Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000495539, 50000517559 ja 50000490543 tühistamiseks ning metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
RESOLUTSIOON
1.Lugeda, et metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 osas on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega.
2.Jätta kaebaja taotlus resolutsiooni punktis 1 nimetatud metsateatiste vaidlustamisel kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetada menetlus.
3.Tagastada kaebus nõuetes tühistada metsateatis nr 50000517559 ning tuvastada metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 õigusvastasus. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tallinna Halduskohtu ettevalmistavas menetluses on haldusasi nr 3-22-389, milles Päästame Eesti Metsad MTÜ taotleb tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000495539, 50000517559 ja 50000490543 registreeringud ning tuvastada metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 registreeringute õigusvastasus. Kaebaja hinnangul on kaebus alljärgnevatel põhjustel tähtaegne:
1.1.Eeldada ei saa metsateatiste vaidlustamist 30 päeva jooksul metsateatise metsaregistrisse registreerimisest alates (vt Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määrus 3-20-605, punkt 20). Metsaregister ei võimalda teha otsingut viisil, et ajalises järjekorras kuvataks kogu maakonna, valla või üleriigilised metsateatised. Avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (Riigikohtu 07.05.2003 määrus 3-3-1-31-03, punkt 26). Ka Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määrus 3-20-999, punktid 23–24).
1.2.Teabe efektiivset kogumist takistab mh metsaregistri kohmakas ülesehitus ning otsinguvõimaluste piiratus. Alates 2021. a veebruarist saab maaomanik teate, kui tema naaber on saanud loa teha lage- või turberaiet, kuid sarnast funktsionaalsust ei ole loodud keskkonnaorganisatsioonidele. Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-1203, p 19). Kaebajal koosseisulisi töötajaid ei ole, kuid arvestades välja antavate metsateatiste hulka, siis peaks kaebajal tööl olema vähemalt kaks täistööajaga inimest.
1.3.Kaebaja sai metsateatistest teada alates 20.12.2021, kui ta asus Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus (haldusasi nr 321-2942) uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jõudes kaardil Häädemeeste valda ja Pärnu linna. Pärnu linnast leidis kaebaja märkimisväärselt enamjaolt külg-külje kõrval asuvatele metsaeraldistele registreeritud metsateatisi metsise ja selle läheduses ning hulgaliselt puidulaoplatside raadamisteatisi.
1.4.Kaebaja esitas kaebuse esimesel võimalusel pärast seda, kui sai metsateatiste registreerimisest teada ning hindas negatiivseid mõjutusi.
2.Kohus tegi kaebajale 25.03.2022 kohtunõude, kus selgitas, et metsateatise nr 50000517559 tühistamise nõue ei ole asjakohane, kuna see on realiseeritud (Riigimetsa Majandamise Keskuse 04.02.2022 vastuses sisalduva tabeli järgi on vastuvõtuakt tehtud 15.12.2021). Metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 (registreeritud vastavalt 06.08.2021 ja 10.07.2021) puhul on aga küsimus kaebetähtaja järgimises ning kohus andis kaebajale võimaluse esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
3.Kaebaja esitas 01.04.2022 kohtule taotluse metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 osas kaebetähtaja ennistamiseks, kui kohus peaks leidma, et kaebus ei ole tähtaegne.
Taotluse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
3.1.Keskkonnaameti otsused on tehtud sisuliselt salaja – otsuseid on võimalik kätte saada üksnes raskesti kasutatavast metsaregistrist, mis eeldab selle pidevat jälgimist. Kohtupraktikas on leitud, et isegi metsanduse küsimustele keskendunud keskkonnaorganisatsioonilt oleks ebamõistlik nõuda kõigi metsaregistri andmete pidevat jälgimist ja olla igapäevaselt valmis pöörduma raielubade vaidlustamiseks koheselt halduskohtusse (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2018 määruse nr 3-17-2275 punkt 18 ning 10.12.2021 määruse nr 3-21-1203 punkt 19). Ka Riigikohus on selgitanud, et avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui võib arvata, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid (Riigikohtu 07.05.2003 määruse nr 3-3-1-31-03 punkt 26). Keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määruse nr 3-20-999 punktid 23–24).
3.2.Keskkonnaorganisatsioonidel ei ole võimalik saada metsaregistrist teavitusi, ehkki metsateatiste teatavakstegemise kohustust kaebeõigust omavatele isikutele on rõhutanud ka Riigikohus (Riigikohtu 28.10.2020 määruse 3-20-580 punkt 13). Sellele vaatamata on Keskkonnaamet viimaste aastate jooksul, sh hiljuti, korduvalt keeldunud piiritletud kriteeriumidega (nt kindlat tüüpi alal registreeritavaid) metsateatisi teatavaks tegemast neile keskkonnaorganisatsioonidele, kes on selleks eraldi soovi avaldanud.
3.3.Keskkonnaameti pakutav WFS-teenus ei ole selliselt üles ehitatud, et oleks suunatud haldusvälistele isikutele ja mille kasutamist saaks keskkonnaorganisatsioonidelt eeldada (vt K. Konsapi arvamus). Seda on märkinud ka Tallinna Halduskohus 22.10.2021 määruses 3-211203. Vastupidist Keskkonnaamet tõendanud ei ole.
3.4.Metsateatistega on seotud mitmed erisused. Nendest teadasaamine on võrreldes muude haldusaktidega keerulisem ja aeganõudvam (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-1203). Neil on piiratud kehtivusaeg (12 kuud) ja neid võib realiseerida vahetult pärast nende registreerimist. Osa metsateatisi menetleb automaatsüsteem ehk tehisintellekt, mille puhul on kaalutlusõiguse teostamine ja asjakohaste asjaolude arvestamine äärmiselt kaheldav, ning Keskkonnaamet keeldub haldusväliste isikute menetlusse kaasamisest ning teatiste keskkonnaorganisatsioonidele teatavaks tegemisest. Metsateatiste realiseerimise fakt ei ole avalikest registritest nähtav. Kui keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust kitsendada lisaks õigusvastasuse tuvastamise kaebuste tagastamisele ka kehtivate, kuid enam kui 3 kuud tagasi registreeritud metsateatiste peale esitatud kaebuste tagastamisega, muutub juurdepääs õigusmõistmisele järjest ahtamaks, kuni mingil hetkel on keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus sisuliselt välistatud, seda hoolimata Århusi konventsioonis sätestatust. Sellises olukorras ei ole enam kindlasti tegemist kaebeõigusega, mis oleks tõhus või mõistlikul viisil teostatav.
4.Keskkonnaamet (eeldatav vastustaja) palub tagastada kaebuse metsateatise nr 50000517559 osas ning taotluse kaebetähtaja ennistamiseks jätta alljärgnevatel põhjustel rahuldamata:
4.1.Kaebus esitati 5–6 kuud pärast metsateatise registreerimist. Haldusasjas 3-21-1203 pidas kohus põhjendatuks 3-kuulist tähtaega metsateatise väljastamisest. Vastustaja hinnangul ei ole sedavõrd ulatuslik kaebeõiguse laiendamine põhjendatud ning isegi, kui lähtuda halduskohtu aktsepteeritud 3-kuulisest tähtajast, siis on kaebetähtaeg ületatud.
4.2.Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis võiksid õigustada sedavõrd suure hilinemisega kaebuse esitamist ega ka kaebetähtaja ennistamist. Seega on vastustaja seisukohal, et isegi kui nõustuda Tallinna Halduskohtu lähenemisega, et metsateatiste puhul võiks pidada aktsepteeritavaks kolmekuulist kaebetähtaega, ei oleks antud juhul kaebus siiski tähtaegne.
4.3.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kaebajalt ei saa eeldada enda jooksvat kursis hoidmist väljastatud metsateatistega. Metsaregister on avalik ning kõik metsateatised on koheselt peale registreerimist avalikkusele registris kättesaadavad ja leitavad. Kindlasti ei saa ka väita, et metsaregistrit oleks keeruline kasutada ning sealt ei oleks võimalik vajalikku infot leida. Metsaregister on tavainimesele lihtsalt kasutatav ning infot metsateatiste kohta on tavapärase otsinguga võimalik leida kinnistu ja katastriüksuse põhiselt või ka konkreetsete teatiste põhiselt. Ehkki õige on kaebaja väide, et metsaregistrist ei saa teostada otsingut näiteks loodusalade, püsielupaikade või rohevõrgustiku asukoha põhiselt, siis on selline võimalus olemas WFS-teenuse kasutamise kaudu. WFS-teenuse näol on riik loonud võimekuse isikutel, sh keskkonnaorganisatsioonidel, otsida registreeringuid erinevate parameetrite abil (sh kuupäevaliselt ja kaitstavate alade kaupa), mis väljastab kindlas formaadis kaardiandmeid. Seega on tegelikult olemas ka teenus, mille kaudu on võimalik kaebajal ja teistel keskkonnaorganisatsioonidel otsida metsateatisi neid huvitavas piirkonnas või ka näiteks konkreetsete kuupäevade kaupa või kaitstavate alade kaupa ning keskkonnaorganisatsioon saab selle teenuse kaudu tellida endale e-postile piiramatult kõik neid vähegi huvitada võivad andmed.
4.4.Keskkonnaorganisatsioonilt saab seega eeldada aktiivsust teda puudutava asjakohase informatsiooni otsimisel. Vastustaja nõustub ka Riigikohtu poolt väljatooduga, et keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada haldusaktide pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine. Seda asjaolu ei saa muuta ka see, kui keskkonnaorganisatsioon on võtnud eesmärgiks üleriigiliselt metsade kaitsmisega tegeleda, mille tõttu võimalike keskkonnaorganisatsiooni huve puudutavate haldusaktide arv võib olla väga suur. Kui keskkonnaorganisatsioon on oma eesmärgiks võtnud sedavõrd laiaulatusliku tegutsemise, peab ta ka ise olema võimeline vastutama selle eest, et oleks võimeline vajalikke andmeid otsima ja neid määratud aja jooksul analüüsima ja vajalikke samme astuma. Seda koormust ei saa panna haldusorganite või kellegi teise peale. Samamoodi ei saa selle vabanduse najal eeldada kaebetähtaegadest justkui vabastamist ja piiramatu kaebeõiguse tagamist keskkonnaga seotud asjades. Eelnevast tulenevalt ei saa vastustaja arvates kaebetähtaja ületamist õigustada näiteks sellega, et metsaregistris võimaldab tavaotsing metsateatise otsingut kinnistu ja katastriüksuse põhiselt või ka konkreetsete teatiste põhiselt. Selline otsinguvõimalus on igati piisav olukorras, kus keegi soovib üksikjuhtumil metsateatise kinnitamist halduskohtus vaidlustada. Isegi, kui olemasolevate otsinguvõimalustega on veidi keerulisem teha üleriigilist ja süsteemset haldustegevuse kontrolli, tuleb arvestada, et kohtumenetluse põhieesmärgiks ei olegi Keskkonnaameti tegevuse süsteemne kontroll üleriigiliselt, vaid haldustegevuse kontroll üksikjuhtumil. Järelikult ei saa ka metsaregistris laiemate otsinguvõimaluste mõningast piiratust kasutada ühetaoliste kaebuste kaebetähtaja ületamise õigustusena. Kaebaja tõlgendus viib olukorrani, kus keskkonnaalaste otsuste vaidlustamine keskkonnaorganisatsioonide poolt peaks justkui olema piiramatu, sest ainult sel viisil on võimalik tagada nende juurdepääs õigusemõistmisele.
4.5.Kaebetähtaja ennistamine on erandlik ning eeldab kaebetähtaja ületamist mõjuval põhjusel. Antud juhul ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga, kus oleks põhjendatud kaebetähtaja
ennistamine ning kaebaja ei ole esile toonud sellist mõjuvat põhjust, mis võiks õigustada kaebetähtaja ennistamist.
5.Ka Riigimetsa Majandamise Keskus palus jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
5.1.Väide, et Keskkonnaamet registreerib metsateatisi salaja, on väär, kuna metsateatised registreeritakse avalikus metsaregistris. Kaebaja põhikirja punkti 1.2 kohaselt on kaebaja eesmärgiks edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuuri kaitset Eesti Vabariigis (vt kaebuse lisa nr 14). Kaebaja põhikirjaliste eesmärkide saavutamine eeldab muuhulgas metsaregistri regulaarset jälgimist ja valmisolekut halduskohtusse pöördumiseks. Kaebaja ei pea metsaregistrit igapäevaselt jälgima, kuid peaks siiski seda tegema mõistliku regulaarsusega ja olema ka valmis tähtaegselt halduskohtusse pöörduma. RMK arvates võiks kaebaja kui keskkonnaorganisatsiooni puhul mõistlikuks regulaarsuseks pidada metsaregistri jälgimist igakuiselt.
5.2.Metsateatisi ei peaks saama vaidlustada tähtajatult ning puudub põhjus, miks nende vaidlustamine peaks olema pikemaajalisem.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4).
7.Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega reguleerib HKMS § 46 ning keskkonnaseadustiku üldosa seadus ei tee sellest erandit. Nii võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5).
8.Kaebaja taotleb registreeritud metsateatiste nr 50000495539, 50000517559 ja 50000490543 tühistamist. Kuna metsateatis nr 50000517559 oli enne kaebuse esitamist realiseeritud, siis selle tühistamise nõue ei ole enam asjakohane. Seega lahendab kohus esmalt metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 kaebetähtaja ennistamise küsimuse ning seejärel otsustab kehtivuse kaotanud metsateatiste õigusvastasuse tuvastamise nõuete menetlusse võtmise üle. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
9.Metsateatised nr 50000495539 ja 50000490543 registreeriti vastavalt 06.08.2021 ning 10.07.2021. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud nende metsateatiste osas eelnevalt vaide
Keskkonnaametile1, vaid kaebaja esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.
10.Kohus nõustub nii vastustaja kui ka kolmanda isikuga, et tühistamisnõuetes on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Ehkki kohus möönab, et kaebaja võis vaidlustatud metsateatistest teada saada millalgi 2021. aasta detsembris, siis ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et reaalselt olid metsateatised avalikustatud nende väljastamise hetkest ning kaebajal oli võimalik nendega ka tutvuda. Seda möönab kaebaja ka kaebetähtaja ennistamise taotluses, ehkki kaebaja sõnul eeldaks metsateatiste jooksev vaidlustamine pidevat registri jälgimist. Lisaks märgib kaebaja, et metsateatiste registrist jälgimine eeldaks kahe töökoha loomist, kuid kohus selgitab, et MTÜ-del ei ole keelatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töötajaid palgata. See kaebaja väide kinnitab ka üheselt, et kaebajal oli võimalik tähtaegselt kaebuse esitamine võimalik, kui ta oleks oma tegevuse vastavalt korraldanud. Et kaebaja seda ei teinud, on tema enda valik ja risk. Lisaks märgib kohus, et WFS-teenuse vahendusel võtab eelmise päeva metsateatiste analüüsimine aega ca 1 tund. Selle ajaga on võimalik välja võtta kõik 11.08.2022 väljastatud metsateatised2.
11.Kaebetähtaja ennistamine on lubatud mõjuval põhjusel ning seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa (vt ka HKMS § 150 ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-645). Kohtu hinnangul on aga kaebaja välja toodud asjaolud liigitatavad subjektiivsete põhjuste alla ning nendest nähtub, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et hankida tähtaegselt teavet metsateatiste registreerimiste kohta.
12.Arvestades kaebaja tegevust ning põhikirjas märgitud eesmärke, siis võib metsade ning nende koosluse kaitset pidada kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks. Seega pidi kaebaja keskkonnaorganisatsioonina looma ka võimekuse, et põhikirjalisi eesmärke saavutada. Kohus ei nõustu kaebaja loogikaga, et keskkonnaorganisatsioonil on passiivne kohustus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaalaste otsustest teadasaamisel ning kogu teavitamiskohustus lasub haldusorganil. Keskkonnaorganisatsioonil on kohustus hoida end kursis ning hankida teavet. Seda on möönnud ka Riigikohus 07.05.2003 määruse nr 3-3-1-3103 punktis 31: „Keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine.“. Kohtu hinnangul on see seisukoht kehtiv ka täna ning arvestades infotehnoloogilist arengut, siis peab keskkonnaorganisatsioon ka teabe hankimisel riigi loodud lahendusi kasutama.
13.Kaebaja leiab, et tema kaebetähtaja rikkumine on vabandatav asjaoluga, et metsaregistri kasutamine on keeruline ning otsingusüsteem ei võimalda kõiksuguste parameetritega otsinguid. Samuti toob kaebaja välja personaliküsimuse. Samas jätab kaebaja täielikult tähelepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud metsateatistega tutvumiseks ka WFSteenuse ning seda juba vähemalt 2020. aastast3 alates. Seejuures on meelevaldne kaebaja väide, et WFS-teenuse kasutamine oleks kuidagi ebamõistlikult keeruline. Vastupidi, tegemist on väga lihtsa ja toimiva tööriistaga, mida ka asja lahendav kohtunik kasutab metsateatiste vaidlustes.
Vt Vastustaja 11.04.2022 seisukoha lisa. 11.08.2022 väljastati 295 metsateatist, millest nt märksõna „metsis“ esines ühel juhul.
Vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 määrus nr 3-20-605, kus Keskkonnaamet selgitas WFS-teenuse olemasolu ning selle toimimist.
14.Kaebaja asutati 2020. aastal ning tal oli võimalik enam kui aasta jooksul end süsteemiga kurssi viia. Kui kaebaja ei saanud WFS-teenuse kasutamisega hakkama, siis oleks tulnud pöörduda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskuse või Keskkonnaameti poole, mitte väita, et riik väljastab metsateatisi salaja ning et vastav info ei ole leitav või selle töötlemine on ebamõistlikult keeruline. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik sõlmida leping, mis võimaldaks tal regulaarselt kasutada või väljastada metsaregistri andmeid (keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 15 lg 7), kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja ka seda teinud.
15.WFS-teenusesse süvenedes ning kasutusjuhenditega tutvudes selgus, et metsateatistega tutvumiseks tuleb laadida alla nt vabatarkvara QGIS. Kohus tegi seda ning veendus, et teenuse abil on metsateatistega tutvumine võimalik ning selle kaudu on võimalik teha ka erinevaid päringuid ning otsida teatisi märksõnade abil. WFS-teenus võimaldab mh: − teha suuremahulisemaid päringuid, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta (sh kuupäevade alusel) ja ka konkreetsete kaardikihtide osas; − otsida metsateatiste registreeringuid nii alade kui kuupäevade kaupa, st just nende parameetrite järgi, mis on kaebaja jaoks olulised; − ühe katastriüksuse piires jälgida metsateatiste registreerimist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei; − erinevaid kaardikihte kasutades välja selgitada, kas mõni eraldis, millele metsateatis on väljastatud, asub alal, millel üldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie põhimõttel; − teha märksõnaotsinguid (nt metsis või erinevad kaitsealad).
16.Kaebaja on algatanud arvukalt kohtuasju ning nendes selgunud asjaoludest nähtuvalt ei pea kohus täna enam kohtupraktikas väljendatud kolmekuulist kaebetähtaega põhjendatuks. Kui haldusasjas 3-21-1203 põhjendati 3-kuulist kaebetähtaega muu hulgas sellega, et WFS-teenuse kasutamine on problemaatiline, siis tänaseks on selgunud, et selle arvamuse taga oli Keskkonnaametist saadud puudulik info. Nimelt ilmnes, et kohtupraktikas välja toodud probleem WFS-teenuse kasutamisel oli tingitud asjaolust, et Keskkonnaamet jagas kohtutega veebilinki, ent jättis selgitamata, et teenus ei toimi pelgalt lingile klikkides, vaid vajalik on kasutada programmi, kus tuleb veebilinki kasutades luua vastav ühendus. Kohus laadis endale vastava programmi (QGIS) arvutisse ning WFS-teenus toimib tõrgeteta. Seejuures on võimalik WFS-teenuse kasutamisel analüüsida suuri andmemahte, kuid seda väga kiiresti. Sel põhjusel ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka seni kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et keskkonnaorganisatsiooni osas võiks kaebetähtaja osas kohalduda HKMS § 46 lg 7 regulatsioon.
17.Seega nähtub eelnevast, et objektiivseid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ei esinenud ning kaebetähtaja rikkumine on põhjendatud üksnes subjektiivsete asjaoludega. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja soovimatusega nt palgata lisatööjõudu, kasutada WFS-teenust või sõlmida andmete töötlemiseks lepingut, õigustada kaebetähtaja ületamist. Tegemist on olnud kaebaja enda teadliku otsustusega.
18.Eeltoodust tulenevalt on metsateatiste registreeringute nr 50000495539 ja 50000490543 osas kaebus esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega, kuivõrd nende vaidlustamise hetkeks (so 17.01.2022) on metsateatiste väljastamisest möödunud enam kui 30 päeva ning enam ka kui seni kohtupraktikas aktsepteeritud kolm kuud. Kohus leiab, et viidatud metsateatiste osas
puudub alus ka kaebetähtaja ennistamiseks. Kuivõrd halduskohus ei ole kaebust veel menetlusse võtnud, siis tuleb haldusasja menetlus metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 tühistamiseks HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 punkti 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata. Kaebuse osaline tagastamine
19.Lisaks metsateatiste registreeringutele nr 50000495539 ja 50000490543 vaidlustab kaebaja haldusasjas 3-22-389 täiendavalt metsateatisi nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461, 50000517559 ja 50000517557, mis kõik olid kaebuse esitamise hetke seisuga realiseeritud. Viidatud metsateatistest nr 50000517559 osas soovib kaebaja selle tühistamist, kuid teiste osas esitas kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõude.
20.Kaebaja taotleb metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 õigusvastasuse tuvastamist. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamisnõuete esitamisel tõi kaebaja välja preventiivse eesmärgi, et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust ning et kaebuse lahendamisel võtta arvesse metsateatiste kumulatiivset mõju. Viidatud metsateatiste osas ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine põhjendatud, lähtudes HKMS § 45 lg-st 2 tulenevatest piirangutest. Kaebaja ise on kaebuses märkinud, et raiete teostamise järgselt on kaebusega õiguste kaitse sisuliselt välistatud, kuna kaebaja eesmärgiks oli vältida raiete teostamist. Nendest metsateatistest on lageraied teostatud 7 eraldisel4 ja raadamine 3 eraldisel5 ning sanitaarraie 4 eraldisel6. Eraldistel, kus on tehtud raadamine ja lageraie, ei ole lähitulevikus teist liiki metsateatiste väljastamine võimalik. Ehkki sanitaarraie järgselt ei ole lageraie tegemine tulevikus välistatud, siis ei saa üksnes sel põhjusel jaatada kaebaja õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtupraktikas ei ole välistatud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2018 määrus nr 3-17-2275), kuid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esiteks olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda, ning teiseks peaksid kaebajal tulevikus sarnases olukorras puuduma õigusvastasuse tuvastamisest tõhusamad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punktid 8.1 ja 9). Seejuures selgitas Riigikohus asjas 3-20-580, et soovist muuta vastustaja halduspraktikat metsateatiste menetlemisel (ehk eelkõige avalike huvide kaitsest kantud argument) ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka tuvastamiskaebuse eeldus, et kaebajal puudub tõhusam õiguskaitsevahend. Kui kaebajal on põhjust arvata, et vastustaja kavatseb samadel asjaoludel registreerida uued metsateatised ja need võidakse viivitamatult realiseerida, siis oleks tal võimalik pöörduda halduskohtusse keelamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 punkt 3, § 45 lg 1). Samuti on kaebajal võimalik esitada
kohtule HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtajal tühistamisnõue, kuna kaebajal on võimalik jooksvalt teatiste väljastamisega tutvuda. WFS-teenuse kasutamisel on kaebajal võimalik jooksavalt jälgida ka metsaregistrist, ega ei ole väljastatud metsateatisi eraldistele, mis olid hõlmatud sanitaarraie metsateatistega.
21.Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud lubada ka metsateatise nr 50000517559 tühistamise nõude asendamist selle tuvastamise nõudega.
22.Kohtu hinnangul ei ole metsateatiste õigusvastasuse tuvastamine vajalik ka kumulatiivse mõju hindamiseks, kuivõrd kumulatiivse mõju hindamine ei eelda metsateatiste õigusvastasuse tuvastamist. Kumulatiivne mõju ning selle hindamise vajadus saab tekkida ka õiguspärasest metsateatisest.
23.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kooskõlas HKMS § 121 lg 2 punktiga 1 tuleb kaebus tagastada nõuetes tühistada metsateatis nr 50000517559 ning tuvastada metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 õigusvastasus.
24.Käesoleva määruse jõustumisega lõppeb haldusasja 3-22-389 menetlus halduskohtus. Kohus ei tagasta tasutud riigilõivu, sest suuremas osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel (vt HKMS § 104 lg 5 punkt 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.