Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-1802 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1802 perioodil teinud kahele enda töötajale sularahas töötasu väljamakseid, mille on jätnud deklareerimata. pildimees OÜ on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult RWT ja TREK arveid ning teinud RWT ja TREK arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. 3) Maksuhaldur tuvastas 21.09.2015 maksuotsusega, et äriühing ei kasutanud perioodil august 2014 – oktoober 2014 tööjõurendi teenust, vaid töid teinud isikud olid pildimees OÜ enda töötajad. Töötajate värbamise protsessiga tegeles pildimees OÜ. Töökuulutused olid üleval äriühingu kodulehel, samuti portaalis www.cv.ee ning kontaktisikuks oli märgitud XX. Töökuulutuste eest tasus pildimees OÜ. Töövestlusi viis läbi XX. Töölepingud väidetava renditööjõuga sõlmis pildimees OÜ ning lepingu sõlmimisel ei osalenud väidetav rendile andja Velum Service OÜ (VS) ega BT, kes deklareeris töötajate töötasusid. Piisava tööjõu olemasolu eest vastutas pildimees OÜ, st VS-le ei esitatud tellimusi. pildimees OÜ koostas töögraafikuid ja muutis neid töötajate haigestumise korral. Töölepingu lõpetamise soovist teavitati pildimees OÜ-d. pildimees OÜ heaks töötanud isikud ei teadnud, et nende tööandjaks on VS või BT. Nimetatud äriühingute juhatuse liikmeid (AA ja CC) ei ole töötajad kunagi kohanud. Osade väidetavalt VS-lt renditud töötajate töötasusid on varasematel perioodidel deklareerinud pildimees OÜ ehk teisisõnu algselt oli pildimees OÜ nende tööandjaks ja hiljem vormistati pildimees OÜ poolt samade töötajate rentimine. Töölepingu seaduse (TLS) regulatsioon ei toeta lähenemist, et tegemist oleks olnud kolmepoolse suhtega (renditööga). Tööjõurendi leping on sõlmitud VS-ga, kuid viimane ei ole registreerinud ühtegi töötajat töötajate registris ega deklareerinud väljamakseid töötajatele. pildimees OÜ heaks töötanud isikute väljamaksed on deklareerinud BT ning seejuures on deklareeritud tööjõumaksud riigile täies ulatuses tasumata. Näilike tööjõu rendilepingutega ja arvetega sai pildimees OÜ mittelubatava maksueelise töötasudelt deklareerimata tööjõumaksude näol. pildimees OÜ on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult VS arveid ning teinud VS arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. 4) pildimees OÜ juhatuse liikmeteks maksuvõla tekkimise perioodil olid XX ning YY, kelle tööülesanded oli mõnevõrra jaotatud, kuid mõlemad olid äriühingu tegevuses aktiivsed ja juhtisid selle igapäeva tööd. Juhatuse liikmete tööülesannete jaotus ei tulene äriühingu põhikirjast. pildimees OÜ majandusaasta aruanded on allkirjastanud mõlemad juhatuse liikmed. 5) XX rikkus pildimees OÜ juhatuse liikmena maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustust. pildimees OÜ ei ole XX juhatuse liikmeks oleku ajal kasutanud tööjõurendi teenust, vaid tegemist oli pildimees OÜ enda töötajatega, seega töötasude deklareerimise ning tasumise kohustus oli äriühingul. Samuti maksti XX juhatuse liikmeks oleku ajal pildimees OÜ töötajatele töötasu sularahas ning kasutati äriühingu käibemaksuarvestuses võltsarveid, millega deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu, samuti tehti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mida ei kajastatud äriühingu maksudeklaratsioonil. XX korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et esitas ebatõeste andmetega maksudeklaratsioonid, mille tulemusel on pildimees OÜ-le 10.06.2015 ning 21.09.2015 maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksusummad tänaseni tasumata. Seega on XX pildimees OÜ juhatuse liikmena rikkunud ka kohustust tagada rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. 6) XX on pildimees OÜ juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. XX oli teadlik, et pildimees OÜ töötajad vormistati tööle kui renditööjõud ning deklareeriti teise äriühingu poolt; XX teadmisel maksti kontrollitaval perioodil pildimees OÜ ametlikele töötajatele töötasusid ka sularahas ja seda ei deklareeritud; XX teadmisel kajastas pildimees OÜ sisendkäibemaksu arvestus arveid tehingute kohta, mida reaalselt ei toimunud, mistõttu 3(9)

3-16-1802 oli ta ka teadlik, et nende arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Asjaolud kogumis iseloomustavad XX tahtlikku tegevust. XX tahtliku tegevuse ning pildimees OÜ-le maksuotsustega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos.

XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada.

1) Maksuhaldur ei ole piisavalt analüüsinud, kas tegemist oli pildimees OÜ või teise äriühingu töötajatega. 2) Kaebaja süü on tuvastatud valesti. pildimees OÜ juhatuse liikmete ülesanded olid ära jaotatud. Kaebaja ei tegelenud raamatupidamislike küsimustega, ei esitanud maksudeklaratsioone ega tegelenud deklaratsioonide pinnalt tekkinud maksukohustustega. Seega ei saa samastada kaebaja süüd teise juhatuse liikme süüga, kes tegeles maksuküsimustega. Kui juhatuse liikmete vahel on tööülesanded ära jagatud, siis eelduslikult on raamatupidamise eest vastutava juhatuse liikme süü maksukohustuse täitmise tagamise kohustuse rikkumisel suurem, kui turunduse või müügiga tegelenud juhatuse liikmel. Maksuhaldur pidi individualiseerima isikute tahtega seotud asjaolud ning nende pinnalt määratlema, kas kausaalsus on seotud sama summaga. Kaebajal ei olnud eesmärki hoida kõrvale maksude tasumisest, vaid kaebaja tegutses teadmises, et tööjõurendi teenuse kasutamine on seaduslik. Kaebaja eesmärk juhatuse liikmena oli vaid see, et ettevõtte tehniline pool toimiks. Muud kohustused usaldas ta heausklikult teisele juhatuse liikmele. Kaebaja ei saanud eeldada, et pildimees OÜ teine juhatuse liige rikub enda kohustusi ning seetõttu ei pidanud kaebaja vajalikuks teostada pidevat järelevalvet YY tegevuse üle. 3) Kui isik on varatu ning maksuvõla sissenõudmine ja täitmine on põhimõtteliselt välistatud, ei ole mõistlik läbi viia niivõrd mahukat vastutusmenetlust ja teha vastutusotsust. See viib maksuhalduri ressursside raiskamiseni.

Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja vastuväited maksuvõla olemasolule on üldsõnalised. Maksuhaldur on nimetatud küsimust piisavalt analüüsinud. 2) Vastutusotsuses on põhjendatud, et kaebaja oli teadlik, et osales näilikus skeemis, mille eesmärgiks oli ebaseaduslikult vähendada pildimees OÜ tasumisele kuuluvaid maksukohustusi. Tööülesannete jaotusel ei ole tähtsust, sest seadusest tulenevaid kohustusi ei saa ära jagada. Mõlemad juhatuse liikmed on kohustatud tagama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Oluline ei ole see, kes esitas vastavad deklaratsioonid, vaid see, kas kaebaja oli teadlik sellest, et deklaratsioonidel esitatakse valeandmeid. Kaebaja teadlikkus tehingute näilikkusest on tõendatud ja sellest tulenevalt oli kaebaja teadlik, et deklaratsioonidel deklareeritud andmed olid ebaõiged. Seega on kaebaja tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustusi ehk on jätnud äriühingu kohustused tähtaegselt ja täielikult täitmata. Kui tahtlus ei ole kohane, siis raske hooletus on igal juhul kohane. 3) Vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, kas pildimees OÜ-l oli maksuvõla tasumiseks ressursse ajal, kui kaebaja sai maksukohustusest teada, või kas kaebaja oli vastutusotsuse tegemise ajal maksevõimeline.

Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Vastutusotsuses on piisavalt põhjendatud maksuvõla tekkimise asjaolusid. Tehingute majandusliku sisu ümberhindamise võimaluse annab MKS § 83 lg 4. Kõigi vastutusotsuse 4(9)

3-16-1802 põhjenduste kordamine ei ole vajalik (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on viidanud TLS § 6 lg-le 5, mille kohaselt peavad tööandja ja töötaja renditööga seotud asjaoludes selgelt kokku leppima. Käesoleval juhul ei olnud töötajad teadlikud, et nad tegelevad renditöö osutamisega. Töötajate selgituste kohaselt toimus kogu suhtlus pildimees OÜ juhatuse liikmetega ning nad ei teadnud teistest äriühingutest midagi. Kuigi töötasu laekus teiselt äriühingult, said töötajad aru, et tegemist on pildimees OÜ-s töötamise eest saadud töötasuga. Mõned töötajad on kinnitanud ka sularahas töötasu saamist pildimees OÜ juhatuse liikmetelt. Töösuhte tuvastamisel ei oma määravat tähtsust, kellega olid sõlmitud töölepingud või kellelt laekus töötasu. Töötajad tegid tööd pildimees OÜ heaks ning allusid viimase juhatuse liikmete (sh kaebaja) juhtimisele ja kontrollile. Seega vastavad töösuhte tunnused pildimees OÜ ja töötajate vahelisele töölepingulisele suhtele (TLS § 1 lg 1). Kaebaja hüpoteetiline väide, et tööjõurendi toimumine ei ole siiski välistatud, ei ole piisav maksuvõla olemasolu kahtluse alla seadmiseks. Seega on pildimees OÜ-l tekkinud maksuvõlg. 2) Tallinna Ringkonnakohus on järjepidevalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist võlaõigusseaduse § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-101284 p-d 11 ja 18; 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-112581, p-d 14 ja 17; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011 otsus nr 3-08-7). Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks, vaid tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega, ei ole peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 16-17). 3) Vastutusotsuses on kajastatud eraldi mõlema juhatuse liikme tegevust ja tuvastatud asjaolude pinnalt määratletud ka nende individuaalse süü vorm. Vastutusotsuses esile toodud asjaolud annavad piisava aluse lugeda XX teadlikuks pildimees OÜ ja viimase heaks tööülesandeid täitnud füüsiliste isikute omavaheliste õigussuhete tegelikust sisust. Isegi kui juhatuse liikmete vahel oli kokku lepitud teatav tööjaotus, siis XX poolt töövestluste 5(9)

3-16-1802 läbiviimine, töötajatele töölepingute allkirjastamiseks andmine ning sularahas töötasu maksmine kinnitab tema poolt personaliküsimustega tegelemist ja faktilist teadmist sellega seotud asjaoludest. Samuti kinnitab kaebaja teadlikkust tema enda töötamine pildimees OÜ-s tööjõurendi vormis ning selliste töötajate vormistamine pildimees OÜ-sse tööjõurendi kaudu, kes olid varasemalt pildimees OÜ töötajad (vastutusotsuse p-d 4.1.1 ja 4.1.2). Tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksupettuses osalemisele, mille sisuks ja eesmärgiks on olnud tööjõu kasutamine reaalset majandustegevust omava äriühingu (pildimees OÜ) poolt, kuid sellega seotud maksukohustuse vormistamine tööjõurendilepingu kaudu teise juriidilisse kehasse, kellelt maksukohustuse sissenõudmine on perspektiivitu. Lugedes XX teadlikuks tööjõu värbamisega seotud õigussuhete tegelikust sisust, sai ka võltsarvete kajastamine sisendkäibemaksu hulgas ning nende alusel ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine (väljamaksed suuremas summas, kui tasuti töötajatele) toimuda vaid tema teadmisel ja osavõtul. Seega ei saa tõusetuda ka küsimust, kas XX-l oli piisavalt aega reageerida teise juhatuse liikme rikkumisele. 4) Maksuhalduri etteheide pildimees OÜ-le ja selle juhatuse liikmetele (sh kaebajale) seisneb tehingute tegeliku olemuse varjamises, jätmaks muljet töötasude deklareerimise kohustuse puudumisest. Kaebaja ei ole väitnud, et tööjõu hankimine tööjõurendi kaudu oleks toimunud tema teadmata või tema tahte vastaselt. Kaebaja on seisukohal, et tööjõurent on reaalselt toimunud selliselt, nagu dokumentidel kajastatud. Seejuures on tuvastatud, et tööjõu värbamine on toimunud kaebaja osavõtul. Seega ei ole määravat tähtsust, kelle ülesandeks oli deklaratsioonide esitamine ja deklaratsioonide alusel pangkontolt maksukohustuste täitmine, kuna mõlema juhatuse liikme osavõtul või heakskiidul vormistati tehinguid viisil, millega varjati tegelikku maksukohustust ja sellele vastavat deklareerimise kohustust. XX poolse rikkumise ja pildimees OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest XX etteheidetava tegevuseta ei oleks äriühing esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jätnud makse tasumata. 5) Seaduses ei ole sätestatud eeldust, et vastutusotsuse tegemisel tuleks hinnata ja arvesse võtta isiku majanduslikku seisundit. Küsimus sellest, kas maksuhaldur on kaebaja suhtes vastutusmenetlust läbi viies kasutanud enda ressursse mõistlikult, ei seondu vastutusotsuse õiguspärasusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-1802 siis, kui võimalikust rikkumisest on möödunud teatud aeg. Apellandil oli enamiku deklaratsioonide kontrollimiseks aega alla aasta. Kui maksumenetlus lõppes, oli äriühing varatu. Kui apellandil tekkis mõistlik võimalus teise juhatuse rikkumistele reageerida, kuid sel ajal ei olnud äriühingul enam rahalisi vahendeid, puudub põhjuslik seos apellandi eksimuse ja maksude tasumata jätmise vahel. 3) Vastutusotsus on tehtud maksevõimetule isikule. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole analüüsinud, kas ja miks on otstarbekas teha vastutusotsust isikule, kellelt ei ole lootust maksuvõlga sisse nõuda. Vastutusotsust ei ole kohustust teha igal juhul ning selle tegemise eesmärk ei saa olla ka vastutavate isikute karistamine. Käesolevas asjas on need asjaolud jäänud kaalumata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-16-1802

3-16-1802 põhjenduste puudumist. Maksuhalduri ülesanne on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning nõuda sisse maksuvõlad (MKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 3 ning § 128 lg 1). Maksuhaldur peab kohaldama seadust ühetaoliselt ning reeglina sisse nõudma kõik maksud. MKS § 100 lg-st 2 ja 128 lg-st 6 tulenevalt on maksuhalduril erandjuhtudel õigus jätta maksusumma sisse nõudmata või loobuda maksuvõla sundtäitmisest, kui selle sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebajale kuulub kinnisvara ja sõidukeid, millele on MTA taotluse alusel Tallinna Halduskohtu 21.10.2015 määrusega nr 3-15-2634 seatud juba vastutusmenetluse ajal vastavalt kohtulikud hüpoteegid ja käsutamise keelumärked. Seega ei pidanud kaebaja maksevõimetus olema maksuhalduri jaoks ilmselge ilma kaebaja taotluseta ning puudub alus väita, et maksuhalduri läbi viidud vastutusmenetlus oli eesmärgipäratu ja seetõttu kaebaja jaoks liialt koormav. Haldusakti otstarbekust ei saa kohus hinnata (HKMS § 158 lg 3).

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.