Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 07.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 7-8), milles soovis järgmist. 1) Kinnipeetava vanglasiseselt arvelt arvutatakse maha 50% rahaliste nõuete (võlgade) tasumiseks ainult juhul, kui laekunud summad ületavad vältimatuid kulutusi 22 või 29,50 eurot kuus. 2) Kinnipeetava vanglasiseselt arvelt arvutatakse maha 20% (70%) vabanemisfondi ainult juhul, kui laekunud summa ületab vältimatuid kulutusi st arvutatakse maha sellest rahast, mis ületab 22 või 29,50 eurot kuus (või 118 eurot 4 kuu eest) 3) Invaliidist kinnipeetavatele tuleks maksta vanglas viibides invaliidsuspensioni ja sellest rahast võetakse 50% rahaliste nõuete tasumiseks või kogu pension läheks rahaliste nõuete tasumiseks. 4) Seadust tuleb muuta selliselt, et ka kinnipeetaval aeguksid rahalised nõuded samadel tingimustel kui vabaduses viibivatel isikutel. 5) Kui kinnipeetaval ei ole rahalisi nõudeid, tuleks laekuvatelt summadelt maha arvata üksnes 20% vabanemisfondi, mitte 70%. 6) Vabanemisfondis olev summa peaks koguma intressi ja kinnipeetaval peaks olema võimalus paigutada see rahasumma oma äranägemise järgi.
7) Vanglast vabanemisel tuleks vanglal anda kinnipeetavale summa 1280 eurot, mida vangla nõuab vabanemisfondi. 8) Vabanemisfondi tuleks maha arvata raha üksnes neilt, kes vanglas töötavad, või siis üksnes neilt, kelle arvele laekub rohkem kui 100 eurot kuus. 9) Kinnipeetava töötasu vanglas tuleb tõsta mõistliku suuruseni. Määruskaebuse esitaja palus kohtul tuvastada, et praegu toimuv ei vasta õiglusele ja inimlikule kohtlemisele ning palus aidata olukorra parandamist. Ühtlasi taotles määruskaebuse esitaja menetlusabi korras riigi õigusabi määramist ja riigilõivu tasumisest vabastamist.
2.Tartu Halduskohus tagastas 30.09.2016. a määrusega (tl 9-10) määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis menetlusabi taotlused riigi õigusabi saamiseks ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal on võimalik taotleda normi põhiseaduse vastaseks tunnistamist, kuid seda saab taotleda põhinõude esitamisega, mis eeldaks määruskaebuse esitaja konkreetset pöördumist ning väidet, aga sellise pöördumise olemasolu materjalidest ei nähtu.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 11.10.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud määruskaebuse (tl 18, 29) Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a määruse peale. Määruskaebuse esitaja taotles, et kõik tema kaebusese punktid tunnistataks põhiseadusele mittevastavaks või veel mingit moodi ebaõigeteks. Ühtlasi taotles määruskaebuse esitaja riigi õigusabi määramist.
4.Tartu Vangla nõustus 11.11.2016 esitatud seisukohas (tl 42-42p) Tartu Halduskohtu määrusega, millega halduskohus kaebuse tagastas.
5.Tartu Halduskohus jättis 08.12.2016. a määruse (tl 51-53p) resolutsiooni p-ga 1 menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse menetluses rahuldamata, rahuldas resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a määruse peale osaliselt ning tühistas Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a määruse resolutsiooni osas, mis puudutas kaebuse tagastamist seoses kaebuse punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 8 esitatud nõuetega, aga samuti 30.09.2016. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 (menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine), jättis resolutsiooni p-ga 3 rahuldamata määruskaebuse muus osas (seoses kaebuse tagastamisega kaebuses esitatud punktide 6, 7 ja 9 osas) ning edastas määruskaebuse ja selle lisad Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus muutis 30.09.2016. a määruse seisukohta, mis puudutas määruskaebuse esitaja isiklikku puutumust kaebuses kirjeldatud olukordadega ja samuti määruskaebuse esitaja kaebeõigust. Halduskohus leidis, et kaebuses oli näha õigustloova akti mõju isiku õigusele, mis puudutab kaebuse punkte 1, 2, 3, 4, 5 ja 8. Halduskohus märkis, et esines alus kaebuse käiguta jätmiseks kaebuse nõuete, faktiliste asjaolude ning seejärel kaebuse perspektiivikuse hindamiseks. Seega rahuldas halduskohus määruskaebuse osaliselt.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 15.12.2016. a määrusega (tl 57-58p) määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2016. a määruse muutmata.
7.Tartu Halduskohus jättis 04.04.2017. a määrusega (tl 69-70) kaebuse käiguta ja kohustas selle esitajat kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja taotles kaebuse p-des 1–9 nimetatud tegevuste aluseks olevate õigustloovate sätete põhiseadusega vastuoluks tunnistamist. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja peab taotlema ka toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamist tulenevalt HKMS § 37 lg 1 p-st 6. Kui määruskaebuse esitaja sooviks on tuvastamisnõude
esitamine kaebuse p-des 1, 2, 3, 4, 5, 8 nimetatud haldusorgani tegevuste peale, siis tuleb määruskaebuse esitajal taotleda kohtult kõikide määruskaebuse esitaja arvates haldusorganite ebaõigete toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Sellisel juhul peab määruskaebuse esitaja sõnaselgelt taotlema mahaarvamiste vabanemis- ja nõuete fondi ja Sotsiaalameti vastuse õigusvastasuse tuvastamist (konkreetne haldusorgani toiming, millega määruskaebuse esitaja ei ole nõus). Kuna tegemist on tuvastamisnõudega, siis peab määruskaebuse esitaja lühidalt selgitama, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 06.04.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 75). Määruskaebuse esitaja selgitas, et tema on invaliid, talle tööd vanglas ei anta. Tema ainuke sissetulek on invaliidsuspension ja seda ta ei saa. Määruskaebuse esitajalt võetakse laekumistest maha 70%–50% võlgade jaoks ja 20% vabanemisfondi, kuid kui ei ole võlgu, siis võetakse vabanemisfondi 70%. Määruskaebuse esitaja leidis, et kui võlgu ei ole, siis tuleks võtta ära 20%, mitte 70%. Kui võetakse ära 70%, siis ei ole kinnipeetav võimeline kulutama ära vajalikku miinimumi. Selleks oleks vajalik, et sissetulek oleks mitte väiksem kui 100 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja soovis riigi õigusabi.
9.Tartu Halduskohus jättis 04.05.2017. a määruse (tl 76-77p) resolutsiooni p-ga 1 määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas määruskaebuse esitajat 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot ning resolutsiooni p-ga 2 jättis kaebuse riigilõivu tasumise ajaks käiguta. Halduskohus hindas kaebuse perspektiivi. Halduskohus selgitas, et kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine on põhjendatud, kui kaitsta soovitavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (RKHKm 3-3-1-20-10, p 15). Halduskohus leidis, et kaebus, milles määruskaebuse esitaja nõuab väidetavate ebaõiglaste toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja nende toimingute aluseks olevate seaduste põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtul puuduvad alused kahelda määruskaebuse esitaja poolt kaebuse p-des 1, 2, 3, 4, 5, ja 8 nimetatud toimingute aluseks olevate seaduse sätete põhiseaduspärasuses. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja sissetulekutest mahaarvamise vabanemis- ja nõuetefondi aluseks olev vangistusseaduse § 44 lg 2 ei riiva määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ka pärast Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-35-15 ilmumist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 111 lg-st 1, jättis halduskohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas teda tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot.
10.Määruskaebuse esitaja esitas 09.05.2017 määruskaebuse (tl 85) Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse esitaja märkis, et temal ei ole rahalisi vahendeid. Teiseks pärast seda kui Riigikohus tegi otsuse, et kinnipeetaval peab olema vajalik puutumatu miinimum 5% minimaalsest töötasust, praegu 23,50 eurot kuus, siis praegune seis, kus vanglas võetakse igast vanglaarvele laekunud eurost ära 70%, on vastuolus Riigikohtu otsusega. Määruskaebuse esitaja väitel võib vangla 50% või 70% maha võtta alles pärast seda, kui kinnipeetaval on arvel rohkem kui 23,50 st 70% 470-st eurost kuus. Määruskaebuse esitaja palus riigi õigusabi.
11.Tartu Halduskohus jättis 11.05.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning võttis määruskaebuse halduskohtu 04.05.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning esitas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.05.2017. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
13.HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on õigesti määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel tuvastanud, et määruskaebuse esitaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg 1 kohaselt on lisaks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kui kaebaja menetluses osalemist ei saa pidada perspektiivikaks, ei anta HKMS § 111 lg 1 kohaselt taotlejale menetlusabi ka juhul, kui tema majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt menetluskulusid tasuda.
14.Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 06.09.2007, nr 3-3-1-40-07, p 11; RKHKm 04.06.2013, nr 3-3-1-86-12, p 11). Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus, milles määruskaebuse esitaja nõuab väidetavate ebaõiglaste toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja nende toimingute aluseks olevate seaduste põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, on ilmselgelt perspektiivitu. Ka ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused kahelda määruskaebuse esitaja poolt kaebuse p-des 1, 2, 3, 4, 5, ja 8 nimetatud toimingute aluseks olevate seaduse sätete põhiseaduspärasuses. Kuna kaebuse perspektiivitus ei anna alust määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks, on halduskohus õigesti kohustanud määruskaebuse esitajat tasuma seaduses ette nähtud riigilõivu.
16.Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 04.05.2017. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.