Gerta Reinholdi kaebus Tartu Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr 1712271/21091 (ehitusluba) tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 7. augusti 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Gerta Reinholdi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Gerta Reinhold Vastustaja – Tartu linn Kolmas isik – EEA Majad OÜ esindaja Gert Roosaar
RESOLUTSIOON
Jätta Gerta Reinholdi määruskaebus rahuldamata
7.augusti 2017. a määruse resolutsiooni p 9 muutmata.
ning
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsuse 20. juuni 2017. a korraldusega nr 652 anti välja ehitusluba nr 1712271/21091 „XXX ehitusloa väljastamine, hoonele aadresse määramine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“.
2.Gerta Reinhold esitas 21. juulil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb ehitusloa nr 1712271/21091 tühistamist. Kaebaja vaidlustab korralduse põhjusel, et kavandatud ehitustegevusest tulenevad mõjud rikuvad tema subjektiivseid õigusi (muudavad ajalooliselt väljakujunenud elukorraldust s.h privaatsust ja rahu Kitzbergi (tupik)-tänavas, vähendavad kaebaja kinnisasja turuväärtust jne) ning detailplaneeringu koostamata jätmisega rikuti demokraatliku riigi põhimõtteid elukeskkonna kujundamisel. Kaebaja leiab, et kavandatav ehitustegevus on vastuolus kehtivate planeeringutega ja õigusnormidega.
3.G. Reinhold esitas 2. augustil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tartu Linnavalitsuse 21.06.2017. a otsuse nr 1712271/21091 „Ehitusloa väljastamine“ kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.
Korralduse kehtivuse tagajärjel on alustatud lammutus- ja kaevetöödega, mille käigus pöördumatult rikutakse Karlova miljööväärtuslikku ala ja kaebaja subjektiivseid õigusi. Väljastatud ehitusluba on ebaseaduslik põhjustel, et on ületatud krundi maksimaalset täisehituse protsenti, maksimaalset korruste arvu ja lubatud korterite arvu ning vastustaja on lubamatult võimaldanud rekonstrueerida ja muuta ajaloolist hoonestusala ja ajaloolise hoone välisilmet. Vastustaja on rikkunud varasemas menetluses antud lubadust, et A. Kitzbergi tänav ei muutu läbikäidavaks tänavaks, kuna seoses ehitustegevusega kasutatakse tänavat pinnase äraviimiseks, mis on juba rikkunud tänava asfalteeritud osa ja millega rikutakse A. Kitzbergi tänaval elavate isikute igapäevarahu ning turvalisust. Pärast ehitusloa alusel tööde teostamist ei ole enam võimalik kaebaja õigusi tagada ega huvide arvessevõtmist kaaluda ning kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustada. Kaebaja eesmärgiks on miljööala säilitamine ja ülerahvastamise vältimine. Avaldaja kinnistu on muinsuskaitse all ning asub väikesel tupiktänaval, mille privaatsus on läbi aegade olnud oluliseks lahutamatuks väärtuseks. Valitud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu ei kahjusta ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve. Kolmas isik on teadlik projekteerimistingimuste vaidlustamisest ja ehitusprojekti vastuolust õigusaktidega ning on võtnud teadlikult riski, et ehitusluba on vastuolus seadusega ning vaidlusaluse hoone laiendamine ja rekonstrueerimine ei ole sellises mahus lubatud. Kui kaebus jääb rahuldamata, lükkuks ehitustööde algus vaid edasi.
4.Vastustaja palub vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamine riivaks oluliselt eelkõige kolmanda isiku, EEA Majad OÜ õigusi ning valitseb suur avalik huvi kehtiva ehitusloa realiseerimise vastu tervikliku komplekshoone valmimisel. Lisaks seisneb avalik huvi selles, et ehitustööde kohesel peatamisel muutuks ohtlikuks lahtise liivapinnasega ehitusobjekt. Esialgse õiguskaitse taotluses esitatud eesmärgid, miljööala säilitamine ja ülerahvastamise vältimine ei ole kaebaja subjektiivsete õigustena kohtus kaitstavad. Kaebaja ei ole vaidlusaluse kinnistu naaber. Ükski kaebaja mainitud negatiivne mõjutus ei ole sellise intensiivsusega, mis annaks aluse jaatada tema õiguste riivet. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi.
5.Kolmas isik EEA Majad OÜ palub samuti vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu. Kaebuse esitajal puuduvad sellised subjektiivsed õigused, mida ehitusluba võiks kahjustada, ehitise laiendamisega ei riivata kaebuse esitaja omandiõigust, eraelu ega tervist ning see ei mõjuta kaebaja kinnismälestise vaadeldavust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks kolmanda isiku huve – kolmas isik on alustanud ehitustegevust ning teinud sellega seoses kulutusi ja võtnud finantskohustuse.
6.Tartu Halduskohus jättis 7. augusti 2017. a määrusega G. Reinholdi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9).
7.Esialgse õiguskaitse vajadust (HKMS § 249 lg 1) ehitusloa vaidlustamisel ei saa iseenesest välistada, sest ehitusloa realiseerimise faktilisi tagajärgi ei ole tõenäoliselt võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada tagantjärele.
8.Haldusasjas 3-16-2611, milles kaebaja vaidlustab XXX projekteerimistingimusi, on tuvastatud, et kaebaja kinnistu ei piirne XXX kinnistuga. Halduskohus on selles asjas asunud seisukohale, et on ebatõenäoline vahetu negatiivne mõju kaebaja naabrusõigusest tulenevatele huvidele ning negatiivne mõjutus pole sellise intensiivsusega, et võiks rikkuda kaebaja eraelu või tervist. Kuigi halduskohtu otsus pole veel jõustunud, nõustub kohus ka praeguses asjas viidatud seisukohtadega ega pea kaebuse eduväljavaateid suureks.
9.Kaebaja väited tema kinnistu väärtuse vähenemise kohta seoses XXX ehitustöödega ei ole seni tõendatud. Kui vaidlustatud ehitusluba peaks tõepoolest õigusvastaseks osutuma ja kaebaja väide kinnistu väärtuse vähenemisest tõendamist leiab, ei ole välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine Tartu linna vastu.
10.Kaebaja viitab ka ehitusloa objektiivsele õigusvastasusele (vastuolu kehtiva õigusega) ning väidab selle negatiivset mõju ümbruskonna (A. Kitzbergi tn) elanikele. Ehitusloa vaidlustamist teiste isikute või avalikes huvides kehtiv õigus ei võimalda, mistõttu pole sellisel juhul avalikes huvides võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset.
11.Kaebaja huvidega võrreldes tuleb pidada kolmanda isiku huvi, et tema ettevõtlusele ei seataks põhjendamatuid takistusi, ta saaks jätkata alustatud ehitustöödega ja ei peaks kandma põhjendamatuid kulutusi. Samuti on vastustaja ja kolmas isik välja toonud olulised avalikud huvid, et käsilolevas ehitusetapis (kaevetööd) ei ohustataks ümbruskonna elanikke ning et pikka aega korrastamata kinnistul ehitustööd pikemaks ajaks ei peatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.G. Reinhold esitas 21. augustil 2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
7.augusti 2017. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
13.Halduskohus on üle tähtsustanud kohtuasjas nr 3-16-2611 tehtud kohtulahendi mõju käesolevale menetlusele. Kaebaja vaidlustab ehitusluba vastuolu tõttu projekteerimistingimustega. Ületatud on krundi täisehitusprotsenti, korruselisust ja maksimaalset korterite arvu, kuid halduskohus pole nende osas seisukohta võtnud ja hinnanud, kas ületamised võivad mõjutada kaebaja subjektiivseid õigusi. Rikutud on nõudeid ehitusprojektile, milles ei sisaldu andmeid hoone ajaloo ja väärtuslike detailide kohta ning ehitisregistris puudub seadusega ettenähtud tööprojekt ja selle olemasolu ei ole kinnitatud.
14.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebus on esitatud avaliku huvi, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on tõenäoline, kuna liiga täisehitatud naaberkinnistu mõjutab naabrite subjektiivseid õigusi negatiivselt ja saab olla aluseks ehitusloa kehtetuks tunnistamisele.
15.Halduskohus on teinud kaalutlusvea leides, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste suhtes. Kohtuvaidlus ei ole arendajale üllatuslik ning arendaja on teadlikult võtnud riski asudes ehitama ilmselgelt suuremat ja seadusega keelatud ehitist. Töövõtja on kohustatud tagama teostatavate tööde ohutuse absoluutselt igal ajal, mistõttu on ebaõige halduskohtu järeldus, et ohutusnõuete tagamine oleks arendajale põhjendamatu kulu ning ehituse seiskamine oleks ohuks ümbruskonna elanikele. Avaliku huvi olemasolu sellise ehitise vastu on küsitav. Avalikkus ja isegi lähinaabrid ei teagi, missugune ehitis XXX tegelikult rajatakse. Ehitusluba on väljastatud pärast projekteerimistingimuste menetlust ilma detailplaneeringut algatamata.
16.Vastuses määruskaebusele palub Tartu linn jätta määruskaebus rahuldamata.
17.Valitseb suur avalik huvi kehtiva ehitusloa realiseerimise vastu tervikliku ja ühtse linnaruumi kujundamisel ning ehitustööde graafikujärgsel jätkumisel aitab see leevendada elupindade puudust. Lisaks esineb lahtiste pinnasetööde peatamisel oht varinguteks. Esialgse õiguskaitse rakendamisel saaks ülemäära kahjustatud kolmanda isiku õigused ja huvid. Ehitustegevust on alustatud ja arendaja on kandnud sellega seoses erinevaid kulusid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine mõjutab lisaks negatiivselt XXX piirinaabreid XXX X ja X omanikke, kelle kinnistu piirile on planeeritud rajada tugimüür.
18.Kaebus on perspektiivitu. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi põhistatud subjektiivset õigust, mida vaidlusalune ehitusluba võiks kahjustada. Kaebaja väitel vähendab XXX ehitis
XXX hoone turuväärtust ja vähendab privaatsust, kuid vastustaja hinnangul see nii ei ole ning tuleb arvestada, et kaebaja elab tiheasustusega linnas. Kaebaja tegeleb endale kuuluvas XXX hoones majutusteenuse pakkumisega, mistõttu võib võimalik konkurendi lähedus XXX hoones avaldada mõju kaebaja klientuuri arvule, kuid äritegevuses tuleb sellise võimalusega arvestada.
19.Ehitise puhul ei ületata projekteerimistingimustes esitatud korruselisuse arvu. Krundi täisehituse protsendi hulka ei tule arvestada maa-alust parklat, mille pealne on kasutatav korterelamute õuena. Lahenduse eskiisi on tutvustatud Karlova Seltsile ning naaberkinnistute omanikele, lisaks on hoone kavandid avaldatud ajalehes Tartu Postimees. Kõik ehitusega seonduvad dokumendid on kättesaadavad riiklikus ehitisregistris.
20.Vastuses määruskaebusele palub kolmas isik jätta määruskaebus rahuldamata.
21.Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole suutnud ei veenvalt ära näidata, millised on need tema subjektiivsed õigused, mille tagamiseks peaks kohus esialgset õiguskaitset kohaldama. Kasutusest väljalangenud hoone kordategemist ja kasutuselevõtmist ei saa keelata seepärast, et see kaebuse esitaja sõnul tema privaatsust riivab või kaebajale kavandatav arhitektuurne lahendus lihtsalt ei meeldi. Kaebaja kinnistul puudub ühine piir XXX kinnistuga, mistõttu ei saa kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist pidada tõenäoliseks. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Puudused ehitusprojektis või tööprojekti puudumine ei saa tingida esialgse õiguskaitse vajadust. Isegi juhul, kui kohus peaks mingis osas tuvastama ehitusloa mittevastavuse kehtivatele õigusaktidele, kuuluks kolmandale isikule väljaandmisele uus, kõigile normidele vastav ehitusluba ning ehitamine võiks selles sätestatud tingimusi arvestades jätkuda.
22.Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ebaproportsionaalne ning kahjustaks kolmanda isiku õigusi ja huve. XXX kinnistu hoone ei ole kaebuse esitajale kuuluvalt kinnistult vaadeldav. Tegemist ei ole naaberkinnistutega ning kaebaja vaate XXX ehitatavatele hoonetele varjab naaberkinnistul olemasolev hoone. Lisaks asub vaidlusalune kinnistu võrreldes kaebaja kinnistuga tasapinnaliselt tunduvalt madalamal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus on ületähtsustanud kohtuasjas 3-16-2611 tehtud jõustumata kohtulahendi mõju ja kordab suures osas nimetatud kohtulahendis esitatud seisukohti. Halduskohus on nõustunud haldusasjas 3-16-2611 esitatud seisukohtadega vaidlustatava määruse p-s 17.2, milles möönab, et mõju kaebaja kui XXX kinnistuga mitte piirneva kinnistu omaniku võimalikele naabrusõigusest tulenevatele huvidele on ebatõenäoline ning mõjutused pole sellise intensiivsusega, et rikkuda kaebaja elu või tervist. Määruskaebuse väidetel on ehitusprojekt vastuolus projekteerimistingimustega ning vaidluses ehitusloa üle on mõjutused oluliselt intensiivsemad kui vaidluses projekteerimistingimuste üle, mistõttu kohus ei saa asuda samale seisukohale. Kaebaja väidab, et ehitusloa alusel ehitatakse kolmekorruselise maja asemel neljakorruselised, krundi täisehituse protsent on lubatud 30% asemel 88,1% ning lubatakse ehitada 29 korteri asemel 46 korterit. Alljärgnevalt ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas ehitusluba võib olla kaebaja välja toodud kriteeriumites vastuolus projekteerimistingimustega, vaid analüüsib, kas võimalikud minetused mõjutaksid kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt.
25.Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu vastustaja kinnitusele, et olemasoleva hoone katuseharja kõrgust ei ole lubatud muuta ning vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja. Seega ei too korruste arv (kolm või neli korrust) kaasa olemasoleva hoone kõrguse muutust ja võimalikku
intensiivsemat mõju kaebaja naabrusõigustele nt vaate varjamisele, krundi valgustingimustele vms.
26.Vaidlus krundi täisehituse protsendi üle seisneb peamiselt selles, kas maa-alust parklat, mille pealne on kasutatav õuealana, tuleks arvestada täisehituse protsendi hulka või mitte. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-4-12, mille p-s 22 on asutud seisukohale, et liiga täis ehitatud naabruses paiknev kinnistu rikub naabrite õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud kohtuasjas esitatud seisukohad käesolevalt kohaldatavad. Nimelt selgitab Riigikohus sama lahendi p-s 18, et naabrite õiguste kaitse aspektist on seejuures oluline ka see, kui palju tõstetakse maapinda naaberkinnistutega võrreldes ja kuidas mõjutab see nende kinnistute olukorda nimetades eelkõige valguse ligipääsu, vaadet, pinnavee valgumist naaberkinnistuile ja kõrguste erinevusest tulenevat võimalikku kinnistute kasutamise piiranguid. Käesolevalt seoses maa-aluse parkla rajamisega XXX kinnistule ei ole kaebaja nimetatud õiguste rikkumine tõenäoline, arvestades asjaolu, et kaebaja kinnistu XXX ei ole XXX piirinaaber ning kaebaja kinnistu asub looduslikult oluliselt kõrgemal kui vaidlusalune kinnistu.
27.Määruskaebuses puuduvad põhjendused, kuidas võib rikkuda kaebaja õigusi see, et 29 korteri asemele ehitatakse kaebaja hinnangul 49 korterit. Esialgse õiguskaitse taotluses viitab kaebaja, et lubatud majapidamiste arvu olulise ületamise tõttu tekitatakse ülerahvastamine ja rikutakse miljööväärtuslikul hoonestusalal piirkonnale iseloomulikku asustustihedust ja hoonestuslaadi. Lisaks vähendab kaebaja hinnangul piirkonna ülerahvastamine avaldaja kinnistu turuväärtust s.t. avaldajale tekib kahju. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja subjektiivse kaitstava õigusena võiks kõne alla tulla vaid väidetav kaebaja kinnistu väärtuse vähenemine s.t kaebaja omandiõiguse riive. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (RKHKo 28. märts 2012, nr 3-3-1-4-12, p 12; RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 22). Käesolevas menetlusetapis ei pea kaebaja küll tõendama talle tekkivat kahju, vaid hinnata tuleb sellise kahju tekkimise tõenäosust. Sellegipoolest on ringkonnakohtu arvates XXX korterite arvust tulenev otsene kahjulik mõju kaebaja kinnistu väärtusele vähetõenäoline. Kaebaja kinnistu võimaliku turuväärtuse vähenemine piirkonda lisanduvate korterite tõttu on ülemäära oletuslik ja võib olla tingitud muudest kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest. Liiatigi on võimalik, et pikka aega tühjana seisva hoone rekonstrueerimisel lähinaabruses võib ümbritseva kinnisvara väärtus suureneda. Riigikohus on möönnud, et seoses elanike arvu kasvuga võivad liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaasid rikkuda isiku õigust tervise kaitsele ning privaatsusele, kuid märkinud, et niisuguste kahjulike mõjutuste vältimiseks ja sätestatud piirides hoidmiseks on võimalikud erinevad avalik-õiguslikud vahendid (RKHKo 24. mai 2010, nr 3-3-1-29-10, p 23). Käeolevalt tuleb märkida, et vastustaja kinnitusel (tl 65 pöördel) on ehitusprojekti kohaselt igapäevane ligipääs XXX kinnistule avaliku Kitzbergi tänava kaudu ette nähtud vaid jalakäijatele ning kinnistu piirile rajatakse piirdeaed koos väravaga, seega on vähetõenäoline müra ja heitgaaside koguse oluline suurenemine tasemeni, mis võiks rikkuda kaebaja subjektiivset õigust tervise kaitsele.
28.Riigikohus on mitmes lahendis (RKHKm 22. september 2014, nr 3-3-1-59-14, p 11; RKHKm 2. märts 2006, nr 3-3-1-3-06, p 8; RKHKm 9. veebruar 2006, nr 3-3-1-10-06, p 9 jt) selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaitsta ning oht selle kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (RKHKm 22. september 2014, nr 3-3-1-59-14, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 7. augusti 2017. a määruse p-s 17.2 märgituga kaebuse perspektiivituse osas. Eelnevast tulenevalt ei saa kaebaja võimalike naabrusõiguste riive ringkonnakohtu hinnangul olla käesolevas vaidluses sedavõrd oluliselt intensiivsem, et see tingiks halduskohtust erinevale seisukohale asumise.
29.Halduskohus ei ole jätnud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata põhjusel, et kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks (määruskaebuse p-d 4, 5) või seetõttu, et kaebaja ei ole tõendanud talle tekkiva kahju suurust (määruskaebuse p 12). Taotlus on eelkõige jäänud rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu, kuna kaebusest ei nähtu, et rikutud oleks kaebaja õiguslikult kaitstavaid huve või õigusi.
30.Ühtlasi jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited ebaseadusliku ehitustegevuse kohta (määruskaebuse p 6 ja alajaotused), mille kohaselt ei vasta ehitustegevus Majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ mitmetele sätetele. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda üksnes isik oma õiguste kaitseks. Nimetatud viited ebaseaduslikkusele ei oma tähendust kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse üle otsustamisel ning iseenesest määruse nõuetele kõigiti vastav ehitustegevus ei ole halduskohtus kaitstavaks väärtuseks, välja arvatud juhul, kui sätte eesmärgiks on avaliku huvi kõrval ka üksikisiku huvide kaitse. Kaebaja viidatud sätete puhul ei saa sellist käsitlust jaatada.
31.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb jälgida, et abinõu koormaks avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi niivõrd, kuivõrd seda võib pidada kaebaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on siinkohal märkinud, et igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (RKHKo 16. detsember 2017, nr 3-3-1-87-16, p 14). Kaebaja on enda õigustatud huvina välja toonud õiguse välja kujunenud privaatsele ja rahulikule elukeskkonnale ning omandiõiguse, kolmas isik huvi projekti realiseerimise vastu ja ehitustegevuse seiskamisega kaasnevad kulutused ning vastustaja avaliku huvi seoses ohutusega ehitise seiskamisel ning pikaajaliselt korrastamata kinnistu kasutuselevõtmise. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb oluliste asjaoludena huvide kaalumisel arvestada, et kaebaja ei ole valmiva objekti piirinaaber ning ehitised ei ole praktiliselt kaebaja kinnistult vaadeldavad maapinna erinevate kõrguste ja piirinaabri hoonete tõttu. Vaidlusalusest ehitusloast nähtub naabri, XXX kooskõlastus (tl 24), mistõttu on asjakohatu määruskaebuse väide, et lähinaabrid ei tea, missuguseid hooneid tegelikult rajatakse. Seega saavad ehitise valmimisega kaasnevad võimalik riive kaebaja õigustele olla vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist ja ehitustegevuse peatamist kolmandat isikut ja avalikku huvi kahjustaval viisil.
32.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lõpptulemusena esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata jätnud. Gerta Reinholdi määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. augusti 2017 määruse p 9 muutmata.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.