Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-302 pidamise tehnikat ning sisustust. Neil arvetel märgitud käibemaksu 17 000 eurot kajastas XXX OÜ 2017. a septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu arvestuses ning kuna sellel perioodil äriühing alles alustas oma majandustegevusega ja maksustatavat käivet ei olnud tekkinud, oli äriühingul käibedeklaratsiooni esitamisel 2017. a septembris tagastusnõue 17 000 eurot. Nimetatud kauba (varade) müüjad B OÜ ja P OÜ ei ole XXX OÜ-ga sõlmitud ostumüügitehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 12 860 eurot riigile tasunud. Kahtluse all ei ole ostu-müügitehingute toimumine arvetel kajastatud poolte vahel ega tehingute objektiks olevate varade olemasolu. Maksuhalduril on aga tekkinud põhjendatud kahtlus, et sõlmides B OÜ ja P OÜ-ga varade soetamiseks tehingud, pidi isik olema teadlik, et müüjad ei tasu tehingutelt tekkivat käibemaksu riigile. Olukorras, kus ostja teadis või pidi teadma, et müüja ei tasu tehingutelt käibemaksu riigile, on ostja teadlikult osalenud maksupettuses. Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis või pidi teadma, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Taotlejal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikkuses osales XXX OÜ maksupettuses. Maksupettuse korral ei ole täidetud sisendkäibemaksu maha arvamise kriteeriumid. Seega on XXX OÜ kajastanud alusetult 2017. a septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu arvestuses B OÜ ja P OÜ väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku 12 860 eurot ning selles osas on käibemaksu tagastusnõue alusetu. Maksuhalduri kahtlused tuginevad sellele, et XXX OÜ ja B OÜ ning P OÜ on seotud isikud. XXX OÜ juhatuse liikmeteks on MM (XX.XX.XXXX) ja VV (s. XX.XX.XXXX). Kontrollitaval perioodil toimunud tehingute tegemise ajal olid B OÜ juhatuse liige JT (s. XX.XX.XXXX) ning P OÜ juhatuse liikmed JT ja VV (s. XX.XX.XXXX). VV oli kontrollitaval perioodi ühtlasi B OÜ töötaja. VV ja VV on endised abikaasad ning alates 2017. a novembrist saab VV väljamakseid VV-ga seotud äriühingust L OÜ (registrikood XXXXXXXX, juhatuse liige VV). Kuigi isikud on alates 12.04.1999 lahutatud, on nad B OÜ juhatuse liikme OE sõnul praegu elukaaslased. Rahvastikuregistri andmetel on VV-l ja VV-l ühine elukoha aadress ja ühine laps. Menetluse käigus esitatud 29.09.2017 sõlmitud ostu-müügilepingutest nähtub, et tehingutes osalesid lisaks B OÜ juhatuse liige OE (s. XX.XX.XXXX), kes oli kuni 31.08.2017 P OÜ juhatuse liige ja kuni 06.09.2017 B OÜ juhatuse liige. Lisaks on XXX OÜ ja B OÜ andnud maksuhaldurile teavet, et kõigi osapoolte vahel sõlmitud ostu-müügitehingutes osales ka UL. UL on XXX OÜ juhatuse liikme MM elukaaslane ning laste isa. Tehingutes osales UL, kuna ta on XXX OÜ juhatuse liikme MM-ga seotud äriühingu N OÜ (registrikood XXXXXXXX) töötaja ja aitas XXX OÜ-d kõikides küsimustes. N OÜ osutab XXX OÜ-le juhtimisteenuseid. Tehingutes osalenud UL kinnitas maksuhaldurile, et kõik tehingute osapooled tunnevad teineteist juba varasemalt. Kuigi UL antud selgitustest ei nähtu, et isik kinnitaks varasemat tutvust JT-ga, on ta kinnitanud, et XXX OÜ teine juhatuse liige VV tundis kõiki tehingupooli. Tehingupooled olid seega omavahel läbi juhatuse liikmete V ja VV seotud isikud tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 p-de 1 ja 8 mõistes. Ühtlasi nähtub ostja ja B OÜ kui kolmanda isiku antud seletustest, et ülejäänud tehingute osapooled on teineteisega varasemalt ja pikaajaliselt tuttavad. XXX OÜ pidi olema teadlik, et B OÜ ja P OÜ ei tasu tehingutelt tekkinud käibemaksu. Tasumine toimus täies mahus B OÜ-le. B OÜ ja P OÜ juhatuse liige JT-l puudus sisuline roll äriühingute majandustegevuses ja ostu-müügitehingute sõlmimises. B OÜ-l ja P OÜ-l olid

2(6)

3-18-302 ostu-müügitehingute toimumise ajal maksuvõlad ning peale tehingute toimumist lõpetasid äriühingud oma tegevuse. Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. XXX OÜ puhul on tegemist alustava ettevõttega. Äriregistris esmakande tegemise aeg oli 27.09.2017, mis on kaks päeva enne kohvikute inventari ostu-müügitehingute sõlmimist. Soetatud varade ostmist 2017. a septembris finantseeriti seotud isikult N OÜ (registrikood XXXXXXXX) võetud laenuga, sest äriühingul puudusid rahalised vahendid tegevusega alustamiseks. XXX OÜ pikaajaline laenukohustus on 102 100 eurot. Perioodi 2017. a september kuni detsember käibedeklaratsioonide esitamise tulemusena on äriühing deklareerinud kokkuvõttes tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 166,66 eurot. Eelnimetatud käibedeklaratsioonidel kajastab XXX OÜ käivet seotud isikule YYY OÜ ning sisendkäibemaksu arvestuses seotud isikult N OÜ soetatud juhtimisteenust. Seega ei nähtu XXX OÜ esitatud käibedeklaratsioonidelt, et äriühingu majandustegevusest on jõudnud tekkida lisandväärtust. Maksuhaldur möönab, et see võib olla põhjustatud asjaolust, et tegemist on alustava ettevõttega, kuid seda enam ei saa maksuhaldur olla veendunud, et juhul kui XXX OÜ-l tekib kontrollimenetluse tulemusena tasumisele kuuluv maksukohustus, on äriühingul piisavalt vabu vahendeid tekkivate kohustuste tasumiseks. 2017. a septembris soetatud varade puhul on tegemist likviidse varaga, mida on võimalik igal ajal võõrandada. Sealjuures on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on osalenud maksupettuses, mistõttu ei saa maksuhaldur olla veendunud, et kontrollimenetluse tulemusena tekkiva tasumisele kuuluva maksukohustuse ajal on isikul jätkuvalt olemas varad, mille arvelt oleks võimalik tekkivaid kohustusi tasuda või mida saaks sissenõudmise menetluse käigus võla katteks sundvõõrandada. XXX OÜ-l puudub registervara. Maksuhaldur viib XXX OÜ maksustamisperioodi september 2017 käibedeklaratsiooni esitamisega tekkinud käibemaksu enammakse ehk tagastusnõude õigsuse kontrolli läbi MKS § 106 lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. Tänaseks on maksuhaldur juba ära kasutanud käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada asjassepuutuva tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra. KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt on maksuhaldur kohustatud vabastama hiljemalt 17.02.2018 september 2017 käibedeklaratsiooniga esitatud käibemaksu tagastusnõude summas 17 000 eurot XXX OÜ-le kuuluvale ettemaksukontole ning seda enne tagastusnõude õigsuse täielikku tuvastamist. XXX OÜ ei ole käesoleva taotluse esitamise kuupäeva seisuga esitanud perioodi 2017. a septembri käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude täitmise taotlust oma pangakontole, kuid ei saa välistada, et äriühing esitab taotluse koheselt peale ettemaksu vabastamist ettemaksukontole. MTA on MKS § 106 lg 2 järgi kohustatud viivitamata täitma tagastusnõude, kui on varem MKS § 33 lg 1 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. Maksuhaldur on tuvastanud, et XXX OÜ-l puuduvad kinnistusraamatu andmetel kinnistud, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt ei oma äriühing sõidukeid. Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ei oma äriühing väärtpaberikontosid. Seega ei ole võimalik sooritada MKS § 130 lg-tes 1, 2 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Maksuhaldurile esitatud pangakonto jääk 06.11.2017 seisuga oli 4,60 eurot, hilisema perioodi pangakonto jäägi osas maksuhalduril teave puudub. 2017. a septembris soetatud varade arestimist MKS § 130 lg 1 p 4 alusel ei pea maksuhaldur mõistlikuks, sest tegemist on likviidse varaga ning maksuhalduril ei ole võimalik tagada, et arestimise hetkeks äriühing jätkuvalt varasid omab. Varade arestimine takistaks ühtlasi XXX OÜ kui ka kolmanda isiku YYY OÜ, kes varasid valdab, igapäevast majandustegevust.

3(6)

3-18-302 Täitetoiming lõpetatakse MKS § 1361 lg 2 p 3 järgi, kui XXX OÜ on esitanud tagatise 15 432 eurot (12 860 eurot + 20% sundtäitmise kulud, s.o 2572 eurot). Kui XXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 12 860 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(6)

3-18-302 on lahendis nr 3-3-1-52-03 (p-d 10, 11) leidnud, et ostja ei pea kontrollima seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. MTA 09.02.2018 taotlus ei sisalda põhjendusi, miks ei nõuta vastava vastutusotsusega (MKS § 96) maksuvõla tasumist müüjate juhatuse liikmelt JT-lt. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub JT-le korteriomand asukohaga XXX. Vastutusotsuse tegemise korral on vajadusel võimalik selle kinnisvara arvelt kogu maksuvõlg (summas 12 860 eurot) tervikuna sisse nõuda. Sellises olukorras ei ole põhjendatud nõuda maksuvõla tasumist kolmandalt isikult (ostjalt) ega kohaldada tema vara suhtes aresti. Kuna OE selgitustest nähtub, et B OÜ, P OÜ tegelikuks juhiks oli tema, vastutab temagi müüjate maksukohustuse eest MKS § 40 lg 1 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-302 ülejäänud tehingute osapooled on olnud teineteisega pikaajaliselt tuttavad. Maksuhalduri kahtlust toetab senine kohtupraktika, mille järgi ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Riigikohus on leidnud, et osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 17).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.