Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-18 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-17-18 mitteomavat isikuteühendust käsitatakse maksumaksja või maksu kinnipidajana. Praeguses maksuasjas asjakohastes eriseadustes ei ole sätestatud erijuhtusid seltsingu käsitamiseks maksumaksja või maksu kinnipidajana. Seega on MTA jõudnud vastutusotsuse p 7 alap-s 2 õigele järeldusele, et tulu- ja käibemaksukohustus tekkis OÜ-le Veluur ning seda ei saa seltsingulepingule viidates RLE Invest OÜ-le üle kanda ega pidada RLE Invest OÜ-d solidaarvõlgnikuks. Kuna maksukohustus ei teki seltsingu registreerimisest, siis pole tähtsust ka asjaolul, et vastustaja ei ole kaebajale seltsingu registreerimise kohustust selgitanud. Kaebuses viitas kaebaja notariaalsetele dokumentidele seoses OÜ Veluur ja RLE Invest OÜ arendatud korteritega aadressil Mulla tn 2, Tallinn seoses sellega, et seltsingulepingu p 2.3.3 järgi jagavad seltsinglased Mulla tn 2 korteritest saadud tulu, mis tuleb ka maksustamise seisukohalt seltsinglaste vahel jagada. Kuna kaebajale maksu määramise seisukohalt ei oma seltsingu olemasolu tähtsust, ei oma tähtsust ka Mulla tn 2 korteri kohta sõlmitud lepingud. Vastutusotsusega sissenõutava OÜ Veluur maksuvõla tekkimise ajal oli kaebaja äriühingu ainus juhatuse liige, kellel olid ka raamatupidamisvolitused. Raamatupidaja sai kaebajalt andmed, mille alusel esitas maksudeklaratsioone. Kaebajal oli juurdepääs kõigile OÜ Veluur dokumentidele ning ta juhtis äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur selgitas, et kui äriühingul on vaid üks juhatuse liige, vastutab tema äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest ning äriühingu maksuseaduste rikkumised on temale omistatavad. Väidetavate tehingute juures OÜ-dega Maicel ja MHJ esindas OÜ-d Veluur kaebaja, seega teadis ta tehingute tegelikke asjaolusid, kuid kajastas neid maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana. Ka tasumiskohustuse rikkumine oli tahtlik. Kaebajal oli juurdepääs OÜ Veluur kassale, kusjuures kassas oli 2014. a augustis piisavalt vahendeid (32 357,25 eurot), et tasuda käibemaks 16 022,32 eurot, kuid seda ei tehtud. Kaebaja ei tahtnudki summat tasuda, kuna ta tunnistas hiljem ise, et esitas tehingute kohta OÜ-dega Maicel ja MHJ 2015. a mais parandusdeklaratsioonid ainult seetõttu, et kontrollimenetluse kestel tuvastati, et tegemist oli näilike tehingutega ja parandusdeklaratsioonides loobuti varem esitatud võltsarvetest. Lisaks ütles kaebaja, et talle tehti seoses OÜ-de Maicel ja MHJ arvetega ettepanek maksude optimeerimiseks, mida ta läbi oma tegutsemise OÜ Veluur esindajana aktsepteeris ning seetõttu saigi OÜ Veluur võltsarved nr 314 ja 290814. Kaebaja korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et hoiduda kõrvale ka tulumaksu tasumise kohustusest. Tema tegevuse tulemusena tegi OÜ Veluur ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mida olnuks võimalik kasutada ka käibemaksukohustuse täitmiseks. Kaebaja tegevuse eesmärgiks oli maksude maksmisest kõrvalehoidmine ja õigusvastase tagajärje soovimine ehk kaebaja tekitas teadlikult olukorra, kus OÜ Veluur varjas ja vähendas maksukohustuse tekkimist. Taoline tegevus ettevõtte juhtimisel saab oma olemuselt olla ainult tahtlik. Ka intressivõlg, mis on lahutamatult seotud põhivõlaga, tekkis kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena. Kui äriühingu esindamise tulemusena poleks kaebaja maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud ning kui ta oleks olemasolevaid rahalisi vahendeid kasutanud maksukohustuse tasumiseks, poleks OÜle Veluur maksuvõlga tekkinud. Sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsusega haldusasjas nr 3-14-53228 ei ole alust järelduseks, et MKS § 96 lg 1 on vastuolus PS §-ga 12 tagatud võrdse kohtlemise nõudega. Kaebaja leiab põhjendamatult, et MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär on põhiseadusega vastuolus. OÜ-le Veluur 10.10.2016 koostatud intressinõudes on selle andmise õigusliku alusena viidatud MKS § 115 lg-tele 1 ja 3 ning põhjendatud, et intressinõude esitamise tingis maksusummade ja intresside õigeaegne tasumata jätmine. MKS § 117 lg 1 kehtestab

3(7)

3-17-18 intressimääraks 0,06% päevas. Riigikohus analüüsis MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäära põhiseadusele vastavust 29.03.2017 otsuses asjas nr 3-4-1-15-16 ning jõudis järeldusele, et intressimäär on põhiseadusega kooskõlas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

(PS).

RLE Invest OÜ ja Veluur OÜ tegutsesid seltsinglastena ning vastutavad tekkinud maksukohustuse eest solidaarselt. See nähtub eelkõige kaebaja poolt seisukohale lisatud seltsingulepingust nr 02-2013, mille p 2.3.3 sätestab, et pooled jagavad korterite müügist saadud tulu. Seega tuleb maksukohustuse tekkimiseks eelkõige tuvastada tekkinud tulu, mis tuleb seejärel maksustamise seisukohalt jagada seltsinglaste vahel. Lisaks sätestavad seltsingulepingu p-d 7.1 ja 11.1, et pooled arvestavad oma rahalisi kohustusi ning ka tulevikus tekkivate kohustuste jagamist viisil, et summad sisaldavad käibemaksu. See tähendab, et RLE Invest OÜ oleks tehingute tegemisel pidanud esitama arveid koos käibemaksuga, mistõttu lasub käibemaksu tasumise kohustus osaliselt ka RLE Invest OÜ-l. RLE Invest OÜ-le on nimetatud lepingu alusel kantud kokku 290 229,17 eurot, millest käibemaks moodustab 48 371,53 eurot. See tähendab, et Veluur OÜ maksuvõlga tuleb vähendada 48 371,53 euro võrra, kohustades RLE Invest OÜ-d samas ulatuses käibemaksu tasuma. MTA on jätnud tähelepanuta, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Nii vastustaja kui ka halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, sest on jätnud kohaldamata MKS § 42 lg 2 esimese lause. RLE Invest OÜ on solidaarvastutuse kohustuse enesele võtnud seltsingulepingu p-ga 13.2. Arvestades eeltoodut, puudub OÜ-l Veluur maksuvõlg ning juhatuse liikmel süü. Seetõttu puudus alus vaidlustatud vastutusotsuse tegemiseks. Äriühingu majanduslikud raskused tekkisid äririski realiseerumisest, mitte juhatuse liikme õigusvastasest või hooletust käitumisest. Eeltoodut kinnitab ka juhatuse liikme deklaratsioonide parandamine ning soov äriühingu nõuete loovutamisega MTA ees äriühingu maksukohustust täita. Seega ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses piisavalt põhistanud juhatuse liikme süüd, süü vormi ja põhjuslikku seost (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1). PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. MKS § 96 lg 1 annab maksuhaldurile eelise teiste õigusruumis osalejate (eraõiguslike isikute) ees. Riigikohus on leidnud, et enne 01.07.2002 kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on jäänud täitmata nõue äriühingu vastu (22.09.2005 otsus nr 3-2-1-79-05). Võlausaldaja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Praegu ei ole juhatuse liige õigusvastaselt käitunud, äriühing ei ole pankrotis, on endiselt sama juhatuse liikme omandis ning tema poolt juhitav. Seetõttu puudub alus nõuete pööramiseks juhatuse liikme vastu. Halduskohus oleks pidanud lähtuma nn topeltkohustuse teooriast ning seltsinglaste isikliku ja otsese vastutuse põhimõttest. Vaidlustatud otsus ei vasta HMS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuetele, 4(7)

3-17-18 sest väidetav süü ja põhjuslik seos on välja toomata ning arusaamatu. Kaebaja ei ole teinud midagi sellist, mis võiks viidata tema soovile korraldada äriühingu tegevust nii, et kohustused riigi ees jääksid täitmata. Erinevalt pahauskselt käituvatest isikutest on ta olnud koostöövalmis ega ole kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Määratud tulumaksusummat ja käibemaksuvõlga tuleb muuta 48 371,53 euro võrra. Maksumenetluses nr 12.2-3/027567-26 on OÜ Veluur alltöövõtja Salemade OÜ juhatuse liige andnud selgitusi, millest nähtub, et 28.05.2015 seisuga ei olnud Salemade OÜ esitanud kõiki arveid, mis kuulusid esitamisele OÜ-le Veluur. Samuti ei ole kõik seda perioodi puudutavad arved, mida oleks pidanud esitama RLE Invest OÜ, siiani OÜ-sse Veluur jõudnud, kuigi maksumenetluses antud selgitusi arvestades oleks maksuhaldur pidanud RLE Invest OÜ-d kohustama vastavaid arveid esitama. Nende asjaolude kontrollimata jätmise tõttu on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-18 seltsingulepingu p-le 2.3.3, mis sätestab, et lepingupooled jagavad korterite müügist saadud tulu, ja p-dele 7.1 ja 11.1, mille järgi pooled arvestavad oma rahalisi kohustusi ning ka tulevikus tekkivate kohustuste jagamist viisil, et summad sisaldavad käibemaksu. Seltsingulepingu p 13.2 järgi vastutab iga seltsinglane oma varaga seltsingu või seltsinglaste poolt ühiselt kolmandate isikute ees võetud kohustuste eest, mis tulenevad seltsingut juhtima õigustatud OÜ Veluur sõlmitud lepingutest. Kaebaja viidatud seltsingulepingus ei ole selgesõnaliselt sätestatud solidaarvastutust maksukohustuste täitmisel. Isegi kui selline tingimus lepingus sisalduks, puuduks sellel seaduslik alus. MKS § 6 lg 4 p 1 järgi võib üksnes seadusega sätestada juhud, mil juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust, nagu seltsing, või varakogumit käsitatakse maksumaksja või maksu kinnipidajana. Sellised alused on ringkonnakohtule nähtuvalt sätestatud tulumaksuseaduse (TuMS) § 18 lg-s 4, § 29 lg-s 11 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg-s 1, kuid need puudutavad ennekõike välisriigi juriidilise isiku staatuseta varakogumit või isikuteühendust ega ole kohalduvad praegustele asjaoludele.

3-17-18 rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 otsus nr 3-13-1581, p 12 ja otsus nr 3-11-2445, p 14). Maksuhaldur ei ole esitanud XX suhtes deliktiõigusel põhinevat kahju hüvitamise nõuet. Kuna riigi avalik-õiguslik maksunõue ja muu võlausaldaja tsiviilõiguslik kahjunõue on sisult ja eesmärgilt erinevad, on nad sama isiku vastu suunatud eriliigiliste nõuete korral erinevates olukordades. Seetõttu võib seadusandja kohelda neid isikute gruppe erinevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.