Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-1802

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(12)

3-16-1802 - RWT ja CTE pangakontode väljavõtetest ilmneb, et töötasude tasumiseks vajalik raha laekus CTE-le kas RWT-lt, kuhu omakorda oli eelnevalt raha laekunud pildimees OÜ-lt, või otse pildimees OÜ-lt. - Töötasude väljamakseid töötajatele deklareerisid varatud ja reaalset majandustegevust mitteomavad äriühingud ning deklareeritud summade pealt ei ole riigile midagi tasutud. Näilike tööjõu rendilepingutega ja -arvetega sai pildimees OÜ mittelubatava maksueelise. - pildimees OÜ on kontrollitaval perioodil teinud kahele enda töötajale sularahas töötasu väljamakseid, mille on jätnud deklareerimata. - pildimees OÜ on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult RWT ja TREK arveid ning teinud RWT ja TREK arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. 3) Maksuhaldur tuvastas 21.09.2015 maksuotsusega, et äriühing ei ole perioodil august 2014 – oktoober 2014 tööjõurendi teenust kasutanud, vaid töid teinud isikud olid pildimees OÜ enda töötajad. - Töötajate värbamise protsessiga tegeles pildimees OÜ. Töökuulutused olid üleval äriühingu kodulehel, samuti portaalis www.cv.ee ning kontaktisikuks oli märgitud U. R. I.. Töökuulutuste eest tasus pildimees OÜ. Töövestlusi viis läbi U. R. I.. Töölepingud väidetava renditööjõuga sõlmis pildimees OÜ ning lepingu sõlmimisel ei osalenud väidetav rendile andja Velum Service OÜ (VS) ega BT, kes deklareeris töötajate töötasusid. Piisava tööjõu olemasolu eest vastutas pildimees OÜ, st VS-le ei esitatud tellimusi. Pildimees OÜ koostas töögraafikuid ja muutis neid töötajate haigestumise korral. Töölepingu lõpetamise soovist teavitati pildimees OÜ-d. - pildimees OÜ heaks töötanud isikud ei teadnud, et nende tööandjaks on VS või BT. Nimetatud äriühingute juhatuse liikmed (Ahto Kiil ja T. Raatsin) ei ole töötajaid kunagi kohanud. - Osade väidetavalt VS-lt renditud töötajate töötasusid on varasematel perioodidel deklareeritud pildimees OÜ ehk teisisõnu algselt oli pildimees OÜ nende tööandjaks ja hiljem vormistati pildimees OÜ poolt samade töötajate sisse rentimine. - Töölepingu seaduse (TLS) regulatsioon ei toeta lähenemist, et tegemist oleks olnud kolmepoolse suhtega (renditööga). - pildimees OÜ tegevuses esineb korduv käitumismuster (vt ka 10.06.2015 maksuotsust). Tööjõurendi leping on sõlmitud VS-ga, kuid viimane ei ole registreerinud ühtegi töötajat töötajate registris ega deklareerinud väljamakseid töötajatele. pildimees OÜ heaks töötanud isikute väljamaksed on deklareerinud BT ning seejuures on deklareeritud tööjõumaksud riigile täies ulatuses tasumata. - Näilike tööjõu rendilepingutega ja -arvetega sai pildimees OÜ mittelubatava maksueelise töötasudelt deklareerimata tööjõumaksude näol, seega oli äriühingul ka motiiv, miks võeti töötajad tööle kui renditööjõud. - pildimees OÜ on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult VS arveid ning teinud VS arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. 4) pildimees OÜ juhatuse liikmeteks maksuvõla tekkimise perioodil olid U. R. I. ning V.V. pildimees OÜ juhatuse liikmete seletuste kohaselt olid äriühingus mõnevõrra nende tööülesanded jaotatud, kuid mõlemad juhatuse liikmed olid äriühingu tegevuses aktiivsed ja juhtisid selle igapäeva tööd. Juhatuse liikme kirjeldatud tööülesannete jaotus ei tulene äriühingu põhikirjast. pildimees OÜ majandusaasta aruanded on allkirjastatud mõlema äriühingu juhatuse liikme poolt. 5) U. R. I. rikkus pildimees OÜ juhatuse liikmena teadlikult ja tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustust. pildimees OÜ ei ole U. R. I.e juhatuse liikmeks oleku ajal kasutanud tööjõurendi teenust, vaid tegemist oli pildimees OÜ enda töötajatega, seega töötasude deklareerimise ning tasumise kohutus oli äriühingul 3(12)

3-16-1802 endal. Samuti maksti U. R. I.e juhatuse liikmeks oleku ajal pildimees OÜ töötajatele töötasu sularahas ning kasutati äriühingu käibemaksuarvestuses võltsarveid, millega deklareeriti alusetult sisendkäibemaksu, samuti tehti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mida äriühingu maksudeklaratsioonil ei kajastatud. U. R. I. korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et esitas ebatõeste andmetega maksudeklaratsioonid, mille tulemusel pildimees OÜ-le 10.06.2015 ning 21.09.2015 maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksusummad on tänaseni tasumata. Seega on U. R. I. pildimees OÜ juhatuse liikmena rikkunud ka kohustust tagada rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. 6) U. R. I. on pildimees OÜ juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine ehk isik mõistab, et rikub oma kohustusi. U. R. I. oli teadlik, et pildimees OÜ töötajad vormistati tööle kui renditööjõud ning deklareeriti teise äriühingu poolt; U. R. I.e teadmisel maksti kontrollitaval perioodil pildimees OÜ ametlikele töötajatele töötasusid ka sularahas, mida ei deklareeritud; U. R. I.e teadmisel kajastas pildimees OÜ sisendkäibemaksu arvestus arveid tehingute kohta, mida reaalselt ei toimunud, mistõttu oli ta ka teadlik, et nende arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulu. Asjaolud kogumis iseloomustavad U. R. I.e tahtlikku tegevust. U. R. I.e tahtliku tegevuse ning pildimees OÜ-le maksuotsustega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui U. R. I. oleks pildimees OÜ seadusliku esindaja ja äriühingus toimuva üle kontrolli omanud isikuna korrektselt deklareerinud ja täitnud maksukohustusi, ei oleks tekkinud pildimees OÜ-le maksuvõlgnevust. U. R. I.e juhatuse liikmeks oleku ajal kajastati maksuarvestuses valeandmeid, mille tulemusel ei deklareerinud pildimees OÜ korrektselt tasumisele kuuluvaid maksukohustusi. Maksuvõla tekkimisega otseses põhjuslikus seoses on ka tasumiskohustuse rikkumine, mis sai võimalikuks deklareerimiskohustuse rikkumisest tulenevalt. U. R. I.e teadmisel ning osavõtul esitati pildimees OÜ nimel valeandmetega maksudeklaratsioone, varjates seeläbi tegelikkuses tasumisele kuuluvaid maksusummasid ja jättes maksukohustuse tähtpäevaks täitmata.

4(12)

3-16-1802 tema tööjaotuse järgseks ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik kohustuse mittetäitmisest äriühingu poolt ega võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. 4) MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt oli U. R. I. pildimees OÜ seadusliku esindajana kohustatud tagama maksukohustuse tähtaegse ja täieliku täitmise, kuid ta ei ole seda kohustust täitnud, kuna äriühingul tekkis maksuvõlg. V.V. on maksuhaldurile seletust andes kinnitanud, et seisuga 10.11.2014 oli äriühingul piisavalt rahalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks ja U. R. I. ei ole seda ümber lükanud. Samas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse mittetäitmist ei saa vabandada isegi juhul, et esindataval puudus maksukohustuste täitmiseks vajalik vara (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-3125). 5) Vaidlus puudub selle üle, et U. R. I.el oli juurdepääs pildimees OÜ pangakontole ja seega võimalus täita äriühingu maksukohustusi ning puuduvad tõendid selle kohta, et U. R. I.el oleksid esinenud objektiivsed takistused pildimees OÜ juhtimises osalemiseks. Seega oli U. R. I.el juhatuse liikmena võimalik omapoolse aktiivsuse korral vältida maksuvõla tekkimist või korraldada maksusummade viivitamatu tasumine, kuid ta jäi oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel selles küsimuses tegevusetuks. Juhatuse liikmete omavaheline tööjaotus ei vabasta maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmisest. 6) Arvestades maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolusid, on alust arvata, et U. R. I. oli teadlik skeemist, kus nn tööjõurendi lepingud sõlmiti ühe äriühinguga, töötasu väljamaksed deklareeris teine äriühing ning töötasu maksis hoopis kolmas äriühing. Ei saa välistada, et sellise skeemi pakkus pildimees OÜ-le välja raamatupidamisteenuse osutaja. See aga ei tähenda, et U. R. I. pildimees OÜ juhatuse liikmena saaks seda kasutada tema vastutust vabastava argumendina, kuna juhatuse liikme seadusest tulenevaid kohustusi ja vastutust ei saa edasi delegeerida ega üle anda kolmandale isikule. 7) U. R. I.e süü vormina on käsitletav tahtlus, mis väljendub deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse tahtlikus rikkumises olukorras, kus U. R. I. oli teadlik töötajatega sõlmitud lepingute fiktiivsusest, mille eesmärgiks oli maksueelise saamine. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on ilmne ka põhjuslik seos U. R. I.e käitumise ja äriühingul tekkinud maksuvõla vahel, st kui U. R. I. ei oleks ebaõigete andmetega käibedeklaratsioone esitanud ning deklareerinud ja tasunud seaduses sätestatud tähtpäeval tööjõumaksud, ei oleks pildimees OÜl maksuvõlga tekkinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-16-1802 siis eelduslikult on raamatupidamise eest vastutava juhatuse liikme süü maksukohustuse täitmise tagamise kohustuse rikkumisel suurem kui turunduse või müügiga tegelenud juhatuse liikmel. Järelikult ei saa rääkida sellest, et kaebaja ja teise juhatuse liikme vastutuse eeldus – subjektiivne pool on samastatavad. Maksuhaldur pidi individualiseerima isikute tahtega seotud asjaolud ning nende pinnalt määratlema, kas kausaalsus on ikka seotud sama summaga. MTA on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kuna kaebajal oli juurdepääs ettevõtte arveldusarvele, siis järelikult tegeles ka tema raamatupidamise korraldamisega. Äripartnerite arvete tasumine ja maksude maksmine on kaks täiesti erinevat tegevust. 3) Kaebaja ei ole rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tahtlikult või raskest hooletusest. Juhul, kui kohus leiab, et kaebajal siiski lasus kohustus vastutada ka raamatupidamise ja maksukohustuste eest (hoolimata asjaolust, et nimetatud kohustused olid delegeeritud V.V.ile), siis oli kaebaja käitumine pigem hooletu. Kaebajal ei olnud eesmärki maksude tasumisest kõrvale hoida ning seadusest tulenevaid kohustusi rikkuda (kaebaja tegutses teadmises, et tööjõurendi teenuse kasutamine on igati seaduslik). Kaebaja eesmärk juhatuse liikmena oli vaid see, et ettevõtte tehniline pool toimiks. Muud kohustused usaldas ta heausklikult teisele juhatuse liikmele. Olukorras, kus juhatuse liikmeid on rohkem kui üks, on põhjendatud, et ettevõtte efektiivsema töötamise ja toimimise nimel on ülesanded juhatuse liikmete vahel ära jaotatud. Kaebaja ei osanud ega saanudki juhatuse liikmena eeldada, et pildimees OÜ teine juhatuse liige enda kohustusi rikub ning seetõttu ei pidanud kaebaja vajalikuks teostada pidevat järelevalvet V.V.i tegevuse üle. 4) Asjas ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle, et renditööjõu kasutamine ning sellise tööjõu kasutamise lugemine fiktiivseks ehk asjaolude ümber hindamine on väga keerukas õiguslik toiming. Seega ei saa ka väita, et kaebaja oleks olnud subjektiivselt võimeline olema sellistest asjaoludest ja õiguslikest võimalustest teadlik ning tahtma vastavate asjaolude saabumist. Isegi juhul kui U. R. I. oleks kontrollinud mõistliku aja jooksul maksuõiguslike ülesannete täitmist ja korrektsust, siis kas tal ikkagi oleks olnud aega, et viga tuvastada ja teiseks, kas tal siis oleks võimalik olnud see maksuvõlg ära tasuda. 5) Olukorras, kus isik on varatu ja maksuvõla sissenõudmine ja täitmine on põhimõtteliselt välistatud, ei ole mõistlik läbi viia niivõrd mahukat vastutusmenetlust ja teha vastutusotsust. See viib maksuhalduri enda ressursside raiskamiseni.

3-16-1802 tehingute näilikkusest on vastutusotsuses ära tõendatud ja sellest tulenevalt oli kaebaja teadlik ka sellest, et deklaratsioonidel deklareeritud andmed olid ebaõiged. Seega on kaebaja tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustusi ehk on jätnud äriühingu kohustused tähtaegselt ja täielikult täitmata. Kui tahtlus ei ole kohane, siis raske hooletus on igal juhul kohane. 3) Eelnevat ja vastutusotsuses esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades, on võimalik täpselt aru saada, milles seisis kaebaja süü. Kaebaja, kes tegeles töötajate värbamisega oli ka ise selles skeemis osaline (kui töötaja), s.o osutas pildimees OÜ-le renditööjõu korras teenust. 4) Vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas pildimees OÜ-l oli reaalselt maksuvõla tasumiseks ressursse, kui kaebaja maksukohustusest teada sai. Ka see, kas isikud olid maksevõimelised või mitte, ei oma tähtsust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab pildimees OÜ maksuvõla eest.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-3-1-37-13, p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12; 27.11.2012 üldkogu määrus nr 3-3-1-15-12).

7(12)

3-16-1802 käibedeklaratsioonil arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu ning fiktiivse tööjõurenditeenuse eest esitatud arvete tasumist tuleb seetõttu lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga.

8(12)

3-16-1802 Ainuüksi asjaolu, et töölepingud olid pildimees OÜ heaks tööd teinud isikutel sõlmitud kolmandate äriühingutega, samuti asjaolu, et töötasuväljamakseid tegid kolmandad isikud, ei välista töötajate lugemist pildimees OÜ töötajateks (MKS § 83 lg 4). Määravat tähtsust ei oma see, kellega olid töölepingud sõlmitud, kui muud asjaolud kogumis annavad põhjust järelduseks, et töösuhe oli töötajatel just pildimees OÜ-ga. Töösuhte olemasolu tuvastamisel ei oma määravat tähtsust ka see, kellelt töötasu on töötajale laekunud ning seejuures ei ole nõutav, et tööandja peaks töötasu töötajale maksma isiklikult. Maksuhaldur on tuvastanud, et pildimees OÜ maksis töötajatele töötasu nii äriühingute RWT ja CTE kaudu, kui ka sularahas. Vaidlust ei ole ühtlasi selles, et kõnealused töötajad tegid tööd pildimees OÜ heaks ning allusid viimase juhatuse liikmete (sh kaebaja) juhtimisele ja kontrollile. Seega vastavad töösuhte tunnused kokkuvõtvalt pildimees OÜ ja töötajate vahelisele töölepingulisele suhtele (TLS § 1 lg 1).

3-16-1802 Tallinna Ringkonnakohus on järjepidevalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist võlaõigusseaduse § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11 ja 18; 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-11-2581, p-d 14 ja 17; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011 otsus nr 3-08-7). Äriühingu juhatuse liikmed peavad täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ning ka omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus nr 3-2-1-33-10, p 11). Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks, vaid tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega, ei ole peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 16-17).

3-16-1802 ja faktilist teadmist sellega seotud asjaoludest. Samuti kinnitab kaebaja teadlikkust tema enda töötamine pildimees OÜ-s tööjõurendi vormis, samuti selliste töötajate vormistamine pildimees OÜ-sse tööjõurendi kaudu, kes olid varasemalt pildimees OÜ töötajad (vastutusotsuse p-d 4.1.1 ja 4.1.2) Kaebaja ei ole esitanud usutavat põhjendust ega seda kinnitavaid tõendeid, mis eeltoodud asjaolusid selgitaksid. Isegi kui kirjeldatud viisil tegutsemine võib teatud juhtudel olla juriidiliselt lubatav ja põhjendatud, siis kõnealusel juhul viitavad asjaolud teadlikule maksupettuses osalemisele, mille sisuks ja eesmärgiks on olnud tööjõu kasutamine reaalset majandustegevust omava äriühingu (pildimees OÜ) poolt, kuid sellega seotud maksukohustuse vormistamine tööjõurendilepingu kaudu teise juriidilisse kehasse, kellelt maksukohustuse sissenõudmine on perspektiivitu. Lugedes U. R. I.e teadlikuks tööjõu värbamisega seotud õigussuhete tegelikust sisust, siis sai ka võltsarvete kajastamine sisendkäibemaksu hulgas ning nende alusel ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine (väljamaksed suuremas summas, kui tasuti töötajatele) toimuda vaid tema teadmisel ja osavõtul. Lugedes tuvastatuks U. R. I.e poolt teadlik ja tahtlik juhatuse liikmete ülesannete rikkumine, ei saa ühtlasi tõusetuda küsimust, kas U. R. I.el oli piisavalt aega reageerida teise juhatuse liikme rikkumisele.

11(12)

3-16-1802 vastutusmenetlust läbi viies kasutanud enda ressursse mõistlikult, ei haaku samuti vastutusotsuse õiguspärasusega. Seega ei analüüsi kohus vastavat asjaolu.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.