Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2018, Tallinn 3-16-1234
Haldusasja number
Menetlusosalised
BaltNordic Food OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034615-55 tühistamiseks Kaebaja – BaltNordic Food OÜ, volitatud esindaja Mark Obolenski Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
BaltNordic Food OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta BaltNordic Food OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.BaltNordic Food OÜ (edaspidi BNF) kajastas 2015. aasta juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonidel (edaspidi KMD) 24 979,86 euro suurust sisendkäibemaksu Prorest OÜlt ostetud kaubalt. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) alustas 22.09.2015 korraldusega nr 12.2-3/034615-1 BNF suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas perioodi 01.01.–31.08.2015 käibemaksuarvestust seoses BNF ja Prorest OÜ vaheliste tehingutega. MTA laiendas 20.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/034615-51 kontrolliperioodi 2015. aasta septembrile, oktoobrile ja novembrile.
2.Maksu- ja Tolliamet tegi 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034615-55, millega nõudis BNF-lt tagasi tagastusnõuded summas 6497,29 eurot ning kohustas BNF-i tasuma maksusumma 32 462,34 eurot. Maksuotsuse ja kontrollakti järgi ei soetanud BNF Prorest OÜ-lt kaupa tavapärase müügitehingu, vaid ettevõtte osa ülemineku käigus. Kontrollakti kohaselt tegeles Prorest OÜ alates 2014. aastast kuni 2015. aasta juunikuuni HORECA (hotellindus-restoranid-catering) sektori toitlustusettevõtetele toiduainete ja toidukaupade müügiga. Alates 2015. aasta juulist ei deklareeri Prorest OÜ enam toidukaupade müüki toitlustusettevõtetele. Samal tegevusalal alustas tegevust alates 2015. aasta juulikuust ja tegutses kuni augustikuu lõpuni BNF, kes oli varasemalt (01.01.–30.06.2015) tegelenud maiustuste ja diiselveduri tagavaraosade ostumüügiga. MTA hinnangul võttis BNF üle kogu Prorest OÜ ettevõtte osa, mis tegeles toitlustusettevõtete varustamisega. Seetõttu ei tekkinud maksustatavat käivet ja arvetel oli käibemaks lisatud alusetult. Ettevõtte varjatud ülemineku tingisid Prorest OÜ makseraskused ja võlgnevused tarnijate ees, samuti vajadus leida uus väljund juba soetatud ja veel realiseerimata kaubavarude turustamiseks. Üle antud ettevõtte koosseisu kuulusid kaubad (mis jäid edasi samasse lattu), töösuhted, kliendisuhted, suhted tarnijatega, laoteenuse osutamise leping, Prorest OÜ kohustused. Maksumenetluses kinnitasid 10 toitlustusettevõtte esindajat, et alates 2015. aasta juulikuust müüs BNF neile edasi samu kaupu, mida varem oli müünud Prorest OÜ. Enamiku kaupade hindades muudatusi ei toimunud. BNF võttis 2015. aasta juulikuus üle tarnijad, kellelt varasemalt soetas kaupu Prorest OÜ. Nii Prorest OÜ-s kui ka BNF-s oli toiduainete ostu ja müügi koordinaator VM, kes tegutses mõlema äriühingu nimel ning kasutas nende pangakontosid. BNF jättis klientidele mulje, et tegemist on lihtsalt Prorest OÜ ärinime muutumisega. Ostjad jätkasid kaupade tellimist samu kontakte kasutades (VM antud telefoninumbrid ei muutunud), kaupade päritolu oli sama ning muutumatuks jäi ka kaupade kohale toimetamise viis (VM tõi kauba kas ise kohale või organiseeris transpordi). BNF vahenditest tasuti Prorest OÜ võlgu – BNF kontolt võeti välja sularaha ning kohe seejärel kanti sama summa Prorest OÜ kontole, millelt tehti ülekandeid tarnijatele. Prorest OÜ KMD-del on deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu praktiliselt samas suuruses. Prorest OÜ ei ole täitnud MTA korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks, mistõttu pole MTA-l olnud võimalik kontrollida selle äriühingu KMD-del deklareeritud andmete õigsust. MTA-l on põhjust arvata, et Prorest OÜ KMD-d on deklaratiivsed – äriühingul puudub majandustegevus ning deklaratsioonidega püütakse (makse tasumata) jätta muljet ettevõtlusega tegelemisest. 2015. aasta novembris ei tekkinud BNF-l Prorest OÜ-lt soetatud kaupade edasimüügist 0% määraga käivet, kuna 17.11.2015 arvetel nr 1500094 ja nr 1500095 kajastatud kauba edasimüüki Rootsi äriühingule Chemistra AB tegelikkuses ei toimunud. Sellele, et kaupu ei ole Rootsi transporditud, viitavad järgmised asjaolud: CMR-del oli märgitud vale kauba aadress Tallinnas ja tarneaadressiks hoopis Helsingi; CMR-del puuduvad sõidukite registreerimisnumbrid; vedaja AS Linford selgitusel sõitis nende auto Tallinnas aadressile Betooni 13C, kuid seal selgus, et vedu jääb ära, kuna BNF oli tellimuse tühistanud; Helsingis 2(11)
3-16-1234 asuvalt aadressilt vastas Adita OY, et nad ei ole toidukaupu ostnud. Chemistra AB on variühing, mille juhatuse liige AT kinnitas MTA-le, et ta soostus hakkama juhatuse liikmeks, kui Lasnamäe turul pakkus Andrei-nimeline isik talle selle eest tasuks 200 eurot; reaalselt ei tea ta selle äriühingu majandustegevusest midagi. MTA kontrollis BNF väiteid, et vedu teostati Poola kaudu, kuid ka need väited ei pidanud paika. Kuna BNF on arvetel nr 1500094 ja nr 1500095 kajastatud kauba võõrandanud (arvatavasti Bakery Trade OÜ-le), pidi see olema riigisisene käive ja seega oleks eelnimetatud arvetel pidanud kajastama käibemaksu 20% määraga.
3.BaltNordic Food OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud ja täiendatud 17.08.2016) MTA 15.07.2016 maksuotsuse tühistamiseks. 1) Õigust ärakuulamisele rikuti sellega, et MTA ei vastanud kontrollakti suhtes esitatud kaebaja vastuväidetele. Kontrollakti p-des 1.2.–1.3.1.3 tuvastatud asjaolud on kaebajale esmakordselt avaldatud kontrollaktis. Ka kontrollakti p-s 1.2.1.2 märgitud tõendid on kaebaja jaoks üllatuslikud. Kaebajale ei ole võimaldatud tutvuda kontrollakti aluseks olevate tõenditega ega võtta nende suhtes seisukohta. 2) Maksuotsuses ja kontrollaktis tuvastatud ettevõtte osa ülemineku aeg on vastuolus otsuse aluseks olevate tõenditega. Kontrollaktis väidetu kohaselt alustas kaebaja 2015. aasta juulikuus HORECA sektori toitlustusettevõtetele toiduainete ja toidukaupade müügiga. Vahemikus 06.07.–28.08.2015 toimus Prorest OÜ ja kaebaja vahel 12 toidukaupade ostu-müügitehingut. Kontrollaktist ega maksuotsusest ei nähtu, millal ja milliste tehingute alusel täpsemalt toimus väidetav ettevõtte osa üleminek. 3) Maksuotsuses ja kontrollaktis märgitud menetluse õiguslik alus on erinev. Kontrollaktis on kontrollmenetluse alguseks märgitud 24.08.2015 teade, millega maksuhaldur alustas 2015. aasta juulikuu KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude kontrolli. 2015. aasta juuli- ja augustikuus tekkinud enammaksed tagastati kaebaja ettemaksukontole 16.10.2015. Kui kohus peaks tuvastama, et maksuotsuse tegemiseni viinud kontrollimenetlust alustati 24.08.2015 teate alusel, siis on pärast kontrollimenetluse lõppemist (16.10.2015) koostatud kontrollakt ja maksuotsus õigusvastased. Lisaks on maksuotsus ja kontrollakt koostatud pärast üksikjuhtumi kontrollimenetluses määratud kontrollakti ja maksuotsuse koostamise tähtaega, mis olid vastavalt 2016. aasta märts ja aprill. MTA-l puudusid takistused enda määratud menetlustähtaegade järgimiseks. Kontrolliperioodi laiendamine 20.05.2016 korraldusega oli õigusvastane. Kontrollimenetluse läbiviimine ebamõistlikult pika aja jooksul tingis kaebaja intressikohustuse suurenemise. 4) Prorest OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine on vastuolus fiskaalse neutraalsuse ja topeltmaksustamise vältimise põhimõtetega. Kuna Prorest OÜ on oma käibemaksuarvestuses deklareerinud kaupade müüki kaebajale, tekib kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel maksukohustuse kumuleerumine. 5) Vaidlusaluste tehingute ümberkvalifitseerimine on vastuolus tehingute majandusliku tõlgendamise põhimõttega. Kaebaja ja Prorest OÜ vaheliste tehingute sisuks oli toidukaupade müük. Prorest OÜ ei teavitanud tehingupartnereid ja maksuhaldurit ettevõtte osa üleminekust. Tehingute lugemine ettevõtte osa üleminekuks on meelevaldne. Maksuotsuses ja kontrollaktis esile toodud asjaoludest ei ole alust ei eraldi ega ka kogumis järeldada ettevõtte üleminekut. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-20-11 tehtud otsuse p-s 11 rõhutanud, et ettevõtte osa ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Organisatsiooniliseks tervikuks oleva ettevõtte osa üleminekut ei saa järeldada näiteks asjaolust, et makseraskustesse sattunud äriühing on võõrandanud enda varad kolmandale äriühingule, kes jätkab/korraldab omandatud varaga seotud sihtotstarbelist majandustegevust. Praeguses asjas ei ole määratletav väidetavalt üle läinud majandusüksuse tüüp, st tegemist ei ole iseseisvalt toimiva majandusüksusega. 3(11)
3-16-1234 6) MTA pole tuvastanud ega hinnanud Prorest OÜ varakogumi koosseisu enne väidetavat ettevõtte osa üleminekut ja selle järel. Maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu, milline vara peale teadaolevate toidukaupade oleks BNF-le üle läinud väidetava toitlustusettevõtete varustamisega tegeleva „majandusüksuse“ ülemineku käigus. Kaubavarusid ei saa pidada iseseisvaks majandusüksuseks, mis võiks ettevõtte osana üle minna (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas nr C-444/10). Samuti ei ole tuvastatud kohustuste üleminekut. Kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus on tuletatud kunstlikult VM kliendibaasi lugemisega Prorest OÜ omandiks (immateriaalseks varaks). Maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud VM ja Prorest OÜ vahelise õigussuhte olemuse. Kontrollaktist järeldub, et VM-le tegi töötasu väljamakseid Bakery Trade OÜ. BNF ja VM vahel oli sõlmitud käsundusleping. Vastustaja pole arvesse võtnud seda, et toitlustusettevõtjate esindajad kinnitasid, et alates 01.09.2015 tarnis neile toidukaupa Bakery Trade OÜ, kellega kaebaja pole üldse tehinguid teinud. MTA kajastas kaebaja varasemat tegevust ebaõigesti – kaebaja tegeles ka enne 2015. aasta juulit erinevate toidukaupade hulgimüügiga. Kaebaja ei võtnud üle Prorest OÜ tegevuskohta ega sõlminud Vesse 4 aadressil asuva laopinna kasutamiseks lepingut. Maksumenetluses kogutud dokumentidest ei nähtu, et VM oleks maksnud laopinna omanikule sularahas kaebaja nimel üüri. Tuvastatud ei ole BNF ja Prorest OÜ juhtorganite liikmete kattuvust. Juhtorgani staatus on omistatud VM-le, kes pole kummagi äriühingu juhatuse liige. 7) Maksuhaldur on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-t 1, arvestades eranditult vaid maksukohustust suurendavaid asjaolusid ja jättes kõrvale muud tõendid. Maksuotsusest ei nähtu selle faktiline alus. 8) Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-89-11, et kui ettevõtte üleminek toimub mitme tehingu tulemusena vahendlikult ning mõnes tehingus osalevad lisaks üleandjale ja omandajale ka kolmandad isikud (praegusel juhul VM), ei ole käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 selle tehingu suhtes kohaldatav. Kolmandate isikute vahendusel toimunud tehingud maksustatakse üldises korras. Kaebaja ja Prorest OÜ vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimise eeldused MKS § 84 alusel pole täidetud. BNF tasus Prorest OÜ-le käibemaksu ega saanud mingit maksueelist.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebajale anti võimalus enne maksuotsuse andmist esitada oma arvamus ja vastuväited. Seega on kaebaja nõuetekohaselt ära kuulatud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses põhjendanud, kuidas ühe või teise eriarvamuses esitatud seisukohaga nõustumisel oleks maksukohustus pidanud muutuma. 2) Kontrollimenetlus 2015. aasta jaanuari kuni novembri käibemaksuarvestuse üle algatati 22.09.2015 korraldusega, mitte 24.08.2015 teatega. 3) Kaebaja ei ole ümber lükanud asjaolusid, mis viitavad sellele, et ettevõtte üleminek toimus 2015. aasta juulis. Maksuhaldur on kontrollakti p-s 1.1.2 välja toonud erinevad asjaolud, mis maksuhalduri hinnangul kinnitavad ettevõtte osa üleminekut. Kaebajale üle läinud varakogum, on tuvastatud. Samuti tuvastas maksuhaldur, et Prorest OÜ kliendid läksid üle kaebajale. Asjaolu, et Prorest OÜ kliendid olid 2015. aasta juulis kaebaja kliendid, on kõige otsesem tõend, mis kinnitab klientide üleminekut kaebajale. Kaebaja on palganud sama isiku, kes varasemalt töötas Prorest OÜ-s. Asjaolu, et Prorest OÜ ja kaebaja ei ole VM-le ametlikult palka maksnud, ei tähenda veel, et neil ei olnud selle isikuga töösuhet. 4) Isegi kui mõni kaebaja etteheide maksuotsusele on õigustatud, ei ole sellel haldusakti õiguspärasuse seisukohast kokkuvõttes tähtsust. Asjaolust, et vastustaja ei ole vastu vaielnud kõigile kaebaja väidetele, ei saa järeldada, et vastustaja on nende väidetega nõustunud. Kaebaja väited, millele vastustaja on jätnud vastamata, on kas põhistamata või täiesti asjakohatud. 4(11)
3-16-1234
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 1) Kuivõrd maksuotsus ja kontrollakt on piisavalt motiveeritud, läks kohtumenetluses tõendamiskoormus vastavalt MKS § 150 lg 1 kaebajale üle. Kaebajal on maksumenetlusele palju menetluslikke etteheiteid, kuid sisuliselt ei ole ta kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud järeldusi ümber lükanud. Maksumenetluses ei rikutud kaebaja õigust ärakuulamisele. Kaebaja sai kontrollaktile esitada eriarvamuse ning tema vastuväidetele on vastatud. 2) Maksumenetlus kestis alla 10 kuu. Sellise pikkusega menetlust ei ole kohtupraktikas peetud ebamõistlikult pikaks. Asjaolu, et MTA teavitas kaebajat maksumenetluse jätkumisest alles 20.05.2016 korraldusega, mille tegemise ajaks olid möödunud 22.09.2015 korraldusega määratud kontrollakti ja maksuotsuse koostamise tähtajad, ei muuda maksuotsust õigusvastaseks (haldusmenetluse seaduse § 58). Viide 24.08.2015 teatele on kontrollaktis üleliigne ning maksuotsuses ei ole sellele viidatud. Tegelikult oli kontrolli algatamise aluseks 22.09.2015 korraldus, millele on järgnevates korraldustes korduvalt viidatud. 3) Õige on maksuhalduri käsitus, et Prorest OÜ toidukaupade müügiga seotud osa tuleb pidada ettevõtteks tervikliku majandusüksuse tähenduses ning kaebaja võttis üle kõnealuse majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldasid jätkata toiduainete edasimüüki ja tuua ettevõttele kasu. Prorest OÜ ei deklareerinud enam alates 2015. aasta juulikuust toidukaupade müüki toitlustusettevõtetele. BNF jätkas 2015. aasta juulist Prorest OÜ asemel samadelt tarnijatelt ostetud toiduainete edasimüüki samadele klientidele samadel tingimustel ja sama isiku (VM) tööpanuse tulemusena ning ka ettevõtte tegevuskoht (ladu) jäi samaks. BNF-le läks üle majandusüksus, mis säilitas oma identiteedi. Asjaolu, et Prorest OÜ kliendid muutusid 2015. aasta juulis kaebaja klientideks, on kõige kaalukam tõend, mis kinnitab ettevõtte üleminekut kaebajale. VM teavitas ühte klienti (OÜ Karia) 20.07.2015 e-kirjas, et Prorest OÜ ärinimi on edaspidi BNF. Kaebaja väited, et kliendinimekiri kuulus VMle, ei muuda asjaolu, et varasemad Prorest OÜ kliendid jätkasid toidukaupade ostmist BNF-lt. Kaebaja seisukohtadest järeldub, et kogu vaidlusaluse ettevõtte liikumapanev jõud oli VM, kes ei väljastanud arveid enda nimel, vaid Prorest OÜ ja BNF nimel. Seega jätkas VM oma äritegevust Prorest OÜ asemel BNF kaudu. See, et kliendid ostsid alates 01.09.2015 sama kaupa Bakery Trade OÜ-lt, ei puutu praegusesse vaidlusse. 4) Maksuhalduril ei olnud vajadust tuvastada, millisel konkreetsel kuupäeval toimus ettevõtte üleminek. Kuna VM teavitas OÜ-d Karia tarnija ärinime muutumisest 20.07.2016 ekirjas, pidi ettevõtte üleminek toimuma hiljemalt 20.07.2016. Tehes tehingut, millega üleandja annab ettevõtet või selle osa moodustava vara ja õiguste kogumi üle vahetult omandajale, kasutavad tehingu pooled tehingulist kujundusõigust ning neil on võimalus mõista tehingu olemust ja aru saada, kas tegemist on KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud olukorraga. Prorest OÜ on enda 2015. aasta juuli- ja augustikuu KMD-del deklareerinud käibemaksu kaupade müügilt BNF-le. Kuna puudub vaidlus, et Prorest OÜ ei tasunud nendelt tehingutelt käibemaksu, pole tekkinud käibemaksu kumuleerumist. 5) Seoses kaebaja ja Chemista AB vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimisega on kaebaja üksnes märkinud, et Chemistra AB juhatuse liige AT kuulati maksumenetluses üle alles 27.05.2016. Kaebaja ei ole kummutanud maksuhalduri järeldusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.BaltNordic Food OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
5(11)
3-16-1234 1) Kohus ei hinnanud sisuliselt kaebaja väidet, et maksuotsus on tehtud pärast kontrollimenetluses määratud tähtaega ja on seetõttu formaalselt õigusvastane. Samuti jättis kohus arvestamata sellega, et vastustaja rikkus kaebaja õigust ärakuulamisele. 2) Maksuotsuses ja kontrollaktis esile toodud asjaolud ei ole kogumis hinnatavad ettevõtte üleandmisena, sest pole toimunud tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminekut; väide kohustuste ülevõtmise kohta põhineb teadlikel valeväidetel; kliendi- ja hankijasuhete ülevõtmise väide põhineb VM kliendibaasi kunstlikul lugemisel Prorest OÜ omandiks; personali ega juhtorganite liikmete üleminekut ei toimunud; kaebaja ei võtnud üle Prorest OÜ tegevuskohta; maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu Prorest OÜ varakogumi ja -koosseisu tuvastamist ega selle hindamist ettevõtte osa väidetava ülemineku eel ega selle järel. Ettevõtte osa ülemineku järeldamine on vastuolus Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga – ettevõtte üleminek on tuletatud ainuüksi kaubajääkide soetamisest ja nende realiseerimisest. 3) Maksuhaldur ja kohus on jätnud rakendamata uurimispõhimõtte – maksuotsuse aluseks olevaid tõendeid ei ole hinnatud kogumis ja igakülgselt. Samuti on MTA ja kohus valesti kohaldanud MKS § 11 lg-t 1. Kohus on eiranud tehingute toimumist puudutavaid tõendeid ja maksu juurdemääramise põhimõtteid puudutavat Riigikohtu praktikat. Maksuotsus rikub topeltmaksustamise keeldu ning tehingute ühetaolise maksustamise põhimõtet. Maksuotsusega hõlmatud tehingute ümberkvalifitseerimine on vastuolus tehingute majandusliku tõlgendamise põhimõttega. Maksuhaldur ja kohus on eksinud MKS § 83 lg 4 kohaldamisel, mh on tuvastamata kaebaja saadud maksueelis.
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Maksuhaldur ei pea maksuotsuses esitama oma seisukohta maksukohustuslase kõikidele vastuväidetele, kui need on põhjendamatud. 2) Kui maksuhaldur tuvastab, et ostu-müügi tehingute asemel on toimunud ettevõtte osa üleandmine, ei saa maksustamisel lähtuda ostu-müügi tehingu maksustamise sätetest. Kui ettevõtte üleandmise sätete kohaldamise eelduseks oleks isiku teavitus ettevõtte (osa) üleandmise kohta, siis poleks ettevõtte varjatud üleandmist võimalik kunagi tuvastada, sest ükski isik, kes üritab varjata ettevõtte üleandmist, ei esitaks sellist teavitust. 3) Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema täidetud kõik kohtupraktikas nimetatud kriteeriumid. Kaebajale üle läinud varakogum on maksumenetluses tuvastatud. Ettevõtte üleminekut ei ole järeldatud üksnes kaubajääkide soetamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebaja väiteid menetluslike rikkumiste kohta (I), seejärel maksuotsuse tegemise materiaalseid eeldusi puudutavaid väiteid (II) ning viimaks lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
9.Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul rikutud õigust ärakuulamisele. MKS § 13 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Vaidlust pole selles, et maksuhaldur edastas kaebajale 20.06.2016 koostatud kontrollakti (tl 64p) ning kaebaja esitas sellele 06.07.2016 mahuka, 16 lehekülje pikkuse eriarvamuse (I kd, tl 65-73p). Maksuotsuse (I kd, tl 76-78p) p-s 3 on maksuhaldur esitanud oma seisukohad vastuseks kaebaja väidetele. Ehkki maksuhaldur ei 6(11)
3-16-1234 ole käsitlenud iga üksikut vastuväidet, on siiski vastatud olulisematele neist ning kokkuvõttes märgitud, et eriarvamuses esitatud vastuväited ei muuda kontrollaktis toodud seisukohti. See, et kaebaja arvates ei ole tema vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastatud, ei tingi maksuotsuse õigusvastasust.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi MTA ei teavitanud kaebajat aegsasti, et 07.12.2015 loataotluses märgitud kontrollakti ja maksuotsuse koostamise tähtaegasid ei järgita, ei too ka see kaasa maksuotsuse tühistamist. MKS-st ei tulene, et kui MTA ei pikenda õigel ajal enda prognoositud/määratud menetlustähtaegasid, loetakse kontrollimenetlus lõppenuks. Kontrolli õiguslik alus ei lange sellisel juhul ära. Maksumenetluse toimetamise pikenemine järeldub praegusel juhul MTA 20.05.2016 korraldusest (I kd, tl 5-5p). Asjaolu, et MTA ei teavitanud kaebajat menetluse pikenemisest varem, ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). MTA on maksuotsuses selgitanud, miks ei olnud võimalik järgida esialgselt prognoositud tähtaegu. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksumenetluse kestus ei olnud praegusel juhul ebamõistlikult pikk. Kaebaja suhtes tehti üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoni, mille pikk kestus võib kontrolliobjekti ulatuslikkuse tõttu osutuda maksukohustuslasele ülemääraselt koormavaks. II
11.Maksuhaldur on asunud seisukohale, et Prorest OÜ toitlustusasutuste varustamisega tegelev ettevõtte osa läks üle BNF-le, mistõttu polnud Prorest OÜ-l alust toidukaupade müügi arvetele (I kd, tl 124-131p) käibemaksu märkida ega BNF-l nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
12.KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
13.Riigikohus selgitas 01.06.2011 otsuses nr 3-3-1-20-11, et ettevõtte osa ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Maksuhaldur peab võtma seisukoha, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üle antav ettevõte tegutses ning milline osa sellest üle anti. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks võivad olla: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis seejuures, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal (p 11). Riigikohus rõhutas 16.04.2012 otsuses nr 3-3-1-6-12, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata koosmõjus (p 12). Euroopa Liidu õiguse mõttes on ettevõtte üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (Euroopa Liidu Nõukogu 12.03.2001 direktiivi 2001/23/EÜ „Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“ art 1 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 22.11.2011 otsuse nr 3-2-1-113-11 p-s 47, et ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise 7(11)
3-16-1234 sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (nö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused.
14.Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur tuvastanud Prorest OÜ-le kuulunud varade kogumit enne üleminekut ja selle järel. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale üle läinud ettevõtte osa ei eeldanud iseseisva majandusüksusena toimimiseks tootmisvahendeid ega ka muid suuremaid varasid; laopinda ja kaubikuid saab üürida. Ettevõtte vastava osa põhiline vara koosnes ilmselt kaubavarudest ja käibevahenditest. 06.07.–28.08.2015 toimunud tehingutega müüs Prorest OÜ BNF-le toidukaupade laovarud kokku hinnaga 124 899,25 eurot ilma käibemaksuta (kontrollakti lisa 1). See oligi põhiline materiaalne vara, mis kaebajale üle läks. Maksuhaldur ei ole ettevõtte üleminekut järeldanud siiski ainuüksi toidukaupade varude soetamisest, vaid seda järeldust toetavad ka muud tõendid ja asjaolud.
14.1.IB, Prorest OÜ juhatuse liige vahemikus 07.06.2013–14.07.2015, selgitas maksumenetluses, et ettevõttel olid majanduslikud raskused ning üks tema kohviku püsiklientidest tegi talle ettepaneku müüa ettevõte koos laovarudega. Sama isik tegi IB tuttavaks JB-ga, kellest sai Prorest OÜ uus juhatuse liige (IB 05.11.2015 suulised seletused, p-d 1, 4 ja 5 – II kd, tl 41-42p). Siit järeldub, et IB soovis vabaneda võlgades ettevõttest ning Prorest OÜ-st sai 2015. aasta juulis n-ö tühi kest, mille juhatuse liikmeks oli variisik JB, kes polnud maksumenetluses MTA-le kättesaadav.
14.2.Kümne HORECA sektoris tegutseva ettevõtte esindaja maksumenetluses antud seletustest nähtub, et Prorest OÜ nimel müüs neile toidukaupu VM, kes tegi seda ka 2015. aasta juulis ja augustis BNF nimel, ilma et tellijate jaoks oleks muutunud muu, kui arveid väljastava äriühingu nimi. Kauba tellimine (kontaktid ei muutunud) ja kohale toimetamine toimusid edasi samamoodi ning kaubad ja hinnad jäid üldjoontes samaks. Kuna kauba tellijad suhtlesid VMga, selgus neile kaupu müüva äriühingu vahetus mõnel juhul alles arvetelt. Näiteks Europagar OÜ esindaja eeldas, et Prorest OÜ muutis nime BNF-ks (Europagar OÜ esindaja 16.11.2015 suulised seletused, p 2 – I kd, tl 136-137). Samas OÜ-le Karia saatis VM 20.07.2015 e-kirja, milles teatas, et firma uus nimi on BNF (I kd, tl 163). Kõnealuses e-kirjas märkis VM oma kontaktide alla Unigra S.r.L veebilehe aadressi (www.unigra.it), mis kliendi jaoks oli märk sellest, et jätkatakse sama tootja kauba tarnimist.
14.3.HORECA sektori ettevõtete varustamisega tegeleva majandusüksuse „tuumaks“ ei olnud mitte materiaalne vara, vaid selleks oli VM, kellel olid nii tarnijate kui ka klientide kontaktid, mistõttu ettevõtte osa ülemineku järel jätkus sama tegevus sujuvalt ilma katkestusteta uue äriühingu nimel. MTA käsitleb VM ühteaegu nii Prorest OÜ-lt BNF-le üle läinud töötaja kui ka ettevõtte faktilise juhina. Maksumenetluses leidis tuvastamist, et VM-l oli BNF-ga sõlmitud käsundusleping reklaami- ja müügiagendina tegutsemiseks (01.07.2015 käsundusleping – II kd, tl 14-15; VM 16.02.2016 suulised seletused, p-d 4 ja 5 – II kd, tl 10-12) ning VM-l oli õigus teha BNF kontolt makseid ja võtta klientidelt vastu sularaha (OL 19.10.2015 suulised seletused, p-d 11 ja 13 – I kd, tl 170-172). MTA tuvastas BNF ja Prorest OÜ pangakontosid võrreldes, et BNF tellis kaupu samadelt tarnijatelt, mis Prorest OÜ (kontrollakti p 1.1.2 alap 5). Prorest OÜ poolt BNF-le müüdud toidukaupade tarnija, Itaalia äriühingu Unigra S.r.L maksumenetluses edastatud kirjavahetusest nähtub, et Prorest OÜ nimel tellis kaubad, korraldas kaupade transpordi ja nende eest tasumise VM (II kd, tl 19-40 (tõlge)).
14.4.Ringkonnakohtu arvates ei ole määravat tähtsust sellel, kelle immateriaalseks varaks saab lugeda suhteid klientide ja hankijatega. Oluline on see, et alates 2015. aasta juulist tarnis BNF samadelt tarnijatelt pärit toidukaupu samadele tellijatele, kellele oli neid kaupu müünud Prorest
8(11)
3-16-1234 OÜ ning kogu tegevust koordineeris sama isik – VM. Sellest järeldub üheselt nii üle läinud ettevõtte osa majandustegevuse kui ka kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus.
14.5.Vaidlust pole selles, et BNF tegutses alates 2015. aasta juulist samal tegevusalal, mis Prorest OÜ. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette tema varasema tegevuse ebaõiget kajastamist (kontrollaktis tehtud viide maiustuste ja diiselveduri tagavaraosade ostule ja müügile), kuid pole esitanud tõendeid selle kohta, et tema varasem tegevus ning kliendid ja hankijad olid samad, mis pärast Prorest OÜ-lt laovarude soetamist. BNF pangakontolt Swedbank AS-s (II kd, tl 98109) nähtub, et 2015. aasta esimeses pooles on kontol toimunud vähe ülekandeid, kuid alates sama aasta juulist on tulnud palju ülekandeid erinevatelt (muu hulgas) toitlustamisega tegelevatelt ettevõtetelt, nende seas maksumenetluses selgitusi andnud ettevõtted (Europagar OÜ, Eesti Kondiiter OÜ, Sushi Set OÜ jt), kes varasemalt olid ostnud toidukaupa Prorest OÜlt. BNF teistelt pangakontodelt SEB Pank AS-s (II kd, tl 115-133) ja AS-s Citadele banka Eesti filiaalis (II kd, tl 138-145) ei nähtu ülekandeid samadelt toitlustusettevõtetelt.
14.6.VM oli enda nimel sõlminud üürilepingu kestusega 01.02.2015–28.02.2020 Tallinnas Vesse 4 asuva laopinna ja kontoriruumide kasutamiseks (I kd, tl 175-180), mille eest ta ka ise tasus (I kd, tl 204). VM sõlmis omakorda Bakery Trade OÜ esindajana Prorest OÜ-ga lepingu samal üüripinnal laoteenuse osutamiseks (II kd, tl 45-46). Seejuures esitas Bakery Trade OÜ 2015. aasta juulis laoteenuse osutamise eest arve nii Prorest OÜ-le (II kd, tl 47) kui ka BNF-le (II kd, tl 48). BNF tasus arve 04.08.2015 (BNF pangakonto väljavõte 01.01.–31.08.2015 – II kd, tl 98-109). See, et BNF kasutas just Vesse 4 asuvat ladu, järeldub VM 20.07.2015 e-kirjast OÜ-le Karia (I kd, tl 163). Maksumenetluses ei leidnud kinnitust BNF volitatud esindaja OL väide, et kõik BNF poolt Prorest OÜ-lt soetatud kaubad asusid Vana-Narva mnt 28h laos (OL 19.10.2015 suulised seletused, p 19 – I kd, tl 170-172), kuna tegemist oli toitlustuskohaga (kohvik), kuhu poleks mahtunud suur kogus toidukaupa, ning Prorest OÜ ja UÜ Vokvest vaheline üürileping selle pinna kasutamiseks lõppes 01.07.2015 ning rentnik vabastas pinna 10.07.2015 (UÜ Vokvest 25.11.2015 vastus – II kd, tl 5-9). Järelikult jätkas BNF sama laopinna kasutamist, mida oli vahetult eelnevalt kasutanud Prorest OÜ. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kaupa oleks hoitud mujal kui Vesse 4 asuvas laos.
14.7.Maksuhaldur tuvastas, et 17.07.2015 ja 19.07.2015 on BNF pangakontolt välja võetud vastavalt 2920 ja 3000 eurot sularaha, mis kohe seejärel on pandud Prorest OÜ kontole ning millest on tasutud Prorest võlgnevusi tarnijatele (Dtrim Grupp OÜ, Premia Tallinna Külmhoone AS, Unigra S.r.L). BNF-lt saadud vahendite arvelt täideti seega Prorest OÜ jooksvaid kohustusi, et üle läinud majandusüksus saaks BNF nime all tõrgeteta oma tegevust jätkata.
14.8.Prorest OÜ esitas majandusaasta aruande viimati 2014. aasta kohta. Prorest OÜ 2015. aasta juuni ja juuli käibedeklaratsioonide lisade INF (II kd, tl 37 ja 38) võrdlemisel nähtub, et äriühing lõpetas 2015. aasta juulis kauba müügi toitlustusasutustele ja enam vastavat käivet ei deklareeri. Ka Prorest OÜ pangakonto väljavõte perioodist 2015. aasta aprill kuni november (II kd, tl 81-97p) näitab käibe olulist vähenemist. Seevastu nähtub BNF-i 2015. aasta juuli müügiarvete nimekirjast (III kd, tl 150-158p), et BNF varustas toidukaupadega mitmeid ettevõtteid, mida varem oli varustanud Prorest OÜ. BNF 2015. aasta majandusaasta aruande järgi kasvas müügitulu (käive) 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 142 106 euro võrra. Seega, samal ajal kui vähenes Prorest OÜ käive müügist toitlustusasutustele, suurenes BNF-l samast tegevusest tulenev käive. Käivete muutus on üks ettevõtte üleminekule viitavatest asjaoludest (Riigikohtu 26.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-55-13, p 45).
14.9.Majandusüksuse tegevuse eripära (ei eelda olulisi materiaalseid vahendeid; suurema osa tööst saab ära teha üks isik; tähtsad on suhted hankijate ja klientidega) arvestades piisab eelnevalt nimetatud asjaoludest ettevõtte osa ülemineku tuvastamiseks. Maksuotsus ei ole 9(11)
3-16-1234 vastuolus kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktikaga (10.11.2011 otsus kohtuasjas C-444/10), kuna praegusel juhul ei olnud tegemist pelgalt kaubavarude müügi tehinguga. VM juhitud iseseisev HORECA ettevõtete toidukaupadega varustamisega tegelev majandusüksus säilitas oma identiteedi ja oli võimeline BNF kaudu samamoodi edasi tegutsema nagu Prorest OÜ nime all. BNF ei müünud edasi üksnes Prorest OÜ-lt soetatud toidukaupu, vaid ostis ka ise kaupu juurde (BNF 2015. aasta juulikuu KMD BNF osa – II kd, tl 66-68). Asjaolu, et sarnane majandustegevus jätkus 2015. aasta septembris Bakery Trade OÜ kaudu, ei muuda vaidlusaluste tehingute maksustamist. Üleminek BNF-le võis olla plaanitud vaheetapina, et VMi tegevus saaks hiljem jätkuda Bakery Trade OÜ-s. Kontrollakti p-s 1.3.1.2 kirjeldatud asjaoludest võib järeldada, et oma maksuarvestuses Chemistra AB-le vormistatud võltsarveid kasutades üritas BNF kontrollimenetluse ajal varjata kaupade tegelikku ostjat, kelleks oli Bakery Trade OÜ.
15.MTA ei ole majandusliku tõlgendamise põhimõtet valesti kohaldanud. Riigikohus märkis 17.06.2013 otsuse nr 3-3-1-1-13 p-s 17.3, et „[e]ttevõtte ülemineku tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, millise vormi pooled on tehingule andnud. [---] Pooled ei saa valida tehingule vormi, mis ei vasta selle sisule, kuid annab siiski maksustamisel eeliseid. [---] Maksustamisel saab ja tuleb lähtuda sellest, mis majanduslikus mõttes tegelikult toimus.“ Kuigi praegusel juhul on sõlmitud laovarude ostu-müügileping, näitavad asjaolud kogumis, et tegelikult toimus ettevõtte üleminek. Prorest OÜ ei teavitanud MTA-d ega BNF-i ettevõtte üleandmisest, sest tehinguosalised, kes olid ettevõtte üleminekust teadlikud, üritasid seda MTA eest varjata, et BNF saaks Prorest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. VM, IB ja OL varasem tutvus (OL 19.10.2015 suulised seletused, p-d 4 ja 14 – I kd, tl 170-172; IBi 05.11.2015 suulised seletused, p-d 6-8 – III kd, tl 167-168p) võimaldas neil kokku leppida ettevõtte varjatud üleminekus.
16.Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldur ei pea tuvastama ettevõtte ülemineku täpset kuupäeva. Kohtupraktika kohaselt ei pea vara tingimata minema üle korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-2-1-82-10 (p-d 12 ja 13), 3-2-1-41-11 (p 15) ja 3-2-1129-11 (p 11)). Maksumenetluses kogutud tõendite põhjal saab ettevõtte ülemineku toimunuks lugeda hiljemalt 20.07.2015, mil VM saatis OÜ-le Karia teavituse tarnija muutumise kohta.
17.Riigikohus selgitas 01.06.2011 otsuse nr 3-3-1-20-11 p-s 15, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84, kuna ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 15.03.2012 otsusele nr 3-3-1-89-11, mille p-s 10 on märgitud, et kui ettevõtte ülemineku raames toimuvad tehingud kolmandate isikute osavõtul, toimub nende tehingute osas käive käibemaksuseaduse tähenduses ning tavapärane käibemaksuga maksustamine. Selle erandi järgimata jätmine on võimalik MKS § 83 lg 4 (näilikud tehingud) või MKS § 84 (maksudest kõrvalehoidumine) kohaldamisel (vt ka Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022, p 12). Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-89-11 kirjeldatule sarnaneva olukorraga. Tehinguosalisteks olid BNF ja Prorest OÜ, kelle nimel võis tegutseda VM, kuid kes ei olnud tehingupooleks ega ilmselgelt ka isikuks, kellel puudus teave ettevõtte üleminekust. Kontrollaktis on siiski viidatud MKS §-le 84 ning leitud, et kaebaja sai maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise kaudu.
18.Kaebaja väited topeltmaksustamise vältimise, fiskaalse neutraalsuse ja ühetaolise maksustamise põhimõtete rikkumisest on alusetud. Ettevõtte või selle osa omandamine ei ole iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamist piirav asjaolu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld tuleneb sellest, et kuna ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt käivet, ei teki ettevõtte üleandjal kohustust maksta käibemaksu. Viidatud säte ei anna ettevõtte 10(11)
3-16-1234 üleandjale valikuõigust, kas maksustada ettevõtte vara koosseisus üleantava kauba võõrandamist või mitte. Kui müüjal puudub kohustus käibemaksu maksta, siis pole tal ka õigust lisada tehingu väärtusele käibemaks ning sellest tulenevalt puudub ka ostjal kohustus seda käibemaksu müüjale tasuda. Seega ei ole täidetud KMS § 29 lg 3 p-s 1 toodud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus (vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-1-20-11 (p-d 12–15), nr 3-3-1-85-12 (p 11) ja 3-15-1022 (p 13)). Maksuhaldur on viidanud sellele, et Prorest OÜ KMD-del on käibemaksu ja sisendkäibemaksu deklareeritud sisuliselt võrdsetes summades, kuid Prorest OÜ pole esitanud maksuhaldurile selgitusi ja dokumente, mille põhjal deklaratsioonide õigsust kontrollida. Sellest võib järeldada, et Prorest OÜ ei ole riigile käibemaksu tasunud. Sellises olukorras ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 14). Üksnes asjaolu, et kaebaja tasus Prorest OÜ arvete alusel käibemaksu, ei anna kaebajale õigust sisendkäibemaksu maha arvata.
19.Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11 lg 1). Õige ei ole kaebaja väide, et kontrollaktis on jäetud kajastamata suurem osa maksumenetluses kogutud materjalidest. Kontrollaktis on viidatud olulisematele tõenditele ning maksuhalduri järeldused tuginevad kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele kogumis. Isegi kui möönda mõningate ebatäpsuste esinemist kontrollaktis, ei mõjuta need kokkuvõttes kontrollakti ja maksuotsuse lõppjäreldusi.
20.Kuna apellatsioonkaebuses pole esitatud vastuväiteid kontrollaktile ja maksuotsusele osas, mis puudutab tehinguid Chemistra AB-ga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maksuotsust selles osas käsitleda. III
21.Eelneva põhjal jääb BNF apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 13.04.2017 otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.