik Nursipalu (seltsinguleping sõlmitud 01.05.2012) on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 2 tähenduses. Tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil, sest KMH programmi (lk 37) kohaselt kavandatakse kogu harjutusvälja arendamisega seonduvalt raadamist vaidlusaluse otsusega lubatust veelgi suuremas mahus ning Keskkonnaameti ja Kaitseministeeriumi käitumine annavad alust arvata, et ka tulevikus ei ole välistatud olukord, kus Nursipalu harjutusvälja arendamisega seoses antakse luba metsa raadamiseks enne, kui on olemas selleks vajalikud alusdokumendid (eriplaneering) ning lõpule viidud KMH. Otsuse õigusvastasuse tuvastamine aitab vältida Keskkonnaameti edasist õigusvastast tegevust raadamislubade andmisel.
4.Keskkonnaamet leidis 13.11.2017 kirjalikus seisukohas, et kuigi MTÜ Eesti Metsa Abiks ja seltsing Inimsõbralik Nursipalu vastavad KeÜS § 31 lg-s 1 sätestatud valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni tunnustele, ei ole tuvastamisnõude esitamine asjakohane. Alates 01.09.2017 kehtiva MS § 41 lg 8 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg-te 1 ja 3 kohaselt on vaide- ja halduskohtumenetluse korras vaidlustatavaks haldusaktiks registrikanne metsaressursi arvestuse riiklikus registris, millega Keskkonnaamet kas registreerib metsateatisega kavandatud raie või keeldub raie registreerimisest. RMK 21.10.2017 ja 24.10.2017 metsateatistega Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja alal kavandatud raadamise metsaregistris registreerimiseks on Keskkonnaamet teinud 83 registrikannet, st andnud 83 haldusakti. Keskkonnaameti põhjendusi sisaldav 25.10.2017 kiri ei ole iseseisev haldusakt, vaid otsustused raadamise lubamise kohta väljenduvad metsaregistri kannetes. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt ei ole tuvastamiskaebust võimalik esitada haldusakti põhjenduste peale, vaid kaebuse saaks esitada üksnes metsateatistega kavandatud raiete registreerimise peale. Metsaregistris raadamise lubamise kohta tehtud kannete peale ei olnud kaebuse esitamise hetkel enam võimalik esitada tühistamisnõuet, sest raadamine lõpetati 01.11.2017 ja sellega lõppes ka vastavate haldusaktide kehtivus. Olenemata sellest, kas tühistamisnõude esitamine oli kaebuse esitamise hetkel (06.11.2017) võimalik või mitte, on kaebajatel väidetava õigusvastase olukorra kordumisel võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamiskaebusega (HKMS § 45 lg 2). Kaebajate käitumine viitab pigem eesmärgile juhtida tähelepanu Keskkonnaameti väidetavale õigusvastasele tegevusele, mitte soovile saada kohtuotsusest mingit äratuntavat kasu või eelist. Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja alal tehtava raadamise kohta ilmus esimene meediateade raadamistööde alguse päeval 26.10.2017 kell 15.52, millele on Eesti Metsa Abiks Facebook’i grupis samal päeval reageerinud MTÜ Eesti Metsa Abiks juhatuse liikmed Linda-Mari Väli ja Martin Luiga. Seega said kaebajad raadamisest teada enne selle lõppu, kuid eelistasid esitada oma seisukohti pigem meediaruumis, mitte kohtule tühistamiskaebuse või esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Esitatud kaebus ei ole ka perspektiivikas, sest meelevaldne on järeldada, et igasuguse riigikaitselise ehitise rajamiseks tuleb koostada riigi eriplaneering. Praegusel juhul toimus raadamine kokku 94,23 hektaril, seega KeHJS § 6 lg 1 p-s 311 sätestatust (100 ha) väiksemal alal ning ka tunduvalt väiksemal alal kui ehitusprojektis kavandatud raadamise ala (kuni 300 ha). Kogu info metsaregistris registreeritud raiete kohta (sh Nursipalu harjutusvälja arendamiseks tulevikus antavatest raielubadest) on avalikult kättesaadav metsaregistri avaliku teenuse kaudu.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 22.11.2017 määrusega MTÜ Eesti Metsa Abiks ja seltsingu Inimsõbralik Nursipalu kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajatel on 3(8)
3-17-2275 HKMS § 45 lg 2 esimese lause tähenduses tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik vaidlustada Nursipalu piirkonnas tulevikus raadamiseks väljaantavaid võimalikke lube tühistamiskaebusega ja taotleda kohtult ka esialgset õiguskaitset. Kaebajad on käsitatavad valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidena KeÜS § 31 lg 1 tähenduses. Metsateatise alusel kande tegemine ja sellest keeldumine on käsitatav haldusaktina (vt Riigikohtu 16.03.2016 otsus nr 3-3-1-81-15). Kaebuses vaidlustatud Keskkonnaameti 25.10.2017 kiri sisaldab haldusaktide põhjendusi, millele viidatakse ka registrikannetes, seega moodustavad põhjendused koos registrikannetega tervikliku haldusakti. Kaebuse esemena tuleb käsitada metsateatiste alusel tehtud raadamise lubamise kandeid (kokku 83 registrikannet). Kaebajatel oli ka praegusel juhul reaalselt võimalik vaidlustada registrikandeid õigeaegselt tühistamiskaebusega, kuid kaebajad seda ei teinud. Tuvastamiskaebuse esitamise õiguse välistab see, kui kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus aset leida võivas sarnases olukorras (vt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16; 10.06.2013 määrus nr 3-3-1-18-13 jt). Praegusel juhul on selline efektiivne õiguskaitsevahend olemas ja reaalselt kättesaadav ning kaebajate viidatud KMH on uute lubade andmise ajaks tõenäoliselt ka valminud, isegi kui see peaks lubade andmisele eelnema. Juba toimunud raadamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine pelgalt kaebuse väidete õigsuse kontrollimiseks ei ole põhjendatud ja tuvastamiskaebus ei ole HKMS § 45 lg 2 ls 1 kohaselt lubatav.
6.MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas halduskohtu määruse peale 06.12.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 07.12.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.MTÜ Eesti Metsa Abiks palub 06.12.2017 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebajal ei ole eelduslikult võimalik vaidlustada tulevikus antavaid lube tühistamiskaebusega ja taotleda kohtult esialgset õiguskaitset, sest viimase aja praktika järgi viiakse metsa raiumine läbi loetud päevade jooksul pärast raadamist lubava otsuse väljastamist. Kaebajalt ei saa oodata, et ta hakkaks edaspidi Keskkonnaameti otsustele reageerima tundide või minutite jooksul. Seejuures puudub Keskkonnaametil kohustus teavitada kaebajat võimalike õigusvastaste haldusaktide andmisest. Halduskohus on jätnud arvestamata, et kuna raadamine oli kaebuse esitamise ajaks juba toimunud, siis ei ole tühistamiskaebuse esitamine kaebaja eesmärkide saavutamiseks efektiivsem õiguskaitsevahend HKMS § 45 lg 2 tähenduses. Kaebaja huviks on ennetada tulevikus sarnaseid raadamisi Nursipalu harjutusväljaga seotud aladel. RMK võib olla teadlikult valinud raadamise alad selliselt, et nende suurus jääks alla 100 ha, et vältida KeHJS § 6 lg 1 p-s 311 sätestatud KMH läbiviimise vajadust. Keskkonnaameti otsuse õigusvastasuse tuvastamine võimaldab vältida ebaseadusliku praktika kordumist, milleks esineb reaalne oht. Üksnes teoreetiline võimalus vaidlustada tulevikus väljastatavaid haldusakte tühistamiskaebusega ei välista põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Halduskohtu lähenemine välistab preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise võimaluse sootuks, mis on vastuolus Riigikohtu järjepideva praktikaga (vt lahendid nr 3-3-1-100-09, 3-3-1-88-08, 3-3-1-8-14, 3-3-1-60-14, 3-3-1-48-15). Isegi kui kohus pidas vajalikuks, et tuvastamisnõude asemel tuleks asjas esitada tühistamisnõue, tulnuks kaebajale anda võimalus nimetatud puuduse kõrvaldamiseks ja näiteks alternatiivselt ka tühistamisnõude esitamiseks.
4(8)
3-17-2275
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna Keskkonnaamet esitanud oma seisukohad kaebeõiguse ja kaebuse lubatavuse kohta 13.11.2017 menetlusdokumendis ning määruskaebuses ei ole selles osas sisuliselt uusi väiteid esitatud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida Keskkonnaametilt määruskaebuse kohta täiendavat seisukoht, vaid arvestab vastustaja varasemalt esitatud põhjendustega (kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS § 206 lg 3 ja § 207 lg 1).
9.Praeguses asjas ei ole olnud sisulist vaidlust selles, et MTÜ Eesti Metsa Abiks on käsitatav valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, kelle põhikirjaliseks (tl 59-60) eesmärgiks on tagada Eesti metsade jätkusuutlik, ühiskondlikult aktsepteeritud, kõigi huvigruppide vajadusi arvestav ja keskkonnahoidlik majandamine. Kuigi MTÜ Eesti Metsa Abiks on tegutsenud üksnes lühiajaliselt (registrisse kantud 19.06.2017), saab avalikult kättesaadavate andmete põhjal siiski järeldada, et organisatsioon osaleb küllaltki aktiivselt avalikus debatis, mis puudutab erinevaid metsamajandamisega seotud küsimusi. Pidades silmas, et metsateatiste alusel metsaregistris tehtavad kanded raiete lubamise kohta seonduvad samuti metsade majandamisega, tuleb KeÜS § 30 lg 2 alusel aktsepteerida MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebeõigust raiete registreerimise vaidlustamiseks. Kuna seltsing Inimsõbralik Nursipalu ei ole halduskohtu 22.11.2017 määrust vaidlustanud, siis ei hinda ringkonnakohus tema kaebeõiguse olemasolu või puudumist.
10.MTÜ Eesti Metsa Abiks on kaebuses taotlenud Keskkonnaameti 25.10.2017 otsuse nr 13-4/17/6583 (tl 54-57p) õigusvastasuse tuvastamist. Keskkonnaamet on selgitanud, et 25.10.2017 kiri sisaldab üksnes haldusaktide põhjendusi ning kohaseks kaebuse esemeks oleksid RMK 21.10.2017 ja 24.10.2017 metsateatiste alusel metsaressursi arvestuse riiklikus registris 25.10.2017 tehtud 83 lubava märkega registrikannet (tl 82-98). Halduskohus on õigesti leidnud, et metsaregistri kandeid ja Keskkonnaameti 25.10.2017 põhjendusi tuleb vaadelda tervikuna. Kuigi vastustaja on põhjendatult märkinud, et seejuures on iga üksik registrikanne käsitatav eraldiseisva otsustusena (haldusaktina), ei takista see kaebeõiguse olemasolul iseenesest kuidagi nende vaidlustamist korraga, nagu kaebaja on seda praegusel juhul teinud ja halduskohus seda ka aktsepteerinud. Vajaduse korral tuleb halduskohtul kaebust eesmärgile vastavalt tõlgendada ja oma selgitustega abistada kaebajat nõuete täpsustamisel (HKMS § 2 lgd 4 ja 5).
11.Vaidlust ei ole selles, et 25.10.2017 väljastatud lubade alusel viidi raadamistööd läbi 26.10.2017−01.11.2017. Kuigi metsaregistrist nähtuvalt oli raadamiseks antud lubade kehtivusajaks MS § 41 lg 13 alusel määratud 25.10.2017−24.10.2018 (laanerähni elupaika jääva 10 eraldise puhul v.a 01.04.2018−15.07.2018), tuleb nõustuda hinnanguga, et pärast raadamise lõpetamist on lubade kehtivus ammendunud ja nende tühistamise nõue ei oleks enam asjakohane. Seda arvestades ongi kaebuses taotletud vaidlusaluste otsuste õigusvastasuse tuvastamist, põhjendades sellise tuvastuse saamise vajadust preventiivse eesmärgiga. Määruskaebuses on ekslikult leitud, nagu oleks halduskohus pidanud ka praeguses asjas vajalikuks tühistamiskaebuse esitamist. Halduskohus on viidanud üksnes sellele, et kaebajal oleks viivitamatu tegutsemise korral olnud võimalik esitada tühistamiskaebus (st kasutada tõhusamat õiguskaitsevahendit) ning kuna kohtu hinnangul saaks kaebaja tühistamiskaebuse esitada ka võimalike edaspidi lubatavate raadamiste puhul, siis ei pidanud kohus HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tingimust täidetuks.
12.Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebus on haldusorgani jätkuva või korduva õigusvastase tegevuse vältimiseks iseenesest asjakohane ja lubatav, kuid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esiteks olema reaalne oht, et haldusorgan võib 5(8)
3-17-2275 kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda, ning teiseks peaksid kaebajal tulevikus sarnases olukorras puuduma õigusvastasuse tuvastamisest tõhusamad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p-d 8.1 ja 9).
13.Praegusel juhul on Keskkonnaamet lugenud raadamise üheks alusdokumendiks kaitseministri 18.03.2014 käskkirjaga nr 98 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi (tl 8-26), milles on küll viidatud metsa raadamise vajadusele, kuid pole üheselt märgitud raadatava ala suurust. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 22.06.2016 otsusest nr 16-6/16-222 (tl 27-28), millega algatati Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine, on KMH nõutavuse osas viidatud muu hulgas KeHJS § 6 lg 1 p-le 311 (s.o üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamisele). TJA 02.03.2017 otsusega nr 166/17-075 heaks kiidetud KMH programmi (Skepast&Puhkim OÜ 03.01.2017 töö nr 20160033; tl 29-53) p 3.9 (lk 37) kohaselt on harjutusvälja alade piires kavandatud raadamise ulatus kuni 300 ha, millest suurimaks lageraie alaks on kaudtulerelvade sihtmärgiala (ca 150 ha). Kaitseministeeriumi esindaja on meedias avaldanud, et seni raadatud 94 hektarit metsa on alles esimene samm ning kokku võetakse Nursipalu harjutusvälja arendamiseks maha 460 hektarit metsa (vt „Nursipalu harjutusväljal läks metsa raadamiseks enne mõjuhindamise lõppu“, ERR 04.11.2017 – https://www.err.ee/640678/).
14.Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH aruanne (Skepast&Puhkim OÜ 24.10.2017 töö nr 2016-0033 – vt https://www.tja.ee/et/valdkonnad/ ehitised-ja-ehitamine/keskkonnamoju-hindamisega-seotud-teated) oli avalikul väljapanekul 12.01.2018–13.02.2018 ning selle p-st 2.3.3 (lk 16) ja p-st 5.11 (lk 77) nähtuvalt on raadamisplaani kohaselt vajalik teede- ja väljaõpperajatise rajamiseks raadada 100% ulatuses (tekib püsivalt lage ala) ca 280 ha (sh Keskkonnaameti 25.10.2017 lubade alusel raadatud 94,23 ha) ning raadamist määraga 50% ja 75% (ala osaline lagedaks raiumine ja puistu osaliselt säilub) kokku 180 ha. Aruande kohaselt (p 5.4, lk 60; p 5.13.5, lk 91) omab suurimat mõju kaudtulerelvade sihtmärgiala metsa raadamine, mille tagajärjel tekib ca 165 ha suurune püsivalt lage ala. Teised suuremad väljaõppealad (p 2.3.2, lk 12-15) raadatakse osaliselt ning neil nii ulatuslikke avatud alasid ei teki (nt Kompanii laske- ja õppeväli ca 170 ha raadatakse teede laiendamiseks ja nähtavuse parandamiseks vajalikus ulatuses ning erinevate rajatiste tarbeks; Vibusuu laske- ja õppeväli ca 55 ha raadatakse 50% määraga; Keretu laske- ja õppeväli ca 60 ha raadatakse ainult vastavalt teede ja koridoride vajadusele).
15.Eeltoodust tulenevalt on usutav, et Nursipalu harjutusvälja arendamise käigus on vajalik teha täiendavaid raadamisi ning vähemasti kaudtulerelvade sihtmärgiala puhul hõlmaks raadamine kokku ca 165 ha, millisel tegevusel oleks KeHJS § 6 lg 1 p 311 kohaselt oluline keskkonnamõju. Seejuures tuleb märkida, et kuigi kaudtulerelvade sihtmärgiala on 26.20.2017– 01.11.2017 juba 94,23 ha ulatuses raadatud ning ühegi Nursipalu harjutusvälja arendamiseks täiendavalt raadatava metsaala suurus eraldi võetuna ei ületaks enam KeHJS § 6 lg 1 p-s 311 märgitud 100 ha, siis tuleks näiteks kaudtulerelvade sihtmärgiala raadamist selle mitmeks etapiks jagamisele vaatamata käsitada ühtse tervikuna, sest raadamise eesmärk ja selle aluseks olevad dokumendid on identsed. Seetõttu ei saaks olla praegusel juhul kohaldatav KeHJS § 6 lg 1 p 35, mille kohaselt ei ole metsa raadamisel tingimata olulist keskkonnamõju siis, kui juba varem raadatud ala laiendatakse vähem kui 100 ha võrra, olenemata sellest, et kokku moodustaks raadatud ala üle 100 ha (vt ka Riigikogu XII koosseisu 800 SE seletuskirja KeHJS § 6 lg 1 p 35 muutmise kohta). Teistsuguse tõlgenduse korral oleks võimalik pelgalt raadamise osadeks jagamisega seaduses sätestatud nõuetest kõrvale kalduda, mis ei saa olla sätte eesmärk.
16.Eelmises punktis märgitut arvestades ei ole põhjust välistada, et Keskkonnaamet võis 21.10.2017 ja 24.10.2017 metsateatiste alusel raadamise lubamisel tegutseda vastuolus KeHJS 6(8)
3-17-2275 § 11 lg-s 11 ja § 24 lg-s 1 sätestatuga. Seda küsimust tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus möönab, et kuna Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti KMH aruanne on praeguseks läbinud avaliku väljapaneku, on üsna vähetõenäoline, et edasised raadamised toimuksid juba enne KMH aruande kinnitamist (KeHJS § 22 lg 6). Kuni KMH aruande tegeliku kinnitamiseni ei ole samas võimalik sellise olukorra kordumist ka täielikult välistada. Kaebuse edasise menetlemise käigus tuleb täiendavalt hinnata, kas kaebaja eesmärkide saavutamiseks oleks asjaoludest tulenevalt kohasem esitada preventiivse eesmärgiga tuvastamisnõude asemel hoopis keelamisnõue (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 määrus nr 3-16-2272, p 12). Põhjendatud ei ole siiski kaebaja seisukoht, et metsa raadamise kohaseks alusdokumendiks saanuks olla üksnes riigi eriplaneering, sest MS § 32 lg 2 p 4 sätestab üksnes lahtise loetelu dokumentidest, mille alusel saab Keskkonnaamet raadamiseks nõusoleku anda. Kõnealuse sätte kehtestamisel on selgelt viidatud eesmärgile võimaldada pädeval haldusorganil kaalutlusõiguse alusel otsustada, milline dokument tõendab piisavalt raadamise vajalikkust konkreetsel ajal ning mida saab sellest tulenevalt aktsepteerida raadamise alusena (vt Riigikogu XI koosseisu 327 SE seletuskirja eelnõu § 21 kohta, mis käsitles MS § 32 muutmist).
17.Määruskaebuse esitaja hinnang, et tal ei pruugiks tulevikus sarnases olukorras esineda tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, tugineb asjaolule, et praegusel juhul viidi 25.10.2017 väljastatud lubade alusel raadamine lõpule juba 26.10.2017−01.11.2017 ehk enne, kui kaebajal oli üldse mõistlikult võimalik tühistamiskaebusega kohtusse pöörduda. Keskkonnaamet on märkinud, et MTÜ Eesti Metsa Abiks juhatuse liikmed avaldasid esimeses teate raadamistööde kohta suhtlusvõrgustikus juba 26.10.2017 (s.o tööde algusega samal päeval), mistõttu oli neil reaalne võimalus esitada viivitamatult kohtule näiteks esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti viitab Keskkonnaamet, et metsaregistri andmed registreeritud raiete kohta on kõigile avalikult kättesaadavad.
18.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades pole alust eeldada, et kaebajal oleks sarnase olukorra kordumisel võimalik rakendada tõhusamat õiguskaitsevahendit ehk esitada raielubade peale halduskohtule tühistamiskaebus juba enne lubade realiseerimist. Esiteks võib kaebaja õiguste kaitse osutuda ebatõhusaks ka siis, kui raadamistööd on kohtusse pöördumise hetkeks tehtud vaid osaliselt. Teiseks ei saa asjaolust, et kaebaja sai 26.10.2017 alanud raadamisest teada juba samal päeval, automaatselt järeldada, et ta saaks sama kiiresti teada ka võimalikest tulevastest raadamistest. Siinkohal võib viidata, et vastuseks MTÜ Eesti Metsa Abiks pöördumisele metsateatiste menetlemist puudutavate sätete (MS § 41 lg-d 7−81) põhiseaduspärasuse küsimuses on ka õiguskantsler 03.04.2018 kirjas nr 6-1/180178/1801556 möönnud, et kuna õigusaktid ei näe ette kolmandate isikute kaasamist metsateatiste menetlusse (mis on efektiivsuse huvides suurel määral automatiseeritud), siis tuleks kaaluda metsaregistri täiendamist viisil, et huvitatud isikul oleks võimalik teha selles juba eelnevalt teatavaks oma huvi teatud piirkonna metsateatiste menetluste vastu ja olla seejärel vastavat piirkonda puudutava metsateatise esitamise korral menetlusest teavitatud. Isegi metsanduse küsimustele keskendunud keskkonnaorganisatsioonilt oleks ebamõistlik nõuda kõigi metsaregistri andmete pidevat jälgimist ja olla igapäevaselt valmis pöörduma raielubade vaidlustamiseks koheselt halduskohtusse. MTÜ Eesti Metsa Abiks ei ole ka 25.10.2017 lubade vaidlustamiseks pöördunud halduskohtusse hilinemisega, vaid isegi oluliselt enne seaduses sätestatud 30-päevase kaebetähtaja möödumist (kuna raadamise lubamisest saadi teada 26.10.2017, siis olnuks viimane päev kaebuse esitamiseks 27.11.2017, kuid kaebus esitati juba 03.11.2017).
19.Eelneva põhjal tuleb MTÜ Eesti Metsa Abiks määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2017 määrus tühistada MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebuse tagastamist 7(8)
3-17-2275 puudutavas osas. Ringkonnakohus saadab MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebuse halduskohtule menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.