lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1611/70

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1611/70
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1063
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar 22. veebruar 2018 3-16-1611 J.K. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses mahaarvamistega vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest Kaebaja/apellant J.K. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada J.K. apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav J.K. esitas 7. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja peab õigusvastaseks tema vanglasisesele isikuarvele laekuvatelt summadelt kinnipidamiste tegemist rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemistoetusena hoiustamiseks vastavalt kehtivale õigusele. Kinnipidamiste aluseks olev norm ei ole põhiseaduspärane. Kehtiva õiguse alusel kinnipidamiste tegemisel ei jää kaebajale alles palga alammäärast 5% ulatuses summat vajalikeks kulutusteks ning vajalikku summat nõuete täitmiseks. Kui kinnipeetaval ei ole rahalisi nõudeid, tuleks laekuvatelt summadelt maha arvata üksnes 20% vabanemisfondi, mitte 70%. Vabanemisfondi tuleks maha arvata raha üksnes neilt, kes vanglas töötavad või kelle arvele laekub rohkem kui 100 eurot kuus. Õiguspärane oleks teha mahaarvamisi vabanemisfondi ja nõuete rahuldamiseks kui laekuvad summad ületavad vältimatuteks kulutusteks vajalikku 23,50 eurot kuus.
2.Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2017. a otsusega J. K kaebuse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) §-st 44 ei tulene, et pärast vabanemistoetusena hoiustamist (20% laekuvatest summadest) ja nõuete rahuldamiseks summade mahaarvamist (50% laekuvatest summadest) peaks kinnipeetavale kasutamiseks jääma mingi kindel summa raha või et mahaarvamisi võiks hakata tegema alles mingist piirmäärast, millest väiksem summa peaks jääma kinnipeetavale alati kätte. Mahaarvamised kaebaja isikukontole laekuvatest summadest on kindlaks määratud seaduse alusel ja vanglal puudub selles osas kaalumisruum. Teatud piires on otsustamisruum laekuvate summade käsutamisel kinnipeetaval endal vastavalt VangS § 44 lgle 4. Õiguskantsler on rõhutanud, et peale ulatusliku riikliku ülalpidamise jääb kinnipeetavale alles ka vähemalt 30% isikuarvele laekuvatest summadest. Vabanemistoetuse hoiustamine on

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

rahaliselt piiratud ning see piirmäär täitub kiiremini, kui kinnipeetava laekumistest ei tehta mahaarvamisi nõuete rahuldamiseks. VangS § 44 ei näe ette nõuete täitmiseks erikorda, vaid tagab, et nõuete täitmiseks eraldatakse kaebaja sissetulekutest selline osa, mis ühtlasi tagab tema vabanemistoetuse kogunemise ning proportsionaalses osas raha kinnipeetavale kasutamiseks tema äranägemisel kaupade ja teenuste ostmiseks. Kehtivast õigusest ei tulene erisusi, mis paneksid kinnipeetava võlgnikuna halvemasse olukorda võrreldes vabaduses viibivate võlgnikega.

3.J. K esitas 18. jaanuaril 2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2017. a otsuse tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et tal on traumajärgne ajukahjustus ja palju kroonilisi haigusi, mis raskendab tal toimuva meelde jätmist ja aru saamist. Halduskohus ei andnud kaebajale advokaati arvates, et kaebaja saab ise hakkama aga ei saa. Kohtuotsusest sai kaebaja aru, et ilma advokaadita ta kaebuse esitamisega hakkama ei saa. Kaebajale on arusaadav, et kõik vastab seadustele, kuid kaebaja palub luua aus ja õiglane olukord. Riigikohus tegi otsuse asjas nr 3-3-1-35-15, kus leidis, et kinnipeetavale peab jääma kätte 5% miinimumtöötasust. Vaja on maksta elektri eest ja osta vajalikke kaupu. Kaebaja mõistab, et on vaja raha maksta aga kätte peaks jääma summa, mille eest oleks võimalik osta vajalikke kaupu. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja advokaadi võimaldamist, kuna ta ei ole ise võimeline oma eesmärki saavutama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja vaidlustab tuvastamisnõudega Tartu Vangla tegevust, mis seisneb VangS § 44 alusel tema isikukontolt mahaarvamiste tegemises. Kaebaja leiab, et kehtiv regulatsioon on vastuolus põhiseadusega ja ei võimalda pärast mahaarvamiste tegemist osta vajalikke kaupu ning maksta elektri eest. Kokkuvõtlikult ei vaidlusta kaebaja seda, et tema isikukontole laekuvatest summadest tehakse mahaarvamisi nõute- ja vabanemisfondi, vaid ei nõustu mahaarvamiste protsendi suurusega ja arvestamise alustega. Ringkonnakohus leiab, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning käesolevat asja saab läbi vaadata lihtsustatud korras. Lihtmenetluse kohaldamist toetab asjaolu, et kaebaja isikukonto väljavõtetest nähtuvalt perioodil neli kuud enne kaebuse esitamist kuni apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise otsustamiseni, s.t alates 7. aprillist 2016 laekunud vähem kui 1000 eurot. Eeltoodu tõttu on isikukontole laekunud summadest tehtud mahaarvamised sedavõrd väikesed, et tegemist oleks kaebaja õiguse intensiivse riivega HKMS § 133 lg 1 mõttes.
7.Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu ja vangla seisukohta, et vastustaja on teinud mahaarvamisi kaebajale laekunud rahast vastavalt VangS §-le 44 ega ole normis sätestatud korda rikkunud. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kaebaja, toetudes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-35-15, jätkuvalt, et praegune olukord ei ole õiguspärane, kuna pärast mahaarvamisi ei jää talle kätte 5% palga alamäärast vajalike kaupade ja elektri eest tasumiseks.
8.Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja viide Riigikohtu seisukohtadele ei ole asjakohane, kuna viidatud asjas käsitleti menetlusabi taotluse rahuldamise eelduste olemasolu, mitte VangS § 44 alusel isikukontole laekuvatest summadest mahaarvamiste tegemise proportsionaalsust. Kinnipeetavatele on tagatud täielik ülalpidamine riigi poolt ja elementaarne inimväärikaks eluks vajalik ka juhul, kui tal üldse sissetulekuid ei ole. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla teeks tema isikukontole laekuvatest summadest mahaarvamisi kehtivast õigusest erinevalt

vastavalt kaebaja äranägemisele ja soovile. Asja materjalide kohaselt on kaebaja teinud vangla kauplusest sisseoste enamikul kuudest (summad vahemikus 0,88-11,46 eurot) ajavahemikul aprill 2016 kuni jaanuar 2018 ja tasunud ka elektrienergia eest. Nendel asjaoludel ei saa tõusetuda küsimus VangS § 44 regulatsiooni kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravast toimest olukorras, kus kaebaja ei ole konkreetselt nimetanud, millised toimingud või hüved on jäänud regulatsiooni kohaldamise tõttu sooritamata või saamata ja kuidas see asjaolu kaebaja õigusi rikub, arvestades kaebajale tegelikult laekunud summasid. Kuna vaidluse all ei ole, et vastustaja tegevus vastab VangS§ 44 regulatsioonile ja apellatsioonkaebuses ei väideta regulatsiooni kohaldamise tõttu kaebaja õigusi ülemääraselt piiravate tagajärgede saabumist, siis ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonkaebuses esitatud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse ja riigi õigusabi saamise taotluse lahendamiseks.
11.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium